Pullerits: Millega lõppes Tartu rattaralli kurjakuulutavaim õnnetus?

Olukord väljus kontrolli alt siis, kui keegi hakkas grupis krabama raami küljest joogipudelit. Tartu rattaralli lühema maa sõitjad olid selleks ajaks läbinud umbes kümme kilomeetrit, jõudnud Külitse kanti Ropka paisjärve äärde. Kiirus küündis üle 40 km/h. See, mida too joogipudeli võtmine põhjustas, oli tänavuse ralli kõige dramaatilisem ja kõige kurjakuulutavam õnnetus.

Ja see ei juhtunud tundmatu inimesega. See juhtus 62-aastase Madis Ligiga, Kuku raadio baritonihäälse vanemtoimetajaga (ta on ülemisel vasakpoolsel pildil tee ääres paremal inimsumma keskel külili maas).

Tal polnud midagi teha. Keegi vajus talle kukkudes küljelt peale. Ligi lendas seejärel järgmisele otsa. Lõpuks moodustus umbes kümneliikmeline külakuhi.

Ligi lebas maas ja ootas, millal ratturite mass möödub. Siis hakkas end tasapisi liigutama. Teda pani imestama, et käed ja jalad surisesid kummaliselt. Keegi rattureist, kaaskannatajaist, aitas ta püsti. Ligi astus tee äärde ning pidas targemaks seal piirde kõrvale maha istuda.

Turvateenistuse tsikkel oli kinni pidanud ning selle juht teatas, et kolme minuti pärast saabub kiirabi.

Ühtäkki märkas Ligi, et tal ripub kaelas kaks paela. Need, nagu ta mõistis, olid tema kiivri paelad. Kummagi paela otsas oli väike tükk kiivrit.

Eriti kummaliselt käitus üks kukkunu, kel särk kõhu pealt lõhki. Käis tuimal sammul mööda teed edasi-tagasi nagu tunnimees ja muudkui rääkis omaette: «Ei tea, kas õlled on ikka külmas. Ei tea, kas õlled on ikka külmas.»

«Vabandust, kas sõidate edasi?» kuulis Ligi ühtäkki küsimust.

Ei. Ta oli kohe aru saanud, et tema sõit on selleks korraks sõidetud.

Järgmine küsimus talle oli selline, tuli vene keeles: «Vabandust, kas see on teie jalgratas?» Küsija osutas maas lebavale rattale.

Jah, oli küll Ligi oma.

«Kas ma võin sellega edasi sõita?» saabus uus küsimus.

Ligi polnud kade, lubas küll. Niisiis võttis vene mees oma rattalt esijooksu alt, kinnitas selle Ligi ratta alla ning väntas minema. Enne küsis Ligi telefoninumbri ja lubas helistada, kui finišisse jõuab.

Saabuski kiirabi. Meedikud läksid Ligile appi. Aga Ligi osutas ühele turskele mehele, kelle olukord näis hullem – huul oli juba paksult paistes. «Võtke tema esimesena,» soovitas ta meedikuile.

Seejärel hakkas ühel kukkunud naisvõistlejal halb. Tema tuli teisena ette võtta. Alles siis saabus Ligi kord.

Nii nad siis kolmekesi kiirabiautosse talutatigi: turskel mehel nägu verine ja naisel käsi kaela pandud. Ligi tuli autosse tõsta kanderaamil. Igaks juhuks surusid meedikud talle kanüüli käevarde.

Kui ligi Maarjamõisa haiglasse jõudis, küsis ta kiirabi töötajailt, kas ta on rattaralli üks esimesi ohvreid.

«Ohh ei!» kõlas vastuseks. «Juba Riia tänaval läksid esimesed rangluud.»

Arstid asusid Ligi haavu puhastama. Tal oli neid üle keha, lisaks otsa ees. Puhastamist saatsid lakkamatud küsimused, kas ta ikka mäletab, mis temaga juhtus. Jah, mäletas väga hästi. Samuti lasid arstid tal käsi ja jalgu tõsta ning silmadega oma näppu jälgida. Nad kontrollisid, kas ta on ikka n-ö kodus. Oli.

Haavad puhastatud, saatsid arstid Ligi kompuutriuuringule. Seal pidi selguma täpsem tõde. Ja selguski.

«Nii hästi siiski ei ole läinud, nagu algul paistis,» alustas arst Ligile kompuutriuuringute tulemuste tutvustamist. Ja lisas nentivalt: «Kolm kaelalüli on katki.»

Hea uudis oli arstil siiski ka: selgroole ohtu pole.

Arstid paigaldasid Ligile kaelatoe ning lasid ta kodusele ravile.

Juba mõne tunni pärast sõitis Ligi autos mööda sealtsamast, kus oli kukkunud. Lasi auto kinni pidada, et näidata tütrele kohta, kus kukkus. Ja mis ta nägi! Lisaks kahele maas lebavale joogipudelile ning kiivri tükkidele märkas ta piirde all prille. Need olid tema omad. Need olid õnnetuse ajal sinna lennanud.

Õhtul käis Ligi veel sõbra sünnipäeval.

Kuid esmaspäeval, kui Ligi Kuku raadiosse tööle läks, oli ta olukord muutunud. Silmad läksid paistesse ja nende ümbrus muutus mustaks nagu pajapõhi. Ta helistas arstile ja küsis, mis nüüd saab. Arst vaatas veel kord eelmisel päeval tehtud pilti ning kinnitas, et ärgu muretsegu – need on ajutised nähud ning üldiselt on kõik korras. Igaks juhuks palus Ligi teisipäeval ülemuselt siiski vaba päeva.

Venelane, Moskva mees, kes oli Ligilt ratta saanud, lõpetas lühema maa 2:13ga. Ta oli aumees: Ligi sai ratta pühapäeva õhtul kella poole kuu ajal, mil lõpetasid viimased sõitjad, rattaralli parklast kätte. Järgmisel päeval rääkisid nad Vene mehega telefonis ning too ütles, et kui Ligi Moskvasse satub, tulgu talle tingimata külla. Igatahes lubas ta uuel aastal taas Tartu rattarallile tulla.

Ligi peab kaelatuge kandma kokku neli nädalat. Ta saab kaela kenasti liigutada. Tugi on peamiselt selleks, et ta endale kogemata äkilise liigutusega valu ja liiga ei teeks.

Protokolli läks talle elus esimest korda kirja katkestamine.

Foto 1: Tartu rattaralli lühikese maa sõidu kukkumine Ropka paisjärve läheduses. Foto edastas: Madis Ligi
Foto 2: Esimene reaktsioon pärast rattavõistlusel suure kiiruse pealt kukkumist on tavaliselt šokk: mis nüüd küll juhtus, jäin ma ikka terveks, mida edasi teha? Priit Pullerits seedib Tartu rattaralli finišisirge algul läbielatut. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Fotod 3 ja 5: Kukkumine Kuusalu rattarallil tosin aastat tagasi. Fotode autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
Foto 4: Selja taha jäänuid ergutava loosungiga võistlusvormi kinkis Priit Pulleritsule mullu 50. aasta juubeliks Scanpixi ja Postimehe kollektiiv. Foto autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Foto 6: Kukkumine Tartu rattaralli lõpusirgel 2007. aastal. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix