Pullerits: Kuidas pikki maid võidukalt läbida?
Milles tuum? Alustame 25 aasta tagusest Tallinna-Tartu maavõistlusest kergejõustikus. Kadrioru staadion, 800 meetri jooks. Tartu üks kolmest jooksjast olen mina. Tallinnast on väljas kõik Eesti paremad eesotsas Valdek Apivala ja Andry Prodeliga. Adrenaliin on üleval, tahtmine suur. Tempo on kohe algusest peale kõva. Minust välimisel rajal, seega mõni meeter eespool startinud Apivalale jõuan juba avakurvi keskel kõrvale. 200 meetri märki ehk teise kurvi sisenen teisena. Esimese ringi vaheajaks saan 54,5. (Kui palju on siin mehi, kelle 400 meetri mark on kõvem? Naistelt pole seda mõtet küsidagi...)
Teise ringi tagasirgeni kannatan tempo ära. Siis panevad kõvemad mehed käiku veelgi juurde. Lõpukurvi minnes olen juba üksjagu kange. Aga finišisirgel suudan hambad ristis siiski nii palju välja panna, et lõpuks saan kirja isikliku rekordi 1.55,9. (Tollane keskmine treeningmaht 120-130 km kuus (sic!), jooksustaaži kaks aastat pärast kaheaastast ajatappu vene kroonus, enne kroonut üks aasta.)
Pärast on tund-poolteist süda paha. Mulluses Eesti edetabelis olnuksin tolle ajaga 12. Tookord mahtusin vist ääri-veeri hooaja lõpuks 30 sisse. Nii palju siis Eesti jooksu nüüdsest tasemest...
See näide oma illustreerib viga, mida teeb laias laastus 90 protsenti jooksuvõistlustel osalejaist – liiga kiire algus. Sellest rääkis reedese Postimehe vahel ilmunud minu toimetatud Maratonis jooksjaid ja jooksmist uuriv Martin Mooses (kelle vend Joosep oli Karksi-Nuia keskkoolis ameerika jalgpalluri Margus Hundi parim sõber), paar aasta tagune Eesti meister 3000 meetri takistusjooksus.
Jah, 800 meetri jooks on mõneti teistsugune, kui 11-12 või 23-24 km peamiselt mööda maastikku. Aga ainult mõneti. Martin Mooses tutvustas mulle üheskooos Maratoni artiklit ette valmistades paari välismaist uurimust tempo valiku kohta, ja sealt tulid välja kõnekad tõsiasjad.
Ent kui vaatame Pekingi olümpiafinaali jooksu, siis näeme graafikult, et 200 m märgis on võitja tempo 8 m/s, seejärel tuleb teises kurvis tohutu tempo langus, 7 m/s-ni, kuid sealt alates, 300 meetri märgist kuni 700 meetri märgini toimub ühtlane ja pidev tempo tõus kuni pisut üle 8 m/s ning lõpusirgel taas väike tempo langus.
Mida me siit näeme? Näeme seda, et maailmarekordijooksus hoitakse ühtlasemat tempot kui tiitlivõistluste taktikajooksus. Kusjuures, pange tähele: Moosese tutvustatud graafikutelt tuleb välja, et mida pikem distants, seda ühtlasemalt on maailmarekordi püstitaja jooksnud. (5000 ja 10 000 meetri maailmarekordijooksus on tempo graafikul peaaegu et horisontaalne sirge. Kes on 800 meetri jooksnud, see teab, et tegemist on pika sprindiga, kus algusest peale tulebki panna peaaegu täiskiirusega ning loota siis enam-vähem lõpuni vastu pidada.) Tiitlivõistlustel seevastu on tempo sageli vägagi hüplik.
Vaadake veel järgmisi kõnekaid arve: kui mitu protsenti moodustas maailmarekordijooksus (2008. aasta seisuga) – need on need ühtlase tempoga jooksud ehk sellised, mida on soovitav ka teil teha – distantsi teise poole kiirus esimese poole kiirusest. 800 meetri jooksus oli see näitaja 93,9% (nagu ütlesin, 800 meetri jooks on pikematest aladest mõneti erinev). 1500 meetri jooksus oli see 102,3%, 5000 meetri jooksus 101,3% ja 10 000 meetri jooksus 100,6%. Ehk tempo oli võrdlemisi ühtlane. Ühtlaseks loetakse tempot, kus distantsi esimese ja teise poole aeg ei erine teineteisest rohkem kui kolm protsenti.
Niisiis, teie ülesanne – vähemalt 90 protsendil teist – on ju väga lihtne: alguses tuleb tagasi hoida! Pidage meeles, et te ei jookse 800 meetrit, kus alguses kõva hooga minema pannakse, et näis, äkki kestate lõpuni välja. Rohkem kui 10 km pikkustel jooksudel, uskuge mind, küll ei kesta.
