Pullerits: Kui tähtis on spordis isafiguur? (Mõelge, mida te kompenseerite!)
Endalegi üllatuseks sain kolmapäevasesse lehte valmis loo, mis oma otsekohesuse ja selgesõnalise manitsusega osutus Postimehes kõnekaks hitiks. Inspiratsiooni pakkus hea kolleegi Vahur Kersna (vasaspoolsel fotol vasakul) saade Urmas Otist, mis näitas, kuidas egoistlikult taga aetud kuulsus ja raha osutusid ühel, tegelikult kõige otsustavamal ja raskemal ajal tähetolmuks, millest polnud enam mingit tolku, ning mis hoiatas, et tähtsam kui see, kui suur ja tuntud sa oled, on see, et sul oleks lähedal inimesi, kes sinust tegelikult hooliks. Oti kõrgelennulise karjääri finaal osutus valusalt traagiliseks.
Kuid üks asi jäi kogu selles suurejoonelises dokumentaalsaates siiski puudu.
Me saime korduvalt kuulda, kuidas Ott ihkas saada igas mõttes staariks, ja nägime, kuidas saigi, aga me ei saanud teada – ent mis olnuks just kõige huvitavam –, mis teda tagant piitsutas ja utsitas.
Huvitaval kombel, kui arutasin seda teemat teistega, sh saate autoriga, tuli korduvalt esile tõsiasi, et Otil polnud isa. Nagu saate autor mulle ütles, oli ta sündinud ühe öö suhtest. Ja just puuduv isafiguur võis mitme inimese hinnangul olla see asjaolu, mis sundis Otti meeleheitlikult tõestama, et ta on kõigele vaatamata suur tegija, staar.
Seda käsitlust võiks pidada lihtsustatud freudismiks – ja kahtlemata ei pruukinud see olla ainus asjaolu, mis Otti elus tagant kihutas –, kui sellele ei annaks tuge kahe Eesti tuntud tippsportlase elulugu.
Ja siit jõuamegi otsapidi sporditeemasse.
Lugege alljärgnevalt lõiku minu 2009. aasta juunikuu intervjuust Eesti jalgpallikoondise väravavahi Mart Poomiga (fotol vasakul). Pange tähele, mida, õigemini keda ta mainib põhjusena, miks ta ihkas spordis läbi murda. (Ja kui Poom mulle seda lugu rääkis, nägin, kuidas suure sportlase silmad täitusid pisaratega. [Ma ei pea neid pisarateks, mida peaks häbenema; pigem vastupidi.])
Pullerits: Mainite juba mitmendat puhku kodu tähtsust. Mis on kõige väärtuslikum, mille olete kodunt kaasa saanud?
Poom: «Võib-olla jääb jutust mulje, et mul oli ideaalperekond. Tegelikult oli asi sellest kaugel. Ma ei tulnud kergetest oludest, samas mitte kehvadest. Keskmistest.
Isast on mul raske rääkida... Mul ei olnud temaga lähedast läbisaamist. Isa oli tark mees, aga tal oli alkoholiga probleeme, seepärast ka meie pereelu kannatas. Isa suri 1995. aastal, kui ta emaga enam koos ei elanud, ja kahjuks ta minu läbilööki Inglismaal ei näinud. Emaga oli mul palju lähedasem suhe. Ta on väga töökas, põhimõtteliselt üksi kasvatas mind. Emalt tuli töö- ja korraarmastus.
Isa ütles, et minust ei saa mitte kedagi. Oma poistele ei ütleks ma seda kunagi. Kuid olen isale need ütlemised andeks andnud. Tagantjärele olen talle selle eest võib-olla tänulikki – kuigi see on lapsele suur löök, kui sind tehakse maha ja sinusse ei usuta –, sest äkki tänu tema ütlemistele olen nii kaugele jõudnudki, kuna tahtsin salamisi talle näidata, mida ma suudan. Iga laps, olgu teadlikult või alateadlikult, proovib vanematele tõestada, et on hea laps. Suutsin hoida hinded korras ja end ka jalgpallis näidata.»
2014. aasta novembri lõpus tegi mu hiljutine tudeng Ursula Nõu Laupäevalehele intervjuu rattur Rein Taaramäega (parempoolsel fotol keskel). Selle pealkiri kõlas: «Rein Taaramäe: kasuisa pealt nägin, milline mees ma olla ei taha». Alapealkiri ütles: «Profirattur räägib esimest korda avameelselt oma keerulisest lapsepõlvest ja sellest, kuidas ta kõige kiuste oma unistused teoks tegi.» See lugu on maksumüüri taga, seega ei saa teid siin enam edasi aidata, sest sealt midagi võttes ja siin levitades oleks tegu vargusega, kuid kui loo läbi loete, siis saate teada, et Taaramäedki (fotol all vasakul) utsitas tagant soov endale, oma emale ja kasuisale tõestada, et ta ei ole mingi s***kott.
Meedias kehtib selline tõdemus: kui leiad millegi kohta ühe näite – siis on see erand; kui leiad millegi kohta kaks näidet – siis see osutab juba trendile; kui aga leiad millegi kohta koguni kolm näidet – no siis on kindlalt tegemist reegliga. Loomulikult on seesugune lähenemine ja käsitlus utreeritud, ent eelpool toodud kolm näidet puuduva või vigase isafiguuri rollist suurte meeste elusaatuse kujundamisel on igal juhul kõnekad.
Siin jääb meil vastata veel kaks küsimust.
Esiteks, kas Eesti spordis leidub veel edukaid mehi, keda puuduv ja vigane isafiguur võib olla motiveerinud?
Ja teiseks (aga see on küsimus ainult neile, kes on tõesti midagi saavutanud, olgu spordis või mujal): mõelge sügavuti, mis on see, mis on teid elus tegelikult tagant piitsutanud!
*
Veel üks oluline asi: lugege tänase Postimehe arvamusküljel minu järjekordset vastuhakku uue euroopaliku vasakpoolse tava vastu! Võidelgem, mehed!
Fotod 1 ja 2: Vahur Kersna (vasakul) valmistub usutlema Urmas Otist tehtava saate tarbeks tennisetreener Toomas Leiust (foto 1) ja endist kolleegi Maire Aunastet (foto 2). Fotode autor: Andres Lepasar
Foto 3: Endine jalgpallur Mart Poom abikaasa Lisseliga 2016. aasta detsembris Hendrik Sal-Salleri raamatu esitlusel. Foto autor: Toni Läänsalu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Rein Taaramäe (keskel) 2012. aasta septembris Tartus Tähtvere spordipargis sügiskrossi võitmise järel. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Rein Taaramäe tegemas 2012. aasta septembris Tartus Tähtvere spordipargis sügiskrossil soolosõitu. Foto autor: Priit Pullerits
73 Kommentaarid:
Tahate öelda, et kui Ott oleks ametit vahetanud, oleks kohe nikku saanud?
Kes isafiguuridest olümpiale sõidab?
Kas Pullerits saab lennukile?
Väga hea arvustus saate kohta! Kes mõelda oskab, saab selle saate pointist aru.
Ei, mina olümpiale ei sõida. Teema maas. Ärme selle juurde enam naase, palun.
Ja mida olekski seal olümpial vaadata, kui Eestil igasugused kõrge koha lootused puuduvad?
Ja uskuge mind: telerist näeb olümpiat lähemalt ja paremini kui koha peal. Olen kahel olümpial käinud, aegade ägedaimal Salt Lake Citys ja aegade edukaimal Torinos ning võin kinnitada, et teie telerite ees nägite meile olulisi ja huvitavamaid sündmusi paremini ja põhjalikumalt kui mina koha peal. Palju õnne teile!
Artikkel on ju Provokatsioon.
Ei ole mõtet meid lohutada ja ise mängida kannatajat. Selle teema mängist sinust paremini välja natuke vähem kui 2000 aastat tagasi läbi hoopis tuntum nägu.
Ei loe see mis välja paistab vaid kohapeal olev emotsioon. See on ainus mis loeb!
Siiski siiski, kannatama peab ja lohutama ka. Keegi ei tee seda paremini kui Padre. Tema teab kust ja kuidas kompenseerida. Kelle teene on see et sitakotte on vähemaks jäänud? Ah?
Esseekonkurss edeneb vaevaliselt. Tänane Postimehes avaldatud essee on ikka õige nõrk. Tegemist pole esseega vaid üksikute lausetega. Ah et enim jäävad meelde algus ja lõputseremooniad ja pisaratega autasustamised? Halloo?
Kuidas siis vastati küsimusele "Võit iga hinna eest?" Meie siin kodublogis võime vabalt isafiguuride rinnal pisaraid lahistada aga Korea karedal lumel seda teha pole mahti. Niiet kus on esseed? Kas auhinnad on liiga haledad et tõsised esseistid (keda siin blogis hulgaliselt leidub) ei vaevu võistlema?
Võib vaid ette kujutada kui kõva essee doktor Pullerits kirjutaks. Vanameister on praegu tippvormis ja teema lubab jõulist filosofeerimist päris inimhinge ja moodsa majandusmudeli lahtiharutamise paradigmas. Esmapilgul võib süüdistada diktaator Franco adjutanti doktor Samaranchi, aga olgem ausad, ka ilma temata oleksime seal kus täna - suurfirmade mannekeenid ja imagoloogia ja infosõja etturid. Oh jaa. Nutta tahaks kellegi rinnal (võib ka naesterahvas olla).
Vaatan, et tänane teema on olnud paljudele ilmselt kas šokk või siis selgelt üle võimete, et keegi ei julge asjakohasel teemal sõna võttagi. Nojah, oleks ju vaja väga julgelt ja sügavale endasse vaadata. Ega see kerge ole.
Üle võimete jah.
Aa vastust tahad. Vaata maksimumi saavutamiseks tulebki kõik välja panna ja kõik segajad eemaldada. Lihtne valem. Jätame kõrvale segajad sest nendega toimetamine on kinni egos. Lastekodu lapsed omavad head eeldust. Mäletate 007? Mis aga paneb pingutama? Häda! Kui ikka muud võimalust ei ole ja selg on vastu seina või ripud kuristiku serval siis ellu jäävad need kes suudavad endast anda rohkem kui näib olevat võimalik või päästab neid saatusesõrm. Tuletame meelde kasvõi Oleg Ljadovi koloonia aastaid noorena või Erika Salumäe teekonda läbi lastekodu ja tütarlastekoloonia.
Fly like an eagle
Koolides on palju lapsi, kes klammerduvad meesõpetajate külge kuna neil ei ole isa. Suur osa alaealistest õigurikkujatest on ilma isata kasvanud. Paljud omasooiharad on pärit lõhkistest peredest, enamasti kasvanud ilma isata.Sageli paarilisi vahetavad inimesed on kasvanud ka ise taolistes peredes jne. Nii on.
Blogi kommentaarium on logisema läinud sest paljud naturaalsed isafiguurid on mulluste kataklüsmiliste sündmuste tõttu lahkunud või selja pööranud. Mis pole üldse soodne areng. Patriotismus ja peen isamaalisuse tunnetus kannatab samuti seeläbi. Ei ole kes autoriteetset taktikeppi liigutaks. Kapten Pullerits ja taluperemees Säinas kahepeale ei jõua nõudlust isahinge järele ära rahuldada.
Kuhu on kadunud Karvajalg Harku vallast, Kõvatoomas, Pirita Purakas, Toits Pärnust jne.
Vanad blogilugejad võivad seda nimekirja jätkata...
Mingi kohimise teema. Miks on nii, et isalikud kujud kaotavad siin blogis aja jooksul oma isaliku kuju ja haihtuvad?
neid vist ei tunnustatud piisavalt? Solvusid?
Pigem tuntakse ära. Seejärel on aga jama majas ja näpud sahtli vahel.
Kuhu Martin kadunud on?
Küsiks vastu kas "vigase", puuduliku isa najal ennast tõestada üritav inimene on ise terve/ terviklik?
Meie saame endale spordimehe kellest lugeda, kuid mille arvelt?
Lugesin kahte Armstrongi raamatut. Ka üks isata noormees, see ei olnud terve inimene. Tugev aga rumal ja teda ümbritsevaid terroriseeriv tõbras.
Kas me peaksime selliseid takka õhutama, äkki peaks neid teisiti aitama?
Sport iseenesest ühe näitena ei ole küll kellelegi liiga teinud. Parem tehku trenni kui lollusi. Kõlab kui nõukaaegne metoodika, aga toimib siiani.
p.s. kahjuks jääb enamusele pärast seda kõike "kuulsust" tühjad pihud.
Huu
p.s. 2.
Milleks kaugele ronida , Priit võiks alustada uurimus töid nendest siin foorumis kes teda ennast isaks kutsuvad.
Olen pidanud neid ammu juba õnnetuteks isatuteks lasteks, kes norivad pai ja tunnustust.
Huu
oleks see asi nii lihtne, sisi peak smeil hakkama OM võitjaid ja muidu tublisid sportlasi tulema, arvestades neid isasdi,kes Soome töötavad...vbl hoopis need emad on lihtsalt nii tugevad, et nörgad isad "kadusid" körvalt, mentaalselt ja pojad said oma tugevuse emadelt.
kah priit
Lp 18:21 osutab väga kõnekaile tõsiasjadele ning Huu lisab ka omalt poolt ühtkomateist.
Nüüd võtame selle teema veidi laiemaks. Jah, on hea, kui isata noormees (või tüdruk, kui rääkida Erika Salumäest!) leiab endale väljundi spordis. Aga enamik ei leia. Enamiku puhul ongi tulemuseks see, millele viitab lp 18:21 - hästi palju katkisi inimesi. No vaadake, kui palju on koolides vaimse hälbega lapsi, ja ma räägin siin ka tugevatest koolidest, nn eliitkoolidest, mille kohta mul on first hand experience'i vahendatud, mõistate? Kui keegi võtaks uurida, kui paljude puhul võib rolli mängida puuduv või vigane isa, kui paljude puhul mängivad rolli üldse katkised peresuhted! Selle taustal on kummaline, et avalikult jätkub traditsioonilise perekonna alatähtsustamine, mis küünib koguni selle halvustamise ja mõnitamiseni. Samas, kui üha rohkem tuleb juurde lõhikisi peresid, ja neist lõhkistest peredest katkisi lapsi, siis on loomulik, et kui enamik ongi meie ümber katki, siis nad tahavadki maha teha seda, mile puudumist nad tunnetavad ja mille puudumine on nad katki teinud.
