esmaspäev, mai 05, 2008

Pullerits: Naeruväärne ponnistamine

Sa võid joosta tosin kilomeetrit ligi kaks minutit kiiremini kui mullu, sa võid tulla rohkem kui 2200 osalejaga võistlusel esisaja piirile, sa võid parandada oma eelmise aasta kohta ligi 50 pügalaga (kuigi oled esimese 150 seas üks vanemaid osalejaid), sa ei ole erialatrenni teinud peaaegu üldse, v.a üks tempokross ja korra kolm pikka lõiku, su kilometraaž on nädalas napilt üle 30, sa ei ole pikal võistlusmaal kunagi andekas ega võimekas olnud - ja ikka leidub tüüpe, kes leiavad, et oleks pidanud palju kiiremini jooksma. Mis siis, et endasuguse taseme ja vanusega meeste seas tegid ühe suurima arenguhüppe.

Olgu-olgu, muidugi oleks mullust tippmarki võinud parandada ka kolme minuti võrra. Aga öelge mulle, mis oleks selle mõte?

Juba ülikoolipõlves, 1980. aasate teisel poolel, meeldis mul võistlusreisidel ajada teisi kergejõustiklasi kimbatusse küsimusega, et mis on nende sportimise mõte. Milleks nad seda teevad? Ja ehkki mõned hellitasid ehk sisimas lootust midagi suurt korda saata, olid kõik eranditult realistid ega hakanud pajatama Eesti rekordi purustamisest, ammugi mitte olümpiale jõudmisest. Kuna kaine mõistus ei lubanud neil seesugustest sihtidest rääkida, oligi minu küsitlemiste tulemus see, et mitte keegi ei suutnud anda läbimõeldud ega sisukat ega argumenteeritud vastust, miks nad sporti teevad.

Ammugi ei ole sellele küsimusele mõtet vastust loota neilt, kes Viljandi järve jooksul esikuuikusse ei mahtunud. Ja ausalt öeldes ei ole tegelikult kellelgi peale võitnud Pavel Loskutovi öelda midagi tarka ja veenvat, miks nad treenivad. Mitte keegi peale Loskutovi, ka Tiidrek Nurme mitte, rääkimata veteran Vjatšeslev Košelevist, ei jõua mitte kuhugile kõrgele - kui selleks mitte pidada mingit viimast või eelviimast kohta EM-võistluste eeljooksus.

Nõus: ega ülejäänud peale Loskutovi jooksegi suurte eesmärkide nimel. Aga paradoks on selles, et mida rohkem maad ligi on eesmärgid - tulla esimese 500 sisse, saada jagu 50 minuti piirist jms -, seda naeruväärsem on ennast n-ö segaseks treenida, nii et spordist kaugemale ei näegi.

Võtke lõdvalt! Mis mõte on teha endale spordist elus A ja O? Okei, ühe hooaja proovite, kui kaugele võite jõuda, kui ükskord korralikult treenite. Hästi - saite maigu suhu. Saite aru, et annet pole ja võimed suurt ei luba. Tark inimene ütleb siis endale, et aitab küll - pole ju mõtet end ribadeks pongestada.

Mõelge nüüd liigsete emotsioonideta, kas see pole tobe, et sajad inimesed tulevad kokku, et siis end hingetuks joosta. Algul küll enamik räägib, et ohh, tulen võistlema ainult iseendaga - aga ärge lollitage end ja teisi! Nii kui stardipauk kõlab, paneb enamik ajama sellise keskendatuse ja pühendumusega, nagu terendaks silme ees olümpiamedal.

Hüva, las inimesed jookse end pildituks ja hingetuks. Korra-kaks aastas võib ju pingutada, et näha, milleks üldse suuteline oled. Aga mõelge, mis mõte on selle nimel kuid ja kuid trenni teha, et joosta 15, 20, 25 sekundit kiiremini ja saada 10, 20, 30 koha võrra parem tulemus. Tulemus, mis ikkagi jääb võitjast kaugele-kaugele-kaugele.

Olgem nüüd ükski kord enda ees ausad ja mööngem, et see on täiesti mõttetu, absoluutselt naeruväärne, totralt tobe ja lapsik. Nagu kari poisikesi võrdlemas, kes k***b kaugemale. Sellel tasemel, nagu jooksevad kõik peale Loskutovi, pole mingit vahet, kas sa oled kümnes või saja kümnes. Ja eriti naljakad on need mehed, kes teisi tagant utsitavad, et oleks pidanud ikka veel kõvemini panema.

Leian, et 44.44 on Viljandi järve jooksul hea aeg ja 107. koht 42-aastase kohta igati hea tulemus, seda enam, et mingit eritrenni ma ju ei teinud. Isegi treenerit pole sel aastal võtnud. Pigem võtaks rahulikult.

See kõik muidugi ei tähenda, et saabuval pühapäeval kõik jälle kui poolhullud Otepäält Elva suunas plagama ei pane. Mina nende hulgas. Aga kinnitan, et teen seda ilma motivatsioonikruvi ülearu sügavale keeramata. Nagu enne Viljandi jooksu, kui ütlesin, et koht kahesaja seas ja aeg 47 minuti kanti käib küll. Käiski. Ja mõnus oli. Tuju hea ja vahva olla. Las need, kes ajavad oma veelgi kiirema jooksu juttu, praadida omas rasvas. Mulle on see jutt kui rasvase hane selga vesi.

Foto 1: Viljandi järve jooksu stardisirgel veab massi Vjatšeslav Košelev (nr 3). Foto autor: Elmo Riig, Sakala / Scanpix
Foto 2: Isegi võitja Pavel Loskutov ei tunne pärast lõpetamist esikohast naudingut. Foto autor: Elmo Riig, Sakala / Scanpix
Foto 3: Pavel Loskutov (sinises) esimesel tõusul. Foto autor: Elmo Riig, Sakala / Scanpix
Foto 4: Mõned mehed suudavad siiski rajal rõõmu ka tunda. Aga see on alles 2. kilomeetri tõus. Foto autor: Elmo Riig, Sakala / Scanpix
Foto 5: Naiste võitja Natalja Sokolova teeb kolli nägu. Foto autor: Elmo Riig, Sakala / Scanpix

20 Kommentaarid:

At 11:20, Blogger Rivo said...

motiveerumine on ju inimestel erinev ja hakata sellest "õiget" otsima on kergelt mõttetu. ise jäid jooksuga rahule? see ongi ju peamine. suva ju, mida keegi teine või kolmas arvab.

naljakas on aga kogu selle jutu juures, et see sissekanne tuleb mehelt, kellele harrastussport pole siinse blogi põhjal miskit tõsiseltvõetavat.

 
At 11:22, Anonymous Anonüümne said...

mis on ülepea elu mõte :)? naeruväärne on eesti rikkamate ärimeeste ponnistamine, maailma top 100 ei jõua niikuinii. mõni ajakirjanik ei jõua Pulitzerile ligilähedalegi.

 
At 11:38, Anonymous Anonüümne said...

Nüüd tabasid naelapea pihta. Arvestades kõiki asjaolusid, siis oli Su tulemus väga hea - kuid nende "vihaste" kommentaaride põhimõte oli selles, et Sind maa peale tagasi tuua. Loskutov ei keksi isegi oma võiduga nii palju(st ta ei keksi üldse) kui Sina oma tulemustega. Protokollist leiab ka 75-aastaseid mehi, kes on jooksnud umbes 1.20 peale - ka nemad väärivad igaljuhul tunnustust. Kogu loo moraal on see, et tähtis ei ole mitte niivõrd tulemus, vaid see kuidas konkreetne inimene enda "saavutustest" räägib. Ja kui Sa räägid sellest, et pole ju mõtet rohkem pingutada, kui juba alguses on näha, et erilisi tulemusi loota pole, siis mul on häbi ja kahju. Kui kõik inimesed niimoodi mõtleksid, siis poleks Oper ja Müürsepp nii kaugele jõudnud, sest neisse suhtuti täpselt samamoodi alguses. Rehemaal olid alguses jällegi väga paljutõotavad tulemused, kuid hiljem loodetud edu ei saabunud. Kuid see ei takista tal ju suusatamisega tegeleda - las tegeleb sellega seni, kuni jõudu ja motivatsiooni jätkub. Meil on vaba ühiskond ja sporditegemist tuleb igaljuhul soodustada, hoolimata tulemustest.
Vastupidavusspordialadega kaasneb teatud müstika - kuigi teaduslikult on ära tõestatud, et peale teatud koormusega trenni, toodab organism selliseid aineid, mis tekitavad heaolutunde. See sama heaolutunne ongi vist üks peamiseid põhjuseid, miks nii paljud inimesed tegelevad spordiga. Olen isegi mõelnud nt peale rattarallit, et miks ma seda kõike teen - peale 4-tunnilist sadulas olemist valutavad kõik kohad ning siis on küll mõte, et milleks üldse see kõik. Aga kui füüsiline väsimus kaob, siis tuleb kohe mõte, et järgmisel aastal kindlasti uuesti. Minu arvates tegelevadki kõik inimesed spordiga ainult emotsioonide pärast - kes tahab võita medalit vms, kes tunneb heameelt naabrimeest võites, kes tunneb rõõmu vähenenud kehakaalust, kes tunneb rõõmu looduses liikumisest - ükskõik, mis see konkreetne tulemus/eesmärk on, tahavad inimesed saada positiivset emotsiooni. Ja kui eesmärgiks on nt loodusenautimine, siis ei saagi ju PP-ga konkureerida - temal on ju ainsaks sihiks võimalikult paljusid kotti panna.