******
Foto 1: Mulluse Tartu nn jooksumaratoni start. Foto autor: Eleri Lõhmus, Valgamaalane/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits mulluse Tartu jooksumaratoni finišisirge algul väiksel künkal. Foto autor: Enn Säre
Foto 3: Mulluse Tartu nn jooksumaratoni esimesed kilomeetrid. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Rahulolu mulluse Tartu nn jooksumaratoni lõpetamisest. Foto autor: Eleri Lõhmus, Valgamaalane/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:44
kommentaare: 70
70 Kommentaarid:
Priit on kõva mees. Seda olen ma alati teadnud.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Teemasse puutumatud möla(!)kommentaarid (09:58) kustutan ära. Vahepeal tegime nalja, nüüd aitab. Nüüd on kahe hooaja vaheline mõõneperiood läbi saamas ning aeg tagasi tõsisemale ja asjalikumale sportlikule lainele häälestuda. Kes risustada tahab, otsigu selleks mõni muu koht. Samuti ei luba siin võõra nime alt esinemist, nagu tegi 09:59 Marita Kochi nime alt postitades.
Õige Priit! Trollimine jäägu eilsesse päeva
see on vana ja teada asi et ühtlane tempo tagab parima tulemuse. Loomulik on ka see et algus on tugevam. ja lõpp kulub kannatamisele. Siis vähemalt ei jää hinge kripeldama et järsku sai palju kokku hoitud.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
"Tõest on see jutt muidugi sama kaugel kui PP kirjutis." - Lõpetage sellised argumenteerimata väitmised! Pool tundi lasen sel kommentaaril üleval olla, kui põhjendust ei tule, siis kustutun. Edaspidi kustutan kõik seesugused argumenteerimata väited koheselt. Nagu ütlesin: prõõkamise ja lolli mängimise aeg on siin läbi, otsige selleks mõni teine koht.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Vastan küsimusele: 400 m rekord kunagi kümnevõistluses joostud 53,93. Igati teemasse.
Priit, jäta ainult enda kommentaarid. Siis on asi ilus, sile ja piisavalt macho.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
No ei ole aus, ei ole. Minu ärivend Pinkerton saab eetriruumi ja mind deliiditakse külmavereliselt. Seda asja tuleb uurida!!! Kas Pinkerton on mind reetnud? No äraandja, oota sa!
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Nagu keegi siin kunagi mainis siis vaid saksa vene ja eestikeelsed kommentaarid pädevad, noh äärmisel juhul ka kreekakeelsed, nagu näete kultuurrahvaste paradigma.
Soome ja inglisekeelsed peaks esimesena prügikasti minema. Ning muidugi pahatahlikud labased ja solvavad ning asjasse mittepuutuvad
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Möla maha! Tegelikult ei ole ka 13:54 ega 14:12 kommentaaris midagi asjakohast ega tarka, aga kustutasin profülaktika mõttes üle ühe. Sama taktikaga ei jätka.
Meeldetuletuseks ka teema: jõuvarude jaotamine pikkadel jooksudistantsidel ja õige kiiruse valik.
Hull kustutamine käib...
See vahepealne nö. naljaperiood peletas vist asjalikumad kommenteerijad siit päris kaugele.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Vana rahvasportlase tõde pidi olema, et alguses tuleb täiega panna, lõpus on nii ehk naa jõud otsas, olenemata milline oli alguse tempo.
Meenutaks P.P seniseid jookse Otepää-Elva jooksuüritusel.
Ja, et PP näeks, et peale mölisemise oskavad kommenteeriad ka rehkendada, siis võtsin esimesed maratoni splitid ette mis championchip.ee lehel ette jäid - 1. Tartu Linnamaraton 2012.
Allolevas tabelis on näha esikümne keskmise jooksuaja dünaamika ning peale võitja on kõigi keskmine kiirus terve jooksu aja langenud. Võitja suurendas tempot esimesed 2/3 ja siis sai järsu haamri. Seega mõlemad meetodid töötavad võitjate peal. Enamuse edukate jaoks tuleb ikkagi alustada kiiremini ja lõpp on nagu on.
