Pullerits: Viimane aeg hakata planeerima kevadist superrattalaagrit
Koroonapandeemia ja nüüdne sõda Ukrainas on muud plaanid ära lõiganud ja ootele pannud. Kuid mitte maha matnud. Juba kolm kevadet on möödunud nii, et ei ole saanud Moabis rattaga seiklemas käia. Nüüd tuleb see uuesti plaani võtta. On huvilisi?
Foto 1: Priit Pullerits Gold Bari rajal. Kes teab, mida tähistab kollane kriips pinnasel? Ja miks on käekella all must materjal? Foto Priit Pulleritsu erakogust
Foto 2: Maastur ja Priit Pulleritsu ratas Metal Masheri rajal. Miks ei ole rattal clipless pedaale? Ja kas siinse blogi jäljekütt oskab öelda ka selle koha nimetust? Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Priit Pullerits Canyonlandsi rahvuspargi Needlesi piirkonnas Horseshoe telkimiskohas liivakivikõrgendike taustal. Kes oskab ära arvata, kuidas ma selle pildi tegin? Foto autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 11:37
kommentaare: 53
53 Kommentaarid:
Foto 2 koha nimetus on fotokaardil Metal Masher Jeep trail. Pilt tehtud fotokaardi keskel nähtava puujuurika juurest. Üldiselt sellises kohas ei ole tark klippidega väga ukerdada kui just väga tõsine harrastaja ei ole, kel jalad reflektiivselt pedaalist eralduvad igasugustel nõlvadel ukerdades.
Chrome kaardiga vaatamiseks Metal Masher Jeep trail. Eelmise kommentaari link oli vaatamiseks brauseriga Edge.
Hea töö, 14:54/14:58. Koht õige, kuid siiski lootnuks, et oskate välja peilida ka selle, kuidas toda kohta sel rajal nimetatakse. Enamikul väljapaistvatel ja rasketel takistustel on ka oma nimi.
Jah, see on õige, et sealseil radadel peavad jalad olema kergesti lahtisaadavad. Ma küll spetsiaalselt pole jälginud, aga silma on jäänud, et enamik sõidab seal tavaliste, ilma kinnituseta pedaalidega. Küllap ohutuse nimel.
Aa, eestikeeli on see Sumpsimägi.
Kas 3. pildi võis teha pargivaht?
Õu, kas te saaksite minust pilti teha, küsis PP?
Loomulikult söör, vastas Ranger.
Teiseks võis situatsioon olla märksa ohtlikum.
Kaktuste vahel, kus PP proovis rendiratta amorte, leidis puuma rännumehe reisikoti. Banaanide seas oli reisiraamat, esmaabivahendid, rattapump ja ajakirjaniku iPhone. Puuma haistis kotist lõuatäit, raputas riidenartsu ja lõugade vahele jäi PP telo. PP nägi koletut looma, aga ei löönud vedelaks (vaadake agressiivset asendit rattal), ütles kaslasele "kõtt", andis rattaga kella, ja plastiline viirastus oligi läinud, nagu midagi poleks olnud. Hiljem sõpradele ja toimetusse sõnumeid saates avastaski väärt pildi.
Homme läheb Girol sõiduks, GC mehed hakkavad tõmblema. Kust, mehed, te seda vaatate? Eurosport1 näitab Prantsuse lahtisi, kus venelased ja valgevenelased on teretulnud. Rattaliidu mehed on ka lödid, lubavad tiblasi võistlema. Ralli ja vormeli mehed on samasugused mökud.
See Moabi reis omaks mõtet kui sünniks tõsieludraama "Kes lööb pulsikella". Võttemeeskond droonide ja prokaameratega kaadritega meie staarist avastamas Ameerikat nii eest kui tagant vaadetes. Missioon kuu aega. Läbitakse kõik rajad. Pärast sünnib film, raamat, veebileht täieliku ülevaatega eestlaste uuest asumaast kuhu paeb pakku Eesti eliit riigilennukitega Putini kättemaksu eest. See väärib küünlaid. Loodetavasti rahastab seda Kulka olulisel määral. Aastaga jõuab paberitöö korda saada ja selle ekspeditsiooni Eesti kultuuriarhiivi salvestada ning püsi ekspositsoonina ERM-s ekspositsioneerida Meri auto kõrval vähemalt kangelaaliku ratta kujul.
