On ju loogiline, et kui jälgime kodumaist sporti, suuname suurema valgusvihu sinna, kus on oodata häid tulemusi. Mäletate murdmaasuusatamist? Kunagi tulid teleülekanded pea igalt MK-etapilt, Otepäält eriti suurte jõududega – Lembitu Kuuse käis alati entusiastlikult kohal –, kirjutavad ajakirjanikudki sõitsid välismaale, kui kuskil olid kavas Eesti suusatajaile sobivad distantsid. Sai isegi kord Norras Beitostölenis hooaja esimesel MK-etapil osaletud.
Seda kummalisem, ja küsitavam, miks kajastab Eesti ajakirjandus nii suurte jõududega ja nii massiivselt jalgpalli, kus häid tulemusi pole olnud pikki aastaid ning nagu kahest viimasest EM-valikmängust näha – aina hullemaks läheks. Kaks korda 0:5 (fotodel), Rootsilt kodus ja Belgialt võõrsil, lisaks juunikuine 0:3 Belgialt kodus ehk viimase kolme EM-valikmänguga 0:13. Isegi arvestades, et Belgial on praegu ajaloo üks tugevamaid koosseise, on selline väravate vahe masendav.
Meil meeldib igal puhul mõelda, mida muu Euroopa meist mõtleb. Jah, mida Euroopa jalgpallihuvilised selliste tulemuste peale meist mõtlevad? Küllap mõtlevad, et Eesti on üks armetu peksukott.
Ometi, hävitavatest tulemustest hoolimata, käib alatasa ja kriitikavabalt üks lõputu jalgpalli upitamine. Juba päevi enne koondise mänge hakkab ETV tegema lugusid, kuidas koondis koguneb ja harjutab ning milliste plaanide ja lootustega läheb vastu järjekordsele mängule. Kajastuse põhjal jääb mulje, nagu valmistuks Eesti vähemalt EM-võistluste finaalturniiri veerandfinaaliks.
Kui kajastuse põhjendamatu massiivsus kahtluse alla seada, tuleb vastuseks, et jalgpall on spordialade kuningas, mäng number üks, mida harrastatakse igal pool maailmas ning millest kõik saavad aru. Ei vaidle vastu. Ainult et need põhjendused kehtivad laia maailma mastaabis, mitte konkreetselt Eestis.
Eestis on jalgpall, kui lähtuda koondise tulemustest, ilmselt kõige ülesupitatum spordiala. Siin ei maksa eneseõigustuseks meelde tuletada, et Eesti on korra jõudnud EM-finaalturniiri lävele. Sest millal see oli, kui Eesti jõudis EMi play-offi? See oli tosin aastat tagasi! Ja hea oli, et too pürgimus päädis Iirimaa vastu kodus hävinguga, sest lõpuks EM-ile jõudnud Iirimaast sai finaalturniiril selge peksupoiss. Ehk teisisõnu: Eesti polnud juba tollal, oma jalgpalliajaloo edukaimal ajal, Euroopa väljakutel parematele vääriline vastane.
Tollest ajast saadik on tulemused läinud ainult allamäge. Ent jalgpalliajakirjandus, mis on seda kõike näinud ja tunnistanud, on valusate tõsiasjade ees sulgenud silmad ja kõrvad ning jätkanud jalgpalli tähtsustamist ja upitamist. See on pehmelt öeldes sobimatu ja kohatu.
Jalgpalli edendamine ETV kanaleis on muutunud lausa naeruväärseks. Kõik need reklaamlõigud, millega ETV püüab kütta huvi kodumaise liiga kohtumiste vastu, ja otselülitused staadionile «AK» spordiuudiste saatest, on piltlikult väljendades naba paigast pungestamine. Koduliiga mängud ei vääri nii suurt tähelepanu, sest kodumaine liiga pole suutnud olla taimelavaks, kust vähegi arvestatav hulk Eesti mängijaid oleks jõunud Euroopa vähegi arvestatavatesse liigadesse. Selle tulemus ongi kaks korda 0:5. Seega, ETV on üritanud ažiotaaži tekitada olematu koha pealt.
Ei, ärge arvake, et ütlen nüüd, et lõpetame Eestis jalgpalli mängimise ja arendamise. Kui koondised on olemas isegi Eestist palju väiksematel riikidel, peab koondis olema ka Eestil. Küll aga tuleb taastada mõõdutunne jalgpalli kajastamisel. Seda võiks nimetada pigem proportsioonide tunnetamiseks. See tähendab, et jalgpall pälvigu tähelepanu nii palju, kui ta suudab seda oma tulemustega õigustada. Praegu ei suuda. Aastaid pole suutnud. Põhisüüdlane nende proportsioonide rikkujana on ETV.
Usun, et ETV suudab paremini. Kui kadusid Eesti tulemused murdmaasuusatamises, taandus ka murdmaasuusatamine ETV ekraanilt. Viimane aeg on sama kriitiliselt vaadata üle kodumaise jalgpalli kajastamise maht, seda nii koduliigas kui koondise mängude eelseil päevadel. Sest see kõik, mida ETV on jalgpalli ümber tekitanud, näeb juba tragikoomiline välja. Kahjustab ETV asjatundlikkust ja tõsiseltvõetavust.
Fotod 1, 3, 5, 7: Eesti-Belgia teisipäevane EM-valikmäng. Fotode autorid: IMAGO/Isosport/Scanpix (1) ja IMAGO / Photo News / Scanpix (3, 5, 7)
Fotod 2, 4, 6, 8: Eesti-Rootsi laupäevane EM-valikmäng. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
48 Kommentaarid:
Praegune Floora baasil kokku pandud koondis saaks ilmselt ka Vatikani käest tappa.
Nii on, meie "Premium" (kõlab peaaegu nagu Premier, eks ole) liiga klubide skoor tänavu euromängudes - 1 viik, 9 kaotust, väravate vahe 2-22. Välismaa klubidest on koondises mingi Hongkongi, Armeenia ja Aserbadžiaani liiga mängijad. Mida sealt üldse koondisest muud oodata ongi kui korralikke kolakaid. Kogu jalka areng on meil omadega sügavalt pees Karvase Vestiga Isakese targal juhtimisel.
Fääri saarte lambakasvatajatelt tappasaamine on märkimata. Aga mille poolest 0:13 on kehvem kui 1:9 ? Keegi lootis vist et Kaja ja Alar hakkavad palle maa sisse virutama vastase poolele. Huvitav palju peab omale sinist toonerit silma kühveldama et mitte aru saada et miskist spordist pole enam mõtet rääkida. Puhas business koos kõigega mis sellega kaasneb. Admiralide ja sammaldunud gerontide juhtimisel helge tuleviku poole sammumine?
Põhjus on selles, et jalgpall on maailma kõige suurem spordiala. Huvi on suur, kandepind on suur. Jalgpall müüb täismaja - eelmine laupäev Lillekülas ca. 11 tuhat pealtvaatajat. Isegi kui meie tase on "mudas". Aga see lootus, mängu alguses on null-null, et pall on ümmargune ja kõik on võimalik, see kannab edasi. Suusatamises ju tead, et kui eestlane on terve hooaja neljandas kümnes, et sealt sähvatada poodiumile ei ole lihtsalt võimalik. Jalgpallis on aga see võimalik, et väike hammustab suure ära.
MM
10:43: "Suusatamises ju tead, et kui eestlane on terve hooaja neljandas kümnes, et sealt sähvatada poodiumile ei ole lihtsalt võimalik."
On küll võimalik! Mae ja Veerpalu tõestasid seda alatasa. Ja ilma naljata.
Rattaspordis sama: Taaramäe võis olla vahel India pundis, aga siis pressida etapivõidu peale.
