Pullerits: Kuidas kaitseväe esindaja üritas mind spordirajalt nurka suruda?

Nagu Eesti vastupidavusalade harrastajad ja eriti suusatajad teavad, avaldasin tänavu 4. märtsil Postimehes loo «Kaitseväelased lõhkusid autoga suusarajad». Sellele järgnes loo peategelase, kaitseväelase nooremseersant Edgar Voiti kaebus minu peale Pressinõukogule, milles kaebaja heitis mulle ette ajakirjanduseetika koodeksi mitme punkti rikkumist. (Siin fotodel nähtavad kaitseväe masinad pole käsitletava juhtumiga üldse seotud. Fotod on illustratiivsed.)

Nagu te teate, pole see esimene kord, kui minu sporditeemaline kirjutis on sattunud Pressinõukogusse. Äsjamöödunud suvel sattus sinna mu Arteris ilmunud reportaaž «Alfaisaste verepulm» Tartu rattarallist, mille peale kaebas Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk. Ja nagu te teate - sest siin sai seda juhtumist pikalt ja põhjalikult lahatud -, ei saavutanud ta Pressinõukogus minu üle võitu.

Kas kaitseväelasel, kelle selja taga seisavad ikkagi relvastatud üksused, läheb paremini sulega varustatud inimese vastu?

Kui rünnatakse, tuleb end kaitsta. Siin punktide kaupa mu kaitsetöö Voiti tehtud etteheidete vastu.  

Voit väitis, et olen rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4, kuna avaldatud on ebatäpne, moonutatud ja eksitav informatsioon. Ta kaebas: «Sõjalise väljaõppe käigus mööda liikluseks avatud teed sõitva kaitseväelase kujutamine hoolimatult spordirajatisi lõhkuva vandaalina on otseselt vale ja avalikkust eksitav ning loob reaalsusest sügavalt moonutatud pildi, olles halvustav ning põhjendamatult solvav nii nimeliselt nimetatud kaitseväelasele kui tema väeosale pioneeripataljonile ja kaitseväele tervikuna.»

Minu vastus: «Etteheide on alusetu. Tõendiks on suusataja tehtud fotod, mis on loo juures, samuti on Postimehe käsutuses suusataja tehtud lühikevideosalvestis. Kuulasin üle nii suusataja kui ka kaitseväe. Kuna kaitseväes on selge ja range subordinatsioon, siis küsisin kommentaari kaitseväe pressiosakonnast ning sain selle kaitseväe teabeohvitseri ülesannetes ajateenijalt Sander Mändojalt. Tema vastus on lisatud siin [allpool]. Mul ei ole põhjust kahelda, et kaitsevägi edastas mulle ekslikku informatsiooni. Kasutasin seda oma loos, sh suusataja tehtud etteheidete kontrollimiseks.

Tere!
Edastan 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülema nimel teile ülevaate 1. märtsi õhupoolikul juhtunud sündmusest Valgehobusemäe terviserajal:
Valgehobusemäe terviserajal sõitnud autos olid kaks 1. jalaväebrigaadi ajateenijat, üks neist nooremseersant Voit, kes viisid kursuseülema käsul piirkonnas läbi maastikuluuret. Mõlemad intsidendis osalenud ajateenijad ja nende kursuseülem on kirjutanud juhtunu kohta seletuskirja.
Matkarajale sattusid ajateenijad eksikombel, eelnevalt liikusid nad mööda metsasihte ja väiksemaid kõrvalteid. Kummagi kaitseväelase sõnul ei märganud nad ühtegi viita ega silti, mis oleks rajal mootorsõidukitega liiklemise keelanud või tähistanud, et tegemist on matka- või terviserajaga. Kui ajateenijad märkasid rajal kulgevaid suusajälgi, said nad aru, et tegemist võib olla terviserajaga ning nad hakkasid kohe otsima sobivat võimalust sõiduki ümberpööramiseks või rajalt mõnele metsasihile lahkumiseks. Paraku oli rada kitsas ja auto ümber pööramine keeruline. Koht, kus oli esimene võimalus manööverdamiseks, avanes alles 1,5 kilomeetri kaugusel nende rajale keeramise kohast. Nooremseersant Voit peatas auto ning samal hetkel pöördus tema poole ka raja lõhkumise üle pahane suusataja. Nooremseersant Voidi seletuskirjas seisab, et ta nõustus kriitikaga ning pakkus suusatajale oma isikuandmeid, kuid viimane neid ei soovinud.
Terviserajal sõitmine ei olnud tahtlik ning kaitsevägi vabandab terviseraja kasutaja ja rajameistri ees selle kahjustamise pärast. Sarnaste juhtumite vältimiseks analüüsime tulevikus valitavaid marsruute ja nende lähiümbrust põhjalikumalt. Kaitseväelased on valmis tehtud kahjustused parandama ning on otsinud selleks kontakti raja omanikuga.
Lugupidamisega
Sander Mändoja
Reamees
1. jalaväebrigaadi teabeohvitseri ülesannetes

*
Palusin täpsustust ja esitasin kaitseväele veel lisaküsimusi:

