laupäev, oktoober 14, 2023

Pullerits: Veenduge oma silmaga, mida kujutab endast rattasõit kanjonis

Kane’i oja kanjon Moabi kesklinnast (fotol paremal) veerandsada kilomeetrit lõunas pidi kujunema üheks adrenaliinirohkemaks kohaks veidi rohkem kui kahenädalasel rattaekspeditsioonil Utah’ idaserva. Sest sinna suunduvad jalgratturid haruharva.

Seega panin töövalmis ka GoPro kaamera, et anda Youtube’i kanalil panus, kuidas tundub Kane Creek Canyon rattaga sõites ja rattasadulast vaadates. Mootorrattavideosid on seal palju. Aga nagu ilmnes, siis need videod petavad. Ja petab ka minu salvestatu.

Mootorrattavideod loovad võltstunde, et Kane’i oja kanjon (fotol vasakul ning kõigil järgnevatel piltidel) on kergesti läbitav. Mul puudub kogemus surmkindlalt väitmaks, et tsikliga on Moabi ümbruse maastikud muretumalt sõidetavad kui jalgrattaga. Kui näiteks mootorrattaga järsust ja kivisest nõlvast üles või alla sõita ei julge, on jama majas; jalgrattaga on lihtsam: seda talutad käe kõrval. Või kui mootorrattaga pikali kukud: kujutan ette, et võid saada palju rohkem haiget, sest motorratas on ju raske ja kiirused, millelt kukutakse, suuremad.

Nägin oma silmaga eelmise, 2019. aasta ekspeditsiooni ajal Fallen Peace Officer Trailil Moabist veerandsada kilomeetrit põhja poole umbes kahesaja meetri kaugusel nõlval, kuidas mootorrattur tõusul külili plärtsatas ja seal omal jõul püsti ei saanud. Õnneks oli tal eespool sõitnud kaaslane, kes märkas, et paarimees on kadunud, ja tuli tagasi ning aitas ta püsti.

Ent ikkagi loovad mootorrataste suurelt kiiruselt jäädvustatud videod mulje, et Moabi piirkonna rajad on kergete killast. Tegelikult ei ole. Seetõttu ei tasu jalgratturina motikavideote põhjal ühegi tee raskusastme üle otsustada.

Seoses sellega, et Postimees andis mulle võimaluse jagada reisirubriigis Kane’i oja kanjonis käiku ka laupäevase lehe lugejatega (aitäh, Krister Kivi!), monteerisin kokku sealse sõidu video. Aga video, nagu öeldud, sai petlik.

Tõdesin, et video ei suuda edasi anda kümnendikkugi sellest, mida tegelikult kohapeal tunned, sest:
- video on kõigest kahemõõtmeline;
- video ei suuda haarata kogu ümbrust;
- video tasandab ära kõik järsud laskumised ja rängad tõusud;
- videosse jäävad jäädvustamata paljud keerulised ja pingelised kohad, sest siis oled ennekõike ametis enda ja rattaga;
- kaamera on suunatud ainult ühes suunas, ette;
- videos pole lõhnu, tuult, pole tunda pinnase nüansse;
- video ei püüa kinni kübetki sellest, mida tunned, olgu see põnevus, ärevus, hirm, kartus, eufooria, mure, nälg, janu vms;
- video ei edasta seda, mida sõitja tunneb füüsiliselt, vaimselt, hingeliselt.

Lühidalt: video on üks vilets aseaine tegelikkusele. Ja selle põhjal järeldada, et mingi käik ei paistnud olevat äkki käimist väärt, on vale ja eksitav. Seetõttu tulebki ise oma rattaga kohale minna ja ise kõik oma rattaga läbi teha.

Kes inspiratsiooni sai, arvestagu, et mu video ei suuda edasi anda väikestki osa sellest raskusest, mis kaasnes sõiduga Kane’i oja kanjonis.