No see naiivsus, et Eesti võiks võita, sai juba 4. min läbi, Rootsi vastu kuskil 20. minutil.
Tänage kõigevägevamat, et ERRil pole mängu näitamise õigusi, siis me alles saaksime tühjade lootuste ülespuhumise meistriklassi koos jalpallistuudio, taktikalaua, Tiislerite ja Pohlakutega.
Kas Veerpalu ja Mae olid tõesti alatasa terve hooaja neljandas kümnes ? Vähemalt Veerpalu ei läinud enamasti startigi distantsidel kus tal selline koht terendas.
Veerpalu oli oma parimatel hooaegadel MK kokkuvõttes esikümnes
Veerpalu kindlustas hooaja avavõistlusel koha tiitlivõistlustele ja siis läks alpimajja "vormi ajastama". Vahepeal siis mõned stardid seisundi kontrolliks, mis mitte just harva lõppesid kohtadel 40+. Ja suurvõistlustel paugutas siis medalile nii, et tuline jutt käis tagant välja.
Suusatamine oli pideva suure tähelepanu all tänu Kikule. Ta paugutas igal MK etapil igas sõidus. Veerpalu imeilusat klassikat saime jah harva. Ja veel, siis olid ikka korralikud talved, rahvas oli ise suuskadel Pulleritsu ovaalil, suusasõitudel ja maratonidel. Igati põhjendatud oli kajastus.
ainult jalgpallivõhik ei märka,et eilse päeva põhiline mäng oli U21 EM valikmäng EST-POL, kus eesti noored olid löpuni täiesti mängus, surusid Poolat himuga ja löpuks alistusid õnnetust väravast 0:1, kuid suudeti kohati korralik surve panna ja näidati head tehnilist jalgpalli.
kah priit
10.55 Stuudiod ja värgid on elementaarne professionaalsus. Tglt vahepalaks üks teine tore arvamuslugu. https://sport.delfi.ee/artikkel/120230023/kommentaar-tippspordist-treeneriks-purgijaid-tuleb-toetada-mitte-tumitada
Mina arvan, et Eesti lootus võidule ei kadunud mitte 4ndal minutul Belgia vastu ja Rootsi vastu 20ndal, vaid siis kui meie mängijad olid 14-16 aastased.
Tammeka lehel on tunniplaanid avalikud. Pikalt tegid meie 15-16 aastased pallurid 3x nädalas trenni 1,5 tundi korraga. Täna on seal ja veel tagasi varasemasse aega, suvesse - koolivaheaega, kerides 2007 aasta grupi treeningud max 4 x nädalas ja 1,5h.
Sama seis ka hooajavälisesse aega - detsembrisse kerides.
See on max 6h nädlas, millest jalgpallurite treeninguid näinuna on suur osa madala intensiivsusega toksimine.
Ma küsiks, et kes ootab, et meie jalgpallurid sellise põhja pealt täiskavanuna klubitasandil või koondise tasandil midagi teha jaksaks? Ma ei imesta üldse, et meie parimad mängijad välisliigadesse saades, ka allpool Euroopa keskmike taset, pingipoisid on või tundub, et koormuse suurenemisel sootuks vigastada saavad ja siis vaikselt tagasi koduliigasse tulevad.
Soovitan spordihuvilisel uurivale ajakirjanikule teemat, kus noorpallurite treeningud, just üldfüüsilise kormuse kohapealt, pädevate, näiteks kergejõustiku, suusa, ratta vms nii NSVL kui ka EV ajal maailma tippu kogenud alade treeneritega läbi analüüsitaks. Praegu tundub mulle küll, et noortega tehakse midagi seal väga valesti.
