Pullerits: Miks ajakirjandus ei paljasta dopinguinfo lekitajat?
Pühapäevaõhtune tõsielufilm «Sinivalge vale» ETV2-s tekitas kurva äratundmise. Kas panite tähele, kuidas peaaegu kõik need, kes Soome suusatajate dopingutarvitamisest arvatavasti teadsid ja sellega tõenäoliselt seotud olid, vältisid lausa paaniliselt sellest rääkimist ja pugesid peitu? Miks poeb inimene peitu, kui tal ei oleks midagi varjata? Tal poleks vähimatki põhjust seda teha. Eriti koomiline, kas märkasite, oli see, kuidas Soome suusatreener fuajees pikkade sammudega ümber posti jooksis ja kaamera eest klaasuste vahele pages. Ja kuidas Manuela di Cental hakkas intervjuu ajal järsku kohutavalt kiire siis, kui ajakirjanik pistis talle nina alla paberi tema kunagiste verenäitudega. Tal hakkas nii kiire, et oleks lausa mikrofoniga vehkat teinud.
Oli ju koomiline, kas polnud?
Ja nüüd mõelge: kuidas käitusid kõik need ligi kaks aastat nood, kes olid seotud Andrus Veerpalu dopinguskandaaliga? Millegipärast ei tule meelde ühtki korda, kui nad oleks rahvale selgitusi jaganud, avalikkuses kerkinud küsimustele ajakirjanduse vahendusel vastanud.
Teiseks, kas panite tähele, kuidas Soome suusatajad ausa ja siira näoga valetasid, et ei ole nad mingit dopingut tarvitanud? Näiteks Virpi Kuitunen. Või too meessuusataja, kes ütles, et suusatab kiiresti seepärast, et armastab suusatamist. Kuni nad kõik vahele kukkusid. Ja isegi siis, kui vahele jäid, ajasid nad palju asju tagasi.
Ja nüüd mõelge: miks pidanuks uskuma neid Eesti dopinguskandaaliga seotud inimesi, kes samuti kinnitasid, et ei ole midagi olnud ega ole midagi näinud?
Küllap panid terasemad vaatajad tähele, et ka selles filmis olid konfidentsiaalsed allikad, kes andsid vihjeid (näiteks kas või too inimene, kes helistas ajakirjanikule bensiinijaama unustatud meditsiinikohvri asjus) ja tilgutasid filmitegijaile taustainfot. Ja kui te eriti hoolikalt järele mõtlete, siis küllap saate aru, et ilma selliste leketeta pole võimalik selliseid uurivaid lugusid tehagi.
Selliseid konfidentsiaalseid allikaid tuleb hoida. Paljud teist ei taha sellest aru saada, sest ikka ja jälle tõstatatakse järjepidevalt küsimust, kes küll lekitas ajakirjandusele Veerpalu esimese dopinguproovi tulemused.
On absurdsus kuubis nõuda, et ajakirjandus tooks selle välja, kes oli lekitaja. See ajakirjanik, kes seda teeks, oleks puhtakujuline tõbras ning ta tuleks päevapealt vallandada.
Ma ei ole oma kolleegidelt kunagi küsinud, kes andis neile info Veerpalu positiivsest A-proovist. Enamgi veel: nad ei peaks mulle seda ütlema. Ega olegi öelnud. Ma ei ole neilt siiamaani kuulnud, kes see info lekitaja oli. Nad on oma allikat hästi kaitsnud.
Samamoodi ei räägi ka mina teile sageli, kes on need konfidentsiaalsed allikad, kes mulle salainfot toovad. Kui ma nad reedaks, siis enam nad infot ei tooks. Ja jutul lõpp. Hullem veel, kui ma kas või ühe allika reedaks, siis oleks ka teistel konfidentsiaalsetel allikatel põhjust uskuda, et võin nemadki paljastada – seega kaotaksin kellegi nime välja öeldes mitte ühe allika, vaid enamiku neist. Aga ükski ajakirjanik pole parem, kui on tema allikad.
Mõni aeg tagasi kirjutasin pikema kommentaari, miks tuleb Veerpalu dopinguproovi lekitajat kaitsta. Kuna see küsimus kerkib jätkuvalt päevakorda, olgu see siin alljärgnevalt korratud.
Selge see, et paljud inimesed ja asutused püüavad infot peita või varjata. Ajakirjandus peab omakorda leidma mooduseid, kuidas infot kätte saada. Selleks on vaja omada asutustes, mille kohta ajakirjanik huvi tunneb, allikaid, kes räägivad talle, mis tegelikult toimub, või toovad talle dokumente, mis samuti näitavad, mis tegelikult toimub.
Näiteks piltlikustame: minu kõrvu jõuab infot, et Pelotoni rattaklubis pannakse dopingut. Kui ma lähen klubi mänedžeri juurde, siis loomulikult ütleb ta mulle, et ei panda (ja võib-olla ähvardab igaks juhuks, n-ö profülaktika mõttes ka kohtusse andmisega). Selliseid teid pidi ei jõua infot hankides kusagile. Aga kui mul on Pelotoni klubiga seotud inimeste hulgas mõni allikas, näiteks endine massöör, mehaanik, endine klubi liige, või praegune massöör, mehaanik, klubi liige, kellel südametunnistus piinab, sest ta näeb nädalast nädalasse, kuidas käib dopingu manustamine, siis ta võib otsustada mulle sellest ühel hetkel rääkida, võib otsustada lausa selle tõestuseks dokumente anda (tšekid, retseptid, fotod, videod, lindistused jne). See sõltub mõistagi ajakirjaniku veenimisoskusest ja suhetest allikaga, kas ja kuidas ta suudab allika tegutsema panna.
Nüüd on kõigil väga oluline järgmist tähele panna, mis on rahvusvaheline ajakirjanduse üldtunnustatud praktika: pole ajakirjaniku asi huvi tunda, kust allikas need dokumendid sai ja kas tal on nende levitamiseks üldse mingi juriidiline õigus, kui ta on otsustanud need dokumendid mulle ise näha tuua.
Niimoodi on ajakirjandusse jõudnud palju-palju materjale. Kõik Eesti lehed on sel viisil hangitud teavet täis. Ja niimoodi, olgu teadmatuile rõhutatud, toimub ajakirjandus absoluutselt igal pool. Niimoodi õpetavad kõik ajakirjandusõpikud, kuidas infot saada. Niimoodi sai Postimees Indrek Neivelti kohta panga- ja maksudokumente, niimoodi said Watergate'i afääri paljastajad Woodward ja Bernstein infot oma allikalt (Deep Throat). (Watergate’i salaallika kohta soovitan lugeda kahte lugu: siin ja siin).
Enamgi veel: kogu ajakirjanduse töö seisnebki selles, et leida üles õiged ja kompetentsed allikad, kes on nõus ja valmis infot jagama. Sest süsteemid, olgu meelde tuletatud, tegelevad alati sellega, et infot varjata või peita (vt ESL ja Veerpalu juhtum aastal 2011; vt Autorollo; vt Reformierakonna rahastamisskandaal jne). Aga ajakirjandus on ainus kanal, mis valguskartlikku infot süstemaatiliselt päevavalgele püüab tuua: näiteks, kui Pelotoni klubis pannakse dopingut, siis see paljastada, sest see on ju ausa spordi reeglite rikkumine ja teiste võistkondade suhtes ebaaus.
Usutavasti ei saanud neil, kes vaatasid filmi «Sinivalge vale», jääda arvamust, et see, mis seal näidati, toimus hoopis ühel teisel planeedil ning meil ei ole siin väikses Eestis kõige sellega mitte mingit pistmist, sest meie oleme ju üdini ausad. Oi ei! Kui Soomes leidus veel mõningaid otsustavatel kohtadel inimesi, kes püüdsid tõeni tungida, siis Eestis kuulutas ju peaminister Andrus Ansip isiklikult, et tema usub Veerpalu. Kui ta olnuks riigimees, pannuks ta kokku sõltumatu komisjoni, kellele teinud kohuseks kogu tõde, ükskõik milline, päevavalgele tirida, selle asemel et summutada igasugune uurimine, mis on Mati Alaveri suusalaboreis tegelikult toimunud, juba eos.
Meie riigis käib hull kinnimätsimine ja selle asemel, paraku, korraldatakse nõiajaht tollele, kes julges kalevi alla surutavad mustad asjad avalikuks tuua. Selline riik ja sellised inimesed...
