Pullerits: Aitab ülespuhutud jutust ehk kuidas hinnata Eesti sportlaste tegelikku taset
Ermitsa keskmine kaotus kiireimale hooaegade lõikes, alustades 2020/2021 hooajast kuni tänavuseni (kaotus parimale sekundites kilomeetri kohta):
12,2 - 9,7 - 13,3 - 12,3 (jah, sekund kiirem kui mullu, aga hooaeg on alles noor)
laskmise tabavusprotsent hooajati (lamades/püsti)
67/84 - 72/83 - 69/77 - 79/91 (jah, laskmisprotsent on selgelt parem kui ühelgi eelmisel hooajal)
Aga vaatame nüüd Ermitsa tänavust hooaega üksikasjalisemalt.
26. novembri sõit, MK 15 km: kaotusprotsent parimale distantsil 10,8 ja viimases sektoris tiirust finišisse 13,2.
1. detsembri sprint MK-l: kaotusprotsent distantsil 11,7 ja viimases sektoris tiirust finišisse 13,8.
Nüüd on küsimus selles, kui suur kaotusprotsent näitab kuhu kuulumist. Konsulteerisin asjatundjaga ning ta pakkus puusalt nii:
maailma eliit – kaotus 1-3%;
rahvusvahelise tasemega sportlane, MK-sarjas tulemusi näitav sportlane – 4-7%;
tubli sportlane – 8-10%.
Hüva, lähme korraks ka isiklikuks. Kui jooksin 1988. aastal 800 meetri isikliku rekordi 1.55,9, oli maailmarekord Seb Coe 1.41,73. Ehk 10% kaotust talle tähendaks 10,17 sekundit. See teeb aja 1.51,9, mis on täpselt esimene 800 meetri jooksu maailmarekord – selle püstitas ameeriklane Ted Meredith 1912. aastal. Minu kaotus jääb 14% kanti. Seda on vaid õige pisut rohkem, kui Ermitsa kaotus tänavuse MK-sarja kahel esimesel etapil. Ma olen nii palju realist, et sain juba tollal aru, nagu saan nüüdki: mu tase 800 meetris oli maailmatasemest n-ö valgusaastate kaugusel.
võitja aeg 21.57 ehk 1317 sekundit
10. koht kaotas 14", 1,1%
20. -50", 3,8%
30. -64", 4,9%
40. -72", 5,5%
50. -93", 7,1%
60. -127", 9,6%
Kaotusprotsendiga 5,5 sai MK-sarjas 1 punkti. Kaotusega 10% ja rohkem sai koha viimases kümnes. Hinnangu saate ise anda.
võistluspaiga kõrgus merepinnast: mida kõrgemal, seda suuremad kaotused ja kaotusprotsendid;
raja raskus ehk kõrguste vahe summa: mida raskem rada, seda suuremad kaotused;
suusatamises libisemistingimused: mida raskemad, seda suuremad kaotused;
suusatamises hooldetöö õnnestumine.
Hinnangute andmise sportlase tulemusele ja tasemele muudavad veelgi keerulisemaks veel kaks tegurit. Esiteks alaliidud, kes otsustavad, kui kõrgele panna latt, et üldse MK-sarjas saaks kaasa teha. Ja teiseks ajakirjanikud, kes vahendavad ja kujundavad publiku arvamust.
Need protsendid näitavad ära medalivõimalused. Vaatame meeste 400 meetri tõkkejooksu, kus Eesti oma mees Rasmus Mägi (fotol all paremal paremalt kolmas) kuulub maailma paremikku. Tänavuse, lõppenud hooaja edetabelis on ta 47,99-ga 10. kohal, kaotust kiireimale, ameeriklasele Rai Benjaminile (aeg 46,39) 3,4%. Oleks ta kaotus 10% ehk 4,64 sekundit, lõpetanuks ta hooaja ajaga 51,03. Maailma jooaja sajanda mehe tulemus on 46,93. Järeldused tehke ise. (Hüva, aitan järelduste tegemisel: 51,03-ga saanuks selle hooaja edetabelis 319. koha.)
Järeldus: kui kaotad maailma absoluutsele tipule 3-4%, võid soodsal juhul ka medali saada, nagu sai Rasmus Mägi Zürichi EM-il 2014 hõbeda. Esimese kaheksa hulka jõuad peaaegu alati. Aga kui kaotad üle 5%, pole mingit medalilootust.
Nõus, et väga konkreetse kaotusprotsendi absolutiseerimine võib minna riskantseks, näiteks tulenevalt alade spetsiifikast. Kuid laias laastus paremat mõõdupuud pole. Kaotusprotsendi arvestamine eeldaks spordi vahendajate, reporterite, kommentaatorite omavahelist kokkulepet, mida on aga keeruline saavutada olukorras, kus sport ja selle vahendamine liigub tulemuspõhiselt lähenemiselt emotsioone, elamusi, kirgi ja konflikte pakkuvasse meelelahutusmaailma.
Seda materjali siin kokku pannes sain teada, et spordijuhtimises on oluline spordiorganisatsioonide tulemuslikkuse hindamine, ja et spordiorganisatsioonide tulemuslikkuse hindamise üks osa on sportlaste tulemuste hindamine. See teema on koguni vastavates õpikutes sees. Mis viib mõttele, et äkki peaksid hinnanguandjad ennast enne hinnangu andmist veidi harima. Et kus ja kuidas? EOK kaudu ROKi solidaarsusfondi vahenditest korraldatavail koolitustel ja õpikutega tutvudes.
Autor tänab sellesse sissekandesse sisendi andjaid!
Foto 1: Regina Ermits tänavu jaanuaris Ruhpoldingi MK-etapil teatesõidus. Foto autor: www.imago-images.de/Scanpix
Foto 2: Susan Külm ja Tuuli Tomingase pressihommikul 5. septembril Tallinnas. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix
Foto 3: Meeste teatesõit möödunud nädalavahetusel Gällivare MK-etapil. Foto autor: TT News Agency / Scanpix
Foto 4: Suusataja 3. detsembril Münchenis Riemeri pargis. Foto autor: www.imago-images.de/Scanpix
Foto 5: Austerlane Felix Leitner lõpetamas Östersundi MK-etapil 20 km sõitu. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 6: Laskesuusataja Susan Külm. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 7: Rasmus Mägi (paremalt kolmas) tänavuse kergejõustiku MMi 400 m tõkkejooksu finaali lõpusirgel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 8: Susan Külm (vasakult), Hanna-Brita Kaasik ja Tuuli Tomingas pressihommikul 5. septembril Tallinnas. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix
Foto 9: ERRi laskesuusakommentaator Alvar Tiisler tänavu märtsis Otepää MK-etapil. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:12
kommentaare: 119
119 Kommentaarid:
Asjalik jutt. Siiski alaliitu juhtides tuleb motiveerida parimaid. Nii on, et suures mängus osalemine on sportlase jaoks motivaator. Tavalise Jüri jaoks pole vaade midagi, millega nõustuda või uhkust tunda aga asjaarmastajad näevad, et kui kõrgel on maailma latt eestlase jaoks. Saavad samastuda, teades oma kaotust meie parimale. See võimaldab kogu ülekannet interaktiivsemalt teleri ees passida. iseasi, et kas selle asemel ei võiks hoopis minna trenni ja jätta teleka vaatamine lastesaadete nautijatele. Kahjuks on kommertsajakirjandus ehitatud üles haibile ja sponsorite rõõmustamiseks tuleb olla pildil reeglitega mida kehtestavad ajakirjanduskunnid ja hertsogid a'la Pullerits. Seega ei jäägi pildile pääsemiseks muud võimalust kui tuimalt lasta kõigist üle ning valetada suurelt. Kõik aksepteerivad sellist käitumist. IOsegi Priit saab siit oma leivaraasukese, kritiseerides haipi... no millest me räägime, kõik saavad suu pudruseks.
https://sport.postimees.ee/7912603/rok-andis-taas-moista-et-venelasi-oodatakse-olumpiale Vaatame aga kuhu on arutu spordipromo meid viinud. Venelased saavad kindlalt olümpiale ja kui nad tulevad poodiumile, siis kõlab nende auks "Oo sport sa oled RAHU!" Kas maailm ei ole oma väärtushinnangutes otse öeldes täiesti persses ja sellest august polegi võimalik välja saada, paneme siis täiega edasi!?