P
Vaatamata suurtele kaotustele on Eesti koondis kindlalt EMi play-off'i kursil.:
https://www.ohtuleht.ee/sport/1091963/vaatamata-suurtele-kaotustele-on-eesti-koondis-kindlalt-emi-play-offi-kursil-milline-suurriik-oleks-praeguse-seisuga-meie-vastane
🤩
Üldfüüsiline vastupidavus on oluline, kuid meie palli tagaajatel pole tehnikat, pole oskusi vutti taguda, kirjutagu 11:39 ulmet kui tahes palju.
->12:43
Probleem on selles, et kui jalgpalluritega rääkida, siis ei saa nad aru üldvastupidavuse ja tehnilise oskuse vahelisest seosest.
See peaks ju elementaarne olema, et väsimuse tekkides tehniline tse langeb ning üldise vastupidavuse parema taseme korral langeb tehnilise soorituse tase aeglasemalt.
Kunagi peale Saksamaalt saadud 0:8 sauna tegi PP jalgpalluritele 10 km jooksu väljakutse.
Vastu jutt oli umbes:
"Ega me ei peagi Pulleritsuga 10km joosta jõudma, meie jooksmine on hoopis teistmoodi."
Reaalsuses jalgpallurid intervallidega keskmiselt 10 km mängus ja kui 10 km 50+ harrastajaga joosta ei jaksa või koguni ei julge, siis pole seal sporlikusest ega elukutselisuseks vajalikust tasemest mingit haisugi.
Nõus eelmisega. Kui toss on väljas, laguneb ka tehnika. Vutimeestel tehnika ei saa laguneda, sest seda pole. On vaid oksakohad ja põnevus, kuhu suunas pall lendab.
Tänane teema on ka suures ajakirjanduses hooga lendu läinud:
https://sport.postimees.ee/7853946/priit-pullerits-jalgpalli-upitamine-eestis-on-muutunud-tragikoomiliseks
Muuseas kaitseväe juhataja on Padre artiklile reageerinud: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=14718&start=9885
Blogipoeg pani ka hea litaka.
Piiroja oli samuti tehniliselt väga nõrk, nagu tavaline eesti jalgpallur, kuid kõva, väga kõva võhmalt ja võitluslikkuses!
https://sport.delfi.ee/artikkel/120231470/raio-piiroja-koondise-kahest-saunaohtust-mehed-peaksid-peeglisse-vaatama-ja-oma-suhtumist-parandama
Jalgpall nagu ka raha on ümmargune ja ruulib maailma. See on põhjus ja tagajärg. Pole Eestit jalgpallis võrdub Eesti kadumisega vabast maailmast. Praegu vähemalt tuntakse meid peksukotina, siis ei teaks vaba rahvas meist midagi. Eestlased peaks vähemalt USA-ga sõpruskohtumise tefema, siis saaksime näha kui vabad ja kõvad oleme ja kas saame ilma miinideta hakkama.
Tänastes spordiuudistes puudus joviaalsusnoot ja ruulis asisus. Rattauudiseid või kuulda.
Üks mees oli kui pudelihari.
Järjest enam vaevab vuti asemel küsimus, et miks soendab Eesti madu oma rinnal, milline julgeoleku tagatis on see, kas tagab Ukraina saatuse vältimise ja elavmaterjali vähese kaotusega ülemineku mao võimu alla? Keegi pädev vutifänn oskab kindlasti sellele vastata, et miks mingid mutid tuhnivad siin oma rida takistamatult, ajavad oma hunnikud kõrgele maapinnale ronivad sinna otsa, teevad imestunud näo, et miks te mind ei armasta ma ju teie vabastaja ja kogu julgeoleku korpus teeb näo nagu see on Eesti riigis OK. Võib-olla ongi ok ja elame lihtsalt ühes lõbusas näidendis.
9:46 õige
Pirtsutajad tegutsevad edasi - ei sobi ka austerlane laskesuusakoondislastele.