10km2 21km2 30km2 42km Nimi2
0:03:41 0:03:38 0:03:35 0:03:38 Dmitri Aristov
0:03:40 0:03:42 0:03:41 0:03:43 Raivo Alla
0:03:41 0:03:43 0:03:42 0:03:45 Ivar Ivanov
0:03:41 0:03:43 0:03:44 0:03:56 Hasso Paap
0:03:53 0:03:56 0:03:55 0:04:00 Harri Sokk
0:03:53 0:03:56 0:03:55 0:04:02 Mart Suurkivi
0:03:56 0:04:01 0:04:01 0:04:05 Olari Orm
0:03:53 0:04:00 0:04:02 0:04:09 Rait Ratasepp
0:04:06 0:04:08 0:04:08 0:04:12 Margus Heintalu
0:03:53 0:03:56 0:03:57 0:04:13 Valdis Nilovs
0:04:12 0:04:16 0:04:14 0:04:14 Vahur Teppan
0:04:12 0:04:16 0:04:14 0:04:15 Johan Holmgren
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
16:19, anonüümselt isiklikke halvustavaid rünnakuid ma siin teha ei luba. Nii on ja nii jääb. Teile veel põhjendan seda, ülejäänud võtku aegsasti teadmiseks; siis juba lihtsalt kustutan nende kommentaarid ilma mingi seletuseta.
Teile ja 15:46-le teadmiseks - teil on väga piiratud teadmised jooksmisest, kui kogu teie väitlus tugineb ühe kesise tasemega Tartu jooksule. Minu käsutuses on Tallinna palju suurema maratonijooksu ja samuti rahvusvaheliste suurjooksude ajad ning seal on näha selgelt see, mida ma sissekandes väidan: et teine pool on peaaegu alati aeglasem kui esimene, kuigi tipptasemel mitte palju, vaid mõni üksik protsent. Seda, nagu kirjutan, loetakse ühtlase tempoga jooksuks (+/-3%). Lisaks, mida kaugemale tahapoole jäänud võistlejate tulemusi vaatate, seda suuremaks käriseb vahe kahe poole aegade vahel, mis tähendab, et mida amatöörlikum jooksja, seda oskamatumalt ehk ebamõistlikult ebaühtlasemalt ta tempot jaotab. Seda näitas mulle oma graafikute ja andmetega Martin Mooses. Ja see oli ka mu sissekande tuum, kui süüvida suutsite.
15:46 kobab ju täiega võsas ja ei saa vähimatki aru, millest blogipostituses jutt.
Üritan siin siis veel rumalale seletada ja ühest lihtsast lausest võiks ju iga vähemalt algkooli lõpetanud inimene aru saama.
Postituses on öeldud:
"Ühtlaseks loetakse tempot, kus distantsi esimese ja teise poole aeg ei erine teineteisest rohkem kui kolm protsenti."
Ja nüüd, 15:46, vaata tabelile veelkord oma juhmi näoga otsa (vaata veel!) ja kas nüüd hakkab lõpuks kohale jõudma, millest targemad inimesed rääkisid ja milles on point?!
Tubli Priit, anna tuld! Peninukkide kommentaarid ei ole väärt et neile leheruumi anda.
Jooksmisega on meie kandis raske. Külm tuul õõtsub ja esimene pool on aeglasem kui mullu. Teisest poolest mitte ei räägigi. see läheb päris aia taha. Sõidaks autoga aga bensiin on kallis. Õieti pole ka teist. Noh mis ma siin ikka pikalt seletan. Tehke sporti ja hoitke kõva. Siis tuleb suvi ka kiiremini. Tervisi ma ei saada. Mul enam sõpru pole. Ära surnd teised
A.Rehemaa on ju ka koguaeg selline olnud, et alguses täiega minema ja siis näis kaua tempot kannatab. MMil kannatas tempo lõpuni. Teatud meestele lihtsalt sobib nii rohkem. Küll on neid, kes proovinud taktikat muuta, et alguses hoian tagasi ja siis hiljem panen juurde, tihti on nii, et hoiad alguse tagasi, aga lõpus pole siiski enam kusagilt midagi võtta. Inimesed on erinevad.
PP palun korista see 16:50 imbetsiilne kommentaar ära sest näha on, et too mees jagab matemaatikast kasinalt.
Toodud tabelist on pooled jooksnud nö ühtlaselt ja pooled esimese osa kiiremini. Arvutage kodanikud, arvutage! Ainult inseneri teadmised aitavad Eestit mitte aga väledad jalad.
Nõus 20.14 mõtetega.
Harrastaja vaatevinklist ootaks näpunäiteid kuidas sobilikku tempot ära tunda. Homme on Viljandi jooks, kuidas tavaline inimene tunneb ära, kas õige tempo on 4.30km või hoopis 4.50?
P.
16:48 PP - Millest te räägite? Näiteks SEB 2012 Maratonil on 30 esimesest üle 10% jooksnud teise poole sutsu paremini ja pooled on esimese poole jooksnud ebaühtlaselt kiiremini. See on võitjate tase. Sh II koha pro-jooksja tegi II poole tervelt 7% aeglasemalt.