******
Hurrah Pass 4x4 Road, Moab, Utah. 20. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Jari Isometsä teeb 2004. aasta veebruaris pärast dopingukaristuse kandmist comebacki suurde sporti. Foto autor: Scanpix Sweden / Scanpix
Foto 2: Mika Myllylä abikaasa Suviga 1999. aastal Soome presidendi vastuvõtul. Foto autor: Lehtikuva/Scanpix
Foto 3: Virpi Kuitunen aastal 2007. Foto autor: Scanpix Sweden / Scanpix
Foto 4: Soome võidukasteatenelik Lahti MMil 2001. Vasakult Janne Immonen, Harri Kirvesniemi, Sami Repo, Mika Myllylä. Immoneni positiivse dopinguproovi tõttu jäid soomlased kuldmedalitest ilma.
Foto autor: Lehtikuva/Scanpix
113 Kommentaarid:
Priit, kas sa vaatasid mingit teist, ajakirjanikele tehtud, filmiversiooni???
Loogikas on augud. Kui põhjanaabritest paljud dopsijamades osalised "läksid lõhki" ja rääkisid suu puhtaks, siis meil pole midagi sarnast juhtunud. Variante kaks: Kas olemegi rahvana "teiselt planeedilt" (mida Pullerits ei usu), või pole tõepoolest (süsteemsest) dopsipanemisest kellelgi midagi peale sooja udu rääkida???
P.S. Sommide filmis korduvalt näidatud Esko Aho pole Ansipist kraadigi kehvem avalik tegelane.
P.P.S. väike kont "kehakeelespetsidele". Armstrong, olles kõikvõimalikku sodi manustanud, oli niiiiiii sõnaosav ja veenev. Võitles lõvina oma "puhtuse eest. AV nägi välja päris õnnetu ja kõhklev.... Miks?
Jajah, õnnetu ja kõhklev ning tagatipuks teatas, et lõpetab ootamatult karjääri just enne kauaoodatud suurvõistlust ning ka peatreener taandus. Ei tea miks? Nii kõhklevad mehed lihtsalt?
Matil endal polnud mingeid laboreid. Ikka TÜ-l olid need laborid. Pole midagi parata Priit, töötad ohtlikus kohas.
Oletame hüpoteetiiselt, et kus suitsu seal tuld. Sellisel juhul jääb küsimuseks, et kuidas on võimalik aastakümneid lollitada ajakirjandust ja lõpuks ikkagi valvekoera suu kinni panna? Kas see on demokraatia - ei, see on meile teada tuttav punarežiim mida on toonitatud trikolooriga. Ja ajakirjanikud on selle reziimi teenrid. Punkt!
Sest sport on ajakirjanduse toit
Filmist oluliselt harivam oli eelnev usutlus Arto Halosega. Tegelane ütles otse ja ilustamata korduvalt välja, et (spordi)ajakirjandusel käib enamasti see (sport) lihtsalt kõrgelt üle pädevuse. Fookus valedel asjadel.
Täiesti nõus 11.54.-ga.
Niikaua, kui ajakirjandus ei suuda kedagi avalikult rääkima panna (see anonüümsete allikate jutt on ikka paras mull), siis tegelikult taas 2 varianti: pole teemat, või keegi ei mõista oma tööd teha?! No sellisesse ounarežiimi ka nüüd ei usu, et mitte keegi asjaosalistest piuksu ei teeks.
Priidu juttu ei ole vaja tõsiselt võtta. Tal ei ole ju mingeid tõendeid.
Palju on Postimehe ajakirjanikul, vanemtoimetaja Pulleritsul konfidentsiaalseid allikaid? Paluks kasvõi suurusjärguna: < 10, 20? 40? 100?
Ma kardan see on eesti väiksuset tingitud, et asjaosalised ei räägi. Head tropid olid Andrusel ja Jaagul sees juba 2002. Vaadake vahe- ja lõpuaegu. Rootsi ja Norra poisid said 15km matkal nagu tuppasittunud kassid.
Või oli siiski tegu Mati Alaveri treeneritarkusega. Loodan viimast.
Noh oli mis oli, Eesti sai maailmakaardile viidud, olgugi et suht nishi alal. Meie hindame siiski sellist suusatamist rohkem kui mäest alla laskmist. Elagu Eesti!
Mina olen Priidu allikas. Ning ma ei ole üksi. Koos viskame augeiase tallid tühjaks!
Ja veel üks küsimus: Milliseid turvameetmeid rakendab Postimehe ajakirjanik konfidentsiaalsete allikatega suhtlemisel?
see seletab muuhulgas ka muid erinevusi soome ja eesti vahel. näiteks seda, miks meil on juba 13 aastat haldusreformi teemal ainult jahutud, soomlased on suutnud saavutada tuumajaamade ehituse osas üldrahvaliku konsensuse. ma parem ei hakkaks ennustama, milline poliitporr sellest tõuseks, kui eestil seisaks ees valik kas tuumajaam teha või mitte.
Lekitamine on üks asi. Raha eest lekitamine on hoopis midagi muud. Ja see ei lähe mitte.
Allikate turvalisus on Eestis olematu. Turvalisus on tagatud vaid juhul kui see läheb üldjoontes kokku Aja juhtmõtetega, vastasel korral on konfidentsiaalsus mull ullikestele. Kuidas muidu on võimalik, et Muru nimi nii kähku välja ujus?
3. Kuidas suhtub Postimehe ajakirjanik, vanemtoimetaja Pullerits anonüümsetesse konfidentsiaalallikatesse - eriti tema blogi kommentaaripoliitika kontekstis? Paluks argumenteeritud vastust.
4. Arvestades, et posti laialikandega tegelevatest AS Eesti Post lepingupartneritest FIE-dest lõviosa on naised, miks kasutab väljaanne "Postimees" oma nimetuses ikka veel sõna MEES? (Vastusele paluks lisada konkreetne tegevuskava koos tähtaegadega, millal soolise võrdõiguslikkuse rikkumine saab lõpetatud.)
14:21, te olete asjast täiesti valesti aru saanud! Hoopis Eesti Post mehi diskrimineerinud, kuna on valinud partneriteks liiga tihti naisi! Siin oleks vaja tegevuskava olukorra normaliseerimiseks, kui lähtuda teie absurdloogikast.
Tuletaks ajakirjanikule meelde, et keegi pole süüdi enne kui ta on süüdi mõistetud. Sa võid ju surmkindlalt teada kuidas asjad käivad aga sellest on vähe, kui sa seda tõendada ei suuda.
Kas 14:37 tahab väita, et kohus mõistab süüdi süütuid inimesi.
Minu seisukoht on, et AV on süüdi, aga ei ole tehnilistel põhjustel (veel?) süüdi mõistetud.
Seda ma väidangi, 14:43, et kuniks AV pole "veel" süüdi mõistetud, on ta süütu.
Jõudu ootamisel.
14.37
OK - siililegi on selge, et Postimees ei saa omi lekitajaid avalikustada.
Aga huvitav oleks teada, kas Postimees saab konkureeriva ajalehe lekitajaid avalikustada, sellest uudise teha? Või siis vastupidi - konkureeriv ajaleht avaldab artikli sellest - et kes oli Postimehele dopinguvärgi lekitaja.
Kuid minus tekitab pisikest nõutust see väide, et nagu ajakirjanikud ei uuriks teiste ajakirjanike allikaid ja nagu ei kirjutaks neist lugusid.
Tegelikult ju ajakirjanduses ilmub lugusid lekitajatest nii et mustab - näiteks Wikileaksi andmeid saatnutest.
Dinosaurus
Jah, nii saab teha, 15:23, aga sel juhul, pidage silmas, et on ajakirjanik reetnud oma konfidentsiaalse allika teisele ajakirjanikule (sest kust too muidu seda teab?), mis kokkuvõttes tähendab ikkagi seda, et ta ei ole sõna pidanud ja on oma allikat lubamatul kombel alt vedanud.
Seda jah - aga ma mõtlesin rohkem seda, et Te näiteks ei tunne huvi, kes mingi teises lehes ilmunud loo lekitaja on - et niiütelda ajakirjaniku koodeks? hoiab teid tagasi võõraste allikate-lekitajate isikute uurimisest (ka lekitaja allika teada saamiseks võib ju muid allikaid olla, kui see ajakirjanik kes esmalt lekituse sai).
Dinosaurus
Ei saa aru väitest, et ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad.
Kas ajakirjanik siis ise mõtelda ei oska? Kas see on ajakirjanikele keelatud?
Pukspuu Peeter ütles ...
Matil endal polnud mingeid laboreid. Ikka TÜ-l olid need laborid. Pole midagi parata Priit, töötad ohtlikus kohas.