Üllatav, et Ränkel seal veel edasi tegutseb ja mingil moel riigi ülalpidamisel on.
https://sport.delfi.ee/artikkel/120231613/laskesuusakoondis-lagunes-laiali-omapai-harjutavate-sportlaste-toetamine-peatati
Ränks tõotas pühalikult, et tema jätkab nii kaua kuni on vähemalt ühe MK punkti saanud. Alles siis võib tema rahus minna ja tehtule uhkusega tagasi vaadata.
Pullerits ajab õiget asja.
Pullerits ajab õiget asja jah ja pangu litakas ära.
Samal ajal Rogainis ( käsi püsti, kes teab mis see on ) võidavad eestlased nii MM kui EM tiitleid. Tähelepanu ja toetus? Karis kiidab et discgolf (Kristin siis) viis Eesti maailmakaardile - kahtlemata on tegu vinge saavutusega, aga näitab edukalt et kuhu suunas vaadatakse, sinna tähelepanu läheb ning teised samaväärselt vinged tulemused on tead ainult väikesele ringkonnale.
Rogain, mis arusaamatu akronüüm, ei saa ju olla tõsise spordi nimi, see ikka loojate egotripp mida ullikesed üle ilma promovad. Tegemist ju täiesti tavalise orienteerumise alaliigiga, mida nimetatakse valikorienteerumiseks väga veidra ja on enama või vähema juhusliku komponendiga punktisüsteemiga. Tehniliselt on tegemist õnnemänguga kuna optimaalseimat võidumarsruuti ei ole enamikel üritustel võimalik reaalselt välja mõelda ja võitja määratakse mitte läbitud tee pikkuse, aja ega raskuse vaid juhusliku faktori alusel. Tõsi, võitjad on alati väga tugevad kuid nende võit pole niivõrd kinni oskustes ja varustuses nagu diskgolfi puhul. Sporti jälgivatele inimestele meeldib ikkagi jälgida selgelt mõõdetavaid asju. Ma ei kujuta ette, kui mingi tõsine spordiala kirjutab lisaks füüsilise maailma juhuslikkusele lõpptulemuse mõjutamisel sisse oma alale ka täiesti määramatu komponendi, nagu pokkeris. Siis peaks president ka hoolega pokkeriturniire ülistama hakkama kui rogaini püünele tõstab. Samas ega sport ei pea olema tõsine ala ja osalejate meelelahutuseks on rogaini formaat päris atraktiivne. Sama hästi võiks ju näiteks Oscarite väljastamist nimetada ametlikult üritust filmimaailma maailmameistrivõistluseks, kuigi ta seda defacto on kuid de jure pole see suvalisuse faktoriga üritus kuidagi klassifitseeritav meritokraatlike põhimõtteid järgiva spordina. Sama probleem on ka rogainil, selles on liiga palju suva, et seda tõsiseks spordiks nimetada.
Padre teab väga hästi et sa pead Ameerikas kuulus olema. Kristin Tattar seda on. Võtame Kontaveit nime. Seda on kõikjal Guardian Reuters ESPN jne. Võrdleme ralli maailmameistrid Tänak Rovapera. Ei ole kuskil. Vaatame ESPN is on Sanchez , bukaneersi kõige kehvem mängija, Porzingis on 10x, Rovapera kes on Eesti meedia kaanepoiss ei ole, null kontakti. Ole jõle kõva rekordimees, kui sind pole meedias ei ole sind olemas , noh kurioosumid nagu soome rallimehed Eesti meedias välja arvata
17:19 kommentaator ei paista rogainist suurt midagi teadvat. Kõigil osalejatel on identne kaart ning marsruudi planeerimine (ja vajadusel võistluse käigus kohandamine) ongi väga oluline osa võistlusest. Õnnega pole seal midagi pistmist, tegemist on komboga targast planeerimisest, heast orienteeriumisest ja ultra-maastikujooksust. Kui pidada "joppamiseks" seda, et Timmo Tammemäe on tulnud kolm korda maailmameistriks ja neli korda Euroopa meistriks, siis võib ka Eesti kaotustes Belgiale ja Rootsile lihtsalt halba õnne süüdistada.
