Lõppeva nädal algul vihastasin järjekordselt spordiajakirjanike peale. Enne Wimbledoni turniiri tuli vene tennisisti Daniil Medvedevi pressikonverentsil teemaks Ukraina sõda. Medvedev oli selle kohta öelnud: «Ma olen alati öelnud sama asja: ma olen rahu poolt. Palju muud polegi lisada.»
Kuulge, maailma spordiajakirjanikud, kas sellisest asjast olete kuulnud, nagu täpsustavad lisaküsimused?
Rahu mis tingimustel? Kas praegusel rindejoonel? Kas siis, kui Venemaa on Ukrainast tagasi tõmbunud või löödud? Või siis, kui Kiiev on vallutatud?
Miks te rohkem ja täpsemalt ei küsi? See, kui sportlane ütleb, et tal ei ole rohkem muud lisada, ei tähenda, et ärge enam küsige, vaid tähendab, et minge talle oma lisaküsimustega appi! Nõudke vastused välja! Nõudke seda enam, nagu ütles Jaan Veeranna, endine tugev rattur: «Olen ise olnud nōukogude aja sportlane ja kui tahad selles riigis veel edasi elada, siis rohkem öelda ei saagi.»
Lühidalt: tulnuks Medvedevit küsimustega rohkem survestada, et saada teada, mida see rahu tema nägemuses tähendab.
Miks spordiajakirjanikud seda ei teinud? Sellepärast, arvan, et nad on sportlastega liiga vennastunud. Liiga semuks saanud. Võrrelge muude valdkondade, näiteks poliitikaajakirjanikega. Nood küsitlevad oma intervjueeritavaid palju jõulisemalt. Nemad usutletavaid niisama lihtsalt konksu otsast lahti ei lase. Ega peagi laskma.
Vennastumine sportlastega on väga suur probleem. Nägite äkki ERRi värskeima täienduse, Debora Saarnaki intervjuusid Euroopa mängudelt? Alles hiljaaegu ekraanile saanud neiu oli juba kõigi sportlastega, sh temast ligi kaks korda vanema Irina Embrichiga sina peal. See on väga suurest barjäärist üle astumine. Kõik see, mis ma olen ülikoolis intervjueerimise ja allikatega suhtlemise kohta rääkinud ja õpetanud, oli nagu peoga pühitud, meelest läinud. Kui ajakirjanik läheb kajastatavaga sina peale, ei suuda ta teda enam kriitilistes olukordades korraliku ajakirjanikuna usutleda. Ja andke andeks, mulle intervjueeritavana see samuti ei «istuks», kui noored ajakirjanikuhakatised, kes vanuse poolest sobivad lapseks, tulevad järsku sinatama. Mis mulje see jätab?
Võrdluseks: ma olen teinud Mati Alaveri ja Andrus Ansipiga hulga intervjuusid, aastate jooksul nendega korduvalt ja korduvalt vestelnud. Käinud mõlemal ajakirjanikuna koduski külas, sõitnud mõlema seltsis jalgrattaga. Aga ma ei ole läinud nendega sina peale. Kuni nad on potentsiaalsed intervjueeritavad, on mõistlikum hoida nendega teie tasemel suhtlust. Muidu lõpetan sama maotult nagu need, kes Wimbledoni turniiri eel Medvedevit normaalselt usutletud ei saanud.
Foto 1: Priit Pulleritsu võidusõiduratas kergliiklusteel Haage järve ääres. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Koer sööstmas Rahinge järve 30. juuni hommikul. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Taevas 3. juulil Tartus Tähtveres. Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 4 ja 5: Priit Pullerits sõitmas rattaga 5. juuli õhtupoolikul Tartus Vaksali tänaval. Fotode autor: Aivar Veri
.jpg)
.jpg)
68 Kommentaarid:
Seda oligi karta. PP hoidis Debbie osas pikalt vaikivat, et mitte öelda neutraalset positsiooni, sel ajal kui blogis tehti kogukonna poolt laineid. Nüüd tuligi litaks ära. Kuidas nooruslik ja hakkaja Debbie on lühikese ent, särava karjääri jooksul juba paljudega sinapeale saanud? Suhtlemisvirtuoos? Suhtlemine on ajakirjanikutöös väga oluline oskus. Kaua sa teietad viisakalt, kuid jutule ei saa või kui saadki, siis ka lisaküsimustele tulevad mitmeti tõlgendavad lihtlaused vastuseks.