Teisisõnu ei päde see esimesel poolel tagasihoidmise jutt, ei päde. Vaja on panna. Sörkida võite kodumetsas ja jätta sprindi kodusirgele. Võistlusel tuleb aga joosta maksimumiga. Pehmode jutton tagasihoidmise jutt. Pealegi on möödajooksmine oluliselt energiakulukam kui mööda laskmine ja teistel ees töllerdamine ning jänestele taha haakimine. Mõtle sellele!
Harrastaja, kes suudab Viljandi päris raskel rajal 4.30 km joosta ja ennast veel kontrollida on tugevalt üle keskmise harrastaja. Sellisel ei tohiks siin midagi küsida olla.
Kell koos graafikuga käe peale. Proovitud järgi ja toimis. Esimesed 2 km on muidugi raske ennast tagasi hoida. Aga see võidetud 2 minutit võrreldes graafikuga andis kindlustunde, et püstitaud eesmärk SEB sügisjooksul aeg alla 1:40 poolmaratonis sai 4 minutiga löödud. Samuti mahtusin lubatud 3% sisse. Joogipunktides ärge munege. Imelihtne on targalt toimetades võita ca 2 minutit .
Küsimus ei ole kas 4.30 v 4.50. Kui 5.30 paremini illustreerib, siis olgu pealegi.
Küsimus õige tempo valimisest jääb.
P.
Võtsin veel huvi pärast ette Londoni 2012 aasta olümpiamängude 30 parema maratoni ajad ja neil oli II pool keskmiselt 5% aeglasem kui esimene pool. Ja pea kõik lõpetanud jooksid II poole aeglasemalt. Ainult 2 jooksid I ja II poole sama ajaga ja 11 85-st lõpetajast jooksid nö ühtlases tempos. Vot see on tipptase. Paluks edaspidi esineda konkreetsete näidetega, mitte aga hämada miskite suva võistluste lambist tehtud arvestustega, pliis! Ei ole mõtet 1500 ja 3000meetri jooksu tulemuste pealt põhjapanevaid pikamaajooksu nõuandeid jagada.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Tegelikult on Priidu jutt õige. See polnud mingi ülbamine, vaid tark soovitus. See, et ka profid alati tempot säilitada ei jõua, näitab, et minnakse riskima. Ideaalis tuleks ikka jõudu ühtlaselt jagada.
Harrastaja peaks alustama nii, et viimastel kilomeetritel ikka kiirendada jõuaks. Sest tavaliselt tähendab harrastaja jaoks kiire algus lõpus ikka korralikku äravajumist.
Te olete täna nii hirmus anaalüütilised..
Türp T.
Võistlusel ühtlase tempo jutt ei päde. Võistlus algab taktikast. Liider ei jää kunagi jänestest maha. Jänesed kukuvad ära kiiremini. Nõrk algus näitab , et soendus ebaõnnestus ja tuli üleliigset aega kulutada passides soojenemisele. Viimane ots joostakse alati kõige ebaefektiivsemate lihaste toel mis kulutavad suhteliselt enam energiat sama tempo säilitamiseks. See tuleneb füsioloogiast.Nii on. Sedasi on imetajad tehtud. Ühtlast tempot on võimalik pikaaegselt hoida vaid siis kui eesmärgiks on mitte võit vaid distatntsi läbimine. Loodusest võib siia tuua näite lindude rändest kus vanade treenitud ja kogenud lindudega lendavad noored nokad ja ei jää maha (kes jääb, see hukub). See on võimalik vaid siis kui tuult lõikavad rahulikult mõõdukas ja ökonoomses tempos vanad ja nolgid istuvad rongis kupeevaguni positsioonidel.
Sama on ka inimestel. Ökonoomne tempo on oluliselt madalam mis väldib üleväsimust. Näiteks Maarika Traat kõndis ca 20 km päevas ja jõudis 200 päevaga Tartust Santiagosse kuid Olev Mark kes plaanis analoogset maad läbida joostes 70-85km päevas oli aga sunnitud üleväsimuse tõttu esimesel kolmandikul katkestama ja teise etapi lõpetamise aja kohta puuduvad andmed kuid arvatavasti kuskil oktoobri keskel 2004 mis teeb missiooni pikkuseks üle 200 päeva. Seega jalutades jõudis kohale kiiremini kui joostes. Vot nihuke lugu on vastupidavuse ja punktist a punkti b jõudmisega :) See oli selline intrigeeriv näide, kuigi jah tegelikult jooksja liikus kiiremini aga matkajal oli kindlasti rohkem fun.
Jah, tagumise otsa harrastajad jooksevad ebaühtlasema tempoga. Kuid seda ei saa pidade harrastajate veaks. Tuleks tõestada, et kui nad jookseksid ühtlasemalt, siis saavutaksid parema aja. Tõestust ei ole. Teaduslikuks tõestuseks oleks vaja kontrollitud eksperimente. Too Mooses ka võtab asja lihtsustatult või Pullerits vahendab lihtsustades ja moonutades. Tegelikult on tempoasi palju peenem ja keerukam. Burns jt siin toovad rea olulisi punkte välja.
"Võistlusel ühtlase tempo jutt ei päde."
Nii, nüüd jõuame ka tõe juurde. Nende Sports and Exercise Science teadusartiklite viga on selles, et uurijad konstrueerivad 2-3, ülimal juhul 5-6 faktorilisi mudeleid. Mõõdetakse ja arvutatakse hi ruute. Seos reaalsusega jääb nendes uuringutes aga sageli üliõhukeseks. Ühes uuringus lasti 10 või 20 pensionäril jõusaalis paar nädalat jalapressi teha (imeväikeste raskustega). Sellest tuletati järeldused jooksmise kohta.
Tegelikult on võistlusel kümneid ja sadu tegureid, mis üksteisega koosmõjus toimivad. Ükski statistika ei seleta neid ära. Vaja on teisi meetodeid.
Nii palju ebapädevaid ja suisa delfilikke kommentaare jooksmise algtõdede kohta pole ammu kuulnud. Siin veidi murrab Priit lahtisest uksest sisse, sest jooksuga tegelejatele on see ammu teada ja MM matemaatiliste nätetega tõestus Eesti jooksude põhjal ainult illustreerib seda.
ÜHTLANE jooks on hea treenituse realiseerimise alus. Ainult, et paljud - nagu üks kommentaator märgib - ei oska õiget tempot kogenematuse või ka hea väljapuhkamise tõttu saavutatud kerge enesetun tõttu valida. KUi ikka liiga kiire tempo tõttu laktaat üle piiri läheb, siis vähem treenitud harrastaja ära ei taastu. "Undo" ei tee teisisõnu.
Paljudel jooksudel on loomulikult taktikamäng (NB! TiIppudel, harrastajad ei peaks seda tegama) ja riskid võetakse. Viimane riskimise (läbikukkumise) parim näide on LONDONI maratoni 2013, kus mindi esimene pool MR graafikus, aga kukuti nii kõvasti ära, et osad tipud (eeldatavad võitjasoosikud) tulid sisse 2:14-ga. Võitja, kel oli mingi hetkel oimu liidritest maha jääda, tuli ka alles kuskl 6 koha pealt või nii ja viimasel km-il möödus haamri saanuist.
Asi ongi pigem selles, et vähese/osalise treenitusega harrastaja võibki mõnikord tunda end turvalielt 5.00 tmepoga näiteks ja veaks ka lõpuni välja, kuid eelmise päeva töökoormus, magamatus või pidu vms, teeb tol hetkel võimalikuks vaid 5.30 näiteks. Kuid harrastaja lihasmälu töötab ikka 5.00 peal, samas ei tunneta ta ära, et süda lubab ainult 5.30 näiteks. Eriti teeb asja keeruliseks rajaprofiil, mis Viljandis "üllatab" Huntaugu tõusuga ja Otepääl vastupidi laskumisega linnast väja esimise km lõpus -teisel km-il.
Kena jooksu kõigile ümber järve(de).
Alars
Alar, loomulikult murran lahtisest uksest sisse. Kuid! See uks võib küll olla lahtine, aga nagu isegi ehk oled märganud, oskab ikkagi umbes 90 % Sinu ja minu tasemel ning meist kehvemate võimetega jooksjaid ikkagi vastu toda lahtist ust joosta. Seega, kunagi ei ole liiast inimestele rõhutada: võtke aeglasemaks, ja siis veel, et võtke veel aeglasemaks! Olen seda TJMil kogenud, kui alguse kilomeetrid olid 3.40 kanti, siis lõpus tuli vaid hädiselt 4.25. Ja isegi kui kokkuvõttes lõppaeg sellest ehk ei muutunuks, kui jooksnuks algul 4.00 ja lõpus 4.05, siis enesetunne ja saadav emotsioon oleks olnud hoopis erinevad - aeglasema (nt 4.00) algusega saadud tulemuse kasuks. Siit, muide, tuleb ka sageli see, miks kaks enam-vähem võrdset meest, kes lõpetavad ligilähedaselt ühesuguse ajaga, annavad teinekord risti vastukäivaid hinnanguid: üks ütleb, et oi, küll oli sigaraske, teine ütleb, et pole kergemat jooksu teinudki. Millest see hinnangute vahe? Enamasti saab see alguse juba valitud algustempost.
