Millalgi suvel helistasin kahekordsele olümpiavõitjale Kristina Šmigun-Vähile (fotol paremal riigikogus). Olin puhkuse ajal lugenud läbi tema elulooraamatu, mille on pannud kirja spordiajakirjanik Jaan Martinson. Ma ei saa öelda, mida Šmigun-Vähi mu kõne peale ütles ja millest rääkisime, sest lõppeks peavad telefonijutud jääma kõrvalisetele kuulmata, kuna vastasel juhul ei julge varsti keegi enam kellegagi vestelda. Kuid miski ei takista mul öelda seda, mida ütlesin mina. Ja ütlesin ka Martinsonile.
See on väga hea raamat (fotol vasakul). Sellepärast, et seda on kerge lugeda; see ei takerdu võistluste statistilisse kirjeldusse; õigupoolest on seal võistlustest, v.a olulisemad medalisõidud, üsna vähe juttu; rohkem on juttu sellest, mida Šmigun-Vähi tegi siis, kui kaameraid ja mikrofone polnud kohal. See ongi peamine: raamat näitab, milline sisu ja tahtmine peab inimeses olema, kui ta tahab saada suureks sportlaseks, olümpiavõitjaks.
Kes Šmigun-Vähi (fotol paremal) raamatu läbi loeb, see hakkab ilmselt teistmoodi nägema ja hindama neid, kes samuti spordis püünele püüdlevad, vähemasti oma sõnades. Ja noist sõnadest koorub välja, kas neist püüdlejaist võiksid saada kunagi medalivõitjad või jäävadki neile ainult unistused. Šmigun-Vähi raamatust õhkub alatasa, pidevalt, kuidas ta oli valmis selle nimel tööd tegema ja pingutama, millest loobuma, et täita oma unistus – tulla olümpiavõitjaks.
Mõtlesin, kes veel Eesti sportlastest on olnud nii suure tahtmisega, et läheksid võidu nimel kas või läbi halli seina. Usun, et Jaan Talts. Oletan, et Aavo Pikkuus. Küllap enamik neist, kes on jõudnud olümpial, EMil või MMil medalile. Lihtsalt enamiku pingutuse suurust me ei tea, kuna nad pole elulooraamatut välja andnud. Igatahes peaks «Kristina» olema kohustuslik lugemine kõigile noorsportlastele, kes plaanivad spordikarjääri: lugege ja mõelge, kas olete valmis tegema sama, mida tegi Šmigun-Vähi, ja kui ei ole, siis valige aegsasti õpingud või töö, sest vähema kui sajaprotsendilise pühendumisega spordis tippu ei jõua. Ei maksa petta ennast ja teisi.
Spordiajakirjanikud võiksid samuti õppida Šmigun-Vähi (fotol paremal) raamatu valguses eristama, keda Eesti sportlastest tasub sportlastena tõsiselt võtta ja keda mitte, et väärtustada neid, kes seda väärivad, ning mitte teha enneaegseid kangelasi neist, kellest niikuinii medalivõitjaid ei tule. Igatahes mul viskas pärast Šmigun-Vähi raamatu läbilugemist küll kohe pildi klaarimaks, kellest tasub Eesti spordis midagi loota ja kellest mitte.
«Kristina« on huvitav ka selle poolest, et nii mitmeski kohas imestasin, kuidas tema treenerist isa Anatoli (vasakpoolsel fotol vasakul) mõne juhtumi või dialoogi avaldamisele kätt ette ei pannud. Pärast telefonivestlust Šmigun-Vähiga tean, miks, kuid meie jutuajamise konfidentsiaalsusest tulenevalt ei saa siin seda öelda. Igatahes on raamat kohati üllatavalt otsekohene ja aus.
Tunnistasin telefonivestluses Šmigun-Vähile, et tõenäoliselt olin ajakirjanikuna talle suusakarjääri jooksul üks igavene pain in the ass, ora tagumikus, sest iga hooaeg kirjutasin temast üks-kaks kriitilist kolumni. Mõned olid päris valusad. Ühe kokkuvõtet on tsiteeritud ka Šmigun-Vähi elulooraamatus. Samas sain raamatust kergendust, et võib-olla polnudki ma talle nii suur nuhtlus, nagu ise arvan, vaid äkki pigem vastupidi.
Nimelt räägib Šmigun-Vähi (parempoolsel fotol paremal), kuidas isa pidi talle enne võistlusi halvasti ütlema, et teda võitluseks üles kütta – et siis ta läheb ja vihaga näitab, et pole ta mingi s*takott. Sain raamatust aru, et üleskütmiseks sobisid ka ajakirjanikud, kes olid tema kallal keelt teritanud. Mainisin Šmigun-Vähile, et kui see nii oli, siis see toob hingele veidi kergendust, ent lisasin kohe, et muidugi mõista ei soovi ma sellega öelda, et võiksin osa tema võitudest enda nimele kirjutada.
See on kindlasti Eesti üks sisukamaid ja paeluvamaid ning mõtlema panevamaid spordiraamatuid.