Mind ka häirib, et noortel reporteritel pole kasvatust ega lastetuba. Hakkavad endast vanemaid kohe sinatama. Väga näotu ja piinlik. Õige litaka annab Priit!
Sinatamine on põhjamaine komme, Saksa ja nõukogude mall on teietamine. Eriti muna kirjutab "Teie" suure algustähega ka lause sees.
Ma üliõpilasena ka teietaks prillidega vana õppejõudu.
Seda ongi et kultuurne inimene teietab nagu saksa vonnide juures kombeks. Põhjamaade sina on perse
Kogukond toetab Pulleritsu.
Kui sinatamine ei takista raskete ja ebameeldivate küsimuste küsimist, siis lasku käia. Tõsi, teietamine loob distantsi. Võrdle, kumb on loomulikum:
1. Kas te olete dopingut tarvitanud?
2. Kas sa oled dopingut tarvitanud?
Millist pöördumise vormi kasutab Padre oma kauaaegse allika hr M.Viruga suheldes?
Väga hindan Debbie värskust ja naturaalsust ning tema intervjuude loomulikkust. Samas võin pea anda, et ka mitmed teised spordiajakirjanikud kohe kindlasti ei teieta intervjueeritavaid.
Teietatakse tänapäeval pigem auväärses eas olevaid isikuid.
Ei poolda PP arvamust kuiviklikust ajakirjanikust ega ka raamidest.
(Inglise keeles näiteks ei saakski teietada)
Meie ei ole topingut pannud. Jutt käib siis kuninglikust "meiest".
Aga kuidas oleks mõistlik pöörduda Keemia Mati poole? Kas auaste või tiitel? Näiteks kindralleitnant Hyacinth Graf Strachwitz'i kõnetamisel tiitlist krahv piisas, kindrali auaste polnud oluline. Härra oli tegev ka Eestis. Ja sõna "härra" on tegelikult sõjaväes ilma auastmeta solvang. Näiteks Einar Laignat nimetati kaitseväes härraks.
Kui küsija käib närvidele, siis kas öelda "mine per..!" või püüda jääda viisakaks ja öelda "minge per..!", ah?
Ilgelt käivad need teietajad pinda. Eesti on nii väike, et kogukonna tunde tekitamisejs tuleb igasugune teietamine keelustada. Siin pole midagi arutada. Teie võib dinole öelda.
Tsiteerides klassikut: "geid elavad Milaanos, meil on pederastid."
Teietamise kultuur on idast. Ukraina sõja valguses on teietajad vaenlaste käsilased kes tuleb isoleerida avalikust ruumist. Sõja ajal ei ole selline russitsism kuidagi tolereeritav.
Vaadake, seletan teile.
Kevadel käisin Stenbocki majas intervjueerimas Kaja Kallast. See oli aeg, kui põhiteema oli, miks nüüd järsku tuleb maksutõus, kui seda algul ei lubatud. Valmistasin põhjalikult ette ja piirasin teda mitmest küljest, alati teie vormis, nii et ta lõpuks küsis, kergelt frustreerunult, et "mida te siis kuulda tahate?", kui ma ta seletusi ei usu.
Väga raske, võimatu oleks intervjueeritavat sedasi piirata ja ridamisi valusaid, vaat et pahatahtlikuna, kiuslikena mõjuvaid küsimusi küsida, kui oleksite temaga sina peal. Siis jääks need küsimused esitamata või ei esitataks neid piisava teravusega (sõnastus tuleb mahedam ja seetõttu ka vastus lahjem, lisaks ei järgne täpsustavaid valusaid küsimusi, nagu Medvedevi näite puhul mu loos). Sina loob teise, semuliku tasandi. Intervjueerijana aga tuleb hoida distantsi just selleks, et et ei tekiks sõbrasuhet, et saaks küsida karme küsimusi. Need jäävad avalikult küsimata, kui oled allikaga sina peal.
Selles on ajakirjaniku erinevus tavakodanikest nagu teie, ja seega on arusaadav, kui te ei taju, miks ajakirjaniku puhul on sina väga halb variant. Lisaks kohatu ja kultuuritu, kui plikuška läheb usutlema inimest, kes vanuse poolest võiks olla talle matuška. (Seepärast, kui Postimehes on intervjuud mõnikord sina vormis, on lisatud, miks see nii on: et intervjueerija tunneb allikat juba pikka aega ja nad on ammused tuttavad - mis on iseenesest halb variant, et saata seda ajakirjanikku seda inimest intervjueerima, eriti teravate teemadega seoses.)