Ajakirjandusest: 1980 alates on dr.Kõks uurinud TÜ-s kasvuhormoone. Millalgi siis algas ka Eesti suusatamise võidukäik?
Dinosaurus, te küsite pmst huvitavat asja, kuid Bonnieri ega Pulitzeri ei anta lugude eest, kus teise ajakirjaniku allikas on lagedale toodud;) Igasuguseid rumalusi võib ju teha, aga head ajakirjandust, mis täidaks oma rolli ühiskonnas, tehakse ikka ainult oma allikatega töötades.
Ja siis mind huvitab see teema, et kas ajakirjanikul on õigus valetada ja vassida - et oma allikat kaitsta?
Mind huvitaks väga, kas Pullerits ja co esitasid otse või ääri-veeri ebamugavaid küsimusi kasvõi kodanik Kängsepa toodud näite varal 2002.a.?? Ilmselt mitte. Eks seda blogija ülistuslaulu treener Matile ja tublidele suusatajatele tuli ju vahetult "lahinguväljalt" ohtrasti. Kuni Tehvandi tõusu koos koondislastega joostes võtmiseni...
Kas tõepoolest lõi alles nüüd "lambi põlema", või ongi ameti osa olla üks paras tuulelipp?? No mitte ei usu, et selle pea 10a. perioodi kohta pole isegi anonüümses vestluses ühtegi "kuldsuud" tekkinud. Aga äkki tõepoolest polegi, millest rääkida?!
Minu meelest kõige huvitavam osa eilsest filmiõhtust ETV2-s oli see kuidas "Sinivalge vale" režissööri Arto Haloneni intervjuust oli välja lõigatud kaks küsimust.
Jaanuari lõpus toimunud intervjuu järel pandi selle video koos täieliku stenogrammiga ERR-i kodulehele üles: http://uudised.err.ee/index.php?06271077
Eelviimane ja üle-eelviimane küsimus ja vastus:
Kuidas seda dopinguteemat peaks üldse Soomes käsitlema? Äkki moodustaks mingi tõekomisjoni?
Mitte ainult Soomes, vaid igal pool. Nagu ma ütlesin, on doping tippspordi probleem igal pool, nii Eestis, Soomes, Rootsis kui mis tahes teises riigis.
Tõekomisjon on teatud mõttes hea idee, aga kes seal tõtt räägiks, kui mingit seaduslikku kohustust sellest ei oleks? See ei muudaks ju meie, publiku, ja meedia nõudmisi ja survet [mida me sportlastele avaldame].
Aga ma loodan, et esile kerkiks üha enam konkreetseid sportlasi, kes julgeksid [dopingukasutamisest] rääkida ning seeläbi õpiksid publik ja meedia tõde ka üha enam aktsepteerima ning järjest rohkem peeglisse vaatama.
See nõuab muidugi julgust ning lisaks ka oma majanduslike, eetiliste ja teab milliste väärtushinnangute küsimärgi alla seadmist. Ma saan aru sellest, kui mõni dopingumaailmas elanud sportlane, kellelt nõutakse ülestunnistust, mõtleb, et miks ma peaks mingile täiesti ebainimlikult käituvale massile midagi üles tunnistama. Massile, kes ei hinda seda maailma, kus ma olen oma elu veetnud ning ei taipa sellest mõhkugi.
Eestis on murdunud oma sinimustvalge müüt – suusataja Andrus Veerpalu on andnud positiivse dopinguproovi ja ootab parasjagu rahvusvahelisest spordiarbitraažikohtust oma otsust. Kas sa usud, et Andrus Veerpalu on olnud "puhas" suusataja?
Meie tiim ei ole uurinud olukorda Eestis ega konkreetseid sportlasi, aga üldiselt võin öelda, et ma ei usu, et suusatamises – nagu mitmel teisel alal – on kuigi palju neid medalivõitjaid, kes ei oleks dopingut kasutanud. Oma teadmiste ja isiklike kogemuste põhjal usun ma, et lõviosa medalivõitjatest, eriti püsivalt edukatest, on [dopingukasutamisega] seotud.
Aga samas tuleb tõdeda, et kui suusatamine oleks tervikuna [dopingust] puhas, võidaksid needsamad sportlased samad medalid, mille nad võitnud on – sedavõrd fantastiliste sportlastega on tegemist. Andrus Veerpalu on mulle väga sümpaatne olnud ja olen rõõmustanud tema edu üle.
Veerpalu näol on tegemist ühega spordi ohvritest. Oma karjääri lõpumeetritel jääb ta kasvuhormooni kasutamisega vahele enam-vähem esimesena maailmas! Seetõttu [et test on nii uus] on võib-olla ka juriidilisi võimalusi otsus muudetud saada.
Aga, nagu ma olen öelnud ka Mika Myllylä ja edukate norra suusatajate kohta – kui sport oleks puhas, oleks Myllylä seisnud täpselt samamoodi pjedestaalil. Täpselt nagu Andrus Veerpalugi.
Eile tele-eetrisse läinud intervjuus neid küsimusi-vastuseid enam ei olnud: http://etv2.err.ee/videod/840b066b-fa68-41cf-9d0d-d3ac3cc7965e
Kas mõni ajakirjanik võiks ETV-lt küsida mis asjaoludel selline tsensuur peale pandi?
Need dopingusportlased - nagu šaakalid marjamaal...
Dinosaurus, 15:34 - sissekandes viidatud Deep Throati nimelist salaallikat püüdsid paljud ära arvata mitu kümnendit, pakuti välja umbes tosin nime, aga kinnitust sellele ei saadud enne, kui Deep Throat ise paljastas, et tema see oligi. Niisiis, miski ei keela uurida, kes on teise ajakirjaniku salaallikad - aga mis on selle mõte? Ajakirjanikele on allikad elulise küsimusega ja seetõttu eeldan ma siin kollegiaalset vaikivat kokkulepet, et üksteisele ses osas n-ö käru ei keerata, et kedagi paljastada üritatakse. Igatahes oleks selline tegevus väga mage.
15:47 - ütlen otse: naiivne ja rumal küsimus. Te ei tea ajakirjanduse tööpõhimõtetest ilmselt midagi. Kuidas küll nii?! Mis sellest mõtlemisest kasu on? Ma võin siin end halliks mõelda, aga enne, kui ma inimesi küsitlema ei hakka, ei vii mu mõtted mind mitte kusagile. Need mõtted ei tekita ühtegi fakti, mis on ajakirjanduse aluseks.
15:59 - täiesti nõus.
16:10 - selleks ei pea valetama ja vassima. Selleks saab öelda lihtsalt: ma ei avalda oma konfidentsiaalseid allikaid. Milleks valetada ja vassida?! Sellel puudub igasugune mõte!
16:12 - kindlasti läksin minagi Eesti suusatamise kuldajaga kaasa nagu teiegi ja nagu kõik teised ajakirjanikud. Siin on meil tõesti kollektiivset süüd nagu sakslastel holokaustis. Ent kui vaatate mu kirjutisi, mida te näite hästi tundvat, siis veendute, et küsisin palju ebameeldivaid küsimusi ka juba 200. aastate keskel, mistõttu mu suhted Eesti suusakoondisega enam nii soojad ei olnudki.
Suitsenud on asi juba aastaid. Soome Rootsi Norra on alati eesti suusatajaid dopingus kahtlustanud. 2009 ilmus Soome Urheilulehtis pikk ja põhjalik artikkel dopingust. Seal oli otseselt vihjatud et Mae ja Veerpalu kasutavad. Autor tõi oma jutu kinnituseks et tema isiklikult on käinud Pentagonis toas, mis oli NSVL aegadest täis steroide ja muid asjassekuuluvaid rohtusid. Vaat nõnda! Ning 2011 kevadel said nad kinnituseks enda jaoks magusa Veerpalu vahelejäämise. Imestasin toona et see artikkel Eesti ajakirjanduses täiesti kajastamata jäi. Ootasin oma naiivsuses et Eestis on ju kümneid ajakirjanikke (Nilk Tserp Säärits Lembit Kalkun jne jne) ning miks keegi ei vastanud mürgiselt tollele Soome "soperdajale", sest mina ei usu et asi meie poolt märkamata jäi.
Kui jäi, on meie spordiajakirjandus ebaprofessionaalne. Kui ei jäänud, aga ei vastatud, sest ei olnud vastuargumente? Aga nagu Priit ütleb et tollal sõideti võidu laineharjal ning keegi ei mõtelnud halvemale. Usuti naiivselt Mati Karlovitši treeneritarkusesse.