Kõigi fotode autor Priit Pullerits

65 Kommentaarid:

At 13:04, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

On suuresti kahju, et Priit peab oma reportaaze tegema põmmpeadele, kes näevad reisimise väärtust vaid selles, kui kallis hotellis sa reisil olles elad ja kui suure ja uhke autoga sa erinevate baaslaagrite vahel liikled. Mugavustsoonis elavad ja sterotüüpides kinni olevad inimesed ei suuda iial mõista, miks mõned inimesed selliseid asju nagu Priit tegelikult teevad. Isiklikele kogemustele öeldes julgen väita, et kuigi õeldakse , et üks pilt on enam väärt kui sada sõna, suudavad ka parimad pildid ja videod anda edasi vaid üsna väikse osa tegelikusest. Neid emotsioone mida sa reisides, matkates saad ,ei saa edasi anda, eriti veel nendele, kellel kohe alul hoiak negatiivne ja irooniline.

 
At 13:25, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Öösel lahkus meie seast Marek Kalmus. Pisut vastuoluline isik, aga siiski spordimees. Ise keeldus ta kuni lõpuni tunnistamast, et tema hädade põhjused võivad olla steroidide ja droogide tarvitamises, aga analoogseid probleeme on olnud ka teistel tuntud musklimeestel. Esimesena tuleb pähe eelmise sajandi märulistaar "Ivan Drago" alias Dolph Lundgren. Erinevalt Kalmusest ta vähemalt ise arvas, et tema vähkkasvaja ja steroidide vahel võib olla seos. Kõik need jõu ja fitnessi alad on oma olemuselt üks suur steroidide söömine ja selle varjamine ning eitamine. Rammusa pudru toel kasvavad mehed (tegelikult ka naised) nii krdi suureks ja nende jõu näitajad ulmeliseks, et noored kellel on antud aladel geneetilise eeldusi ja on heas usus mõne sellise spordiala valinud, mõistavad peagi, et ilma steroidideta pole midagi teha. Valikuks saabki, kas loobuda või steroidid ja 40 selt 50 selt manalasse. Ok muidugi on mõned, kellele loodus ürgtervise on andnud ja elavad kauem, aga keskelt läbi viskavad need hiigellihastega tegelased ikka pagana vara lusikad nurka. Aga noh steroidid või mitte ,tööd tuleb ikka teha ja kõvasti higi valada, sellepärast olgu muld Marekile kerge.

 
At 13:38, Anonymous Anonüümne said...

Hea video. Lase edasi. Olles sarmases olus viibinud, tekkis päris 3d tunnetus oludest. Samas ei tekitanud see mingit igatsust tolle paiga osas, samalaadne nagu igal pool vabas looduses. Seda kõike võib kogeda ka kodumaistes tingimustes. Video oli aga üle prahi, super. Mõnusaim kaugvaatluse võimalus üldse. Pane kõik üles. Tegelikult kannatab seda ka ilma monteerimata vaadata. Uus kaamera on võimekas.

Põmmpea

 
At 14:44, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh heade sõnade eest video kohta.
Olen aru saanud, et kui tahad tõesti salvestada ja jäädvustada seda, mida oled kogenud, siis fotodest jääb väheks. Video aitab olukordi taasluua. Ent nagu kirjutasin, siis päris tunnet, mida kohapeal koged, videod tekitada ei suuda.
Olen oma videosid ka varem maailmaga jaganud, et need, keda Maobi kanti võiks huvitada, saaks innustust. Ent õigus on Kägul, kes ütleb, et enamiku hoiak on juba enne vaatamist negatiivne ja irooniline. Aga olgu! See ei muuda mu tundeid, kogemusi ja arvamusi. Kui mõni tahab elada pidevas negativismis ja teisi mahategeva hoiakuga, siis sellega teeb ta halba ainult endale.
Kavatsen rõõmu tunda sellest, mis mulle meeldib, ja jagada seda, mis mind inspireerib, ka teistega. Kas seda ka vastu võetakse või lüüakse see tagasi, see on igaühe enda otsustada.

 
At 15:35, Anonymous Anonüümne said...

Kui suur oli reisieelarve?

 
At 18:17, Anonymous Anonüümne said...

Kas Pullerits oleks nõus hakkama uueks jalgpalli liidu presidendiks? Paluks ka põhjendusi.

 
At 18:45, Blogger Priit Pullerits said...

Eelarve oli piiramatu, 15:35. Ehk kulub, palju kulub.
Kui huvitavad kulud, siis need löön lähiajal kokku.
Ei, 18:17. Milleks?!

 
At 19:42, Anonymous Anonüümne said...