Mis puutub Mehis Viru intervjuusse, 19:08, siis palun väga, eks vaadake ise järele - mu töö on avalik!
Teie on mitmus, Kaja on ainsus, valitsuse otsus või otsused on alati mitmus. Kaja ei otsusta kunagi valitsusena üksi midagi, ikka on keegi valitsuse liikmetest kes teeb ettepaneku või toetab Kaja otsuse projekti. Teie Kaja kontekstis tähendabki alati valitsust ja mitmust. Küsimus Kajale, et kuidas te pissil/dushi all käite on juba olemuselt solvav ja näitab, et küsija eeldab selke toimingu juures Kaja saamatust ise toime tulla. Jah selline küsimisviis ongi ebaviisakalt terav ja eeldab ka leebemates küsimustes a priori, et Kaja on käpard ja surub küsitletava võitluslikku positsiooni mida ajakirjanik väga ebaviisakalt taotlebki.
Tartus elavad ka geid ja juba ülbitsevad Pulleritsu kallal.
Siinkohal saab tsiteerida legendaarset Urmas Otti: "Palju sul raha on?"
Sportlast ei anna vörrelda peaministriga ega peaministrit sportlasega. Ärge ajage pilli löhki. Sportlased on rahva inimesed, poliitikud on teisest klassist.
Go Debbie!!
Debbie on kena hiidlanna, mitte mingi "plikuška"! Käed eemale meie aardest ja lootusest TVs.
See, et Viru ja Ansipiga on lehes ilmuvad lood teietades, on semutsemise läbinähtav varjamine ja meediatarbija tillitamine.
Tartu keid ütlesid et Pullerits on konservatiivne puupea ja muud solvavat. Ma seda asja nii ei jätaks.
Kas ei ole?
Ma kardan et tartu keid on oma saatusele juba alla kirjutanud. Hirmus saab see olema.
Tartu keidega on pizdets. Aga ise nad end sellesse olukorda möllisid.
Enne saab maailmas papp otsa ja toimub ragnarök kui tartu keid pizdetsi leiavad.
Võhmamehed juba õlitavad rusikaid. Saab õige asja eest vähe mordoboid teha. Väike vaheldus on alati hea
Tere Hr Pullerits!
Käisin nädalavahetusel Otepääl triatlonil. Olid kohal nii Kruus, E Tamm, Avandi, Ligi ja teised kuulsused. Mõtlesin, et võiks ju selline ala ka Priidule väga hästi sobida. Kas olete kunagi mõne triatloni läbinud või võiks plaani võtta? Triatlonil ju rattaga ka rahulikum sõita kui ühisstardiga rattamaratonidel.
Triatlon on muidu tore ala, aga ujuda ei oska, rattaga sõita ei jõua ja joosta ei saa.
Võhmamehed on vähe otud, nad ei tee vahet keil ja homol. Tuleks siht ette näidata siis lasevad nii et saepuru taga
Vaat mis avastasin: jätkub Kaja Kallase ja Paul Kerese vägikaikavedu, seekord on nende vahel Parvel Pruunsild:
https://www.postimees.ee/7811647/tippadvokaat-keres-nouab-peaminister-kallaselt-ebaoigete-andmete-umberlukkamist
Näete siis, kus käib suurte panustega andmine! Gigantide heitlust on alati huvitavam jälgida, kui amatööride triatlone.
Sel ajal kui teie siin mingist kolkatriatlonist mökitate, amatööre kiidate, Debbiet nilpsate ja keidega maid jagate, osaleb peremees palju kõrgetasemelisemas mängus. Ja õige kah, igaühele oma liiga.
Pange Debbi pilte üles ma elan marokos ma ei näe etv-t.
Kaja ja Pauli probleem ei eruta. Triatloni polegi mõtet jälgida, selles on vaja osaleda, seal selgub tõelise mehe skoor. Kui skoori ei ole siis ka ei skoori. Vanakestel pole muidugi enam sellest asja, jäänud on vaid konn ja sigar vana kombe kohaselt. Uuemal ajal võib ka lihtsalt tv-d vahtida ja katarsise keide ja homode kanalilt saada.
13:35, väga hea, et sa ETVd ei näe. Täna Allahi, et sa, muri, PP blogi lugeda saad.