Väga hea, 00:05 ja 00:42!
Ja tundub, et tõele küllaltki lähedal.:))
Rõõm on kogeda siin teravaid pliiatseid.
Loodetavasti need kaks pehmelt öeldes rumalat, kes sõitsid eilselt tipptunnil kõrvuti Riia ringtee ehitusel, külastavad siinset kommentaariumit. Sõnum on üheselt mõistetav: ärge rohkem nii tehke, seadsite ohtu nii ennast kui teisi.
00:05 ja 00:42 on tõesti näidanud taset ja asjasse süüvinud. Väärt mõtted! Kuid mõned eksimused vajavad parandamist.
Pilti ei teinud pargivaht, vaid tegin ise. Kaamera oli 12-sekundilise viivitusega seatud seljakotile - seega seljakoti mängu toomine, 00:05, oli õige.
Mul ei olnud rendiratas, vaid enda ratas (mille eelmine omanik oli Art Soonets).
Seljakoti sisu oli peaaegu õige, ainult et mul ei ole iPhone ja ma ei hoidnud seda seljakotis, vaid tagataskus.
Õige on ka see, et Moabi ekspeditsioonist saaks suurepärase telesarja. Aga asi on selles, et kui lähed tegema telesarja, siis teed telesarja ning muu nauding taandub peaaegu olematuks. Margna ja Jõekalda on teinud lahedeid saateid, aga kes asjast lähemalt teab, see teab, et neil on peamine aur läinud saate tegemisele ning spontaanset ja segamatut seiklusnaudingut on seal minimaalselt, sest kogu aeg peab mõtlema sellele, mida telesse panna ja kuidas seda üles võtta, rääkimata kõigist duubelvõtetest. Mille nimel? Kui keegi sellise saate tegemise kinni maksaks, oleksin nõus, aga omast vabast ajast ja ressursit küll sellega tegelema ei hakka.
Issand hoidku, kuulsus, feim, võimalus enda nimi igavesti Moabi kaljudesse raiuda! Need on motivaatorid. Loomulikult duubelvõtted, loomulikult raamistatud spontaansus aga asi on seda väärt. Ega sa ometi ei soovi, et jäljekütid Margna ja Jõekalda hakkaks seiklema kaameratega omapäi Eesti Puumahirmu radadel?
Kurat! Vaata mis saade tehti Ivo Linna osalusel Põhja-Ameerikast. Sellest tasemest oleks Puumaküti saade isegi üksinda tehes, õige tehnikaga loomulikult, kordades parema vaadatavuse ja nauditavusega.
Kas pole mitte nii, et projekti "Kes lööb pulsikella" oluliseimaks kasusaajaks on USA saatkond kui sihtriigimaa eestlastest turistide pealevoolu eest vastutaja? Järelikult hoolitsevad nad ka sobiliku motivatsioonipaketi eest. Võib-olla orgunnivad isegi rahvusvahelise võttetiimi, et seda saaks kajastada ka kaabelkanalites. Ja siis pole muud muret kui panna paika aeg ja kohad ning ise tegeleda improga. Kogu ülesvõtmine jääb prodoki tiimi teha. Duublite pärast muretsema ei pea. Tuleb olla lihtsalt hästi loomulik. Võimalik, et tuleb rebestada kostüüm lõhki, et näidata oma lihaste mängu reljeefsemalt.
Aiii, 09:54, see oleks küll valus, kui Margna ja Jõekalda minu mängumaale läheks! Ainuüksi mõte sellest tekitab õudusjudinaid.