Tõepoolest milleks Pulleritsule jalgpalli liidu presidendi koht ja seda veel ajal, kui jalgpall on mudas?! Praegu on ajakirjandusel kuldajad. Kirjutad seda mida kästakse ja nii nagu peab ja sa võid osta aastas 2 tutikat RAV4 ja käia paar korda aastas pikalt ameerikas puhkamas, muretsemata kulude pärast.

 
At 19:59, Anonymous Anonüümne said...

Muidumehed, mündiveeretajad, speedodega rannas jooksjad, lugege aeglaselt - eelarve oli p i i r a m a t u!

 
At 20:16, Anonymous Anonüümne said...

Kumb maksab rohkem, kas Postimees või Alma mater?

 
At 22:06, Anonymous Anonüümne said...

Rikka inimese lõbu. Meenutab aegu kuidas münti peos veeretas. Täielik nostalgia laks.

 
At 22:40, Anonymous Anonüümne said...

Valuuta pood. Jaak Joala. Arnold Rüütel. Nostalgia pauk.

 
At 22:54, Anonymous Anonüümne said...

K Kallase sõnul ütlevad eksperdid, et elu eestis on nende valitsemisajal paremaks läinud. Rahvas ütleb et kehvemaks. Selle tuli valitsusjuhilt vastus, et rahvas ei ole ekspert. Moraal on selline, et ärge olge rahvas, olge ekspert. Näiteks Pullerits on ekpert ja eluga eestis väga rahul

 
At 23:09, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

To 22:54 Teil on tulimane õigus kui ekspertidel on elu hea ja ajakirjanikel samuti, siis ongi ju elu Eestis hea, sest loeb see ,mis on kirjas ja mida ütlevad eksperdid. Rahva arvamus ei huvita absoluutselt kedagi, sest kui ta ei oska isegi lehte lugeda ja ei saa aru ekspert arvamusest, siis sellisele lollikarjale poleks vaja isegi seda palagani, mida nimetatakse valimisteks.

 
At 23:49, Anonymous Anonüümne said...

Eksperdid ütlevad, et iga eestlane ruigab heaolust kui rongid fosforiiti läände eksportima hakkavad. Siis võib iga mees, rõhutan iga mees, minna Moabi piiramatu eelarvega ja mitte münti veeretada, vaid rahumeeli tippi anda.

 
At 12:44, Anonymous Anonüümne said...

Ei ole kena eksperte sapi ja irooniaga üle kallata. Saage ise eksperdiks!

 
At 15:00, Anonymous Anonüümne said...

Kas eksperdid on statistikute erivorm?

 
At 15:11, Anonymous Anonüümne said...

Eksperdid vähendavad oma peaga mõtlemisest tulenevaid riske.

 
At 17:28, Anonymous Anonüümne said...

Kägu ongi ainuke tõsiseltvõetav ekspert. Vahest Soonets ka.

 
At 20:47, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav, kunas võiks oodata ülevaadet reisikuludest?

 
At 22:03, Anonymous Anonüümne said...

Saaks enne videodki kätte. Puusalt lastes oli kulu nõks alla 3k.

 
At 23:14, Anonymous Anonüümne said...

Kui palju on ikka neid, kellele meeldib teiste raha lugeda ja selle üle kiibitseda. Hale!

 
At 23:45, Anonymous Anonüümne said...

Miks hale? Inflatsiooni mõju pakub ikka huvi. Kõik on kõvasti kallimaks läinud. Tipi jaoks käsi enam ei tõuse.

 
At 09:32, Blogger Priit Pullerits said...

20:47 jt, veidi kannatust, palun, tegelesin nädalavahetusel kulude kokkulöömise ja sorteerimisega, see ei ole lihtne, osad kulud ju dollarites, teised eurodes, vaja viia ühtse ühiku peale, lisaks tahan eraldada eri liiki kulud üksteisest, et oleks selgem ülevaade, millele kui palju kulus. Kindlasti saab võrrelda ka eelmiste käikudega, et näha, mis läinud kallimaks.

 
At 09:58, Anonymous Anonüümne said...

