Pullerits: Kuidas ma uuendasin maailmarekordit?
Ilma mingi rekordikavatsuseta läksin möödunud nädala kolmapäeval sõitma. Lasin Jaanus Kuntsil Suusavendade meeskonnast pidamismääret ka alla panna – Haanja maratoni aegne määre oli juba viledaks kulunud. Kunts küsis, kas paneb libisemist ka. Ütlesin, et ahh, pole vaja.
Pidavate suuskadega, selgus, oli ikka täitsa hea sõita. Aga-võib olla, et talve jooksul on ka tõusutehnika oluliselt paranenud.
Alustasin mõõdukalt pingutades, tundsin, et käed ja jalad on n-ö lahti. Enne seda polnud kaks päeva midagi teinud. Esimese ringi (4,7-4,75 km) sõitsin endalegi üllatuseks 14.55ga.
Teise ringi läbisin 14.45ga, kolmanda juba 14.34ga. Sõitsin sel piiril, et kopse ja lihaseid kurnama ei hakkaks, aga hoog püsiks.
Viimase ringi sõitsin 14.40ga. See tähendab, et Tartu dendropargi nelja ringi maailmarekord on klassikatehnikas nüüdsest all tunni – 58.54.
Paistab, et talve lõpuks hakkab vorm juba tulema. Mis teha, kui novembris läks hulk aega põlveoperatsioonist taastumiseks. Vähemasti aitas äsjane tulemus 58.54 taastada eneseusku, et suudan veel arvestataval harrastajate tasemel sõita küll. Keskmine kiirus ikkagi umbes 19 km/h.
*
Et mis on selliste pseudomaailmarekordite jahtimise mõte? Väga lihtne: huvitav on! Nii saab sundida end pingutama, ja pingutada on mõnus, kui selle tulemusena saavutad hea aja, olgugi, et suusatamises on aegade võrdlemine absurdsevõitu. Ja teiseks: mulle meeldib kihutada (mis siis, et näiteks Jaak Mae kiirustega võrreldes oleks mu kihutamine tema pika rahuliku trenni tempo, nagu ta Tartu teatemaratonil mulle märkis). Aja peale tehtava spordi mõte selles ju ongi, et võimalikult kiiresti liikuda. Kusjuures mind ei huvita mitte üks raas, kuidas kõik need kiired sõitmised sobituvad mingisse abstraktsesse treeningprogrammi – sest programmi lihtsalt pole.
*
Reedel käisin sõitmas Kuressaare edelaservas Sõrve sääre poole mineva maantee äärsel Musumänniku kilomeetrisel terviserajal. See oli päris kõvasti jääs. Lisaks oli rada kurviline. Sõitsin 18 ringi 1:02.30ga. Järgmisel hommikul tundsin, et kerelihased on pisut kanged. Ilmselt lakkamatust siia-sinna kallutamisest-kurvitamisest ja libedal rajal tasakaalu hodmisest. Ent igal juhul oli too kilomeetrine ring nois tingimusis minu jaoks isegi tüütum ja ebameeldivam kui Tähtvere spordipargi 850-meetrine ovaal.
Järeldus: pole Tartu suusaradadel häda midagi; Kuressaares on palju kasinamad tingimused.
*
See mees, kes tarvitas minu aadressil ebatsensuurseid sõnu ja ähvardas minu isikliku vara lõhkumisega, pole veel ühendust võtnud. Juristi ettepanekul ootame veel paar päeva, seejärel läheb asi juba korrakaitseorganite menetlusse.
******
Foto 1: Praam suundumas Muhumaa poole. Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 2 ja 3: Koguva küla Muhumaal. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 4: Kergliiklusrada Kuressaare edelaosas. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Kõrkjate väli Kuressaare edelaosas. Foto autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 10:01
kommentaare: 24
24 Kommentaarid:
Ennast kiitmast suu(sõrmed) ei väsi...
Käisin Suurel Reedel jääminekut peljates Roomassaarest ümber Abruka ja tagasi, kokku 26 km kevadist suusasõitu õhukesel lumekihil.
Peniga spaas???
Huvitav kas Postimees saatis SPAsse närvi puhkama ja käskis blogi selleks ajaks kinni keerata ;)?
Palju õnne maailmarekordi puhul, kas oleks võimalik teiega intervjuud teha?