Martin oli poltergeist, teda tegelikult ei olnudki. Tema loodud hüpotees ka Priidule ei sobinud.
Kõik kes tunnevad, et nende elust on puudu isafiguur võivad tulla õhtuti minu juurde. Ei põlga ma ära ei neide, ei noormehi, ei vanemaid naisi, ei musklis mehi. Tulge kõik kes tunnete, et tahaksite kuulda kuidas hüüan "Who's your daddy?". Kõigile ma jagan õpetust ja tunnustust. Kui vaja olen hell, kui vaja olen karm.
Mina olengi ISA ja teie kõik olete minu lapsed.
Huu kirjutab kulda.
Tervilikke inimesi, ka sportlasi, napib. Igal põlvkonnal käib see needus omamoodi üle, vastavalt ühiskonna evolutsioonile.
Minu tähelepanek on et enamus inteligentselt andekamaid kasvavad peale tänu emadele, patriarhaadist ellu suundujad on reeglina kitsarinnalisemad ja lameda maailmatunnetusega.
Kuid selle blogi küsimus nr.1 * Mida sa Priit ise kompenseerid?
Olgem ausad, see pidev enesetõestamine paistab suurelt välja.
Arteri lood on ainukesed mis on vähegi terviklikumad lugemised kuid niipea kui sa "arvamusliidriks" hakkad siis.. On paremaid kirjutajaid, jää oma liistude juurde, tegele toimetamisega.
Mõni ilma isata kasvanud jorss võib näha selles väljakutset, et mõnele heausksele tüübile isaks hakata. Nii ta panebki, ikka hellalt ja sügavalt.
10:52 - Ei ole Eestis eriti paremaid kirjutajaid ajakirjanike hulgas. Eks nimetage mõni, kellel on lood nii stiililt kui rütmilt kui story sujuvalt kulgemiselt kui detailide kasutamiselt kui pinge ja pöörete tekitamiselt paremad. Siin on näiteks äsjane rahvusvaheline iseloomustus:
Priit is a versatile and productive journalist. Priit’s articles are comprehensive and deep, while he manages to retain simplicity and the flow of text.
Priit, 10:22, on imekspandav et sinusugune võimekas inimene ei suuda puude taga metsa näha.. jahud siin ainult isadest kuid on ka emad ja nende egod löövad särama just eliitkoolide lapsevanematena : )
Ma nimetan seda egotsentriliseks edukultuseks, see ei saagi lõppeda teisiti kui üksikute õnnetute hingedena- andekad kuid neil on sisse programmeeritud kompenseerimise vajadus ja sellepeale kogu majandus üles ehitatakse "edulood" missugused.
Loomulikult on ka teistsuguseid näiteid kuid suhtarvuna on see vähemus..
Ühiskonda suunatakse väga materialistlikuks ja selle tulem ei saagi teistsugune olla.
Röövkapitalism vajab asendamist kuid võimu/kontrolli ohjad on neil hästi pihus ja uued suunad nõrgestatakse varakult.
Ütlen ausalt, mul on hirm oma lastelaste pärast, mina selles tuleviku hullumajas küll elada ei suuda..
Margusekene, isa ja isafiguur ei ole sama mõiste. Ka mõni naine (ema) võib isafiguuriks olla.
Aga see selleks.
Isa- ja emafiguurid on kapitalismis tuksi läinud. Linnastumise ja progressi kaastulem on soorollide kadumine. Füüsiline võimekus ei ole tulevikus määravaks edufaktoriks. Seetõttu jääb füüsiline tegevus neile, kes on suurest mängust väljas ja nüüd punnitavad lotovõitu sportimisega. Riigil pole nõrkadele ka paremat alternatiivi pakkuda kui, et tehke sporti ja ärge tegelege vabal ajal pättustega. Läbi ajaloo on kangelased meie tegelikud isa- ja emafiguurid. Priit aga õhutab ažiotaaži, et meie kangelased on valeisafiguurid. Seega võtab ära selle viimasegi noorsugu õigel lainel hoidva samba. Selgelt joonistub naiivse Priidu Eesti rahvavaenulik hoiak. Noh, nii lihtsalt paistab järelikult on.
11:59
Sa ise oled üks sammas, Pätsu ausammas.
11:59
"Seetõttu jääb füüsiline tegevus neile, kes on suurest mängust väljas"
Välja arvatud juhul, kui leidub inimesi :) Kõik pole ju veel peded vist (millega oled juba arvestanud ilmselt). Kahju kui pauk enneaegselt lahti läheb. Oled nagu Kaljulaid, kes Riigikogule käsklusi jagab.
13:41, mis juhtus? Mida 11:59 valesti kirjutab?
Priit, 10:11 tule nüüd maapeale tagasi, kas varsti hakkad blogikiitusi ka tsiteerima? You are so no.1 ! Küsimus kõlas, et mida sa kompenseerid?