Pikemalt ja põhjalikumalt seletab seda Martin Mooses viidatud Maratoni loos.
Aga Burns, teadjamees, kes alustas väga bravuurikalt ja halvustavalt, on teinud eeskujulikud korrektiivid ning tema viimane kommentaar oli juba väga tore ja vajalik. Eriti meeldis mulle tema paralleel lindude rändega.
Ja veel, nagu ka Alar viitas: pikkadel avatud rajaga (versus staadion) distantsidel oleneb palju oludest. Kui esimene pool on profiililt kerge ja teine raske, on suht ootuspärane, et ajaline vahe kahe poole vahel läheb üle 3 protsendi. TJMil on ju esimesed 5 km mööda asfalti - mõnus. Sama ka Viljandi järve jooksul. Ja kui nt teisel poolel tuleb tuul või algab sadu, on selge, et ärakukkumine vaid võimendub. Seetõttu ei ole ühe jooksu, nt Tartu sügisene maraton (lõpus ropp tõus Toomemäele, kus isegi esikümne piiril mehed kõndisid, ise nägin), põhjal üldistavate järelduste tegemine põhjendatud.
Alar, 5:00 tasemel harrastajal ei tekigi laktaati.
Seda, et eelmisel õhtul pidu pannul tasuks joosta ühtlaselt, saab teaduslikult tõestada ainult korrektselt läbiviidud võrdluskatsed (katsete seeria). (Kui juba teaduse sisse toome). On ka vastupidine hüpotees: kiire alguse šokk lööb "pohmelli" välja.
Või võtame teise näite. Väidetakse, et maratoni lõpus, kui ollakse juba väga väsinud, ei tohi mingil juhul käima hakata. Tulevat kuitahes aeglaselt, aga joostes (õigemini küll komberdades) liikuda. Mina olen maratoni viimast kümmet km läbinud jooksu ja käiku vaheldades. Seejuures ühtlaselt-aeglaselt jooksjatest ka mööda saanud.
Ühtlase tempo aksioom ideaalis muidugi kehtib, kuid nagu Burns välja toob, 90% olukordi võistlustel on sellised, et see reegel enam ei paika ei pea.
Moosest eksperdina välja on küsitav. Võta äriregister lahti, tüübil on firmasid jalaga segada. Müük on oluline! Sõltuvalt ostjast pakendad kauba. Priidule sobis ühtlase tempo jutt. Peale! Mäletan Mooseseid Õie tänavalt. Pole ime, miks Martin Priiduga hea klapi sai.
No palju firmasid pole häbiasi. Kes Tartu tingimustes tahab end jooksuga või jooksu ümber ära elatada, peab jalgadele valu andma. Müük on ka teaduses ülioluline (vrdl Kõks).
Hea meel on teatada, et spordiblogide lugejate seas hästi tuntud Andres Keba on pärast vigastusi rivis tagasi. Keba blogi iseloomustab kaine, iseseisev pilk asjadele ja laiem vaatenurk, kui paljudel teistel blogijatel.
5:00 tasemel harrastajal ei tekigi laktaati.
11.52. Ole palun oma avaldustes täpne! - laktaati toodab organism ka puhkeseisundis, treenitud inimesel võib rahuliku aeroobse töö faasis (sörk) isegi laktaadinäitaja võrreldes puhkeseisundiga madalam olla. Alari jutt ilmselt puudutab MLPS-i (maksimaalne laktaadi püsiseisund) ületamist nõrgapoolsel harrastajal. Empiiriliselt on see tase, kus organism suudab toodetavat laktaati samas mahus eemaldada, anaeroobse pulsiläve ümbruses. Seega hea harrastaja, osta sõltuvalt soovist 30-330 Eur. pulsikell, tee enda pulsitsoonid selgeks (lihtne muide ka ilma labori koormustestita), sea mõistlik eesmärk ja jookse. Kui tahad võita, siis treeni kellaga, võistlusel aga unusta see ühtlase tempo soig, ja anna tunde pealt minna;)))
Näen, et teile on nende lävedega ja pulsitsoonidega tugevasti ajuloputust tehtud. 8) Olgu, teie terminoloogiat kasutades - väidan, et tüüpiline harrastaja ei jõuagi anaeroobse töö tsooni. Ta on tempot sunnitud maha võtma mitte sellepärast, et hamstring on piimhapet täis.. Mis siis on need põhjused, miks harrastajal tempo distantsi teisel poolel langeb? Siin ootaks evidence-based e tõenduspõhist argumentatsiooni. See aga nõuab uuringuid. Oletan, et tempo langemise peamiste põhjuste hulgas on: 1) südame-veresoonkonna süsteemi madal vastupidavus. Pulss tõuseb, süda hakkab peksma, jne; 2) kopsude madal vastupidavus; 3) liikumis-tugiaparaadi nõrkus. Tehnika laguneb jne. Aga nagu ütlesin, need on oletused. Rahvasportlasi minu teada praktiliselt ei olegi teaduslikult uuritud. Martin Moosese huvi on ikkagi tippsportlased. Kuid tippsportlaste kohta saadud uurimistulemusi ei saa harrastajatele automaatselt üle kanda.