Võtame või Lembitu Kuuse. Mees kes kiitleb oma laialdaste kontaktidega. Vaevalt et talle meie meeste kahtlustamine teadmata oli. Aga ei miskit, mees jätkas usinalt oma kaunikõlaliste juttudega.
Rongaisa on õigel teel. Loomulikult teati aga vaikiti. Ja õieti tehti. Küsimus on, et miks toimus nii järsk muutus ajakirjanike leeris?
keegi, kes kirjutas, et Kõks 1980ndatest Tüs karvuhormooni uuris võiks heita pilgu dr Kõksi sünniaastale. Kõks oli siis koolipoiss ega uurinud TRÜs veel midagi.
TÜ "dopingulabori" kohta vastas Kristjan Port intervjuus EPL-le niimoodi:
EPL: 1980. aastate lõpus hakati Tartu ülikoolis sporditeadlase Atko-Meeme Viru juhendamisel uurima kasvuhormooni sporditeaduslikku efekti ehk selle võimalikku positiivset mõju sportlikele tulemustele. Kas siit tasuks otsida seoseid Veerpalu juhtumiga?
Kristjan Port: Olen ise Viru õpilane, tegin oma väitekirja hormonaalregulatsiooni peale. Igasuguseid hormoone, nende mõju töövõimele ja lihasvalgusünteesile on Tartu ülikoolis uuritud. Ei ole alust seda hakata salapärasesse valgusesse keerama. Julgen nii öelda, kuna ma ise viibisin samal ajal seal läheduses ning tean neid inimesi väga hästi. Mingit dopingulaborit pole Tartu ülikoolis küll olnud.
Jättes nüüd kõrvale salapärased Veerpalu ja Alaveri ja Co ja... mitmeti tõlgendatavad "kahtlased" kehakeeled (tulenevad ajakirjandusest - et keegi analüüsis telepilte), kellegi säutsu,Porti ja teiste arvamused (või usk - niinagu ligi 70 tuhat väljendas oma usku), kuskil asjaomastes ringkondades liikuvad jutud (või kuulujutud), eilse filmiautorite veendumus pea kõigi medalisaajate patususes, Wada, väga paljude veendumuse, et kõik tious panevad dopingut (huvitav, et mõni sportlane seda ei kinnita), igasugu kommentaaarid - ka käesolevas blogis - siis,
ei jõua ma ära imestada, et väikses Eestis ei ole ajakirjanike juurde ilmunud mõni avalik või konfidentsiaalne allikas - kes kirjeldaks oma või konkurentide tiimi-sportlase ilget dopingupanekut (meil ju medaliomanikke üpris palju kõikidel aladel aegade hämarusest tänaseni).
igal elualal ju ilmuvad ajakirjanike juurde ka Eestis allikad, kes annavad infot
Miks seda spordi puhul ei ole?
Dinosaurus
Mitte ainult kehakeel. Mäletan Alaveri võidukat "meiegi oskame verd timmida" hüüatust. See oli isegi kuskil ajalehes must valgel.
Asja isegi eriti ei varjatud, sest miks? Eesti rahva keskmine on ju rehepapp.
Pealegi, kuidas spordis saada vastu suurtele rahvastele?
Arvata võib et TÜ hgh uuringud olid maailmaklass. Oleks võinud siis jooksjatel ratturitele kah pakkuda. Mida Uno Källe oma sportlastele soovitas? Oli ta Liidu naisjooksjate edu juures.
Tere.
Siin blogis on mitmel korral toodud esile fakte, mida AV kaitsjad eriti ei taha enam mäletada ja tunnistada. See oli: MA nimetatud ja AV p0oolt kasutatud kasvuhormooni tõstvad ained. Nüüd toodi välja TÜ teaduslabori uurimissuund kasvuhormooni asjus. 1+1 oli vanasti kaks, ehk lihtloogika.
Dinosaurus, see saab tähendada ainult üht: et dopingupanemist polegi tegelikult olnud. Ka allikas ei saa välja võluda midagi, mida pole olemas. Kaks aastat täis tihedaid intriige, aga mitte ükski ajalehetoimetus, ei Eestis ega välismaal, pole suutnud hankida mitte mingisugust infot. Kõigil tühjad pihud. Ja mitte ainult Veerpalu kohta, vaid terve meie suusatamise väidetava massilise dopingutarvitamise osas. Mitte kuskil mitte midagi.
Kas võis olla nii, et süstiti lubatud ainet, mis omakorda tõstis gh taset. Kokkuvõttes on tegu dopsiga, sest süstida ei tohti midagi.
Üks asi veel, mis mind hämmastab. Andrus Veerpalu kasvatab oma lastest edukaid suusatajaid. Millegipärast arvan, et ikka maailma tippu jõudmiseks.
Väidetakse; kõik medaliomanikud pistavad dopingut, ilma ei ole võimalik. Ning doping olla kahjulik.
On milline on hr Veerpalu kehakeel kuskil telekas (ise ei tunne teda), siis mitte ei taha uskuda, et selles perekonnas tegeletaks laste hukatusse viiva (viia võiva) alaga. Ju ikka seal arvatakse, et tippu saab ka ilma dopinguta?
Dinosaurus
Mul on selline tunne et Priit kui aktiivne kodanik teab rohkem, aga meile ei ütle. Nii poole aasta pärast räägib et lapsed, ma teadsin seda ammu, teie aga ekslesite pimedas. Seega Priit, räägi suu puhtaks, me ootame
Dinosaurus, 19:36, pole te mingi dinosaurus, küsite asjalikke küsimusi. Tõesti, kus on salaallikad, kes räägivad dopingust?
Okei, teeme siin siis otsa lahti.
Umbes kaks aastat tagasi rääkisin ühe hiljuti Eesti tipptasemel ja samuti välisklubis sõitnud ratturiga. Jutt oli omavaheline, nagu ikka mõnikord räägivad kaks spordihuvilist meest, kes teineteist mõnda aega teavad ja kellest üks on teist kahes loos ka olulise tegelasena kasutanud. Siis küsisin, et kui palju tema dopingupanemisest teab. Ja ta rääkis loo, kuidas tema klubis oli mingi mees, end. NL vabariigist, kes oli küll sellega mässanud ja oli teistele pakkunud ja oli seda ka kuskil klubi bussis vedanud, nii et kuskil piiril oleks äärepealt mingi jama tulnud. Kahjuks detaile enam ei mäleta, sest jutt oli omavaheline (siingi räägin seda ju vaid markeerides, nii et kes rääkis ja kelle kohta rääkis ei joonistuks välja) ja ei olnud mõeldud avaldamiseks ajakirjanduses, seetõttu seda ka mällu üksikasjaliselt ei talletanud.
Jah, ja siis kohtusin ükskord Tartus pimeduse kattevarjus EMÜ spordihoone juures ühe Otepää allikaga, kes rääkis mulle loo, et NLi ajal oli MA hoolealustest üks naine vahele jäänud, aga asi mätsiti kinni. Uurisin toimetuses PP-lt, kas tema teab sest midagi, jah, teadis, aga küüsi taha ei saa, sest tädi ise eitab ja ajab tagasi, et pole midagi sellist olnud. Eelmine nädal kirjutas sellest juhtumist nimesid nimetamata ka Deivil Tserp Õhtulehes. Nii et komprat liigub, aga neid, kes kinnitust annaks, ei ole - ja nii ei saa ka midagi avaldada.
ära jama Priit, me teame et sa tead rohkem kui su blogi kiibitsejad. Ära mäng meiega peitust.
Üks asi veel, mis mind hämmastab. Midagi teha - keskmisel eestlasel (seda enam äärmustel) on arenenud kadedusmeel, ärategemissoov, anonüümne sõim on normiks jne - kui ikka Veerpalu kohta dopingu (ja ka teiste) fakte oleks, küll need kuhugi jõuaks...
Muuseas - eelpool nimetatud halvad omadused (on ka häid ju...) - ei kõiguta minu arvamust, et eestlane ja Eesti on minu jaoks maailma parim. Igatahes mulle meeldib see "keskmine" eestlane - kes tuima näoga laseb mingil lätlasel järjekorras laiutada. Igatahes - selle peale häält tõstev ja korda loov kodanik-eestlane, tekitaks minus võõristust ja piinlikust - et mis tal viga on... Aga samas - hallist massist peavad ka äärmused olema, muidu oleks kõik üks hall mass, nii et siiski kiidan heaks üksikute aktiivsete kodanike tegevuse. Ilma nendeta oleks ju elu hall ja halli asja vastu huvi tunda on raske - aga siinne blogi hiilgab vahel äärmustest - ja see on tore ja huvitav - kuigi vahel ajab ikka väga närvi püsti küll.