 
At 14:43, Anonymous Anonüümne said...

Nagu paljude asjadega elus võib ka kommentaare, kus öeldakse, et Priit oleks võinud veel parema tulemuse joosta näha erinevas valguses. Ma ei ole veel näinud ühtegi kommentaari, mis ütleksid, et sa jooksid kehvalt. Sinu jooks oli igati korralik, samas usuvad paljud, et sa oled veel paremateks tulemusteks võimeline. Nii et tegelikult võiksid sa Priit rahul olla, et nii paljud inimesed sinusse usuvad.

 
At 15:07, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 14:43. Ja tänud ka kõigile teistele, kes on viitsinud sõna sekka öelda ja väidelda, isegi vaielda.

Aga ei lasta mul asja kahjuks väga rahulikult võtta. Ootused kruvitakse muudkui üles. Vaatasin, et pühapäevasel Otepää-Elva jooksul on mu stardinumber 69 - see justkui kohustab kangelastegusid sooritama. Kuid ei taha mingit sundust võtta, ilma oleks parem - ja ilma saaks ka.

 
At 15:25, Anonymous Anonüümne said...

PP, ise sa käid vingud ja edvistad vaheldumisi ja siis imestad, miks kohe vastu pead antakse? Probleem on ju selles, et sa mõõdad iga päev nii enda kui ka teiste sooritusi erinevate joonlaudadega. Kui harrastussport on sinu jaoks hea tuju ja tervis, siis ära ärple oma ärapanemistega Soonetsile või kellele iganes. Kui harrastussport ongi ärapanemine, siis püüa võimalikult paljudele ära panna ja ära rahuldu sellega, et Viljandis esisaja sisse ei mahtunud, võiks ju kiiremini...

 
At 15:51, Blogger Priit Pullerits said...

Aksel, väga tabavalt sõnastatud! Selles ongi see harrastusspordi dilemma, et mis see ikkagi täpselt on. Kord nii, siis naa. Oleneb tulemustest, oleneb meeleolust, oleneb eesmärkidest, oleneb... you name it! Ilmselt seetõttu ei saavutagi me siin kunagi omavahel täielikku üksmeelt. Mul ka nii, et suusatamises tahaks hirmsasti tulemust saada, jooksus kah, aga seal tunnen oma piire (no ega noortele meestele ikka kuidagi vastu saa), ja jalgrattas rahuldab, kui lihtsalt ennast õnnestub ületada.

 
At 15:53, Anonymous Anonüümne said...

erinevalt sinust ei võtnud paljud need kes enne sind lõpetasid ümber viljandi järve jooksu võistlusena, kus vaja on mingit tulemust näidata.

> Ammugi ei ole sellele küsimusele
> mõtet vastust loota neilt, kes
> Viljandi järve jooksul
> esikuuikusse ei mahtunud. Ja
> ausalt öeldes ei ole tegelikult
> kellelgi peale võitnud Pavel
> Loskutovi öelda midagi tarka ja
> veenvat, miks nad treenivad.

sander vaher või algo kärp või veel mitmed teised on hoopis teise ala mehed. nii mõnigi neist võib oma põhialal tulla EM või MM võistlustel esikümnesse. no kas see pole piisav argument treenimiseks?

sama hästi võiks sinu käest küsida, et miks sa ajakirjaniku ametit pead? pullitzeri preemiat sa pole saanud. isegi oma pere tulevikku pole sa oma 42 eluaastaga suutnud kindlustada kui pead mitmel rindel rabelema - postimees ja igasugu koolitused ja mingid suusalehed varem jne olen hakanud kahtlema sinu ajakirjaniku renomees. püüa ära seletada miks sa seda teed?