Arge ülbitsege Pulleritsuga saate teie ka nokki mitte ainult keid ja homod.
Debbie on rahvuslik aare, sellist kullatükki igasugustega ei jagata, 13.35-mees. Nii et unusta ära. Või koli koju tagasi ja siis vahi, kui palju vaid ETV teda näitab. Ega iga õhtu näita meilegi. Enamik õhtuid jääme meie ka siin pika ninaga ja peame vaatama Anu või Aeta.
Anu ja Aet on ka kuumad mimmid võhmameeste lemmikud.
Debbie on sõõm värsket õhku, lihvimata teemant. Oluline on, millises kollektiivis ta on. Kas on arendav, kas on head välislähetuse perspektiivid, kes on need seeniorkolleegid, kes teietama ja muid žurnalistika nõkse õpetavad?
Aga, mehed, oleme ausad, tähtsam on see, kes on järgmine etalon TV spordiajakirjanike toas, kui härra Osila peaks pensionile minema.
Ma olen küll ammuilma spordiajakirjandusest välja kasvanud, aga ETV spordiajakirjanikke tuleb tunnustada. Nad on oma ala fanaatikud ja ilma fanatismita sel alal ei saa. Võtke või noorem Tiisler, energiat on kõvasti laskesuusatamisega mässata. Ma neid ülekandeid ei vaata, sest nagu ütlesin, olen välja kasvanud spordiajakirjandusest ja seega eemaldunud ka spordi vaatamisest, sest see on aja raiskamine, aga on palju, kellel ei ole kahju oma aega teiste ponnistuste vahtimisele kulutada ja neile, nii palju kui olen juhtunud silmama ja kuulma, on Tiisler noorem hea kommentaator. Samuti kõik teised omal alal. Ma imestan isegi, kuidas nad viitsivad kulutada oma väärtuslikku elu ja hinnalist mälu, et õppida pähe kõigi nende suvaliste väljamaa vutiklubide suvaliste mängijate nimed, ja imestan selle üle, kuidas nad ei väsi oma energiat nende tegemiste kommenteerimise peale kulutamast. See on suur eneseohverdus! Mõelge ise, olete juba 50 ligi või isegi üle selle, aga ikka tulete rõõmust pakatades eetrisse ja räägite häält säästmata rahvale võõraste inimeste ja võõraste koosluste jahmerdamisest, nagu oleks see elu ja surma küsimus. Selle asemel, et teha midagi, millel oleks suuremat sisulist kaalu, jäävamat väärtust, sest öelge, mis tähtsus on sellel, kes võidab täna Wimbledonis mingi veerandfinaali või kuskil mingi ATP turniiri - mõne aja pärast on uus turniir ja selle järel järgmine. See kõik on hetkeline, kaduv, tarbetu.
Müts maha nende ees, kes ikka ja jälle, aastast aastasse suudavad sellest kõigest vaimustuda ja oma kordumatut elu teiste tegemiste peale kulutada!
Ralli Estonia on paljude jaoks suursündmus, olgugi, et ise ei istu ei ralliautu roolis ega sohvri kõrvalistmel. Eesti mõistes suure spordisündmuse tegijaid hinnatakse kõrgelt, oskavad suhelda poliitikutega (ja need lihtsameelsed on andnud miljoneid korralduseks ja eraisikutele maade ostmiseks), rahvusvahelise alaliidu lödipükstega (venelased on lubatud) ja kahtlemata tunnevad marulist publikut kui pillikeelt. Kenasse linna Tartusse tuuakse rallisõprade meelt lahutama Alika, Terminaator, 5miinust jt.
Lp Pullerits, teie kui mõnede laulude sõnade autor ja keskmine melomaan, kas te oskate nende esinejate põhjal hinnata rallipublikut?
Padrelt eriti peene iroonia võtmes pandud litakas. Maestrol on jätkuvalt klassi!
https://www.postimees.ee/7811647/tippadvokaat-keres-nouab-peaminister-kallaselt-ebaoigete-andmete-umberlukkamist
700 sõna
Vaat siin on alles reporteriööd ja teemasse süvitsi minekut:
Mallukas väidab: BSH kutsus Kristina Pärtelpoega vaeseks paksuks n***riks
https://elu24.postimees.ee/7811676/mallukas-vaidab-bsh-kutsus-kristina-partelpoega-vaeseks-paksuks-n-riks
1450 sõna
Tiisler nooremal on marssalikepike paunas. Kuidas aga välja veab, on iseasi. Ebaeetilise tegevusega jäi ju juba vahele. Tiimiloomeks on ooperhääl kord hea küll; telespordi vaatajatele on tema hääle murdumine muidugi teada-tuntud koomiline olukord.