Dinosaurus
Küsitakse Veerpalu kohta, aga vastuseks toob Pullerits ainult paar iidsest ajast ja muult alalt pärinevat lugu. Jääb mulje, et need kaks lugu ongi ainsad, mis tal dopingutarvitamise kohta teada on.
Seni ei ole vist küll ainsatki dopinguvaba päeva olnud. Väike vihjeke siit, väike kahtlustus sealt jne. Paraku ei liigu teema nagu edasi. Esitatud kahtlustusi: kogu Otepää rahvas teab, kuidas A.V põgenes; vereaanomaalia; tean ühte treenerit, kelle hoolealune 1987 a. vahele jäi; miks nad TÜ-s asja ees, teist taga neid hormooniuuringuid tegid?; miks nad neid proove avada ei taha?; CAS-i otsuses on mustvalgelt kirjas, et tarvitas dopingut; jälgige A.V vormiajastust; see oli ainult juristide võit; Kõks on ilmselt äraostetud egoist ja muidu ebasiiras inimene; Alaveri hüüdnimi on ju Keemik ja nii edasi, ja nii edasi. No ei ole veenev. Mitte kuidagi ei ole. Erinevalt saaga algusest, ei osata allikate infoga midagi targemat peale hakata, kui vahtu kloppida. Ei, ma ei ole allikate avalikustamise poolt, neid peab kaitsma. Kuid praegu tundub, et tõsiseltvõetavaid allikaid ei ole. Ei ole leitud ühtegi kavalat võtet väidete tõestuseks. Ühtegi asjaga seotud isikut, kellele esitada kahvlisseajavaid küsimusi. Seepärast hakkabki toimuv meenutama pigem nõiajahti, kui tõeotsinguid. Ajakirjanikud võiks väheks paberi rahule jätta ja asjaga süviti tegeleda. Ja kuidas on jäänud kõrvale palju huvitavam teema? Järve kirjakesega on ilmselt kõik kursis. Nii jaburat sõnumit ei saa saata lihtsalt niisama, ilmselt pidi olema võimalus, et see ettepanek võetakse kaalumisele. Ka Martinson ütles Pressiklubis, et ajkirjanikel oli põhjust karta loo kinnimätsimist. Olla kindlad andmed, et kinnimätsimist olnud ka enne, pidades silmas ootamatult pensionile jäänud sportlasi. Sellisel tasemel petutööks peaks osapooli olema vähemalt kolm. Rahvuslik spordialaliit, rahvusvaheline spordialaliit ja WADA. See tundub ju küll huvitav uurimismaterjal.
Kas Veerpalu on siis dopingut tarvitanud? Tõepoolest, ei tea. Seni on Veerpalu minu jaoks puhas sportlane. Paradoksaalsel moel eilne film jätab mulje, et kõik panevad. Kivisel ikka ei ole õigus? Loodan, et see arvamus paari päeva jooksul leebub.
Vabandan Priidu ees ruumikasutuse eest ja soovin jõudu kibedas uurimistöös.
P.S Allikakaitsest veel niipalju, et kuidas kaitsta G. Muru? Rahvas on ta sisuliselt juba ristile naelutanud. Kuidas kaitsta pseudoallikat?
Kes oli MA naisõpilane? P. Niglas?
A. D.
Et siis rohkem kui veerand sajandit tagasi väidetavalt antud väidetavalt positiivne dopinguproov on tõendiks meie suusatamises toimuvast süsteemsest dopingutarvitamisest? Ärge tehke nalja, tundub pigem algaja äpardunud katsetusena, kui dopinguprofessori süsteemsusena. Deivil Tserp, kes oma selletemalisele blogipostitusele eriti pateetilise ja lohiseva pealkirja pani, väitis küll oma postituses, et peale mitmeaastast uurimist on tal kümneid tõendeid kümnetest riikidest dopingutarvitamisest meie suusatajate seas, näitena aga tõi temagi selle poolkõva Raubitši juhtumi 1987.ndast aastast. Teised kümned juhtumid siis järelikult veel vähemveenvad?
Mis aga Pulleritsu postituse algset teemat puudutab, siis ega keegi ootagi, et "Postimees" järsku poolt muudaks, pigem ootaks lekitaja väljaselgitamist konkureerivate väljaannete poolt, aga eriti ootaks seda sihtasutuselt Eesti Antidoping, mille kõneisik igal sammul nii veenvalt tõest, eetikast ja moraalist kõneleb.
P*salaotaja a.k.a lihtne eesti mees taas platsis. Kas sellise roppuse eest makstakse või käib tegevus lihtsalt enda huvist?
selleks, et kuhugi jõuda, peab ajakirjanik vaeva nägema. seda kinnitas ka eilne film. põnev on kuulata õhtupimeduses "Otepää allkat" vulisemas. veel põnevam on aga teisel poolel, kui allikas hiljem oma stooride ja suuresilmse ajakirjaniku üle nalja heidab. vaata peeglisse, pullerits, ja saad aru, kes kogu selles teemas tõeliselt on lati maha ajanud.
tean samuti neid, kes väidetavalt teavad, et GM ei saanud dokumente näidata. aga Port ja GM ei saa enne endalt seda sitahaisu maha pesta, kui nad pole tegelikule lekitajale viidanud.
Miks mõni tõsiseltvõetav allikas oma lugu 1990ndate lõpu ja 2000ndate suusakoondisest ära ei räägi? Aga võib olla sellepärast, et ühiskond tegeleb siiani raevukalt nö lekitaja tagaotsimisega (loe kasvõi siinseid kommentaare) ning sõimab ajakirjandust ja ajakirjanikke tõe ja faktide avaldamise eest. Tahaks teada, milline täie aru juures inimene riskiks oma loo rääkimisega sellises ühiskonnas? Riskiks sellega, et kuskilt imbub tema isik välja ja iga viimane kui üks kargab talle kallale?
Jah, võib olla ei saa ta praegu mõnel öösel magada, tõde piinab. Aga see pole võrreldavgi olukorraga, kui und ei saa 'lihtsalt inimeselt' tulnud tapmisähvarduse pärast.
No näed. Lõpuks jõuame ikkagi selleni, et ajakirjandust ei usaldata ja ajakirjandus ei suuda oma allikaid kaista. M.O.T.T.
22:36 - kuidas see siit välja tuleb? 'Uskujate' ja vähemuskujate raev on suunatud 'lekitaja' vastu, ajakirjanduse vastu, kes avalikkuse silmis on märgatavalt rohkem süüdi kui positiivse dopinguproovi andnud sportlane. Mitte ajakirjandust ei usaldata vaid kardetakse ühiskonna viha. Peab olema väga tugev inimene, et selle viha palge ees elada, ka siis, kui jääd elu lõpuni anonüümseks.
Märkusena - tõsiseltvõetava infoga allikat ei paljastaks üldse (kogemata) ajakirjandus, vaid seda teeks need, kelle saba peale selle infoga astutakse.
Eesti on nii väike, kõik teavad kõiki. Ka allikad on enamjaolt teda. Me pole suur ühiskond ja kõige ära rääkimisega kukud ise totaalselt mülkasse. Ja pealegi on seda väga raske tõestada, ilma tõenditeta pole mõtet mülkasse hüpata. Sõna sõna vastu on see juba ette kaotatud lahing.
See on meelelahutus ja nii võtkegi, pole vaja põdeda.
Siin jooksis läbi, et Kõks tegeles juba 90-ndatel kasvuhormooni uurimisega. Samal ajal algas Eesti suusatamise imeline tõus. Võib-olla olid Kõksil siiski omad "investeeringud", mille tõttu AV kaitsele pidi viskuma ja 4-5 kuud tasuta tööd panustama. Näiteks oma pika ja mõjusa CV kaitseks? Alati pole erilisi allikaid vajagi. Lihtsalt Connect the Dots.
"Siin jooksis läbi, et Kõks tegeles juba 90-ndatel kasvuhormooni uurimisega"....23:53
- no ma ka ei tea, veidi müstiline see jutt - interneti kohaselt mees sündinud 1971
artikkel aastast 2005: http://www.epl.ee/news/eesti/aasta-noor-teadlane-sulev-koks-olge-roomsamad.d?id=51024335 -
selle järgi Kõks (34 aastat) sai noore teadlase auhinna. Doktor Sulev Kõks töötab vanemteadurina Tartu ülikooli füsioloogia instituudis molekulaarse biomeditsiini alal. Vastne laureaat püüab leida meeleolu-häirete ja depressiooni põhjusi inimese geenide ja ümbritseva keskkonna vahelistest seostest. Samuti on Kõksi eesmärk taoliste negatiivsete emotsioonidega seotud vaimuhaiguste raviks sobilikud rohud välja töötada.
