Pullerits: Kuidas suusaajakirjanik hullutab suusatajaid?

Õhtulehe suusaajakirjanik Jaan Martinson on jälle langenud rattaspordi fluidumi alla. Kas meenub, et paar aastat tagasi tõstatas ta teema, miks suusatajad ei kasuta jalgratturite tuules sõitmise taktikat. Minu mäletamist mööda üritasid jalgratturid ja suusatajad talle seletada, et tema paralleel on kohatu, sest need kaks ala on teineteisest siiski niivõrd erinevad, aga millal siis ajakirjanik spetsialiste kuulab (seda teate ju minugi näite põhjal väga hästi)?

Nüüd on Martinson asunud uut liini ajama. Tänases Õhtulehes küsib ta, miks suusatajd ei kasuta võidu sõites raadiosidet. Kuigi ta möönab end teadvat, et FIS seda ei luba, jätkab ta sellegipoolest oma leiutatud raua tagumist.

Et sel Martinsonil ka ideed ei lõpe!

Või peaks ütlema rahulikumalt: et sel Martinsonil ideed ei lõppeks, siis olgu talle tulevasteks aastateks veel mõtteid, millest suured skeemid välja kasvatada.

Täna kirjutab ta lisaks, et miks ei vea küll suusatajad veepudeleid rajale kaasa nagu ratturid. See on liiga kitsas asjale lähenemine. Rattaspordis on ju jootjad, kes käivad saateautost ässadele pudeleid korjamas. Martinson võiks teha ettepaneku, et ka suusatamises võtaks tiimid kasutusele jootjamehed. Näiteks hooaja algul võiks see olla Kaspar Kokk, kes talve hakul pole kunagi kõrgetele kohtadele pretendeerinud. Las siis veab Aivar Rehemaale parem vett.

Samuti võiks Martinson tõstatada teema, miks ei lubata suusatamises kaasa saateautosid nagu rattaspordis. Okei, autod võivad lumme kinni jääda. Aga selle asemel võiks edukalt võtta kasutusele buraanid ehk mootorsaanid - vaata, kui vahva, kui Mati Alaver ja Are Mets ja Urmas Välbe istuvad seal tagaistmel ja karjuvad juhiseid ja annavad kulunud otstega kepi asemele teravamad ja täidavad vahepeal joogipudeleid.

Kindlasti võiks Martinson tõsta kaalumisele ka vormelimaailmast tuntud boksipeatused. Mõelge näiteks, kui suusk 50 km distantsil ei libise või ei pea. Vormelimaailmas lähevad ju kohemaid rehvid vahetusele, kui kuumale asfaldile sajab jahedat vihma. Samamoodi võiks ka suusatamises rakendada boksipeatusi, näiteks pikkade tõusude lõpus, misjärel algavad laskumised, võiks vahetada pidavad suusad üksnes libisevate vastu.

Kindlasti leidub teisigi ideid, mida Martinsonile edasiseks lahkamiseks (ja leiva teenimiseks [ja lugejate hullutamiseks]) pakkuda. Kuid kardan, et minusuguse realisti fantaasialend enam temale vajalike kõrgusteni ei küüni. Ent kindlasti leidub siin lugejate hulgas küllaga neid, kes oskavad Martinsonile väärt nõu anda, kust uusi ettepanekuid välja pigistada. Olge nüüd head ja juhatage Õhtulehe tublile ajakirjanikule ometi teed!
******
White Canyon, Natural Bridges National Monument, Utah. 3. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Konkurendid on võtnud La Clusazi MK-etapil 4x10 km teatesõidus norralase Petter Northugi tuulde. Foto autor: AFP / Scanpix
Foto 2: Meeste 4x10 km teatesõit La Clusazi MK-etapil - mis jalgrattaspordi nõkse õnnestuks sel alal ära kasutada? Foto autor: AP / Scanpix