Pullerits: Kuhu jääb maksumaksja kunstlumi?

Täna olin valmis olema lehm libedal jääl. Plaan nägi ette kaks ja pool tundi vabatehnikasõitu, sellest 3x20 minutit keppideta. Aga õues valitseb ju liuväli. Ja kõik vähegi tuttavad on kirunud, miks lumekahurid lund ja rajameistrid rada ei tee, vähemasti Tartus. Eile edastasin need küsimused vastavale ametkonnale - ja täna sain sürpriisi osaliseks.

Võtke nüüd kõik teadmiseks: Tartu Tähtvere spordipargis ei ole sel talvel veel kordagi nii head rada olnud, nagu oli täna hommikul. Siledaks freesitud. Klassikajälg servas. Küll oli raja pikkus vaid 700 meetrit, selle sees kaks väikest tõusu - aga vähemasti polnud see mingi jääpärlimäng, milleks olin vaimu valmis pannud. Tegin 55 ringi ehk 38,5 km, aega kulus 2:34, sellest 3x5 km ilma keppideta. Miski ei saanud enam parem olla. Kuid suur küsimus siiski jääb.

Nimelt: miks ei olnud Tähtvere spordipargis seni korraliku kunstlumega rada valmis tehtud? Uurisin seda SA Tähtvere Puhkepark juhatajalt Jane Jakobsonilt. Loodetavasti aitab alljärgnev kunstlume tootmisega seotut valgustada.

Miks on kunstlund toodetud seni nii vähe, kuigi külmi öid on esinenud viimastel ööpäevadel küll ja küll? Ja millised peavad olema tingimused, et saaks lund toota? Otepääl ju toodetakse lund pidevalt, ka Mammastes on seda piisavalt tehtud, kuuldavasti isegi Tallinnas.

Tähtvere spordipark on Eestis vist ainuke, kes toodab lund kraaniveest (temperatuuril +8 kraadi), mis on põhjuseks, miks kunstlume rajad on olemas ka Pärnus ja Tallinnas, rääkimata Otepääst, kuid puuduvad Tartus. Lume tootmiseks peab välistemperatuur olema rohkem kui -5 kraadi ja kuni -10ni on tootlikkus väga väike. Pühade ajal oli lumetootmise valmidus olemas, kuid temperatuur ei langenud alla -4 kraadi. Ööl vastu 29. detsembrit sai lund toota terve öö, millega sai ära katta umbes 50 meetrit rajast. Kokku oleme sellel talvel tootnud lund 6-7 ööd, millega on valmistatud 700 m rada laiusega 2,5 m. Täna hommikuks on 700 m rajal sisse sõidetud ka klassikajälg. Osaliselt katab rada veel säilinud looduslik lumi ja rada on jäine.

Kuuldavasti tuleb vesi kunstlume tegemiseks Tartu Veevärgist. Miks sealt, miks mitte Emajõest või lähedalasuvast tiigist?

Seniste katsetuste põhjal ei saa Emajõest vett, kuna vesi on settimata ja ajab kahurid umbe. Tiigist ei saanud seni vett võtta, kuna see on madal ja mudane. Ka on kogu raja katmiseks kunstlumega tiigist vajamineva vee kogus nii suur, et selleks on vaja vee erikasutusluba ning kooskõlastusi keskkonnateenistuses. Sel aastal on veetase kõrge, kooskõlastasime katsetuse ja saime tiigiveest ühe päeva lund toota. Tiigiveele lume tootmise rajamine vajab süvendamist ja tegelikult uut projekti terviklahenduse leidmiseks. Puuduvad ka vajalikud pumbad, voolikud ja elektrisüsteem, mis teeb vajamineva investeeringu maksumuseks umbes 150 000 krooni. Linna eelarves järgmisel aastal investeeringuteks raha ei ole ja kuna spordipark ei teeni omatulu, ei ole seda raha ka mujalt võtta. Praegu on kokkulepe SA Eesti Terviserajad juhataja Jaanus Pullesega, et saame kasutada tema tehnikat tiigiveest lume tootmiseks. Kui kraaniveest tootmiseks piisavat külma ei tulegi, saame sel talvel tiigiveega rajad lõpuni teha.