11:52
Seda lugu lugedes tuleb meelde sinu ca aastatagune avaldus, kus sa ühes postituses käisid välja idee, et läbi Tartu Jooksumaratoni kõndides, sest jooksmisega on igavesti lõpp. Kas see idee on veel kusagil ajusopis olemas või oled loobunud. Juhul, kui oled loodunud, siis kas kompenseerid ühe Tartu nelikürituse etapi millega muuga, näiteks Jõgeva Rattaralliga. Samas tooks Tartu Jooksumaratoni läbimine sinu poolt kiirkõnnil kindlasti palju elevust rahvaspordi ringkondades ning oleks tõeliseks spordimehelikkuse musternäidiseks.
Mis puudutab jooksmist, siis on minu arvates samuti vahe, kas on tegemist harrastajaga või sportlasega. Näiteks minul kui harrastajal on välja kujunenud oma jooksu ``mugavustsoonid``. See eristabki mind sportlasest, kelle treening on mitmekesisemalt üles ehitatud: fatlek, intervalltreening, pikad lõigud, tõusva tempoga jooksud jne. Minu treening on 90% ulatuses koduukse ees tossud jalga ning ca 8-13 km ring oma radadel. Lisaks venitused.Vahel on see ühtases tempos vahel lisan kiirendusi, kui viitsin. Sellise ühtlase treeningu tulemuseks oli eelmisel aastal 23km jooksus min/km kiirus täpselt sama, mis Tartu Sügismaratonil 42,2km. Distantsi pikkus on ca poole suurem, kuid oma ``mugavustsoonis`` joostes on kiirus täpselt sama. Seega soovitan minagi harrastajale oma kogemusest lähtuvalt liikuda rahvaspordi üritustel pigem stabiilse tempoga.
aga Priit tõstatab väga õige teema. Mina näiteks ei viitsi üldse kella vaadata. Jooksen nagu jaksan ja pärast ravin haigeid jalgu. Hästi lõdvestab alkohool. Kas õlut või viina aga mida enne kätte saan seda joon.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Andrus, need on küsimused, millele spordihuvilised saavad peagi vastuse. Palun veidi kannatust!
Soovitan lõpetada mugavustsoonis jooksmise. Olen ise ka seda aastaid teinud - jah, teatud taseme saab kätte, aga sealt edasi mitte üks raas. Mitmekesisus on oluline! Tean, et enamik ei viitsi end sellega vaevata. Ega ise ka viitsinud. Aga nüüd on kõrvalt hea teisi õpetada.
Mugavustsoonil on mõte.
(Paljudel asjadel, mis tunduvad pinnapealsetena, ebaolulistena või isegi mittevajalikene, on sageli tegelikult olemasolu põhjendus. See põhjendus võib aga olla sügavamal, kui oleme harjunud vaatama.)
Teooria järgi peaks jah Andruse igal trennile olema kindel eesmärk. Trennid jaguneksid laias laastus: 1) Aeroobset läve ülespoole "pushivateks"; 2) anaeroobset läve lükkavateks; 3) nn "taastavateks". Lisaks tehnika arendamise harjutused.
Kuid Andrus ei ole tippsportlane.
Ülalnimetatud varieeruvad trennid tähendaksid intensiivsuse olulist tõusu.
Intensiivsus aga toob kaasa puhkamise vajaduse. Intervalltreeningut ei tee ilma väljapuhkamata.
Andrus on aga perekonnapea. Tõenäoliselt on ka peres laps(ed). Töö vajab tegemist, leib lauale toomist. Ja see töö pole nagu "amatöörsportlasel" Priit Lehismetsal, kes kossumeestele füsiot tehes ka ise taastuva kerge koormuse kätte saab.
"Mugavustsoon" on ainus praktiline režiim 30-aastasele elu seadvale mehele üldse harrastussporti teha.
M.O.T.T. Pullerits võib nüüd vist teist teemat hakata otsima?