Foto 1: Kristina Šmigun-Vähi mullu mais riigikogus. Foto autor: Teele Toova, Postimees/Scanpix
Foto 2: Jaan Martinsoni kirjutatud Kristina Šmigun-Vähi elulooraamat. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Kristina Šmigun-Vähi mullu 20. mail Tartus Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis Pekingi talilümpiaraamatu esitlusel. Ühtlasi anti Kristina Šmigun-Vähile üle Eesti spordi kuulsuste halli autahvel. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Kristina Šmigun-Vähi septembris 2020 Tallinnas Kaitseväe spordihommikul tegemas NATO testil kätekõverdusi. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 5: Kristina Šmigun-Vähi tänavu 24. veebruaril Tallinnas Eesti Vabariigi 105. aastapäeval. Foto autor: Konstantin Sednev, Postimees/Scanpix
Foto 6: Kristina Šmigun-Vähi koos isa Anatoli Šmiguniga mullu 20. mail Tartus Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis Pekingi taliolümpiaraamatu esitlusel. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 7: Kristina Šmigun-Vähi koos purjetamise kahekordse olümpiamedalisti Toomas Tõnistega septembris 2019 Tallinnas Kaitseväe spordihommikul enne NATO testi algust. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
29 Kommentaarid:
Neid võib olla mitu, kes oleks nõus võidu nimel valmis dopingu panemise teadliku riski võtma.
... mõlema panevamaid ...
p.o. mõtlema
Soome poksikuulsus jäi varajase jõulukalkuniga vahele. Letrosool, millega meie matimees oli saastunud, sisaldus ka nahkkindamehe organismis. Kas selle aine levitamise taristu ulatub Eestisse või koguni meie mehed on juhtkangide taga?
https://sport.postimees.ee/7843969/heleniuse-dopinguproovist-leiti-eestlastele-tuttavat-ainet
"Oletan, et Aavo Pikkuus" selle põhjal oletan, et Avo raamat on sul lugemata? Julgen soovitada.
Rasmus Mägil tundub ka sellist jonnakalt edasiviivat iseloomu olema.
Pikkuusi raamat on loetud, juba aastaid tagasi. See mees läks läbi halli seina, nii et maa must.
Et Rasmus Mägi samasugune... Ei oska kaasa rääkida. Kahtlemata visa ja intelligentne spordimees. Kas just ŠV tüüpi, selles kahtlen. Kui on vigastusi, nagu tal, siis juba see hoiab tagasi. Pigem on Warholm selline kompromissitu võitleja. Mägi jookseb tegelikult juba aastaid samasse "auku", säilitab taset, mis aitab teda hoida finaali piiri peal. Eks teda ole soosinud ka loos, kui vaadata kahe viimase suurvõistluse poolfinaale. Aga edasiminekut ehk aja kärpimist ei ole, mis teda kõrgemale viiks. 48,3 on mu meelest tema tase. Vaja oleks medali jahtimiseks minimaalselt 47,3 taset, pigem 47,0.
Aitäh puuduvale tähele tähelepanu juhtimast, 13:06!
Ehk oleks Mägi mõnda teist treenerit proovinud? Ülakeha musklisse pumpamine pani ta jooksma kandiliselt nagu atleetvõimleja. Teised finaali vennad on hoopis saledad, Warholm ei ole ka väga lihas, kuigi jookseb jõuliselt rütmis.
Vanast ajast Edwin Moses oli kõhna ja naise moodi sile, ilma reljeefse lihaseta, okei ta oli selline pehme voolav nagu tõkkejooksja peaks olema
Kas meie vollemehed teevad sama, mis naisedki - 5 kaotust? Kardetavasti jah.
Mille me MMil kahe silma vahele jätsime, oli Hollandi naiste võit 4x400 meetri teatejooksus, mis on tähelepanuväärne selle poolest, et võistkonnas olid kõik valged naised (versus nt 2. ja 3. koha saanud koondistes), mis tõestab veel kord, et suudavad eurooplased kiiresti joosta küll.
Seda vist mainisin juba eelnevalt, et ka meeste 1500 meetri jooksus oli jäme ots valgete meeste ehk eurooplaste käes.
Midagi hakkab jooksualadel muutuma, kas teile ei tundu? Pole need enam läbinisti aafriklaste alad.
Hollandi meeste koondis 4x400 oli kõik mustad mehed. Ilma Boli ja Klaverita oleks hollandi naiste koondis täitsa keskmik. Kahju et eilne naiste jõud, poola 4x400 hetkel välja ei paista.
Meeste 4x100 teine koht itaalia valged mehed.
Aafrika on hetkel nõrk kuna panid dopingut omavaheline konkurents on kõva.
Maraton maantejooksud 10km on siiski aafriklaste kaes. Maratoni 10koht oli prantslane aga siiski araab, Mehdi smth oli eesnimi
itaalia ahve valgeteks pidada...
Pole vahet, mis värvi on kass, senikaua kui ta hiiri püüab.