Kui kaua on vaja lund toota, et saaks kunstlumega katta nii välimise 0,85 km kui sisemise 1,2 km pikkuse raja?

Oleneb külmast. Kui on vähemalt -10 kraadi, piisab neljast ööpäevast. Enne jõule tehtud -5 ja -6 kraadidega töötasid kahurid neli ööd, lund aga jätkus ainult umbes 500 m jaoks. Sisuliselt läks kahuri otsast sisse vesi ja tuli välja ka väga vesine lumi, kuid kulutusi tehti 50 000 krooni. Aga tasuta kraanivesi või tasuline - pikemas perspektiivis ei kanna see säästva arengu põhimõtteid ja tuleb leida teised lahendused.

Miks ei ole seni kasutatud radade hoolduseks rajatraktorit?

Rajatraktorit kasutatakse spordipargis öösiti, et rada jõuaks peale silumist taheneda ning et päevasel ajal mitte suusatajaid segada. Traktori töötamist ei ole tõesti näha olnud, kuid tulemus ei ole kehv mitte selle pärast. Ilmastik ei ole andnud võimalusi rohkemaks. Iga kord, kui lund on tulnud või tehtud, on ka traktor rajal käinud rada tegemas. Juhul kui ei ole klassikajälge sisse tehtud, on küsimus olnud selles, et looduslikku lund ei tulnud piisavalt palju (oli küll kohev, kuid hõre ja ebaühtlane). Vastasel juhul oleks mulla välja kraapinud, sest ka maa polnud alt ära külmunud. Kunstlumi on tihedam ja sellele saab jälje pressida. Detsembris tehtud lumega sai rada eile ringikujuliseks ja värske klassikajälg aeti täna öösel sisse.

Olen kuulnud osade suusahuviliste suust etteheiteid ja küsimusi, kas need, kes kunstlund peavad tootma, oskavad ja tahavad ja viitsivad selle tehnikaga ikka ringi käia. Seega, kas töötajad, kes lund peavad tootma, suhtuvad oma ülesandesse täie tõsiduse ja pühendumusega?

Jah.
Suusahuvilised heidavad ette fanatismi puudumist ja on teinud mitmeid ettepanekuid, näiteks tekkidega või labidaga lume kogumiseks ja rajale viimiseks. Need on tervitatavad ettepanekud ja kindlasti me teeksime seda, kui rajast oleks puudu selline jupp, mida on võimalik käsitsi lõpetada. Sellel talvel oli puudu lund rohkem kui 50 meetrit. Väike arvutus, kui mitu inimest läheks 50 meetrit pika ja 2,5 m laia raja lumega katmiseks, ütleb, et meie asutuses sellist ressurssi ei ole.
Ka parklasse kogutud tuisujärgse lume kogumine on olnud hea ettepanek, kuid seda poleks olnud võimalik rajale viia. Lume laialiveoks on vaja masinaid, mis aga jäävad pehmes pinnas kinni. Spordipark asub pehmel ja soisel pinnasel ning sel aastal pole maapind ära külmunud.
Kunstlumega raja tegemisel kulub aega ja ei saa minna enne rajatraktoriga peale, kui lumi pole rajale veetud. Lume tootmine võtab aega 4-5 päeva, 1-2 päeva kestab laialivedu, koos laialiveoga toimub raja töötlemine ja peale seda ehk ainult pool päeva raja viimistlus. Võib tunduda, et ei tehta piisavalt kiiresti tööd, aga raja ettevalmistus võtabki nädal aega korraliku külmaga. Ühe öö kaupa külma saades nagu seni võtab see veelgi rohkem aega.
Samas kestab rada kevadeni, kui korra valmis saab, kuigi vajab muidugi pidevat hooldust ja parandust.