Jaa, 13:25, olen aeg-ajalt näinud reisikanalite doksarju Ameerikast. On Alaskast, on igalt poolt mujalt, aga imede imest, Colorado platoost ja Utah'st, kus asuvad looduslikult Ameerika imelisemad paigad, ei ole sisuliselt midagi. Ometi saaks just sealt kõige ägedama sarja. Äkki asi selles, et too kant on nii julm - teate küll, puumad ja lõgismaod, suviti tappev palavus, pole joogivettki -, et mingid võttetiimid sinna ei lähegi.
Lp 09:54, Padre Pulleritsu nimi on juba igaveseks Moabi kaljude kividesse ja tolmu teravate servadega monumenteeritud, mida siin enam raiuda!!
Iseasi, kui oleks selline vähe romantilisema hõnguga sari, et näiteks mägilõvide kari (või ka koiottide või piisonite, väga vahet pole) ründaks piltilusat preeriatüdrukut ja siis kõikide mägede hirm mister Pullerits tuleks ja teeks pihuks ja põrmuks nii ühed kui teised ja kannaks 27nda seeria lõpuks preeriatüdruku kätel, ise selleks ajaks juba päevinäinud ja tolmusel cube-mägirattal vankumatult vändates (pedaalides), mõnest põrguonnist välja.
Vat see oleks juba lugu ja puänt mis ikka ka lugu ja puänt on!
Imeilusa preeriatüdruku rollis peaks olema keegi kodutanumalt, nii saaks ka rahvusvaheliselt Eesti neiu ilu presenteerida. Kandidaatide nimekiri on kindlasti pikk, aga mõni noor modellineiu Emajõe kaldalt sobiks kahtlemata hästi.
See on vaid viimase, 27. osa finaal, mida kirjeldate, 15:57. Aga mis enne seda toimub? Kõik need 26,6 osa?...
Imeilusa preeriatüdruku rollis peaks olema keegi kodutanumalt, nii saaks ka rahvusvaheliselt Eesti neiu ilu presenteerida. Kandidaatide nimekiri on kindlasti pikk, aga mõni noor modellineiu Emajõe kaldalt sobiks kahtlemata hästi.
Nii need asjad ei käi. Ilmselgelt kui heeros on valge sportlik mees kaugest Ida-Euroopast, siis too nn neiu peab olema tõmmu ja kehvast järjest. See kombo looks platvormi, millele raha küsida. Üldiselt tasub taolised melodraamad jätta kus see ja teine ning keskenduda anti Jõekalda ja Margna pooldokumentaalile - mees, kuumus, õõvastavad rattarajad, puumad, kaasteeliste koodid liiva alt turritamas. Oleks Tiina Pargil veel hakkamist ja tüdimus maailma kohvikutes aja surnuks löömisest, võiks midagi kooruma hakata.
Teate, kõik need sarjad on pettus. Teeseldud ja tehislikud. Tegelikkus on palju lihtsam. Ei ole mingeid preeriatüdrukuid ega enamasti koiottegi, ja kui on, siis ainult nende ulg. Kogu selle aja jooksul, mis olen USAs käinud, ca 20 korda, olen vaid ühte koiotti näinud ja see seisis kui loll Joshua Tree rahvuspargis keset teed. Ulgu, mida seal öösel kuulsin, aga eriti ei näita ju. Piisoneid olen näinud Yellowstone'is, aga see on rahvuspark, seal millegi filmimiseks saate tarvis on vaja lubasid ja kooskõlastusi ja ilmselt makse ka. Ühte piisonit olen näinud ka vabas looduses, mitte kaugel Capitol Reefi rahvuspargist, kus sõitsin jeepi-teel perega ja see hakkas umbes 50 m kaugusel kaasa jooksma. Veidi kõhe oli küll. Madusid olen üksikuid näinud ja puumat, keda oleks vist põhjust enim karta, mitte kordagi - kuid tema jälgi küll. Nii et dokumentalistikaks materjali just iseenesest ette ja kätte ei jookse. See, mis sealt saad, on sisemine nauding ja põnevus, aga neid asju taas teleekraanil ju ei näita.
Küsimus on, kuidas siit nüüd edasi minna.