Aga tema teadusliku tegevusega saab ju tutvuda artiklite järgi - esimene aastal 1994 - üliõpilane siis vist ju, õppis ka kirurgiat algul:
http://www.biomedexperts.com/Profile.bme/728461/Sulev_K%C3%B5ks
Aga kui nende artiklite järgi vaadata, siis kasvuhormooni tippteadlasseks Kõksi 90-ndatel pidada...
"Lihtsalt Connect the Dots".
Dinosaurus
Küllap 23:53 on ajakirjanik. Ülejäänud erialade esindajatele on loogika ja tausta uurimine seni veel olulised.
Ja mis krdi allika kaitsest te räägite. Kõigepealt tuleks enda narrimisele piir panna, siis võib midagi tõsisemat ette võtta.
Tere Priit! Mis sellest kutist/mutist sai, kes su suusad tahtis ära murda ? :) Päikest!
Priit viis suusad lakka peitu ja tõmbas saba jalgevahele,rattaga sõites ole nüüd eriti ettevaatlik ja jooksma minnes,puss vööle.
Kuidas seda mõista, et TÜ-s ei olnud mingit dopingulaborit, küll aga oli seal hasvuhormooni-uurimise labor, mis uuris mõju sportimisele?
Kõks teadusprodekaanina kaitseb (on kohustatud kaitsma korporatsiooni) "teadusau".
Connect the Dots
Ajades jälgi internetist, et mis elukas see TÜ dopingu - või kasvuhormoonilabor on, sattusin peale vere saatelehele, mille kohaselt ka muude asjade seas kasvuhormooni uuritakse (seega mingi tavaline? info, kuigi ausalt öeldes ei tea, milleks seda vaja tavainimese puhul näiteks uurida):
http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/saatelehed/kliiniline_keemia/vere%20biokeemiliste%20ja%20immuunuuringute%20saateleht%20september%202012.pdf
"Erinõuded vere võtmisel ja proovi transpordil laborisse
*Kasvuhormoon
Proov tuleb koheselt toimetada laborisse seerumi eraldamiseks või asetada külmkappi (sel juhul peab hilisem proovi transport toimuma +4 °C juures)."
Ahjaa:
http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/ajalugu - seal dopingu uurimise suundi, ei suutnud tuvastada
Dinosaurus
Hea Priit:
vääramatu on rahvusvahelise spordiarbitraazhi kohtuotsuse valguses see, et Veerpalu mõisteti õigeks dopingu tarvitamise süüdistuses. Jaura palju sa jaurad, kuid antud juhtumis on Andrus õigeks mõistetud. Mine eluga edasi, püüa hakkama saada kuidagi, onju.
Eks Eesti spordiajakirjanduse häda on see, et ajakirjanike tase jääb tippsportlaste omast palju alla. Selleks, et tippspordist päriselt aru saada (kuidas sportlane mõtleb, miks mida teeb), peaks ise ka olema olnud tippsportlane. Tippsportlase all mõtlen ikka OM/MM medalimehi või sellele lähedalasuvat taset, mitte mingit suvalist Eesti taset. Eesti spordiajakirjanikud paraku suuremas enamuses ise on spordist ikka väga kaugel - palju jutulinde, statistikuid ja muidu jama ajajaid, kelle tase heal juhul Eesti meistrivõistuste ja 10 olümpiastardi tasemele küündibki. Mõnedel on vähemalt pisikesed eeldused tippspordist aru saada - PP nende hulgas, kes peaks suutma hoomata enda kogemuse baasilt, palju ohverdusi ja pingutusi on vaja, et tipptasemel läbi lüüa ning mis kiusatusi see võib tekitada.
Teine mõte puudutab eespool väljatoodud lõpetava sportlase dopingujuhtumi kinnimätsimise kahtlust. On hulk kahtlasi näiteid, kus mõne spordiala jaoks liiga tähtsad tegelased järsku ootamatult lõpetavad või lausa ootamatult motivatsiooni kaotavad ning 2 aaasta pärast järsku jälle motivatsiooni leiavad (nagu üks Belgia naistennisist). Väliselt tundub väga sedamoodi, et spordiala jaoks oleksid sellised juhtumid liiga valusad sponsorite jms suhtes, et sellised juhtumid mätsitakse kinni. Ehk siis Northug, Björgen ei saa "vahele jääda", nad kas kaotavad motivatsiooni või lõpetavad mingile vigastusele viidates tippspordi (nagu Daehlie seljahäda). Aga kuna sellised juhtumid ei ole kuskil tõestatud saadud, siis eeldades, et sealpool võiks ju ajakirjanduse tase parem olla, on väga ebaloogiline, et Eestis Veerpalu juhtum 100% ühele või teisele poole suudetakse ära tõestada.
Veikko
Suurepärane blogisissekanne!
Annab üksikasjaliku ülevaate sellest, kuidas tekitatakse ja levitatakse kuulujutte.
21:19 - aitäh, head küsimused. Tunnistan, et siin on palju hämaraid asju, aga küüsi on neetult raske taha saada. Isegi Armstrongile ei saanud Ameerika ajakirjandus küüsi taha, isegi soomlased ei saanud enamikku oma inimesi rääkima panna, nagu nende dokfilm näitas. Näiteks Matikaineni vaikimine ja olulistele küsimustele vastamisest keeldumine oli kõnekas, väga kõnekas - kuid ei tõesta mitte midagi, mitte midagi...
Ei, 21:25, jutt ei käi Piret Niglasest. See on suht tundmatu nimi, kes vahele jäi.
22:15 ja 22:52 - väga õigetele asjadele viitate, igati põhjendatud ja arukas ja tark mõttekäik. Ma ka ei saa aru, miks neid, kes AV süütust kui raudkindlat asja usuvad, huvitab tema kõigi proovide avamisest ja muudest asitõenditest paranoiliselt rohkem see, kes ikka lekitas. That's sick!
23:53 - ei, Kõks ei olnud 1990ndal mingi hgh-ga tegeleja, mul on selle kinnituseks tema 9-leheküljeline CV, mis on koostatud teadusgranti saamiseks, seega on see igati ammendav ja täielik CV. Kõksi esimene tunnustus tuli alles 200ndate keskel, kui ta sai noore teadlase preemia. Vt 00:35 põhjalik vastus sel teemal!
08:50, Dinosaurus: Toomas Savi on avaldanud raamatukese "Dopingu ABC" - nii palju algatuseks Tartust ja dopingust ja suusameestest.
09:32 - nõus, Veerpalu mõisteti õigeks, aga lugu ei ole lõppenud. Teiste proovide avamise teema on õhus. Lugu jätkub. Jah, elu läheb ses mõtte tõesti edasi, ja mina koos eluga. Tuleb tegelda loo uute arengutega.
Aga tegelikult, mehed, on mul veel hullem teema kui dops. Seksuaalne ahistamine Eesti suusatamises. Sellest tean väga palju, lausa detaile. Kui selle laeka avaks? Mida arvate?
Lp 10:00, kas te kahte viidatud ingliskeelset artiklit ka lugesite? Kus seal need kuulujutud ja nende tekitamine on??
"Ajades jälgi internetist, et mis elukas see TÜ dopingu - või kasvuhormoonilabor on, sattusin peale vere saatelehele, mille kohaselt ka muude asjade seas kasvuhormooni uuritakse (seega mingi tavaline? info, kuigi ausalt öeldes ei tea, milleks seda vaja tavainimese puhul näiteks uurida)"
Kasvuhormooni uuringud aitavad tuvastada ajuripatsi üle- või alatalitust. Kui õigel ajal jaole ei jõuta, võib see tähendada kogu eluks lapse või hiiglase kasvu jäämist.
Seksuaalne ahistamine Eesti suusatamises. Sellest tean väga palju, lausa detaile. Kui selle laeka avaks? Mida arvate?
---------------------------------
Arvame et väga küll.
See oleks väga huvitav teema! Priit me oleme kuulamas. Seda ma tegelikult kahtlustasin et Rein ja Aivar .......