Priit,
Selgelt provotseerid ise verbaalseid ründeid enda vastu. Seetõttu võid vaid end süüdistada.
Provokaatorina tegutsemine ei käi kokku ajakirjaniku staatusega. Arvan, et Avaliku sõna nõukogu, samuti ajakirjanike kutseühendused (kui selliseid Eestis üldse ongi) peaks sinu käitumist arutama.
Kui nelja lapse isa vastu Postimehe juristide, eel-, kiir- ja muude menetlustega, politsei ja kohtuga lähed, siis arvesta, et nelja lapse isa ei jäeta üksi. Tal saab olema kaitsjaid ja toetajaid.
Ajakirjanikul on ühiskonnas kindel roll ja selle täitmiseks pakub ühiskond erilist kaitset. Sina kasutad seda kaitset kurjasti ära. See on lubamatu.
Ma arvan, Pullerits tahab selle nelja lapse isa nime teada, mitte kohtusse minna.
Vahelduseks uudiseid ka dopingurindelt:
Maailma läbi aegade ühe kuulsaima jalgratturi Lance Armstrongi esindaja võttis ühendust Tartu ülikooli teadlastega sooviga arutada võimalikku koostööd tippjalgratturite dopingu teemal.
Tartu ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks polnud veel Andrus Veerpalu dopingusaagast puhata saanud, kui temaga võttis ühendust maailmakuulsa jalgratturi Lance Armstrongi esindaja Johan Bruyneel. Sulev Kõks selgitab ootamatu kontakti asjaolusid: „Kahjuks ei sobi avaldada kõiki detaile, millest Lance Armstrongi esindajaga rääkinud oleme, kuid üldistades võib öelda, et arutasime võimalikku koostööd USA tippjalgratturite dopingu teemal.“ Sulev Kõksi hinnangul on ilmselt Andrus Veerpalu juhtum ning sellega seotud maailma antidopingu agentuuri (WADA) seljatamine spordiarbitraaži kohtus jõudnud ka teisele poole Atlandi ookeani, mis võib olla Tartu ülikooli teadlaste poole pöördumise põhjuseks.
Kõksi sõnul ei andnud ta esialgu mingeid kindlaid vastuseid, kuna peab koostöö osas konsulteerima esmalt oma kolleegidega ülikoolis. Andrus Veerpalu dopingusaaga kaitsemeeskonnas osalesid professor Sulev Kõksi kõrval veel füsioloogia vanemteadur Anton Terasmaa ning geenivaramu vanemteadur Krista Fischer.
Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm (endine teivashüppaja - P.P.) oli juhtunust kuuldes meeldivalt üllatunud ning lubas Tartu ülikooli rektoraadi poolt igati kaasa aidata, et ülikooli teadlased saaksid analüüsida ja uurida teisigi kõneainet pakkunud dopingujuhtumeid ning anda neile teaduslik hinnang. Marco Kirm lisab: „Ülikool kaalub tõsiselt võimalust esitada sel teemal ka taotlus institutsionaalse uurimistoetuse saamiseks, et selle abil tulevikus sarnastele probleemidele teaduslikke lahendusi leida. Eesti teadlaste tipptase on maailmas taaskord tunnustuse saanud, seega tuleb seda valdkonda sihikindlalt edasi arendada.“
aprill?
Andrus Veerpalu dopingusaaga jõudis eelmisel nädalal kui mitte finišisse siis vähemalt vahefinišisse. Kuidas on kahe aasta jooksul seda teemat käsitlenud spordiajakirjandus, keda nii mõnigi kord on kritiseeritud, sellest räägime Postimehe sporditoimetaja Jaan Martinsoni ja ajakirjandusõppejõu Mart Raudsaarega.
http://podcast.kuku.ee/2013/04/01/pressiklubi-2013-04-01/
Tulin täna hommikul rattalaagrist Hispaaniast ja varahommikusel lennul istusid tõesti üks veidi jämedam ja üks väga peenike ja päevitunud kuju. Paksemal olid tumedad keerdus vuntsid ees, aga oli kohe näha, et need on pilapoest ostetud ja seega ilmselge maskeering. Peenemal oli paks hall juus-habe parukas, kuid päevitunud kõhetu käe ümber oli kollane kummist kõevõru. Seega poisid on juba kohal. Lenujaamas ajakirjanikke ei näinud, olid infosulus.