Miks lähevad asjad pidevalt kallimaks? Kas nad lähevad ka järjest paremaks,vastupidavamaks ja esteetilisemaks? Võib-olla põhjustab hinna tõusu tõsiasi, et maailm muutub järjest paremaks ja õiglasemaks. Enam ei kasutata lapstööjõudu ega nn. kaasaegset orjandust? Õnneks elame meie õigusriigis, kus nagu ütleb seltsimees Kallas on iga hinnatõus ja iga uus maks inimeste parema elu ja õnnelikuma tuleviku huvides. Seltsimees Kallas rõhutab veel, et igasugused piirangud ja erinevatelt inimgruppidelt inimõiguste võtmine ja kodudest välja ajamine on tegelikult nende enda kaitseks. Elame ilmselt väga õnnelikul ajal ja meil on vedanud, meid juhivad targad ja altruistlikud liidrid . Aamen.

 
At 11:42, Anonymous Anonüümne said...

Kuluarvestus, paistab, on tõsiselt ette võetud. Kindlasti on see kasulik oma järgmiste ekspeditsioonide, aga ka lihtsamate reiside planeerimiseks. Blogilugejale jälle kasulik, kui sarnane käik Moabi meeles mõlkumas. Juba ette tänades, et jagate seda infot!

 
At 11:50, Blogger Priit Pullerits said...

Jah, kindlasti jagan, seal ei ole midagi salajast. Löön kuluartiklid lahku ja siis näeb juba lähemalt, kui palju millele läks (ja kas kuskil annab kokku hoida; vastus - ega anna küll).

 
At 12:34, Anonymous Anonüümne said...

Alati annab rohkem kokku hoida! Näiteks on võimalus 1 burrito asemel süüa 2/3 burritot ja saada sellisel viisil iga 4 s lõuna sisuliselt tasuta. Kalli mullivee asemel võib juua kraanivett jne. Tean ühte reisiselli, kes sõi reisil olles igal võimaluse ainult kodututele tasuta jagatavat suppi. See, kes ütleb kuskil ei anna rohkem kokku hoida, on kas vähese fantaasiaga, ebaintelligentne või lihtsalt arrogantne.

 
At 12:59, Blogger Priit Pullerits said...

Kraanivett jõin nagunii. Igal hommikul täitsin sellega kuus joogipudelit: kaks läksid rattaraamile, kaks seljakotti, kaks jäid autosse tagasiteele.
Burritod on Ameerikas ikka suured. Teinekord sai pool sellest pistetud seljakotti ja söödud lõunaks.

 
At 13:22, Anonymous Anonüümne said...

Minu teada on ka Ameerikas supiköögid, kus jagatakse vähe kindlustatud ja raskes majanduslikus seisus inimestele tasuta toitu. Dokumente ei kontrollita, sest paljudel väga vaestel ju polegi neid? Härra Pullerits Kas olete selliseid supikööke aeg-ajalt kasutanud või plaanite seda teha tulevikus. Eesmärk selliseks käitumiseks oleks ju enam kui õilis, teil jääks veel rohkem rahalisi ressursse Ameerika kultuuri ja ajalooga tutvumiseks, mis omakorda võimaldaks teha nendele paikadele veel paremat reklaami ja rohkem tutvustavaid videosid , artikleid. Vastuse eest ette tänades, Kägu (kehakultuurlane).

 
At 13:34, Blogger Priit Pullerits said...

Saan iroonitsemisest aru, 13:22, aga ei, ma ei ole supikööke külastanud ega kavatse seda ka teha, kuni elu selleks tõeliselt ei sunni. Kes juba Ameerikasse kohale lennanud, see peab nii palju omavahenditest suutma, et endal hing sees hoida.
Ma ei ole ka kursis, et Moabis või Green Riveris või Monticellos oleksid supiköögid. Need ei ole suurlinnad, mis tõmbavad ligi vaeseid ja rahatuid. Seal ei ole kerjuseid, sest neil ei ole kuskil kerjata. USAsse lennates lugesin New York Timesi artiklit, kus räägiti, kuidas vaeseid ja kodutuid immigrante sõidutatakse bussidega laiali, eeskätt Californiasse, mille demokraatidest juhid on varmamad igasuguseid vastu võtma, kui teiste, konservatiivsemate kohtade juhid.
Kindlasti on Moabis ka untsantsakaid. Nägin ise kahte tüüpi, kes suht vanadel ja logudel ratastel kusagile pedaalisid, mingid elementaarsed asjad kaasas. Need võisid olla lihtsalt mingid laokil seiklejad. Ei tea...