Soorollid on ilmselgelt ületähtsustatud. Poiss ja tüdruk, mees ja naine olemine mitte.
Kuidas oleks kui lastele õpetataks terviklikku looduse toimimist, neutraalseid usundeid (budism, taoism..), loov muusikaõpetus, kodutöödega hakkamasaamist, ka iseendaga hakkamasaamist(tunded, emotsioonid, väljendus, konfliktivaba suhtlemine).. mida veel?
Iga inimene olenemata soost peaks hakkama saama koduste töödega- koristamine, kokkamine ja nööbi õmblemine pole raketiteadus.
Olgem ausad, elu teeb selliseid pöördeid et meil pole enam vaja silmaklappidega tuupureid, vaja on loovat annet lisaks PISA testidele. Süsteem seda igastahes ei toeta.
Et inimkond muutuks paremusepoole suuremate sammudega oleks vaja paar generatsiooni üles kasvatada kuid selleks pole kellelgi kannatlikkust. Pole eesmärki, pole abinõud.
Et mida ma kompenseerin?
Ilmselt seda, et nooruses jäid mõned asjad tegemata - et ma ei teadnud taibata noorelt hakata jooksmisega tegelema, ehkki näha oli, et mul selleks annet oli; hilja alustasin, alles üliõpilasena, lasin parima aja mööda; eks seda ole kindlasti üritanud edaspidi heaks teha ehk kompenseerida, kui hakkasin 30ndate eluaastate lõpus uuesti harrastusvõistlusspordiga tegelema. Meenutagem, et üritasin isegi kambäkki 800 meetri jooksus, jõudsin ühe talvega 2.06ni, aga ses vanuses (38a) ei ole kõõlused enam elastsed, ahhilkadesse tekkis põletik ja kiiremad alad tuli seetõttu unustada.
Ma olen kindel, MargusM, et soorollid ei ole piisavalt tähtsustatud. Et neid üha rohkem alatähtsustatakse. Kahju. Minu arvates peaks jätkuvalt mees lähtuvalt sellest, et ta on tugevam, kandma raskemat kotti kui naine, viima naise kätel üle jõe (mitte vastupidi ja ka mitte nii, et mõlemad sumpavad läbi jõe), tagama perele turvatunde (mitte nii, et mees teeb vehkat ja naine võitleb pättidega), aitama naisele palitu selga, avama naisele ust, pakkuma naisele istet jne jne - see kõik on soorollide etendamine. Ja see, pange tähele, ei ole elementaarne viisakus, sest viisakus kui selline on neutraalne, sooneutraalne - naine võiks ju ka pakkuda mehele istet ja aidata talle palitut selga jne, aga keegi ei tuleks ju selle pealegi!!!
Mul on kurb, et siin leidub mehi, kes tahavad olla liba- ja väärmoodsalt n-ö kaasaegsed ning tulevad seetõttu ajama suust haiget vasakliberaalset elust irdunud iba välja.
Väga jõuline kommentaar härra Pullerits, õige ka.
Siinsed mehed on tublid, mitte mingid vasakliberastid.
Padre on meie isa ja vaimne liider mitte ainult spordis vaid ka elus ja kannatustes.
Rääkides soorollidest siis,huvitav , kui mees ja naine lähevad suusatama, kas siis naine peab määrima suuski? Kui jalgratta kumm läheb katki, kas siis jälle naine peab parandama? Mees on ju siidisõrm ja ei saa selliste asjadega hakkama ning olukord selline, et välist abi ka pole võimalik saada.
Kandke oma hinge eest hoolt sitakotid, siis ei pea neid fakin suuski määrima ja laagreid õlitama. Libisevad ise. Lepase reega.
PP tabab jälle otse kümnesse.
Naised tehku ikka naiste töid ja mehed lasku oma ihurammul paista. Naised on ju loomu poolest loodud lapsi kasvatama, kodu korras hoidma ja oma mehele silmarõõmuks olema. Mees seevastu pidagu perekonda ülal, tehku tööd ning oma naisukesele öelgu lahkeid sõnu ja kui vaja siis ka karme, kuid õiglasi.
Kogu häda sai alguse sellest, et naistel lubati püksid jalga panna. Siis asjad käest läksidki. Püksid on kõigis meie hädades süüdi. Nii et mehed, aeg on püksid oma jalga panna!
Ma enda majapidamisse kunagi üle ühe paari pükste ei ostagi. Isegi öösel on need minu jalas.
Orja ajal ei lasknud ükski saks talunaistel niisama passida. Reheelamus seasita sees elades ja oma häda suure külmaga sinna samma tehes polnu riietepedu igapäevaste toimetuste listis. See kodus molutamine on aadlikelt mahaviksitud komme. Ma ei kujuta ette, et mees peaks mehele palitut selga aitama või ust avama. See kui lahti tehtud uksest tagumine ette trügib on sulaselge matslus ja puhas ülbitsemine. Ainus vabandus on, et ukseavaja kasutab seda momenti small talk puhumiseks. Sihuke nõks. Uksehoidjad on ikka neegrid.