Mida on vaja? Vaja on timelapse sujuvaid õhuvõtteid kus all liigub äratuntavalt puumahirm. Just. Hirm hoiab puumad ohutus kauguses, sellepärast peale jälgede ja junnide midagi puumast rohkem näha ei olegi. Aga puuma pole oluline. Oluline on näidata, et millistel kaljuservadel meie hirm vaateid naudib. Ja emotsioon. Mis emotsiooni vaated tekitavad, ehedal kombel. Loomulikult ei ole kaadris ühtegi poest saadavat vana asja. Kõik on tutikas - puhas brändide turundus. Loomulikult annab meie kangelane nende kõigi kohta oma ausa hinnangu mitte pealetükkival moel läbi oma tegevuse, mida ta oma tavavarustuses teha ei saaks. Nt fullsuspension elektribike oleks asjakohane puhkuse abivahend karmide tõusude vallutaiseks mängeldes, kasvõi Elephant Hill mõnekümne minutiga tippu jne. Loomulikult tuleb siis ka asjalik viide, et tavarattaga läheks 10 korda kauem aega. Õhtul ilmuvad kohale massöörid, toimub tutvumine ümberkaudsete pubidega, kus saab järgmiseks päevaks sobilikke kaloreid nii tahkel kui vedeldatud kujul. Kindlasti on iga raja kohta asjalik legend pärismaalaste tegevusest seal. Sellised lood vürtsitavad raja läbimist. Kindlasti soovivad Eesti Energia tegelased rääkida raha põletamisest Utahis. Samuti saab jälgida rattarajale tuumajaama püstitamist ning rahva meelsust rohujuure tasandil. Teemadest seal puudust ei tule. Pigem tuleb rohkelt teemasid kärpida, et formaati ära mahutada. Kuid pole hullu, eestlaste läbilöögivõime ongi just konkreetsetes lühidalt esitletavates geniaalsetes mõtetes. Aastaga saab selle keti kokku küll.
Tõsi, tõsi, Green Riverisse, mis ei jää Moabist kaugele, plaanitakse tõesti tuumajaama. See peaks valmima 2030.
Elephant Hilli otsa sõidab ka tavalise rattaga kümmekonna minutiga.
Mingeid pubisid küll seal metsikus looduses ei ole. Seal ei ole talusidki, kust saaks vee lõppemise korral kaevust juurde küida. Karm kant!
Näed sa pool aastat tagasi valmis päris hea intro Moabist, uraani pealinnast - https://youtu.be/jWCRZg0jWv0 siit on hea edasi minna!
Eesti mehed käisid kivikõrbes Pulleritsu radadel:
https://r2.err.ee/1608453722/reispass-ultimate-road-trip-utah
Aitäh "Reispassi" saate lingi eest. Kuulasin ära. Mulle seal midagi uut ei olnud, pigem liiga üldine. Näiteks vähe oli konkreetsust. Kirjeldas ühte kurvilist maasturiteed, mis oli ilmselt Elephant Hill, aga ei maininud seda ega kus see asub. Edward Abbey klassikalise raamatu "Desert Solitaire" pealkirja ütles valesti, "Desert Solitude". Zioni rahvuspargi hääldus oli vale. Colorado piirkonna tuntuima alternatiivnime, Grand Circle, jättis mainimata, selle asemel kutsus seda Four Cornersiks, mis on spetsiifilisemalt nelja osariigi kokkupuutekoha ala, aga kogu platoopiirkonna kohta kasutatakse seda pigem harva. Mainis Monticellot ja Blandingut, kus ma ka peatunud ja ööbinud, see oli tore, aga väitis, et too USA nurk on Trumpi toetajaskonnaga - kuid ei ole! Grand County, Utah kagunurk, oli 2020 valimistel rohkem Bideni kui Trumpi poolt, 54 v 43 protsenti (muud tegelased said ka paar protsenti). Ja Moabi ta üldse ei maininudki.
Aga kuulake ikka, saate mingi üldise ettekujutuse. Kuigi minu blogilugudele ja videotele see saatelõik ei saa ligilähedalegi.
No kuule, Kaupo on piltnik, ta võib olla kasulik mees heade videode kompunnimisel. Aga jube kalleid reise korraldab. Ja müüb maha. Olenemata faktitäpsusest.
...Lollidelt tulebki raha ära võtta. Siin oli üks reisikompanii, kes tahtis ka paar aastat tagasi rattureid Moabi viia. Huvilisi tuli kokku vaid paar tükki. Sest kui vaadata hinda, mida nad küsisid, siis see oli üle mõistuse. Ma olen ju seal käinud, mul on väga täpsed aruandlused olnud ja alati avalikud, kui palju millelegi on kulunud, ja mu kulutustest oli näha, et too firma küsis tuhat eurot rohkem, kui olnuks tegelik maksumus. Kuid alati leidub paar tükki, kes on nõus maksma, ja ilmselt mõni mees oskab need paar tükki turult üles leida.
Teine asi on see, et miks peab võhivõõrastega minema sinna, kus sul endal meeldib käia. Mina ei läheks, sest miks peaks kedagi endaga kaasa vedama. Siis on enda rõõm ja mõnu null.
Ütleme, et ajan kokku nt 8-liikmelise pundi, keda viia Moabi. Esiteks on tase väga erinev. Kui teile tundub, et Girol on 30-40 minutit pakki etapil palju, siis Moabis tekivad lõdvalt rohkem kui tunnised vahed. Teiseks, inimeste huvid on erinevad. Kes tahab kihutada, kes kruiisida, kes loodust nautida jne. Neid huve on raske ühitada, et kõik rahul oleksid - ja enim kannatab grupi juht, kelle tegutsemisega pole kunagi kõik rahul.
Kujutame ette, et läheme Metal Masheri rajale, millest on sissekande keskmine pilt. Ma jäin vaatama maasturite ukerdamist, sest oli äge. Mõni grupist tahab aga teha tõusutrenni, teda segab, kui mõned jäävad kuskile konutama, sest mis ta siis edasi teeb? Mõni ütleb, et ta ei jõua. Mõni ütleb, et tal kisuvad jalad krampi ja kõht valutab. Jne, jne. Jummal hoidku, kui mõni peaks kukkuma ja ennast vigastama! Sa ei saa ju inimesi maha jätta, sest rajalt linna on paarkümmend kilomeetrit, sa ei saa loota, et sõidavad järele. Ja mis siis saab, kui mõni ära eksib, mis seal on väga lihtne juhtuma.
Hüva, tegime Metal Masheri kuue tunniga ära, saime alguspunktis kokku. Need, kes varem kohale jõudsid, on vihased, et pidid teisi pikalt ootama. Või läksid nad omal käel kuskile veel uudistama ja kui tagumised kohale jõuavad, pole mujale uudistama läinuid kuskil, nii et tagumised on vihased. Igatahes, ütleme, et päev veel noor, kaks-kolm tundi on veel õhtuni aega. Mis oleks, kui sõidaks veel Four Arches kanjonisse, seal käik on kaks tundi? Või tahab mõni Bull kanjonisse? Oot, paar tükki ei taha enam midagi, nemad tahavad minna linna õlut libistama ja basseini mulistama. Mis sa siis teed, kui on nii erinevad soovid ja huvid?
Seepärast ütlengi, et ei ole vaja gruppi kaasa vedada, saad ainult pettumuse ja grupi liikmed on ka pärast rahulolematud ja pettunud.
Just. Sellepärast ongi väga kahtlane avantüür seigelda kellegagi kes improtab kogu aeg. Mis puhkus see on kui sõltud kellegi muutlikest tujudest? See on töö. Töösse aga tulebki panna kaamerad ja jutud koha pealt. Kaupo jutust koorus välja, et see kõrb on lugudest vaene. Ainsad stoorid on janusse kõngenud XXI sajandi seiklushuntidest. Pole just puhkuseks sobilik teema. Ei mingeid Romeo ja Julia jalajälgi. Kõik meeldiv tuleb ise omalt poolt kohale tarida, kui punane värv ära tüütab. Seetõttu on väga huvitav jälgida, et kuidas paneb sellele kogemusele vastu staarajakirjanik. Kuidas lahendab väljakutseid, sõlmib tutvusi võhivõõrastega, kellest ta ei kuule ega näe oma elus enam miskit. Mis toimub sel hetkel inimese hinges kui ta entusiastlikult hüüab - hei, hau aaa juu?!