 
At 15:21, Anonymous Anonüümne said...

Vaevalt, et Moabis palestiinlaste toetuseks rongikäike korraldatakse. Piirkonna šerif ajaks koos kauboidega tolle piinliku karnevali kohe laiali.

 
At 16:35, Anonymous Anonüümne said...

Nagu näha siis kokkuhoiukohti muudkui tuleb:
* Burrito jagada kolmeks söögikorraks- õhtu, hommik, lõuna.
* Soeta kohalik odav ratas. Võib vajada küll hooldamis oskusi!
* Varu paar pakki lutsukomme, nende peal sai PP terve usa prax üle elatud.

 
At 16:36, Anonymous Anonüümne said...

15:21 ajab täiesti poliitiliselt ebaküpset juttu. Juute tuleb toetada mitte palestiinlasi. sama ebaküps steitment nagu rongkäik venelaste toetuseks.

 
At 16:56, Anonymous Anonüümne said...

Kokkuhoiukohti tuleb juba enne aruannet kogukonnale. Padre teeb õigesti, et konsulteerib ekspertidega.

 
At 17:33, Anonymous Anonüümne said...

Kägu, pane oma aruanne kogukonnale valmis. Autorendikrahhi me juba teame. Aga nt palju maksis Lissaboni vabameelses kohvikus Pastel de nata, kohv ja liköör? Ainult toitlustusega saad Padret lüüa. Keda huvitavad pildid merelainetest?!

 
At 19:07, Anonymous Anonüümne said...

Veel eksperte.
https://www.postimees.ee/7876950/err-kaasab-vene-propagandaga-voitlemiseks-eksperdid

 
At 19:39, Blogger Priit Pullerits said...

Kokku hoida saab väga palju, 16:35, aga sel juhul tekib küsimus, mida üks emotsioonide saamiseks ette võetud reis üldse pakkuda suudab ja enam väärt on?
Kõige suurem kokkuhoid on loomulikult see, kui reis üldse ära jätta - nii et kes otsib kokkuhoiuküsimusele maksimaalset lahendust, siis siin see on.

 
At 15:08, Anonymous Anonüümne said...

Hoiad rohkem kokku siis saad teravamaid emotsioone ja jääb tipiks raha ka üle! Saad veel rohkem raamidest välja ja väärtust muudkui tuleb : )

 
At 17:00, Anonymous Anonüümne said...

Kas tippi anda on üldse seaduslik või eetiline? Andes tippi sooritate te maksupettuse ja toetate põhimõtteliselt ümbriku palkasid. Restorani või teenuse hind peaks sisaldama kõiki kulusid, mitte nii , et ettevõtjast orjapidaja hoiab hinnad ausate konkurentide omast madalamal ja panustab sellele, et ettekandja saab oma töötasu tippidest. Igal juhul tasub meeles pidada, et tippi andes sooritate te väärteo.

 
At 17:33, Anonymous Kägu said...

Sellepärast ma ei annagi mingit tippi, sest mulle ei meeldi lipitsemine ja teenuse hind sisaldagu kõiki kulusid. Sulas makstes sente ma tagasi ei küsi, seda põhjusel, et ma ei viitsi väärtusetut taskut venitavat pahna tassida

 
At 17:47, Anonymous Anonüümne said...


Kas ameerikas tippi anda on üldse seaduslik või eetiline?

Jah, tippi andmine Ameerikas on nii seaduslik kui ka eetiline. Tipp on viis teenindajale lisatasu maksmiseks nende hea teeninduse eest. Tippi peetakse Ameerika Ühendriikides heaks tavaks, kuid see pole kohustuslik. Tipi suurus sõltub teeninduse kvaliteedist, restorani hinnatasemest ja isiklikest eelistustest.

Tipid on Ameerika Ühendriikides oluline tuluallikas paljudele teenindajatele. Tippide abil saab teenindaja teenida rohkem raha kui ainult oma palga. Tipi andmine on viis teenindajale tunnustada nende pingutusi ja anda neile tagasisidet nende teeninduse kohta.

Ameerika Ühendriikides on tippi andmine seaduslik. Tipp ei ole maksustatav, kuid teenindaja peab tipi oma tuludeklaratsioonis kajastama. Tipi andmine ei ole kohustuslik, kuid seda peetakse heaks tavaks. Tipi suurus sõltub teeninduse kvaliteedist, restorani hinnatasemest ja isiklikest eelistustest.