Inimese organismis on mitmeid erinevaid kasvufaktorid. Kõik tähtsad ja vajalikud. Neist mõne ala- või ületalitlusega seostuvad haigused. See on üks põhjusi nende uurimiseks. Uuritakse ka selleks, et organismi toimimisest aru saada. hGH on suures koguses suhteliselt lihtsalt kättesaadav. Nii võttiski üks kamp pseudoteadlasi ette avantüüri ja kuulutas selle vananemise vastaseks imeravimiks. Spordisaavutustele ta uuringute kohaselt kuidagi kaasa ei aita ja võib olla tervisele kahjulik.
hGH dopinguna või universaalse noorendajana on infomüra.
21:19 CAS-i otsuses ei ole dopingu tarvitamisest mustvalgel silpigi. On ainult oletus anomaalia põhjuse kohta. Kahju kui sellest aru ei saa. PP aga kiidab demagoogiliselt takka.
Teemaväliselt võib ju tuua reaalse dopinguahela:
1. Algab see teadlastest kes suurte rahade eest ained ja meetodid välja töötavad, mida finantseerivad suure tõenäosusega meediamagnaadid kui suurimad reklaamitulude kasusaajad.
2. Seejärel ilmuvad välja distribuutorid kellel on arsti kvalifikatsioon.
3. Nüüd tulevad treenerid ja arstidest kontaktisikud.
4. (a) Võimalikud sidemed spordialaliitudes ja sponsorite juures.
4. (b) Ja seejärel alles ilmub siia intelligentne sportlane, kes on nõus sponsorite meeleheaks libedale teele astuma.
5. Pimeduses kalpsavad dopinguteadlased, kelle tegevusest tehakse piisavalt häid ettekandeid eelmistele ahela lülidele.
6. Veel pimedamas urkas istuvad dopinguavastamise spetsialistid, kes tegelevad proovidega.
7. Seejärel kuskilt väljailmunud diletantidest freelancer ajakirjanikud, kes teema vastu süvahuvi tunnevad.
8. Kõige viimases osas tulevad palgalised tippajakirjanikud, kes müüvad suurepäraseid tulemusi oma lugejatele ja vaatajatle koos seebireklaamidega.
9. Kõige viimasena on siin listis kubermanguajakirjanduse gurud kelle reklaamirahade nire kipub kokkukuivama ja siis hakatakse otsima teemat.
10. No ja lõpuks muidugi see ullike lugeja, vaataja kes naudib shõud ja kes ilma dopinguta jääks kogu shõu väärilisest etendusest ilma.
Kogu see krempel sõltub sellest ilusast dopingu rahast ja rahavood on just sellised, et kellegil ei tule pähe hakata rääkima asjadest nii kuidas on. Ahel on suur ja massiivne ning ahel teab millised on mängureeglid. Nii käib mäng üldistatuna päris dopingu maailmas. Aga see ei ole seotud loomulikult Eestiga...
11.14, nii palju energiat ajude pesemisele?
Tõesti, nagu 11:14-l, on inimestel töö ajal lahedalt aega käes... Selline jama kokku panna, mida isegi on raske kommenteerida... Ega ise ka siin selle kohta sõna ei võtaks, aga palun säästke lugejaid edaspidi säärasest vandenõulikust ja sulepeast imetud infomürast. Aitäh.
11:22 . nii arvab põhjalikult pestud aju?
Hea Priit:
vääramatu on rahvusvahelise spordiarbitraazhi kohtuotsuse valguses see, et Veerpalu mõisteti õigeks dopingu tarvitamise süüdistuses. Jaura palju sa jaurad, kuid antud juhtumis on Andrus õigeks mõistetud. Mine eluga edasi, püüa hakkama saada kuidagi, onju.
--------------------------------
Ehtne JOKK mees. Päris huvitab, kui palju suudavad sellised inimesd ise mõelda.
11:59 näib arvavat, et teab midagi mõtlemisest.
Vastik oli vaadata seda "Sinivalget valet", kuradi Matikainen.., ma olin poisikesena tema fänn.
10:32, need, kes dokumentidele ja teistele tõestatud asjaoludele toetuvad, on asjalikud inimesed (sh ajakirjanikud). Kes levitavad kelleltki kuuldud kontrollimata jutte ja ehitavad mitte millelegi toetuvaid mõttelisi konstruktsioone ning esitavad neid viimse instantsi tõe pähe, on soolapuhujad-tühikargajad.
Matikaineni kohta jah et tema puhul usutakse dopitarvitamist väga kindlalt. Tädi on süüdistuste vastu väga kuri ja okkaline.
12:09, JOKKmeeste mõtlemisvõime puudumist näitab hästi nende arusaamatus, miks inimesed tahavad teemat arutada, vaatamata "tähtsale otsusele". Käsuliini inimestele on otsus muidugi ülim tõde.
Aga kulla Priit ja teised "mittejokk´itajad"!
Ütelge päris ausalt, kas tuleks ka meile kirkaid medaleid toonud naissuusataja vanad proovid igaks juhuks uute meetoditega üle vaadata? AV omi ju tahaks..... Soome filmi ja filmitegijate väitel panid ju kõik, või vähemalt korra võitnud sportlased droogi.....
"Kubermanguajakirjanduse guru" (11:14) on päris hea. 8) Saves my Day.
Miks võtate, et tegu on töö ajal haltuuratsejaga? Võib-olla on tegu Eesti Ekspressi ajakirjanikuga, kes neljapäevast artiklit eelpublitseerib. Ülevaateartiklit, mis valgustab taustu, kuidas erinevad osapooled AV dopingusfäärist kasu lõikavad, sh ajakirjandus toitumisahelas (raipesööja kohal).
Milleks see "kõik või mitte midagi" lähenemine? Antud juhul on meil sportlane ja vist ka peatreener kinnitanud, et kõik on korras ja dopsi pole võetud. Seega pole ju "teil" ka midagi nii paaniliselt karta!?
Nõrk koht selles jokkis on muidugi see, et osaliste käitumine on jätnud paraku pooltele inimestele vastupidise mulje kui jokk-õigus. Kui te aga usute et asi ka sisuliselt oli õige ja pattu pole tehtud, siis miks mitte need pagana proovid kõigi rahustuseks avada (kui need tehniliselt kõlblikud on)? Vaadates aga asjaosaliste senist käitumist, siis pigem ei usu, et vanade proovide avamine midagi head tõotab ja ise võibolla ei pooldagi nende avamist. Enda jaoks on arvamus asjaosaliste käitumise pealt nagunii kujunenud. Analoogia: kui poisikesed on pättust teinud, siis saab sellest aru ka ilma 100% juriidiliste tõenditeta.
No nii, siin oli jutt, et kes on mu salaallikad. Just helistas üks salaallikas, kes on olnud väga kõva tegija nii spordis kui meditsiinis, on mind ka varem juhatanud õigetele radadele, ja ütles otse: kui me tahame, et meie spordiajaloost ja suurtest võitudest üldse midagi järele jääks ja kõike pahupidi ning pea peale ei keerataks, siis tuleb kogu selle temaatikaga meil Eestis vaikselt tagasi tõmmata, mitte lokku üles lüüa, sest praegu tõmbame ainult endale rahvusvahelise kogukonna tähelepanu, eriti siis, kui peaks jätkuma heitlus Port versus Kõks.
Kaldun arvama et rahvusvahelist kogukonda ei huvita Kõks versus Port vägikaikavedu.
Aga jah saime medalid kätte peaks vaikselt olema.
Ei süüdista mitte NSVL aegseid sportlasi, lihtsalt huvitav oleks teada. Toona, totalitarse ühiskonna aegadel ei oleks vist olnud koondisesse asja ka kui poleks ülemuste sõna kuulanud. Ma mõtlen laagris olles näiteks keeldunud mõnedest "taastuseks vajalikest tablettidest" vms. misiganes.
Arvan et Pikkuus midagi sai, mees ei pruukinud ise täpselt teadagi mida. Kuidas olid lood Erika Salumäega? Teised? Sellik? Kuna soomlastele vastu ei saanud, järelikult oli doping-free
Üks kõva tegija kelle juhendamisel PP dopinguartikli omal ajal kirjutas on ju Savi. Nii palju siis allikakaitsest PP vaatevinklist.
Mardna
Mitte lokku ei tule lüüa, Priit, vaid fakte esitada. Fakte.
Just sain meili ühelt rikkalt, targalt, kuulsalt ja väga ilusalt isikult, et see, mida salaallikas Priit Pulleritsule ütles, on üldplaanis õige. Muide, ta ei teadnud, et Port versus Kõks heitlus on jätkumas.
Kas seda 14:42 sissekannet tuleb lugeda nii, et Pulleritsule anti märku ("kõva tegija nii spordis kui meditsiinis"), et tõmba tagasi, mees..