 
At 16:29, Anonymous Anonüümne said...

Priit,
talvel polnud Sinust usinamat treenijat susukadel; küll vihmas, küll tuisus, küll autode vahel rullikutel, küll suuska rikkumas lumega pooleks oleval asfaldil jne.
Sellest kõigest said väga hea baasi, et ennast Viljandis v.hästi tunda. Tee 3 kuuline absoluutne paus ja Sa tunned, kuidas Sinu keha karjub sportimise järele - sellepärast "ühesugused" sporti teevadki, et kõik muud tegevused, mis elu ette on veeretanud, pole sellist sõltuvust tekitanud ja rahulolu pakkunud. Nagu mõni suudab hommikust-õhtuni ühes asendis raamatuid otsatult lugeda, on minu jaoks köki-möki 3-4 tundi metsas kulgeda... Igaüks teeb seda, mis on tema jaoks lihtne!
Ja ma üldse ei mõista, millest selline meeleolude kõikumine? Priit, Sinu blogi on nagunii kokku sidunud kimbu spordimehi-naisi, kelle jaoks on see huvitav ja innustav ja sellest on palju positiivset kasu - ole hea mees ja tao sama rauda edasi, kuna oma väikese kriipsu Eesti (suusa)spordiajaloosse oled juba nagunii tõmmanud. Pühapäeval näeme!

 
At 16:44, Blogger Priit Pullerits said...

Suur aitäh, 16:29, sellise toreda sissekande tegijale kõigi nende kõrval, kellest paljud on valmis mulle kaikaga kodaraisse andma, tahan öelda suure tänu ja soovida kerget jalga pühapäeval.

Sellegipoolest vastan ka üle-eelmisele, 15:53-le. Pulitzeri preemiat ma ei saa võita, seda antakse ainult ameeriklastele. Küll olen võitnud kolm Eesti ajakirjanduse auhinda, millise tulemusega peaksin kuuluma vastava edetabeli etteotsa (seda ei ütle siin eneseupitamiseks ega kiitlemiseks, vaid kasutan seda kui faktilist argumenti, kui mu võimed palgatööl on kahtluse alla seatud; samuti on mu kontol rohkem Eesti spordiajakirjanike ajakirjanduspreemiaid kui enamikul nendel, kellele spordiajakirjandus on palgatööd - mulle on see hobi). Tööd raban sellepärast nii palju, et raha tagab elus hea äraolemise ja annab võimalused teha seda, mida ihkad. Mõni mees ostab jeepi, mõni teine leiab sellele teistsuguse rakenduse - peaasi, et inimesed ise rahul on. Mina olen rahul sellega, mida oma pingsa teenistusega olen saanud endale ja oma perele võimaldada.
Kas mu vastus rahuldab?

PS. Avaliku Sõna Nõukogus sain Eesti Ekspressi üle võidu, nii et need, kes rõõmustasid mu kaotuse üle Pressinõukogus, peavad nüüd oma võidurõõmu poole võrra kärpima. Õnneks ei ole õiglus maailmast veel lõplikult kadunud.

 
At 16:56, Anonymous Anonüümne said...

Kui number 69 üldse millekski kohustab, siis õhtul (pärast jooksu) teki all naise juures.
Nii et seekord tuleb sul jõuvarusid eriti hoolikalt jagada.

 
At 18:22, Anonymous Anonüümne said...

Aga keegi ei keela ju USA kodakondsust taotleda? Seega, võimalus on see auhind saada. Või saavad selle auhinna USA pinnal sündinud?

 
At 18:34, Anonymous Anonüümne said...

PP - 16.44

No ei saa edvistamata jätta! Juba tundub, et ajab normaalset juttu...aga siis ...
See on nagu hea Mustiku nimeline lüpsilehm, kes annab lüpsikutäie piima ja siis äigab lüpsi lõppedes selle jalaga ümber.
PP - jäta edvistamine ja eputamine. Kõigi nende tunnustamiste ja muuga. Või kui oledki selline - siis on PM küll loodusõnnetusega kokku saanud.