Säinas, taluperemees ja eestlane tuleb muuseumi juba tänastele noortele näitamiseks välja panna.
Ei selliseid enam teha...
Säinas taluperemees on meile kõigile siin, noortele vanadele ja keskealistele rooli modell. Isafiguuride edetabelis Padre enda kannul väga kangel teisel possal. Meie austus ja lugupidamine.
National Psychology Review eelmise aasta viimases numbris kirjutab et tuhandetele lääne isata noorukitele on isafiguuriks kes? Putin, kes muu. Mees kes seisab oma sõnade taga ega lase eitesid kaagutama. Õnneks meil on Padre ja Säinas.
Tasakaalustamaks soolise ülesehitusega küsimust, siis mida me teame aga Šmigunide, Sildaru, Kontaveidi, Kanepi kannustusest midagi saavutada? Või teisalt, kas teame nt Noole, Veerpalu, Mae kohta miskit arvata sissekande alusel?
Форма олимпийской сборной России по хоккею на Зимних Играх 2018
https://twitter.com/adagamov/status/949290332725940224
Säinas, sellise šovinistliku mölaga oled sa ühe sajandi liiga kaua elanud.
Naised ei peaks valima ja haritud saama. Las mees otsutab, olgu ta siis milline turakas tahes.
Kristlik-šovinism
"traditsioonilise perekonna alatähtsustamine"
Tore Ekrelik propaganda Priit.
Mille poolest tänane traditsiooniline pere erineb nõuka aegsest , või esimese vabariigi aegsest?
Statistika räägib sama. Nõuka ajal oli lahutusi pea sama palju kui abielusid. Siin ei tee me mingit ajalugu, ega hakka ka tegema.
Kas riik peaks ette kirjutama ja reguleerima et tekiks rohkem "traditsioonilisi perekondi". Siin ei muutu midagi, inimloom on loomult nõrk ja ettearvamatu. Küll see mees ikka jooma hakkab , või naistes käima, või tapab ennast tööga.
To 23:53, Kust kohast sa inimeseloom sellise statistika võtad?
////Nõuka ajal oli lahutusi pea sama palju kui abielusid. Siin ei tee me mingit ajalugu, ega hakka ka tegema.////
Et kõik kes abiellusid, need ka lahutasid? Ehki siis teisisõnu ca 100% abielusid lahutati nõukaajal. Kuna sa EKREt mängu tuues ajasid asja poliitiliseks, siis kogu lugupidamise juures siinse blogilugejaskonna vastu väidan mina, et midagi nii absurdset kirjutada suudab vaid sotsiaaldemokraat.
Priit, tekib tunne et üks räägib aiast ja teine aiaaugust.. ka järgnev ei pruugi sulle kohale jõuda.
Kaua sa kavatsed oma kadunud noorust kompenseerida? Ehk lepiks olnuga ja läheks eluga edasi, see on üpris vabastav kogemus. Päris õudne mõelda et veel ~30aastat kompenseerid ja ei saagi üle.
Mina leian et kaaslased võiks ennekõike olla võrdsed partnerid mitte teene teene vastu õpitud abitusega olendid. Kuidas inimene õpib hakkamasaamist kui peab laskma ennast teenindada, sest on mingi sooroll? Tööde jagamine ja teostamine ei vaja soorolle vaid oskuseid.
Võttes aluseks minu vs sinu postituse siis sooviks ka teada:
*kas rattakummide täispumpamisega võiks iga inimene ise hakkama saada? ..või rattakummi vahetamine, ratta pesemine, keti õlitamine..
NB! Mis üldse on soorollid? Kui need pole üle maailma universaalsed tõed siis on tegu kultuurilise eripäraga.
Priit, kui sa väidad et ma olen vasakliberaal ja elus irdunu siis ma soovitaks sul päriselt ka tootvale tööle siirduda, get a life!
vastupidised näited isafiguurist-Kristiina Smigun, Gerrd Kanter, Mart Seim,Andrus Värnik, Allar Levandi,Rasmus Mägi, Martin Reim jne jne
kah priit
Kui juba poliitiliseks asi läks siis vääriks märkimist, et näiteks Taavi Rõivase isaks on "tundmatu sõdur"...
Kas siin blogis keegi veel trenni ka teeb või ollakse noksi näppimise lainel?
Mehed võtke ennast kokku ja hoidke ikka püksid oma jalas. Nüüd tuleb trenni minna, et õhtul kammraadidega väike terav teha.
Kehakultuurlane.
Kuna Ekre mainimine teid pimestas, siis minge vaadake statiistika andmete numbreid ennem kui solvama asute. Kes on väitnud, kus kohast loete välja 100%. Ärge tulge fakte väänama.
Võite oma pereväärtuste propageerimisega seenele sõita. Julgelt ülepoole abielud lahutati ametlikult, kordan ametlikult.