Täna kell 19:00 toimub Tähtveres pidulik GH-kioski avamine. Auguga Fisherite ettenäitamisel 2 doosi 1 hinnaga. Kiirustage!
Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm (endine teivashüppaja - P.P.) oli juhtunust kuuldes meeldivalt üllatunud ning lubas Tartu ülikooli rektoraadi poolt igati kaasa aidata, et ülikooli teadlased saaksid analüüsida ja uurida teisigi kõneainet pakkunud dopingujuhtumeid ning anda neile teaduslik hinnang.
------------------------------------------
et siis eesti maksumaksja raha läheb dopingupatuse Armstrongi puhtakspesemiseks? Ei aitäh, Marco Kirm ja teised!
Tublid ja hakkajad need eesti teadusepoisid!
http://www.ut.ee/et/uudised/lance-armstrongi-esindaja-vottis-uhendust-tartu-ulikooli-teadlastega
Kõks hoidku Bruyneelist küll eemale. Suusaliidu valetajatest sekretärid-juhatus ja treenerid on ikka täielikud poisikesed Bruyneeli valede orgia kõrval.
Kui miski siis see on must raha.
Homme Vilde Tervisekohvikus räägib Anton Terasmaa sellest, kuidas käidi CAS-is
http://tervisekohvik.ee/userfiles/files/Treenime%20Moistusega_Anton_Terasmaa.jpg
Oi, Priit, kui kahju, et ei teadnud, et Sa saarel olid. Oleksin sulle tutvustanud Saaremaa parimaid suusaradu, mis analoogselt vooredega, asuvad praegu lõpmatutel merelahtedel. Nagu esimene kommeteerija käis Abruka ümbruses, nii on põnevaid lahti ja väikesaari meil palju: nt Suur- ja Väike-Tulpe Kuressaare lähedal, Nässumaa ja Sutu laht jne. Arvestama peab vaid tuuletugevuse ja suunaga. Teinekord, kui tulemas oled, anna teada, saad infot. Ise ei käi Musumännikus ja Tervisepargis - need suht tüütud rajad. Ikka kas merele või Karujärve suusaradadele.
Nautige veel viimaseid suusarõõme, mida aprill paistab pakkuvat!
saarlane
16:42 - teie esimesele lause poolele: sedan'd küll. Teisele lause poolele: ei, jurist läheb selle asjaga lõpuni välja - muidu ei oleks ta seda asja üldse sel moel, nagu siin kirjutas, ette võtnudki. Veel eilegi arutasin temaga seda juhtumist, tõenäoliselt ülehomme läheb hagi kohtusse teele.
15:27 - aitäh! Saab küll intervjuu, kui annate teada, kellele ja kuhu.
17:39 - jah. Autor TÜ pressitalitus.
Mukkidele - kas te kalendrist kuupäeva ei vaadanud?
Priit, kas me äkki ei saaks seda intervjuud teha siinsamas kommentaariumis? Lugejad küsivad, intervjueeritav vastab.
Nõus, aga sel juhul peate end usutavalt ja veenvalt identifitseerima. Me peame olema võrdsetel positsioonidel ses suhtes, et mõlemad teame, kes on kes. See, et küsib mingi zombie - sellist intervjuuvarianti ei ole küll kusagil näinud. Ega näe põhjust hakata ses osas pioneeriks.
Eks ootame siis, kas saab õhk roppröökuritest puhtamaks (eks paras kivi ka blogija enda kapsaaias) või haitub see juhtum taas vaikse visinaga, nagu tavaliselt. Saame näha....
Alaveri pühapäevase AK intervjuu valguses hakkas mind ikkagi huvitama, et mida siis tegid selles protsessis Kõks ja Fischer, kui tegelikult käidi CASis Don Berry ja Don Catlini (mõlemaist Wikipedias artiklid) ideedega ja kogu lugu jookseb tegelikult NFLi kashuhormoonisõja juurde välja.
Ise järelikult tead, et olid rituaalsel retkel. Miks siis loo lõpus hurjutad, et sinu pihta ei tohi miskit öelda? Kõiki oma asju sa ei saa korda muudkui menetledes.
Postita kommentaar
<< Esileht