Puuma tuleb ja teeb sulle stoorit.
PP, selge, et kui võtate grupi juhtida, siis seal mingit demokraatiat viljeleda ei tohi. Kui on motonautimise break, siis olgu ka teistel nauditud. Kuidas aga grupi moodustamisel kindlaks teha liikmete füüsiline võimekus? Näitad ratta- ja suusamaratoni kohad ette?
Muideks, millist gruppi te vedama hakkaksite? "Panna on vaja", "Kruiisitajate", "Looduse", "Fotografistide" jms grupp?
Õhtud võiksid olla vabad. Mõni jaksab veel grillvorsti küpsetada ja väga lahjat õlli libistada, teine läheb oma kabiini päevikusse sissekandeid tegema, kolmas peab palvetundi, neljas demonteerib ja monteerib iga jumala õhtu oma krdi maastikuratast. Kitarri- ja laulumehed saada aga kohe kuradile - need segavad öörahu, ja need on peagi sealkandi lähima kõrtsu uued hääd kunded.
Kui tuleb minek ja tuleb film, siis kindlasti tuleb Puma brändilt hilbud saada, et puumaga kohtumine oleks tasemel.
Ärge te siin jamage selle puumaga ega ilkuge tema üle! Vaadake seda kohtumist temaga, mehel on ikka reaalselt surmahirm. Puuma ründab mitu korda pärast 2:40.
https://www.youtube.com/watch?v=p25MgRZ9rJc
Tere , kas homme algavat rattapidu ekraanilt saab jälgida? ei leia ühtegi viidet.
https://sport.err.ee/
Rattapidu algab täna 18:20.
Thänks kõigile.
Hurraa!
https://sport.postimees.ee/7530557/video-eestlanna-pustitas-ujudes-imelise-maailmarekordi
Täna andsin Postimehes sellise litaka:
https://arvamus.postimees.ee/7531608/priit-pullerits-kes-vaikib-soja-teemal-see-reedab
"Olematu litakas olematut kunnilt"
Kaitseliidus on?
Siilil on?
Uusi raketisüsteeme käsitleda oskab?
Puuksuhaisu levib...
Poisid kes peeretas?
Vorrole eraldi litakas: https://www.youtube.com/watch?v=fUspLVStPbk&ab_channel=MontyPython
Pakkuda stsenaarium: Vurru ja Padre sõidavad Utah kõrbesse, mõlemal mehel kaasas libestatud suusad. Paaristõugetel vaieldakse erinevatel põnevatel ühiskondlikel teemadel. Korraga hiilivad selja tagant kaks puumat. On valida, kas sõita või võidelda. Vurru ei mõtle, ta alustab metsikut kihutamist suuskadel Utah kõrbes. Üks puuma järgneb talle. Samal ajal Padre ei kõhkle. Nagu noor musketär, võtab ta kätte suusakepid ja asub teisega võitlusesse. Käib taktikaline mäng. Puuma ei ründa. Asub Padret psühholoogiliselt masseerima. Loom käib ümber ajakirjaniku, tollel kepid välja sirutatud ja puuma kirbul. Kaslane tahab teada, mis mehe ta kohe nahka pistab. Sulesepp räägib enda elust. Kui puuma saab teada, et Padre on töötanud Newsmaxis, taltub ning palub eestlaselt kõhu alt sügamist ja ühisselfiet. Samal ajal on higine Vurru suutnud puuma eest plehku panna ja jõudnud hüsteeriliselt kolkima vastu ust, mis peagi avatakse nahkpükstes vuntsidega mehe poolt, kes lausub: "Suusad on, kepid ka?" Nähes ilmselget, vastust ei oodata, vaid mees tõmmatakse uksest sisse. Uks sulgub. Ajalugu vaikib. Samal ajal on jõudnud Padre tagasi lennujaama uhke Ämeerika maasturi tagaistmel, kaisus puuma, kelle toob kingituseks Tallinna loomaaiale.