Sprindirada on viimastel päevadel kulutanud ja sõidetamatuks lihvinud emad-isad, kes toovad lapsi sinna kelgutama. Lisaks on laste vahel ohtlik suusatada. Mida võiks ette võtta, et hoida kelgutajad suusaradadelt eemale? Kas oleks mõeldav panna üles keelavad märgid?

Tähtvere spordipark on avalikuks kasutamiseks mõeldud, me ei saa piirata kelgutajate õigusi viibida spordipargis. Loodame külmale, et toota ka kelgumäe lumi. Seniks saame kelgutajaid teavitada ohtudest suusarajal kelgutamisest ning panna üles sildid, mis keelavad suusaradadel kelgutamise. Täna andsime tellimuse infotahvlite jaoks.

(Pullerits [intervjuuväliselt]: Täna ajasin suusarajalt ära kolm kelgutajate seltskonda. Ütlesin neile viisakalt, et palun, ärge siin kelgutage, sest see on Tartu ainus suusarada, minge teistele nõlvadele, mida ümbruskonnas leidub küllaga. Kui inimestega viisakalt ja argumenteeritult rääkida, saavad nad aru küll. Kõik kolm lahkusid, ükski ei protestinud ega õiendanud vastu. Arvan, et meie, suusatajad, peame ise seisma selle eest, et kelgutajad meile tehtud radu lõhkuma ei tuleks. Ega neist keegi me radadele ju paha pärast tule, inimesed lihtsalt arvavad, et kunstlumel on vahva liugu lasta. Aga uskuge, kui kenasti rääkida, võtab enamik inimesi me palveid mujale minna kuulda - need on ju väikeste lastega emad-isad, igati normaalsed ja mõistlikud kodanikud. Nii et hoidkem ise oma rajad korras!)

Jakobson: Tahaksin lisada, et SA Tähtvere Puhkepark hooldab lepingu järgselt Tähtvere spordiparki. Dendroparki hooldab Tartu linn. Oleme võtnud endale ülesandeks dendropargis hooldada suusaradade põhjad ning suusaraja tegemise loodusliku lume korral. Samuti on hiljuti sõlmitud kokkulepe Anne kanali äärde suusaraja tegemiseks loodusliku lume korral ja olemasoleva raja põhjale. Ei ole mingit põhjust nõuda spordipargi rajameistrilt ühiskondlikult kasuliku töö tegemist dendropargis või mujal Tartu linnas. Samas oleme valmis abistama oma tehnika ja võimalustega ühistalguid dendropargi suusaradadel. Kunstlund ei tooda me dendroparki sel põhjusel, et linna finantseeritava rahaga saab toota kunstlund ühe raja ulatuses ning jätkub ka selle parendamiseks, aga ei enamaks.

Kui nüüd põhjendustest ja vabandustest edasi liikuda selleni, mis plaanis on, siis Tähtvere puhkepark on kokku kutsunud töörühma terviseradade probleemi lahendamiseks Euroopa toetusraha kaasamisel. Käivad eelprojekti ettevalmistustööd, paraku on lahendusi näha alles heal juhul paari aasta pärast. Seni loodame leida ajutisi lahendusi, kuid need sõltuvad asjaoludest, ning saame loota lisanduva loodusliku lume või suurema külma peale.
******
Monument Valley, Utah-Arizona. 4. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Lumekahurid Tähtvere spordipargis eelmisel talvel. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Vaade Tigutornile, Supilinnale ja Jaani kirikule Tähtvere spordipargist. Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 3 ja 6: Kääbusšnautser Morgensilber Cherry Blossom Tähtvere spordipargis. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Suusatajad Tähtvere spordipargis. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Vaade Taru õlletehasele Tähtvere spordipargist. Foto autor: Priit Pullerits