Siin on mõned näpunäited tipi andmiseks Ameerika Ühendriikides:

Tipi suurus on tavaliselt 15-20% arve summast.
Tippi saate anda sularahas või krediitkaardiga.
Kui maksate arve krediitkaardiga, võite lisada tipi kaardile või anda teenindajale sularaha.
Kui maksate arve sularahas, võite anda teenindajale sularaha või jätta tipi lauale.
Kui olete rahul teenindusega, andke kindlasti tippi.
Tipi andmine on viis teenindajale tunnustada nende pingutusi ja anda neile tagasisidet nende teeninduse kohta.

 
At 18:29, Blogger Priit Pullerits said...

Just: "Tipi andmine ei ole kohustuslik, kuid seda peetakse heaks tavaks." Teisisõnu: see on sama hästi kui kohustuslik. Ehk varjatud sundus.

Monticellos ostsin hommikul Subwayst võileiva, maksis koos maksuga 6,13 dollarit. Maksin kaardiga. Terminali ilmus valik, kui palju olen nõus tippi maksma. Olid mingid protsendid, pakun, et 20, 15 ja 10 ning neljandana, et ei maksa. Kas see pole survestamine? Miks peaks kiirtoidukohas võileivategijale tippi maksma? Ta tegi ju oma tööd, mille eest ta nagunii palka saab.
Pole ilmselt keeruline arvata, mis valiku ma tegin.
Aga kas ma pärast valiku tegemist tundsin end sama hästi, nagu nt minut enne seda?
Muidugi mitte. Mu tuju oli rikutud. Ma ei allunud küll väljapressimisele, aga minus oli tekitatud tunne, nagu oleks ma töötajat alt vedanud. See on kliendi ruineerimine.

 
At 18:41, Anonymous Anonüümne said...

Pole tõesti keeruline arvata, kindel värk, et Pullerits vajutas 20. Tuju oli tal paha, et polnud võimalust 25 või 30 vajutada. Õpi Kägu sa igavane kooner, kuidas ollakse aristokraatlik ja suursugune

 
At 19:11, Anonymous Anonüümne said...

Tipi andmine on kui vastu sõitvale autole tuledega vilgutamine hoiatamaks liikluspatrulli eest. Kui on aus ja korralik juht, siis pole ju mingit põhjust hoiatada. Liikluspätt saab küll kasulikku infot. Miks aidata pätil, võibolla ratturi allaajajal korda rikkuda? Jootraha andmine on oma riigilt, aga ka töötajalt varastamine. Seda ju ei deklareerita ja sellelt ei maksta makse.

 
At 19:23, Anonymous Anonüümne said...

To 19:11 Kuldsed sõnad seltsimees! Kogukond on oma seisukoha võtnud ja oma meelsust demonstreerinud.

 
At 19:38, Anonymous Anonüümne said...

See, et teenindaja on pätt ja ei kajasta tippi tuludeklaratsioonis, ei ole tipi andmise kohuslase asi uriseda. Kui kahtlustad, et kõik teenindajad petavad riiki, siis osta kaasa nagu Priit. Kindlasti on ka olemas ausad teenindajad, mina usun. Priit kindlasti teab mõnda USA ajakirjanikku kes teab teenindajat kes on nõus oma tuludeklaratdioonis kajastatud tippi presenteerima ja seda infot eestlastega jagama.

 
At 19:57, Anonymous Anonüümne said...

Ootan huviga infot teenindajast, kes jootraha deklareerib. Talle annaksin küll tippi.

 
At 20:02, Anonymous Anonüümne said...

Skandinaavias esitulede vilgutamine tähendab seda, et teel on põhjapõdra kari või muud metsloomad. Tegu liikluspättidega siis nüüd või? Jootraha aga on sulaselge altkäemaks- püsiklienti, kes jätab teenindajale boonust, teenindatakse edaspidi eelisjärjekorras. Kes soovib paremat teenindust, see maksab, kes aga on rahul olemas olevaga, see mitte.

 
At 20:03, Anonymous Anonüümne said...