One-trick pony.
Pavarotike oma pruudi lõpuks on juba leidnud?
Vahe on väga suur, kes võidab Wimbledoni. Inimene elab maailmas selleks, et kogeda emotsiooni. Üks saab emotsiooni sellest, kui jälgib põnevusega mingit spordivõistlust. Mis see teatrietendus parem on? Miks vaadata AK-d, mis see mulle annab? Tean väga edukaid inimesi, kes ei vaata AK-d ja vaatavad Wimbledoni. Mõni saab emotsiooni üksi metsas rattaga sõites. Inimesi on erinevaid. Kui raha on, siis tulebki oma aega kulutada just sellele, mis pakub emotsiooni.
See on ju ammu teada tõde, et need, kes palli mängida ei oska, need ei saa ka selle võlust aru.
See, et Debora Saarnak semutseb, see on hoopis teine teema. Tema käitumine pole professionaalne. Ta ei vaata pooltki nii palju sporti kui mina (sellest saab väga lihtsalt aru). Spordiajakirjanik peab spordifanaatik olema. Erinevalt Helar Osilast Debora Saarnak seda ei ole ja ei hakka ka tulevikus olema. Hea tore töökoht, saab semutseda sportlastega. Kõik on alati hea ja positiivne trillalaaa ja trullallaaa.
Muideks, alles hiljaaegu oli Eesti võrkpallikoondise mäng Tartus. 24:24 seisult sai Eesti punkti ja vastased võtsid aja. Pausi ajal tegi Saarnak Kert Toobaliga intervjuud ja siis oma sissejuhatavas tekstis küsis, et mis tõi Eestile geimi võidu. Ehk siis, tšikk isegi ei tea, et võrkpallis peab olema kahe punkti vahe :). See polnud üldse sedamoodi, et ta kogemata sassi ajas, ta lihtsalt ei teadnud seda. Õnneks Kert Toobal silus asja kenasti ära.
Meie toetame Pulleritsu.
Meie ka.
Kas võhmamehed tegid keidest kotletid valmis või kuidas see asi jäi?
Neilands läheb jooksikuna lõpulaskumisele, 28 km minna. Lähimad jälitajad 38 sek kaugusel.
To: Anonüümne 12:13
Vägisi tekib küsimus, kui professionaalne on üldse kogenud vana spordiajakirjanikku võrrelda noore, algajaga? Kahtlen, et kõik alustavad kohe proffidena ja keegi kunagi ei eksi.
Sport on suur ja lai, sa saad fanaatik olla mitmel alal, aga mitte kõigil aladel.
Meie spordifanaatikust profireporteri Anu Sääritsa 'kilde' ja apsakaid oleme kõik kuulnud ja näinud. Muigame ja vaatame edasi. Ta on ka kõigest inimene.
Kriitikat on saanud nii Tiislerid, Osila kui Süvari. Kõigil on arenemisruumi, ole sa nii fanaatik kui tahes, on alasid kus sa oled rohkem kodus.
'Ta ei vaata pooltki nii palju sporti kui mina (sellest saab väga lihtsalt aru).'- kaotsiläinud kibestunud tugitooli- spordireporter?
Pullerits sai viimasel hetkel ajakirjanikuna aru, et ta armastab ikkagi ennast spordis, mitte sporti ennast. Aga mõelge, palju võib spordiajakirjanike seas olla neid, kes vaatamata suhtelisele tülpimusele künnavad spordiajakirjaniku vagu edasi. Pealegi, spordiajakirjanik on ajakirjanike hierarhias madalal astmel, seevastu uurivad ajakirjanikud ja urmasotid platseeruvad tipmisel positsioonil. Hea, et tulema sai.
Iga inimene peab esmalt armastama iseennast. See on elu reegel nr 1. (Muidugi ei tohi see muutuda nartsissismiks, mis on jäle.) Siis tuleb armastada ennast selles vallas, kus sa tegutseda tahad, olgu see sport või ajakirjandus või kirjandus. Mitte mingit mõtet ega otstarvet ei ole armastada midagi, mis sa ise ei ole. Ma armastan ajakirjandust - mida?! lolliks oled läinud või? Veel idiootsem on seda, et sa ei armasta midagi, mis sa ise ei ole, esitada etteheitena.
