Pullerits: Kas Londoni olümpia paljastab Lääne salakavala vandenõu?

Kevadel jooksis kinodes film «Näljamängud», aga Londoni olümpiast on saanud säutsumängud. Nende käigus jõuab mõtlev maailm arusaamisele, et sotsiaalmeedia on saatanast – või äkki siiski ei ole?

Ma ei toimeta Twitteris, ma ei ole seal kordagi sõna võtnud – ütleme nii, et sealse väljundi eestikeelne nimetus «säuts» on minu jaoks ülemäära feminiinne (ent tegelik põhjus on selles, et kel, pagana päralt, seda Twitterit vaja on [eriti kui sul on juurdepääs suurele üleriigilisele meediale ja sul on blogi])?! –, aga ajakirjandus on vahendanud sealt nii mõndagi huvitavat. Tsiteerin.

Kreeka kaugus- ja kolmikhüppaja Voula Papachristou: «Kreekas on nii palju aafriklasi, et vähemalt Lääne-Niiluse sääsed saavad süüa kodust liha.»

Šveitsi jalgpallikoondise liige Michel Morganella: «Je les tous Defonce Coréens, allez vous tous Bruler, bande de trisos!» Selle tõlge peaks olema järgmine. «Ma tahan kõik lõunakorealased läbi peksta! Nad on kari vaimselt alaarenenuid!»

Briti vettehüppaja Tom Daley on saanud kaks väidetavalt provokatiivset Twitteri-sõnumit. 17-aastane Reece Messer kirjutas talle: «You let your dad down i hope you know that.» («Sa valmistasid oma [ajuvähki surnud] isale pettumuse, ma loodan, et sa tead seda.») Walesi jalgpalluri Daniel Thomase kontole oli ilmunud Daley aadressil sõnum: «If there is any consolation for finishing fourth at least Daley and Waterfield can go and bum each other #teamHIV.»

Papachristoud ei lasknud Kreeka olümpiakomitee olümpiale. Morganella saadeti olümpialt minema. Messeri pidas kinni politsei. (Aga Daleyt pole millegipärast karistanud keegi, kuigi ta ütles Messerile palju krõbedamalt, nimetades teda Twitteris idioodiks («After giving it my all...you get idiots sending me this.») Thomas on samuti politsei pihtide vahel. Kokkuvõttes on Daley lugu siiski niivõrd segane ja lünklik ja vasturääkiv, et kes tahab paremat ülevaadet, kes ütles kellele mida, lugegu siit ja samuti siit.

Mida neist lugudest järeldada? Minu meelest näitavad need juhtumid, just neile reageerimised, Lääne ühiskonna kaldumist totalitarismi: ütlesid midagi, mis meie süsteemile ei meeldi – sähh, näri mulda! Niisugused meetodid on omased pigem putinlikule Venemaale ja Kimide Põhja-Koreale. Teiseks näitavad totalitaarriigilikud ülereageeringud Lääne ühiskonna nõrkust. Kui Lääs tahaks tõeliselt näidata oma moraalset ja kultuurilist ja süsteemilist üleolekut, siis selleks oleks palju tsiviliseeritumaid vahendeid, kui «võtan kratist kinni ja viskan aknast välja». Liiati, ega selliste sõnavõttude allasurumine selliseid mõtteid inimeste peades kustuta. (Üks psühholoogist tuttav rääkis, kuidas Põhjamaades lausa sunnitakse – muidugi mitte väevõimuga, vaid vastavat hoiakut propageerides – inimesi üksteist armastama. Armastavad siis nad seal kõik üksteist? Mõelge Breivikile, mõelge Soome massitulistajaile. Millest sellised plahvatused?) Selle asemel, et inimeste mõtteid «malakaga» maha suruda, on minu arusaam traditsioonilisest demokraatiast olnud see, et kõige tõhusam vastaspoole ületrumpamise võte on tema mõtete kummutamine, ümberlükkamine, nende intellektuaalne alistamine. Aga mis siin toimub: putinlik politseiriiklik karistamine! (Remargi korras: kummalisel kombel suutis alati nauditava stiili ja huvitavate mõttekäikudega Ahto Lobjakas avaldada nende säutsujuhtumite kohta harukordselt segase sõnumiga kolumni.)

Aga teate, mis selle kõige juures on kõige paradoksaalsem?! Finale ultimo on see, et vaevalt teaks kuigi palju inimesi, mida ütles Papachristou aafriklaste kohta või Morganella lõunakorealaste kohta või kaasmaalased Daley saatuse ja poleemilise seksuaalsuse kohta, kui nende säutsude postitajaid ei oleks niimoodi jõuga maha surutud. Ilma suure avaliku kisata oleks need remargid vajunud märkamatult ajaloo prügikasti koos kõige selle pahnaga, mida sotsiaalmeedia levitab. Aga nüüd sai sõnavõtjate represseerimisest uudis – ja koos sellega said nende sõnavõtud globaalselt palju suurema leviku ja vastukaja, kui need eales pelgalt Twitteri keskkonda jäänuna oleks saavutanud. Isegi üks mu lemikajakirju, Newsweek, avaldas Papachristou üteluse suures kirjas ja täies mahus. Kas Newsweek ei vääriks selle eest samuti karistamist?

Või ongi see Lääne ühiskonna salakaval mõte, et üksikuid isikuid represseerides ja sedasi ennast üllana näidates saab levitada neid allasurutud mõtteid, mida Lääne ühiskond oma nime alt avalikult muidu levitada ei julgeks?

Kuratlikult geniaalne Lääne vandenõu, kas pole?
******

Subaru Outback maasturiteel ümber Silver Islandi mägede, Utah. 15. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Kreeka kaugus- ja kolmikhüppaja Voula Papachristou. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Briti vettehüppaja Tom Daley. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Voula Papachristou Helsingi EM-võistlustel kolmikhüppe finaalis. Foto autor: AP/Scanpix