3+4 võitu näitab, et alal on nõrk konkurents ja puudulik motivatsioonisüsteem. Rogaini mõte on eelkõige looduse nautimine. Soovitavalt motti tõstva kaaslasega, kellega saad kivil istuda ja loojuvat päikest nautida mäe otsas soojal suveõhtul. Ainuke õige jooks on 100m staadionil.
Rogain ei lähe kohe mitte. Kõik, mida teisiti ei kannata kirjeldada kui "ultra", on kitsale ringile kohandatud nišisport. Mingu nn maailmameistrid Erna retkele mõõtu võtma.
Vaatamata pikale ajaloole on rogainimise hobi nö võistlusreeglid loomingulised hobikonna kokkulepped, mida õgvendatakse oluliselt tiitlivõistlustel staazikamate staaride kasuks. Kas sellisest alast on mõtet enne üldse miskit ajakirjanduses haipida kui loomingulise kiire arengu faas on läbitud? Tore hobi, olemuselt sama nagu siinse blogi külastamine, igati äge, aga loota, et Karis kasvõi siinse blogi ainustaari teistele blogijatele blogimise eeskujuna esile tõstaks on "mission impossible", samas kui Priidu asemel oleks artiklite looja nimeks pandud tuntud naisdiskgolfari nimi, oleks ta juba haibitud koos selle blogiga maailma kõige kuulsamaks eestlaseks. Rogainijad peavad ka leidma vähemalt seksikad võidunaised ala promojateks. Karujad võitjad mõmmikud ei tekita ajakirjanduslikku resonantsi. Karud on ajakirjanduses ainult siis kui inimene nendega looduses silmsidemega kohtub. Neil meestel peaks olema poodiumil kena tibi kaasas , siis juba hakkaks looma. Häda korral tuleb ühel seelik ja tissivest selga tõmmata. See ka aitab ala müüa.
Rogaini kõvematele meestele pangu kitsad trussikud jalga nagu naiste spordis. Kogu saladus on trussikutes.
just ja et siis oleks ka kõva trussikutes.
Nike firma tegi läikivast nahast trussikuid. Tõmbasid need jalga olid kohe kõvem vend kui adi basleri kortsus trussikud.
Noh, rogaini promojad, siin on juba küll kajastuse parandamiseks retsepte jagatud - just do it!
Neid retsepte jagavad mehed, kes üle 100 m joosta ei suuda ja muud lödipüksid.
Minu hea sõber tõmbas liibuvad trussikud jalga ja jooksis 10,76. Täitsa kõva aeg ju.
No vot
liibukad ruulivad. Kas see sõber on Teet või?
Mehed on nõrgemad kui vanasti, et kompenseerida mõeldi välja liibukad ja hiljem torsseerivad trussikud mis aitavad kvalifikatsiooni aegasid ületada.
Nike kleepuvte trussikutega nihkerdab 0,1 sekundit iga 50 meetri pealt arvestage kui palju hoiab kokku 800m distantsilt
It's very trouble-free to find out any topic
on net as compared to textbooks, as I found this
piece of writing at this web page.
Wow that was unusual. I just wrote an very long comment but
after I clicked submit my comment didn't appear. Grrrr...
well I'm not writing all that over again. Anyhow, just wanted to say fantastic blog!
Hi! Quick question that's totally off topic. Do you know how to
make your site mobile friendly? My website looks weird when viewing from my apple iphone.
I'm trying to find a template or plugin that might be able to resolve this problem.
If you have any suggestions, please share. Appreciate it!
Thanks for the auspicious writeup. It if truth be told used
to be a entertainment account it. Glance complex to more
brought agreeable from you! However, how can we be in contact?
Postita kommentaar
<< Esileht