Kui et olete puupäised ja ei nõustu, mis ütlesin, siis mõelge, kui teil on valida - ja valikuna 18:41 seda esitab -, kas armastada sporti või armastada iseennast, siis kumma te valiksite?
Kahju neist, kes valivad sel juhul spordi. Mina sporti ei vali.
Üks ei välista teist. Ei maksa ennast nii nurka värvida. Armasta ennast edasi, keda kotib?!
Mnjaa, näha on, et eelmise mehe maailm varises kokku pärast Priidu jõulist argumentatsiooni. Ela üle, 19.57.
Tore, et Pullerits jääb armastada iseennast. Minul sellega probleeme ei ole. Spordis läbilöömiseks ja säramiseks on järjest rohkem võimalusi. Mehed on naistest paremad isegi missivõistlustel. Tehke järgi! https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120215668/ara-tegin-esmakordselt-krooniti-miss-hollandiks-transsooline-naine?fbclid=IwAR0byASxtW5wSA2YHFr3UmDwqCzQSHyn_Uns4F6auIU4igRl7CYaEY1uEI4
Varem olid feministid häälekalt sõna võtmas naiste õiguste kaitsmise nimel, aga nüüd, kui räägitakse "sootusest" ja mehed osalevad naistena nii spordis kui missivõistlustel ja veel tont teab kus, siis on vaikus majas.
Teada asi. See on asjaolu et feministide taga on veel keegi. Feministid ei ole pirramiidi tipp.
Jajah, eks ikka venelased on feministide taga, kes jõuliselt promovad läänes jura läbi oma agentuuride. Soros muidugi ka. Üks laevakõigutajate ja vandiraiujate punt kõik. Peaasi, et saaks laevad karile ajada ja varanduse endale kahmata.
Leedukad panevad venelastele selle eest korralikult särgi püksi aga eestlased pedereerivad leedukaid. Tundub, et Eestis on kah vene käsi kõvasti süsteemides sees ikka veel. See poliitiline mõjukäsi on nii visa, et seda ei saa siit välja ei aja ega rahaga. https://majandus.postimees.ee/7812852/leedu-litgridi-juht-eestlaste-kaitumine-on-suur-pettumus
Väga hea tähelepanek, 07:04. Peaks neilt kohe küsima selle asja kohta! Ainult et kellelt? See ei ole ju keskse organisatsiooniga liikumine, et oleks struktuur ja kõneisikud.
Ära lollita oma venelastega. Mis sa arvad et see kuidas trügitakse transusid ja mehi naiste sporti on juhuslik nähtus. See sidus sellega et kaotatakse sugupooled. Nii kõva asja ei aja feministid ega Sooros vaid kukrõõbid. Küsi Kadastiku käest tema teab
16min video. Vaadake lõppu ja 14min on usa woke värk kus valged inimesed tõmbavad maha usa ajaloo monumente. Nö white against white. Sellise asja saab mandraseerida vaid väga kõrgelt tipust.
https://m.youtube.com/watch?v=SlUdAAkU7pY&pp=ygUKQXNoYSBsb2dvcw%3D%3D
Kas feministid kamandavad Sebastian Coed? Kobises midagi enne Tokyo olümpiat et kes tahab saab blm kniksu teha.
Peaasi, et võitja on rahul. Kui ta ennast armastab, siis on kõik korras. Milleks teistel ärrituda missi- ja muudest võistlustest - täna võitis trans, homme naine...
Räägid neist kukrõõdest lähemalt äkki, kas nad sporti teevad vähemalt ennast armastades?
Kukrõõbid on nii kõvad mehed et panevad kohe litaka ära.
Aa, kes paneb litaka see armastab...
Tegelikult, kes paneb litakat see armastab
Mulle meeldiks selline eesti sportlane (loomulikult on ta maailma tipus), kes teda usutlema tormanud ajakirjanikult küsib vastu: on sul minu agendiga intervjuu kokku lepitud? Eesti sportlastele peaks õpetama ülbust, millega ajakirjanikke kohelda. Mõtlen seda täitsa tõsiselt.
Õhus on ekret. kamp kopleksides vanamehi
Postita kommentaar
<< Esileht