Kas selline käitumine ajakirjanike suhtes on tavaline? Võiks ju arvata, et Priit punub nüüd oma juristi juurde, sealt edasi politseisse.
Oot? Priidule ei tule keegi ütlema, et ta tagasi tõmbaks! Ta lööb selle peale kohe lõuad sisse.
15:46
Just! Loodetavasti Priit lõi tolle vihje peale selja sirgeks ja nägi enda ees kumamas ajaloolist väljakutset Eesti olümpiaajaloo ümberkirjutamiseks. Vanade olümpiate uute raamatute trükkimise honorarid juba vuhisevad silme eest mööda. Ajalooline võimalus ühe korraga mitu kärbest lüüa - korrigeerida ära sangarite nimed ja oma apsakad.
Jah, tahaks loota, et Pullerits ei lase end heidutada ja väljakutsed innustavad teda veel energilisemalt ajakirjanduse põllul tegutsema.
Muide, Kõksi-Porti vastuseisu taga pole raske näha joondamist ühelt poolt TÜ ja RE ning IRL, teiselt poolt TLÜ ja sotsiaal-demokraadid.
Uudist kah:
Eesti Kultuurkapital lisas spordiarbitraažis õigeks mõistetud murdmaasuusatamise olümpiavõitja Andrus Veerpalu taas olümpiavõitja stipendiumi saajate nimekirja.
Vahepeal saamata jäänud stipendiumid makstakse Veerpalule tagantjärele.
Kultuurkapital toetab korra kvartalis kõiki Eesti olümpiavõitjaid 1150 euro suuruse toetusega.
Priit ,see pole mingi uudis,vaid loogiline jätk sellele jamale.
Sellik on ju avalikult tunnistanud, et Moskva OM eel talle nn veredopingut tehti. Venelased olid millegi pärast veendunud, et efekti saavutamiseks ei tohi vett juua, tegelikult loomulikult vastupidi. 3 päeva enne starti oli Sellik enda sõnul elu vormis. Pärast seda veri paks, vedas jalgu järel . Koondisekaaslane Antipov oleks peale jooksu peaaegu surnud.
Või Antipov oleks otsad andnud?
Sellega seoses meenub et kunagi 70-ndatel räägiti taani ratturist kes võistlustel suri - et veri olnud teisel nagu paks kui jogurt.
Aga mis moerohi see oli hiljuti Rootsi orienteerujaid niitis?
Ajal, mil Eestis on kümneid tuhandeid lapsi, kes sunnitud elama vaesuses, dopingupettusega medalid võitnud Andrus Veerpalule VEEL LISAKS (ELU LÕPUNI?) tuhandete eurode maksmine - kas eesti rahvas on nii loll ja mandunud, et seda talub? Kui nii on, siis on meil tegu orjarahvaga. Kahju, kui nii oleks!
Näe, Pullerits küsib loengu eest 3 €, Rein Kilk küsib 4 €.
Reklaamtekst: "Ühe jooksuga, ainult 12 kilomeetriga raius REIN KILK oma nime legendaarsete Eesti jooksumeeste nagu Pärnakivi, Loskutov, Nurmekivi, Turb, Veilberg jt kõrvale. Kilk räägib oma loo, kuidas suurelt mõelda ja eesmärke püstitada [..] Wabaduse kohvikus [..]"
Kuigi pealinna ja provintsi hinnataset ei saa vist võrrelda, ma arvan, et Pulleritsu hind võiks kõrgem olla, oluliselt kõrgem. 10 € nt
"Vaikiv ajastu" Eesti spordis ... Kulka raha saavad ka kõik vähegi väljapaistvamad kultuuritegelased ... nende hulgas on muidugi p*rselakkujaid, aga ka palju ausaid inimesi ... kas Seli, ESL & Co ei keera vinti üle ... Kõksiga tõmmati tagasi ... oleks keegi, kes nagu Pulleritsu hoiatakse ... rahva kannatlikkuse karikas võib täis saada ... teadvustamata rahulolematus või materialiseeruda ... ka näiliselt väikese sündmuse tõukel ... oktoobris on valimised ... Savisaar ei maga ...
kas eesti rahvas on nii loll ja mandunud nagu 22:06? tahaks loota, et mitte!
Ja suusataja võtab kõik lahkesti vastu, kommikotid ja preemiad, vaikides. See on ajuviga, anname andeks.
Vaadake filmi 1:10:30 ja sealt mõni minut edasi.
Siis lugege
http://www.delfi.ee/archive/jaak-mae-sai-voistluskeelu.d?id=15166799
Mis arvamused tekivad?
Kisub Delfiks kätte...;((((
Keskmine Pulleritsu blogi lugeja tundub ikka püstiloll olevat. Ise siis ilmselt samuti...
to anonüümne ütles: mis tunded tekkima peaks??? mul endal on ka hemoglobiin olnud üle 165...ilma mäestikulaagrite ja alpitubadeta..tavaline harrastaja olen, kes aastas vast 150 tundi trenni teeb.. põhimõtteliselt MK-l aeg-ajalt starti ei saaks..
to anonüümne ütles: mis tunded tekkima peaks??? mul endal on ka hemoglobiin olnud üle 165...ilma mäestikulaagrite ja alpitubadeta..tavaline harrastaja olen, kes aastas vast 150 tundi trenni teeb.. põhimõtteliselt MK-l aeg-ajalt starti ei saaks..
bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases
louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets
Tere kõigile, minu nimi on Safa El Sadat, ma olen 20 aastat abielus abikaasaga ja meil on kaks poega, vanem 16 ja noorem 11 aastat. Mu abikaasa armastas mind palju, kuid ta jõudis punktini, kui ta osales asjas koos naisega, kes on tema töökaaslane. Ma pole seda kunagi ette kujutanud, kuid kuidagi muutus tema suhtumine minusse ja lastesse, tema hilinenud tööletulek pani mind mõtlema, isegi minu 20. pulmapäeval märtsis, ma hoian ennast seksist eemal, kui lubame seda teha pulmas aastapäeva, 15 päeva enne pulma-aastapäeva, tunnistas ta, et ta oli seksis oma töökaaslasega. Ta tõi ta oma voodisse, kui olin tööl käinud, see tähendab, et minu tunded olid talle täiesti tühised, minu vaimne seisund on täis piinlikkust, ma arvan, et ma ei saa unustada ja taastada valu, see naine oli täielikult kontrolli all ta ja ma ei tahtnud seda kunagi teha vägivallaga, ta tahab minust lahutada, kui ta on lahutatud, ütles ta, et ta on meie suhetest armukade ja ta rikub mind, võttes oma abikaasa. Ma pidin seda arutama koos sõbraga, kes palus mul leida hea loitsu, kõigepealt ma ei uskunud seda Cast õigekirja, kuid ma pean seda proovima, kuni ma kohtusin PROPHET NOSA UGO e-posti teel internetis, kuidas ta on aidanud nii paljudel inimestel saada oma ex tagasi ja aidata kindlaks teha suhteid ja teha inimesi õnnelikuks nende suhetes ja mõnes muus vaimse haiguse kohta ning ma selgitasin talle oma olukorda ja aitas mul teha mõningaid palveid, mõned maitsetaimed ja juured ja väike ohverdus, mida ma tegin, ja 7 päeva jooksul tuli ta tagasi, et vabandada, ja see oli lihtsalt mulle ime, olen täna õnnelik, et ta aitas mind ja ma võin uhkusega öelda, et mu abikaasa on nüüd minuga uuesti koos ja ta on nüüd armunud minuga nagu kunagi varem.
Kas teil on vaja oma suhetes mingit abi, näiteks saada tagasi oma mees, naine, poiss, sõbranna, loteriide võitmine, ravimtaimed haiguse raviks, HIV, STD, astma, artriit, Fybroid, insult või mistahes haigus, vaimne probleem Tööpakkumine, Minu postitust lugevad vaatajad, kes vajavad igasugust abi mis tahes elu väljakutsetega seoses, peaksid pöörduma PROPHET NOSA UGO poole ja te olete rõõmus, et tegite.
E-post: nosaugotemple@gmail.com
WhatsApp: +34631686040
+17207992813
Dr Okosun aitab mind oma ex, kes me kolm aastat tagasi lahusime, tagasi tuua. Ma tõesti hindan seda väga ja soovin, et saadaksite talle e-kirja: okosunhomeofsolution@gmail.com või whatsapp +2348026905065.
Postita kommentaar
<< Esileht