 
At 21:16, Anonymous Anonüümne said...

mina olen see 15:53

priit lõpeta valetamine! pulitzeri ajakirjanduse preemiat võib saada ka eestlane
http://www.pulitzer.org/resources/answers.html#8
For the Journalism competition, entrants may be of any nationality but work must have appeared in a U.S. newspaper published at least once a week.

sa ju kired igal pool kuidas sa newsweekis stazheerisid. fakt on see, et su tase pulitzerini ei küündinud.

ma ei jõua ära imestada kui vinge demagoog sa oled. sinu jaoks ebameeldivat tõdemust üritad kummutada lausvalega. seda on ka varem ette tulnud.

miks ma peaksin uskuma sinu spordiga seonduvaid väiteid kui sa jätad endast mulje kui vassijast ja intrigandist. fakte kasutad selektiivselt, et kuidas parasjagu sulle kasulikum on.

 
At 22:52, Blogger dr Holden said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 08:55, Anonymous Anonüümne said...

Mina tahan Viljandi järvjooksu esisaja suurt medalit ja seda punast särki ja ma ei puhka enne kui ma selle kätte olen saanud. Ma leian, et see on kordi kõvem asi, kui ülikallis Jeep või idioodist vesinik blondiinist beibe omamine. Maitse asi, kes mida peenise pikendamiseks ette võtab.

 
At 19:43, Anonymous Anonüümne said...

15:53 kommenteerinule kas orjenteerujad ei liigu siis joostes ve ? :)

 
At 21:44, Anonymous Anonüümne said...

Ma ei usu ilmaski, et need, kes 100 sisse jooksid (või kes sealt napilt välja jäid), läksid lihtsalt nö pühapäevasporti tegema. Sisimas on ju kõigil mingi eesmärk, iseasi, kas seda välja öelda ja kellele öelda. Ja Loskutovil on seda lihtsam "mitte kireda oma ülekaalust", et tal lihtsalt pole blogi.

Sissekanne ise teeb noortele natuke ülekohut. Kui ei ole nii särav talent ning peab ka tööd tegema, siis kestusalal pole vast väga lihtne kohe 10-15a vanematele vastu saada. Või kui vanalt Loskutov suvalisele inimesele tuntuks sai?

 
At 20:56, Anonymous Anonüümne said...

(eesti) mehele on teiste meestega võrdlemine sisse kodeeritud. Las ta pigem teeb seda joostes või suusatades või rattaga sõites kui
a)naabrimehest suuremat maja omades
b)naabrimehest võimsamat autot omades
c)naabrimehest ilusamat naist omades
d)naabrimehest rohkem juues
e)naabrimehest rohkem süües.

Ehk las elavad oma võistlustuhina spordivõistlusel välja, siis vast võtavad muud elu rahulikumalt.

 
At 15:47, Anonymous Anonüümne said...

Hr. Pullerits

Kas te t�esti arvate et Tiidrek Nurmel , Nikolai Vedeehinil ja teistel jooksjatel, just jooksjatel mitte "tervisesportlastel" pole k�rgeid eesm�rke? Muidugi Te v�ite ju k�sida: Millised on teie eesm�rgid ? Nii naljakas kui see ka ei tundu ei avalda enamik tippu p�rgijad oma k�ige k�rgemaid eesm�rke leheneegritele ja kas on ka sellel m�tet? Kas see aitab kaasa tippu j�udmisel? Ei aita eesm�rgid on iseenda jaoks mitte naabrimehe v Sinu jaoks.
Kas tervisesportlastel ei ole eesm�rke ? Hmmm huvitav Mis eesm�rgil Teie trenni teete ? Mis eesm�rgil te rahvajooksudest osa v�tate ? Eesm�rgitul sibamisel rahvasummas on veel rumalam ettev�tmine kui madalatel eesm�rkidel. Nii nagu mina teie kirjutisest aru sain oli teil siiski eesm�rk aga v�idate et suht m�tetu �ritus on joosta rahvajooksudel.
Te v�iksite endale ka kindla seisukoha v�tta eesti tippjooksjatest ja ka rahva�ritustest osav�tjatest sest nii nagu mina teie eelnevaid ja j�rgnevaid artikleid lugenud olen on nad kohati �ksteisele vastur�kivad. N�iteks : Eesti tipud j�vad alla Virkusele ja P�rnakivile. Tipud teevad v�he t�d treeningutel(pulsikat kasutades)Siinsamas v�idad et Nurmel ei ole m�tetki �ldse trennis kilomeetreid tallata ja kaloreid kulutada.
Loodan saada ka Teie poolset vastuargumentatsiooni.
Homseks Kerget jalga!

L.R

 

Postita kommentaar

<< Esileht