Mina olen mugavusstsoonis praegu aga mind mõnitama ei pea. Ma rohkem siia kommenteerima ei tule kah
21:54, hea ja arukas lähenemine ning põhjendus! Tõesti tore, kui inimesed niiviisi asjalikult kaasa mõtlevad ja argumenteerivad, mitte lihtsalt ei lahmi. Olete ilusasti ära näidanud, et tegelikult meiesugustele on mugavustsoonist ka tolku. Hea teada saada, et ma ei olegi kogu aeg valesti treeninud, kuigi mulle on kogu aeg seda mugavustsooni nina peale hõõrutud. Aga ka mul, nagu Andrusel, on elus palju muud peale trenni tegemise. Praegugi on kell vaadake mis ja töö käib, homme pingeline päev...
Lembit Kauna suhtes paluks mõistvat suhtumist. Mees on rahvusliku spordiliikumise edendamise eest 12,5 aastat Siberis kinni istunud. Arusaadavalt keeras see närvid tuksi.
Aga elame veel. EV sotsiaalteenuste seaduse alusel saab Lembit Kaun ravi - ja on noortele eeskujuks meie rahva spordi korraldmisel.
Äripäeva tabel, kus on esitatud eesti kõige suuremat keskmist palka maksvate firmade edetabel, mida me võime sellest järeldada? Koht 18. Eesti Meedia. 3400 eurot, 10 töötajat.
Erinevatesse meediavaldkondadesse investeeriv valdusettevõte (sh. Kroonpress, Postimees, Kanal 2), mis kuulub Norra meediakontserni Schibsted Media Group. Valdusfirma alla ei ole koondatud tütarfirmade kulud ja töötasud.
Pulleritsi nimi on igatahes Tartu "jooksumaratoni" protokollis eliitklassis.
Geneetilistesse hälvetesse suhtutakse igati mõistvalt,
http://www.ohtuleht.ee/519269
mind kui eestluse kaitsjat ja noortespordi edendajat aga mõnitatakse. Mind ei kaitse ükski president, ei kaitse ükski portaal, varsti lüüakse mind suusablogist ka minema.
Ole mureta Lembit,
meie, Priidu blogi lugejad kui vaikiv ja kannatav enamus oleme sinuga nii tänasel päeval kui edaspidigi. Samamoodi nagu too homoneeger on täna ameerika iidol, oled sina meie eeskuju ja lootus. Ära lase nina longu Lembit, võitle ikka peninukkide ja koerakoonlaste vastu, eesti rahva ja noortespordi eest ja hüvanguks. Kui Priit sind blogist välja puksib siis tee oma bloog ja võitle seal edasi.
Lembit sa peksupoiss ja hädavares. Oleksid võinud sinna Siberisse jäädagi. Oma blogi sa teha ju ei oska. Küsi Õuna Endli käest nõu. Hahaaa!
Üks väike täpsustus, 08:18 - minu perekonnanimi on omastavas käändes lõpus u-ga, mitte i-ga.
Ah et nimi kirjas? No see siis ju tore. Olen varemgi mitmel pool kirjas olnud.
new balance pas cher, sac longchamp, hogan, true religion jeans, kate spade handbags, nike air max, air max, north face, ray ban pas cher, air jordan pas cher, true religion outlet, nike air max, ralph lauren pas cher, north face, louboutin pas cher, coach purses, sac guess, lululemon, coach outlet, timberland, nike roshe, longchamp pas cher, michael kors, burberry, air force, true religion jeans, lacoste pas cher, tn pas cher, nike air max, abercrombie and fitch, true religion jeans, hermes, vanessa bruno, michael kors, nike free run uk, michael kors, ray ban uk, ralph lauren uk, coach factory outlet, nike blazer, mulberry, michael kors, coach outlet, converse pas cher, nike free, vans pas cher, oakley pas cher, nike roshe run, hollister, hollister pas cher
bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases
oakley sunglasses
louis vuitton handbags
louis vuitton handbags
michael kors outlet clearance
burberry outlet
air jordan 8
michael kors outlet clearance
polo ralph kids
louis vuitton handbags
jordan retro
authentic louis vuitton handbags
michael kors outlet
asics shoes
kobe 11
michael kors canada
true religion outlet
coach outlet store online clearances
nike outlet
true religion jeans
ray ban sunglasses
jordan 4
gucci outlet
rolex watches
supra shoes
true religion outlet
coach factory outlet
nike factory outlet
oakley sunglasses
oakley sunglasses
ray ban sunglasses
adidas ultra boost
louis vuitton outlet
vans shoes
kids lebron shoes
louis vuitton outlet
kobe 10
beats by dr dre
basketball shoes
cheap jordan shoes
air jordans
chenlina20160729
Postita kommentaar
<< Esileht