Tere!
Suur tänu põhjaliku vastuse eest.
Ühe asja kohta pean täpsustust küsima - see mu töökohus. Kirjutate: nooremseersant Voidi seletuskirjas seisab, et ta nõustus kriitikaga ning pakkus suusatajale oma isikuandmeid, kuid viimane neid ei soovinud.
Suusataja ütles, et see, millest siin juttu on, on see, kui Voit oli tal keelanud auto pildistamise ning oli öelnud, et ainus, mida teha võib, on tema nimi (mis on vormiriietusel) ja autonumber pastapliiatsiga oma käe peale kirjutada.
Kas see oli nii või on kaitseväelasel teistsugune versioon?
Ja kas vastab tõele, et metsa vahele eksinud kaitseväe autot ei tohi tõepoolest pildistada?
Lugupidamisega,
Priit Pullerits
Postimees

*
Sain vastuse:

Tõepoolest, nooremseersant Voit pakkus suusatajale võimalust enda nime ja sõiduki number üles kirjutada ning tegi paremate alternatiivide puudumisel ettepaneku, et suusataja kirjutaks andmed enda käele.
Kaitseväe sõidukite pildistamine ei ole, vähemalt selles olukorras, seaduse järgi keelatud. Ajateenija palus tõepoolest autot mitte pildistada, hinnates antud olukorras üle vajadust järgida alati oma tegevuses ka julgeolekuaspekte.
Lugupidamisega
Sander Mändoja

Lisasin oma seletuskirjas Pressinõukogule: «Rõhutan esitatud kaebuse peale, et tegin kõik, mis võimalik, kaitseväelaste pihta esitatud süüdistuste kontrollimiseks ning hankisin kaitseväelt ametliku vastuse. Samuti juhin tähelepanu, et uudises on mu sõnakasutus igati neutraalne, mistõttu kaebuses esitatud väited kaitseväelase hoolimatu vandaalina kujutamisest, halvustamisest ja solvamisest ei ole mitte millegagi põhjendatud.»

Voit: «P.4.2. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Antud juhul ei ole Pullerits pidanud vajalikuks võtta kontakti ega kuulanud ära ei suusaradade haldajat, Albu Vallavalitsuse Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskust ega tee haldajat RMK-d, lugedes «osapooleks» juhuslikku suusatajat.»

Minu vastus: «Kõik sündmusega seotud osalised on üle kuulatud ning nende seisukohad proportsionaalselt kajastatud. Kaitsevägi tunnistab oma vastuses kaitseväelase eksimust. Suusataja ei olnud loos juhuslik, vaid oli sündmuse vahetu tunnistaja ja osaline.»

Voit: «P.4.11 kinnitatud põhimõtet, mille kohaselt artiklite pealkirjad ei tohi auditooriumi eksitada.»

Minu vastus: «Pealkiri on neutraalne ja fakti konstateeriv, ei ole eksitav. Seda, et kaitseväelased (neid oli masinas kaks) rikkusid autoga suusarajad, möönis oma vastuses mulle ka kaitsevägi, samuti kinnitasid rikkumist pildid.»

Voit: «P.5.3. Ebaõige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus.»

Minu vastus: «Kogu informatsioon on kontrollitud. Tegemist oli suusaradadega, neid radu lõhkusid kaitseväelased ja seda tunnistas ka kaistevägi oma vastuses.»

Nüüd, kui olete etteheidete ja vastuväidetega tutvunud, on teil võimalus otsustada, kummal poolal on õigus.

Pressinõukogu tegi oma otsuse ja see kõlas nii:

«Pressinõukogu arutas Edgar Voiti kaebust Postimehes 4. märtsil ilmunud artikli «Kaitseväelased lõhkusid autoga suusaraja» peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib vahejuhtumist Järvamaal Valgehobusemäe terviserajal, kuhu kaitseväelased olid eksikombel autoga sattunud ja kus neid peatas suusataja.

Edgar Voit kaebas Pressinõukogule, et artikli mõte oli kaitseväelasi halvustada ja hukka mõista. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjaniku tõttu määrati talle kui eeskujulikule kaitseväelasele alusetult distsiplinaarkaristus. Kaebaja märgib, et vaidlusalune metsatee ei olnud liikluseks suletud. Kaebaja hinnangul on artikkel faktiliselt väär, laimav ja avalikkust eksitav.

Postimees selgitas, et ajakirjanik kuulas üle nii suusataja kui ka kaitseväe esindaja. Leht märkis, et artiklis on kaitseväe teabeohvitseri kommentaar ja toimetusel ei olnud põhjust kahelda, et kaitsevägi edastab ekslikku infot. Postimees lisas, et artiklis on sõnakasutus igati neutraalne, mistõttu kaebaja väited halvustamisest või solvamisest ei ole põhjendatud.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul said mõlemad osapooled - suusataja ja kaitsevägi – sõna. Pressinõukogu leiab, et kuna juhtunut kinnitas kaitsevägi, ei ole selles põhjust kahelda.»

Juhtum lõpetatud ja suletud. Taas võidukalt. Selle tähistamiseks tehkem üks ilus värvikas rahulik sõit.

Fotod 1, 2 ja 3: Eesti jalaväe lahingumasinad CV90 Tapal. Fotode autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix. Tähelepanu: neil fotodel nähtavad kaitseväe masinad pole sissekandes käsitletava juhtumiga üldse seotud. Fotod on pelgalt illustratiivsed.