Veel olulisem. Ehk ütlete mis on need nn.pereväärtused ?
Huu
Kolige pereblogisse ja vaielge seal edasi. Ma ei tea tippsportlast kes on pärit suurepärasest perest. Kangelased sünnivad kõntsast.
Esinemissageduse põhjal onlain meedias on eesti sportlaste esimeseks isanäoks Malcolm Wilson. Teate küll see fordi auto kamanda esimees.
Eesti onlain meedias on plahvatanud skandaal- Maaleht nõuab Mallukalt Mangi horoskoobi eest kuut tonni. Mis seisukoha võtame?
See siin ei ole mingi fakin seisukohavõtmise blogi. Galojanninduse teemad on mujal.
Tore et spordimees Kägu tagasi kodu on. Mina austan teda.
Suusablogi on ainuke blogi kus elu pulbitseb. Millest see on tingitud?
Tingitud sellest et siin troonivad mehed kelle kohta võib vabalt öelda et nad on isa-iidolid. Nimesid vist pole vaja nimetada.
Postimehelt ülimalt mage stiil kirjutada inimestest läbi Eesti sportlase viidates. Jah on Heikkinen kunagine Veerpalu konkurent, aga palju AV l enam soomlasega pistmist on?
https://m.postimees.ee/section/3507/4367177
("traditsioonilise perekonna alatähtsustamine"
Tore Ekrelik propaganda Priit.
Mille poolest tänane traditsiooniline pere erineb nõuka aegsest , või esimese vabariigi aegsest?
Statistika räägib sama. Nõuka ajal oli lahutusi pea sama palju kui abielusid. Siin ei tee me mingit ajalugu, ega hakka ka tegema.
Kas riik peaks ette kirjutama ja reguleerima et tekiks rohkem "traditsioonilisi perekondi". Siin ei muutu midagi, inimloom on loomult nõrk ja ettearvamatu. Küll see mees ikka jooma hakkab , või naistes käima, või tapab ennast tööga.
Kuna Ekre mainimine teid pimestas, siis minge vaadake statiistika andmete numbreid ennem kui solvama asute. Kes on väitnud, kus kohast loete välja 100%. Ärge tulge fakte väänama.
Võite oma pereväärtuste propageerimisega seenele sõita. Julgelt ülepoole abielud lahutati ametlikult, kordan ametlikult.
Veel olulisem. Ehk ütlete mis on need nn.pereväärtused ?)
Hr Huu ilmselt ei peaks nn eraviisilisi vaidlusi Hr Pulleritsu blogis pidama,aga kuna see haakub teemaga, siis ma võtan endale jultumuse teile suht personaalselt vastata.
Lõigus mida ma eelmises postituses tsiteerisin oli ju kirjas, et „Nõuka ajal oli lahutusi pea sama palju kui abielusid“
„Pea sama palju“ on küll umbmääranae mõiste ( mitte muidugi päris samasugune pastakast välja imetud umbluu nagu tolleaegne statisika), kuid igal juhul on see 100% oluliselt lähemal kui teie mainitud 50 % le. Vabandust, aga ma suhtun statistikasse, eritis EMOR i laadsete omasse teatud skepsismiga, eriti juhul kui nee kardinaalselt erinevad sellest mida ma ie igapäevaselt näen ja kuulen.
Materiaalses maailmas on rahal poliitiliste ja ärihuvide korral uskumatult suur jõud. Nõukaaajal veetsin mina oma lapsepõlve ja noorukipõlve paari tuhande elanikuga alevikus , kus minule teadaolevalt oli selel aja jooksul 2-3 abielulahutust. Nõukogude aeg pole ka mingi etalon millega võrrelda. Vastupidi nõukogude võim suuresti lammutas esimese vabariigi aegseid peretraditsioone ja järjepidevust. Kulakuks ja rahavavaenlaseks tembeldamised küüditamised jne. Tugev perekond on ja jääb ühiskonna nurgakiviks ja rahvusliku ühtsuse verstapostiks. Samamoodi nagu oli nõukogude võimu huvides seda õõnestada ja lammutada, teevad seda ka praegused niiditõmbajad, kes levitavad pereväärtuste asemel nn. Pedeväärtuseid. Viimane ongi peapõhjus miks paljud meie perekonnad nii savijalgsed on. Moraalitud ja ei millesegi uskuvad ühiskonna liikmed ei suuda tugevat pere luua, ega seda hoida. Lapsed kasvavad maastamadalast teadmisega, et neil on ainult õigused ja neil puuduvad kohustused ja vastutus. Vabandage väga, aga selliseid mehi, kellel on iseloomu, kodanikujulgust, kes suudavad vastutada, on sihikindlad jne kasvab tänapäeval oluliselt harvem kui seda isegi nõukogude ajal. Enamusel poistest puudvad tõsiselt võetavad isafiguurid.