No tõesti, Priidul hakkas 60 sendist kahju. Selline on siis hea tunde hind..
Tasub natuke amerikaanode majandusmudelit endale lahti mõtestada, ka tere ja headaega ütlemine on hea tava.. midame arvame inimesest kes hoopis matslikult mühatab, kui sedagi.

 
At 20:20, Anonymous Anonüümne said...

20:02, metsloomad teel puhul vilgutan alati tulesid.
Ma olen ka kalgima südamega kui Padre, mul mingeid süümekaid altkäemaksu andmata jätmisest ei teki. Kaasaostmine on hea alternatiiv tõepoolest.

 
At 20:41, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Meie ei ole skandinaavlased, me oleme eestlased. Vastu tulijale tulede vilgutamine võib muidugi tähendada ka teel valitsevat ohtu, aga enamsti hoiatatakse tõesti politsei eest. Põhimõtteliselt pole sellises ettevaatlikusele manitsevas signaalis midagi halba. Minu arvates pandi Priit selle tippi küsimisega olukorda, kus head valikut polnudki. Olen oma elus siiski mõned korrad seda tippi andnud ja teinud seda rõõmuga. Nendel korradel on teinud ettekandja midagi sellist, mis ei peaks olema tema tavaline töö ülesanne. See tipp peab tulema südamest ja heast tahtest, aga mitte olema mingi võltsviisakus. Tavaliselt viskan ma tänaval jalutades mõne mündi muusikule, kes ilusa muusika või lauluga mu tuju heaks teeb, aga mitte kunagi kerjusele. Ma lihtsalt ei mõista inimest, kes suudab küll iseseisvalt käia ja kätt pikalt ette sirutada, aga ei suuda või ei taha midagi kasulikku teha.

 
At 20:49, Anonymous Anonüümne said...

Maakad. Lihtne seletus siis, kuidas jootraha toimib: baarileti ääres järjekord pool tundi. Kui oled püsikunde ja jätad regulaarselt tippi, siis kõnnid järjekorrast mööda ja tõstad näpu, või siis niipalju näppe kui jooke vaja läheb. Baarman ulatab selle peale tellitud joogi(d), sina annad raha, mainides, et tagasi pole vaja ja sinu pidu läheb rõõmsalt edasi. Samas kui ülejäänud kröösused passivad oma aega järjekorras seistes. Igale oma.

 
At 21:40, Anonymous Anonüümne said...

Mei siin oleme spordimehed ja me ei käi baaris. Maakas oled sa ise!

 
At 22:03, Blogger Priit Pullerits said...

Kaks väärt õpetustera veel.

Esiteks, alati tasub tellida toitu "to go" ehk kaasa. Mu viimatine kogemus näitab, et kaasaostjaile valmib toit kiiremini, sest seda pole ju vaja lauda serveerida. Lähed lauda, siis ootad kõigepealt ettekandjat, siis vahid menüüd, siis tellid, siis jälle ootad, siis sööd ja lõpuks jälle ootad, et maksta - ja tippi eeldatakse ka. Ostad aga kaasa, oled selleks ajaks toiduga juba lahkunud, kui see, kes lauda läks, alles tellima hakkab. Ja tippi ei oota enamasti keegi.

Teiseks, nagu mulle õpetas elukogenud mees Ameerikas juba 1990. aastate keskel - mille pealt teenivad restoranid põhitulu? Õige, jookide pealt. Seega, kui tahad kokku hoida, siis ära juua küll telli, võta lihtsalt vett (kuigi ka sellele on mõned kohad hakanud hinda külge keevitama, kuid see on siiski kordades väiksem kui muude jookide eest).

Loodan, et homme saan aega, et kulud siin välja panna. Pakkumised?

 
At 22:19, Anonymous Anonüümne said...

3500+

 
At 22:35, Anonymous Anonüümne said...

Mis auhind on? Värsket puuma nahka oleks hädasti vaja.

 
At 22:45, Anonymous Anonüümne said...

3,5 on liig. Laristamine. Aga noh, autoostja ju võib. Samas oleks siis ikkagi ilus ka tippida.

 
At 23:00, Anonymous Anonüümne said...

4120

 
At 23:05, Anonymous Anonüümne said...

20:03, kus sa elanud oled?! USAs on juba ammu tip 20%, mitte 10%.

 
At 09:57, Blogger Priit Pullerits said...