12:52 päris hea, täitsa kobe. Siiski punast kivi ja maastikku on vaja rohkem lisada. Siis korjuse luud liivas oleks pinge kruvimiseks hea plaan.
Jah, alustuseks käib küll, 12:52, aga nüüd on vaja ikka juba professionaalsed stsenaristid kaasata, et asi ka teostatav oleks.
Newsmaxis ma siiski töötanud ei ole. See oli Newsweek.
12:52 sissekandes on ainest paaarihooajaliseks seriaaliks. Lisaks fänninänn. Padre, Vurru ja puuma pehmed mänguasjad. Polümeer las hakkab kujukesi tootma ja mõni suur Ulliwoodi kompanii tehku seriaal valmis. Vaja ainult peaosadesse näitlejad leida. Ainus küsimus, et mis žanris peaks film olema? Tragöödia? Huumor?
Draama. Kaunis noor naisnäitleja loodetavalt kohaliku hõimu pokahontas kes armup valgesse lahkesse võõrasse ära ja finaali seerias tahaks näha kuidas Padre nülgib puuma tõmbab ühe ropsuga naha maha ja paneb tuhisemad palad lõkke kohale riputab soola peale ja viimaks hakkab pruunistuma päikseseloojang ja selline romantiline muusika ja tunne tuleb peale kokkuvõttes inimene võidab metsiku lääne oma tubliduse, tarmukuse ja peale hakkamisega. Tore et peategelaseks on eesti mees see meeldib meile. Viimane romantiline sangar Gabriel ei olnud eesti mees.
Hakkab juba looma, 19.37!
Palun väga, selgitasin välja, kui palju teil teiste inimestega võrreldes raha on:
https://www.postimees.ee/7532877/luubi-all-vaatame-eesti-inimeste-pangakontosid-vahe-rahakaid-palju-peost-suhu-elajaid
Meid ei huvita mis meil on, vaid mis ajakirjanikul. Milline suhe on nende numbritega. Palju on reaalvara ja palju finantse. Kuiv number harju keskmisest ei ütle miskit. Oluline on pikk vaade. Eriti varandusliku ebaühtluse koefitsendi muutus. Ja see trend on probleemne.
90. protsentiili kandis.
Kas Padre proovis Leedide Eesti Velotuuril pressivest seljas Lossi ja Vanemuise tn tõusudest koos naistega üles tulla? Kui jah, siis kes kellele lutti andis? Kas leedid Padrele või Padre leedidele?
Pani Agnieszka vs Padre - 1:0.
Ei, ma naistega küll ei hakka võidu sõitma ega sõitnud kah.
Ühe mehe prügi on teise mehe vara. Kõik on suhteline. Selge on see, et raha seina ei kleebi aga kui paned vana Postimehe tapeedi alla, siis muutub see lausa kinnisvaraks. Aastate pärast tõmbad võidunud tapeedi maha ja loed ajakapslist väljunud , mõnede meeste jaoks isakese memuaare, et kuidas ta tegi filmi puuma alistamisest punase kivi maal.
Rahh paber on aneemia. Tahame näha mees mehe vastu otsustavat võitlust. Kas puuma, punanahk või relvastatud tibla või muskulatuurne naisterahvas sportlikus vormis. Emmotsionaalne lahing
Teen kohe Tour of Estonia videoloo ka valmis ja panen siia üles.
Rahvas ihkab vaatemängu ja ta peab selle saama. Osalised on priimad - Padre ja tohutu pikk puuma. Näljane ja vihane lõuad laksuvad ja kollastes tigedates silmades kiiskab jäletu tapahimu. Kuidas lahendab olukorra meie kangelane seda ootab rahvas kannatamatult. Naisi ärge sekka segage. Siin on kas kahejalge maatso või neljajalgne maatso.
20:56 seda halastamatut võitlust elu ja surma peale tahaks näha küll. Et kes keda?
Postita kommentaar
<< Esileht