Keegi avaldas mõnevõrra irooniliselt arvamust, et kas riik peaks hakkama asju veelrohkem reguleerima? Minu arvamus on ,et vastupidi, riik peaks oluliselt vähem sekkuma pere sise asjadesse ja andma oluliselt vabamad käed ka õpetajatele. See karistuseta kasvatus ei vii kuhugi.
Soovitate mul oma pereväärtustega seenele sõite?! Kui jutt peaks käima konkreetselt minu perest, siis see ei ole absoluutselt teie asi ja ma ei sõida praegu kuhugi . sügise poole muidugi seenele kindlasti lähen ja ilmselt koos perega.
Jah ma pooldan nn traditsioonilist perekonda ja pean seda kõige loomulikumaks.
Ps Kui passiealine meesterahvas suhtub traditsioonilise pereväärtustesse ja selle mõtekusse nii negatiivselt nagu teie , siis ei näe ma mingit mõtet seda teemat rohkem lahata
Perekond on ühiskonna algrakuke, see on tõsiasi. Praegu on aga vaja ühiskonda lõhkuda, sest vaja on tekitada inimestest identiteedita biomass, globaalne küla, kus "moi adress ne dom i ne uulitsa, moi adress evropeiskii sojuz". Seda ei saa saavutada, kui on tugev ühiskond - ühiskond, mis rajaneb tugevatele perekondadele. Praegu on vaja saavutada, et oleks diveersity ja migrandid ja rahvusvaheline igasugune pidetu värk, kui kõik on võrdne ja miski pole millestki parem. Sa ei saa seda saavutada, kui sul on ees tugevad perekonnad, sest need ei laseks seda jampsi läbi. Seepärast ongi vaja perekondi naeruvääristada ja alandada.
Postimees:
Tammjärv Tour de Ski lõpuetendusest: kipub ununema kui ebainimlik see on.
Nuuks nuuks,
võib kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtule. Lisaks sport pole kohustuslik.
Ei unusta me Tammjärv sinu kangelastegu ja suure mäe ületamist. Aasta 2018 spordimehe nominent oled. Foreva!
suuresti nõus Kägu ja Studiosusega ja ega hr.Huu ka läbinisti uhuud aja.
Toetan ka ise sarnaseid pereväärtusi kui Kägu kirjeldab kuid mõistan ka inimesi kel on teistsugune arvamus, tähtis on jääda endaks.
Minuarust pole "pedeväärtused" kõige suurem probleem vaid pigem selline pidu24/7 ja kõik panevad kõiki liberalism mida propageerivad AnuSaagim, Kroonika ja Elu24.. Selle liba blingiga murendatakse ühiskonda tükk tüki haaval palju rohkem kui me arvata oskame. See pole ainult Eesti probleem, kogu arenenud ühiskond on sellega hädas, nt. Inglismaa (Williami pulmade ajal, nüüd uusaastal), samad probleemid ka skandinaavias.
Alkohol, internetimeelelahutus (väidetavalt juba ~80% andmemahust) ainult võimendavad ja kinnistavad mallidesse kinnijäämist. Don´t think & go with the flow..
Samas noorus on alati hukas olnud, ka minu ajal : )
Puänt on selles et enamasti 30-ndates jõuab neile kohale mida me neile õpetanud oleme.
Soovin kõigile sirgeselgsust oma võsukeste kasvatamisel ja anname siis endist parima!
Kellel lapsi pole, need võivad oma liikurile uued veljed muretseda ülejäänud raha eest. Elus peab midagi ilusat olema.
Eks sellel raha abil alussidemete lammutamise mõte ongi ju mälupestud ühiskonna uus kokkupanemine viisil, et orjastajad ei mäletaks orjapidaja ja orjad töörabamise rolli ning ei näriks mineviku vigade pärast juhtide kõride kallal. Siis saab rahulikult uues koosluses teha uusi vigu ja leiutada ühiskondlike formatsioone mis suurendavad ühiskonna kogu kasumit. Tegelikult üllas idee. Siinkohal ei teagi kas maha laita või pedestamisega kaasa minna...
Mehed te räägite puhast kulda
Mulle meeldib Marguse sõnavõtte lugeda, isegi kui ma kõigega nõus pole, siis argumenteerib ta teemadel loogika põhiselt.
Hea point. Ühiskondlikult ja sotsiaalmeedias leviv bling ( kõik lõõgastume Tais, tõmbame ninakommi koos selle mehega) , väljamõeldud liba bling (mis oma olemuselt nii võlts ja naeruvvärne) peaks olema palju olulisem vastane pereväärtuste esindajatele kui ta seni on olnud.
p,s, Saagim pole juhmard , vaid proffesionaal selles valdkonnas kes hullutanud meid aastaid. Omades ise suurepärast ettekujutust sellest mis ta teeb ja mis vaja järgnevaks teha. Ullike on Värnik, su naabrimees, Tanel Padar ja selgeltnägija Riho vms.
Huu
Postita kommentaar
<< Esileht