Huvitav, 30. sept toimub Moabi lähedal lennuõnnetus, kus surma sai neli inimest:

https://www.youtube.com/watch?v=74HH5a_g_EY

Ei kuulnud sellest midagi, sest olin samal ajal rohkem kui 100 km lõunas Monticellos.

 
At 10:51, Anonymous Anonüümne said...

20:49 on eriline joodik. Eks tipp toimib ka nii aga see ei ole nii mõeldud. See on lihtsalt kõrvaltoime. Eelkõige on see ikkagi inimese austamine tipiga ja inimliku rahulolu tagamine tipi saajale. Sa annad tipi selle eest, et sulle toimetatakse asjad kätte ja koristatakse ära. Baari leti taga vahele trügimine on lihtsalt sigatsemine teiste külastajate suhtes.

Ja mis jutt see on, et lennuõnnetust ei kajastatud? Isegi pealinnas oli sellest palju kära - https://www.washingtonpost.com/politics/2023/10/03/north-dakota-senator-plane-crash-doug-larsen/, lisaks osariigi meedia - https://www.sltrib.com/news/2023/10/02/small-plane-crash-kills-four-near/ ja maakonnaleht - https://moabsunnews.com/2023/10/02/four-killed-in-small-plane-crash/ rääkimata muudest. Tõsi on aga see, et Moabis on turistid ja neid peale puhkamise muud ei huvita. Võib-olla kui just midagi maavälist sinna potsatab siis on sagimist rohkem. Samas nädal varem maandus Utahis napilt 70 km NSA andmeaidast eemal, külaline kosmosest elu algetega Bennult ja seda kohalik MoabSunNews uudisväärseks ei pidanud, küll aga räägiti sellest isegi Eestis.

 
At 11:42, Anonymous Anonüümne said...

Eile rääkisid eksperdid fosforiidist, täna räägivad eksperdid Rail Balticast, et Brüssel juba annabki pappi. Paneme 1+1 kokku ja tõdeme, et varem või hiljem saavad need 2 omavahel sümbioosis kokku. Kas see toob kaasa mingi jama. Utahis näeme Green Riveri linnast põhjas tee ääres palju maavarade kaevandamisega seotud taristuid. Indiaanlased saavad selle eest pappi ja hoiavad õnnelikult suu kinni. Mõni saab isegi maa peal hobuseid kasvatada. Ega eestlase aru ei ole parem kui sealsel fööstneišonil. Mida oskab Priit selle kohta öelda? Senised kommentaarid on olnud stiilis, et nendel maavaradest pungil kuplitel on mõttetu aega raisata, sest seal on igav, puuduvad lõbusad ekstreemsused, ühesõnaga roheline tuli maavarade ammutamisele.

 
At 12:45, Anonymous Anonüümne said...

Paar päeva tagasi just kirjutati, et ei kannata enam hobuseid pidada sest heina hind on kalliks läinud. Paras aeg kaeve taristu üles panna ja maksu rantjee elu elama hakata, aru meil ju napib.

 
At 12:51, Blogger Priit Pullerits said...

Green Riveri piirkonnas, mis on väga-väga suur, on tõesti hulk kaevandusi, 11:42, aga mulle need küll silma ei jäänud. Ilmselt paljud on sellised väikesed, mingi tilluke taristu kuskil keset eimidagit. Selliseid vist oli küll, aga ei pööranud neile erilist tähelepanu, sest kust inimene mujalt kui maapõuest omale vajalikud ressursid saab. Kõik tuleb sealt, mitte pühast vaimust.
Tol korral, kui teisel päeval Salt Washi piirkonnas koduteed ei leidnud, jõudsin platsile, kus seisis üksik veoauto ja kolm-neli alla kümnemeetrist "silo"torni, vist oli äkki mingi gaasi ammutamise koht, aga ausalt öeldes väga hea, et oli - ei tekkinud hirmu, et olen päris üksi ja kedagi ligilähedal pole. Hea on ikka vahel tsivilisatsiooni märke näha. Kuigi tõsi, seal ei olnud kedagi parajasti olemas ega liikvel. Aga ikkagi - oleks nt metsik sadu tulnuks, oleks auto kabiini vihmavarju saanud minna. Win-win öeldakse selle koht.

 

Postita kommentaar

<< Esileht