Trenni peab tegema
To 09:27 Mis tähendab ilma tähtedata oleks Hollandi koondis täitsa keskmik? Ka teised koondised oleks ilma oma tähtedeta täitsa keskmikud! Samas kett on just nii tugev kui tugev on selle nõrgim lüli. Kaks vähem nimekat jooksjat tegid oma ära ja andsid võimaluse tähtedel särada. Femke Boli esitus oli muidugi fantastiline. Just sellised inimesed tõstavad rahvuslikku uhkust ja ühtekuuluvus tunnet. Hollandlane olla on praegusel hetkel uhke ja hea, samas kui tõelised Eesti patrioodid peavad nägema, kuidas praegused võimul olevad tipppoliitikud karistamatult meie ühtsust lõhuvad ja ajakirjanduse toel meie rahva parimaid poegi ja tütreid tühistavad.
Milline parim poeg või tütar see nüüd tühistatud on? Kui sa Kanepit mõtled, siis vaevalt tema tase enam kõrgem oleks ka ilma "tühistamata".
Usa jooksis 4x400 ainult mustadega. Eeljooksus oli Matthew Boling sees küll. Kuhu kadus?
Pulleritsu üldistus et nüüd valged panevad. Prantsus britt belgia itaalia panevad ikka mustadega. Huvitav et iirlased nii kõvad teatejooksjad. Väike rahvas ja valgetega.
Kanepi pole tühistatud (hea, et PM boikotib), Delfi ja ERR tuututavad ebamoraalse sportlase mängukestest ebameeldivalt palju. Võib-olla Kägu peab silmas meie peaministrikest, kelle pere Vene seadusliku äriga elustandardit püüab tõsta?. On, mis see Kägu on, aga tal on hea süda ja see asub õiges kohas. Pealegi, Boli ülistamisega ühinen isegi.
Mis juhtus ameerika tüdrukuga kes oli vastane Bolile? Doping või seletus et peab valmistuma olümpiaks?
Täna panin Tartu rattaliikluse teemal Tartu Postimehes kõva litaka, kommentaarium on väga huvitav ja isegi sisukas:
https://tartu.postimees.ee/7844105/priit-pullerits-riia-tanav-autodest-puhtaks-aasta-ringi
Tubli litakas jah. Kiidame heaks.
Uudistest loeme, et Koidula piiripunkti sulgemisega kaotaks Värska Sanatoorium kohe 20 töötajat kellest 14 käivad igapäevaselt sinna Venemaalt tööle! Seega on piiripunkti kinnipanek suur põnts kohalikule äritegevusele, nii väidab vallavanem.
Kogu selle Halliku peedistamise taustal ma küsiks, et kus nüüd see moraalne majakas on?
Kes on sanatooriumi omanikud ja miks nad jätkuvalt poolteist aastat peale sõda venemaa kodanikke palgal hoiavad /toidavad? Kas vallajuhile on kapo analüüs tehtud, äkki on mõjutatud isik? Miks ta muidu vene suunalist äri toetab.. : )
Üllatus, üllatus, aga sel korral MargusM-iga täiesti ühel meelel!
Või arvas MargusM millegi põhjal, et sellised küsimused võiks olla contra-PP?...
Seekord tuleb Margust toetada küll.
MargusM peaks Reinsalu ja Helme asemel juhtima ühendatud riigieelarve kontrolli eri- ja korruptsioonikomisjoni! Kogukond kiidab!
Postimees on puhta lolliks läinud. Tõsi, järve upub palju inimesi, väga kahju, aga nähtavasti on soome hokimehed järveuppujate eliit grupp, nendest kirjutatakse austusega, teised uppujad jäävad anonüümseks massiks.
https://sport.postimees.ee/7845131/endine-soome-hokimangija-uppus-jarve/
Puude taga on mets, PP võiks ajakirjanikuna seda teada.
Lääs jäi värdjamaa-kaubanduseg mulle täna jälle vahele:
https://www.postimees.ee/7845732/fotod-laas-saadab-endiselt-eesti-kaudu-oma-rasketehnikat-venemaa-suunas
Lugupeetud herra ajakirjanik,
Kui nad jäid Teile vahele siis andke sellest teade aadressil vihje@emta.ee .
Ilmselt ei lähe see kaup Venemaale. See kaup liigub ilmselt läbi Venemaa Kasahstani või Kõrgõzstani. Isegi Hiinast Kõrgõzstani on kõige otsem tee läbi Eesti. Kaubavahetus Kasahstani ja Kõrgõzstaniga ei ole keelatud - JOKK ja ükski ametnik ei köhi. Sügeleb, aga on vait ja ei köhi.
Herra ajakirjanik võiks kasutada oma tuntust, suhelda otse kõrgete ülemustega ja näida erudeeritud. Viidata nõukogu määrusele 833/2014, artikkel 2a punktile 1a. Need Volvo traktorid, ratastega ja kastiga on loetletud artikli 2a juurde kuuluvas lisas VII, punktis X.A.VII.001 b.
Pesakasti valmistamine on tore ja äge, aga töölaual pole sellest kuldnokale abi.
Kuradi jetisõitjad - vaat, mille paljastasin:
https://www.postimees.ee/7845697/jetisoitjad-tamula-jarvel-argitasid-looduskaitsjaid-protestima
Postita kommentaar
<< Esileht