Talihärma eelmise hooaja statistika:
suusakiirus võrreldes võitjaga +10.9 s/km
lamades laskmine 73%
püsti laskmine 75%
allikas https://www.biathlonworld.com/athlete/unknown/btest22706199301?SeasonId=2223
Ermitsa eelmise hooaja statistika:
suusakiirus võrreldes võitjaga +13.3 s/km
lamades laskmine 69%
püsti laskmine 77%
allikas https://www.biathlonworld.com/athlete/ermits-regina/BTEST23101199601?SeasonId=2223
Talihärm löödi A-koondisest minema, Etmits jäeti. Miks?
https://www.ohtuleht.ee/sport/1096924/intervjuu-henn-vallimae-kahe-eesti-sportlase-dopinguproov-oli-enne-pekingi-taliolumpiat-positiivne tuuakse välja ju, et alaliidu kiusu vastu ei ole rohtu ja sportlased on nii eesmärgile pühendunud tegelased, et diplomaatilistest suhetest alaliiduga jääb neil lihtsalt puudu. Vaadates nö teise ešeloni tõmblemisi alaliidu tasandilt, siis pole mõtet liiga suurte egodega kraagelda, arenguhüpe jääb kõigil niikuinii helesiniseks unistuseks.
Blogi on viimasel ajal väga sisukaks läinud. Siit saab rohkem analüüsi ja mõtteainet kui mujalt spordiajakirjandusest.
to 11:03
Talihärm oli tõbine ja ei saanud osaleda hooaja eelsel katsevõistlusel, kus koondis paika pandi. Oli selline kokkulepe, et kui IBU karikal näitab korralikku tulemust, saab paari nädala pärast MK sarja tagasi. Paraku oli ta viimasel IBU etapil alles 51., nii et ilmselgelt pole vorm veel päris eelmise hooaja tasemel.
12:55'le
Selge pilt. Tänud.
Noh, selge kius - LASKESUUSATAMINE 30.11.2023 14:37 Neljapäeval sai Soomes Kontiolahtis alguse laskesuusatamise IBU karikasari, mille naiste 15 km tavadistantsil sai Johanna Talihärm parima eestlasena 51. koha. Ilmselge kius kui see kellel tulemused paranevad vahetatakse välja selle vastu, kelle tulemused halvenevad.
Kuidas meie tüdrukud nii nääpsud? Ainult Susan on jõudu. Suusatamine on vist füüsiline ala. Ega asjata Maarit bjöörgen pani nagu auru vedur. Miss Kontaveit kukkus tipust alla, tennis esitop20 ikka muskel naised, kauni kõhnaga naiste sporti ei tee
Kes oli Pulleritsu tuttav jõusaali mees? Vahur Teppan? Las võtab tüdrukud sefluse alla ja teeb käte kõverdusi. Siis tuleb suusakiirus. Kes Vahurile töö eest maksab, ei tea, noh teeme korjanduse.
Kahju tõesti, et naistel ei ole õnnestunud samme teha, ei tea mis Reginaga juhtus peale toda aastat, kui kaotas alla 10% ja edasminek eelnevaga oli ilmne, said ju ka siis selle MK hõbeda kätte ja just viimasel ringil siis jõudis Regina vajutada ka. See on selge, et medalitaset temas pole, aga no mass-stardi piiril võiks ta olla ju kogu aeg. Ilmselt on treeningutel midagi nihusti läind. Kui sportlane oleks mass-stardi taseme piiril, siis oleks ka MK-sid ülimõnev jälgida.
Sellegipoolest võiksid need tüdrukud teha sporti Otepää MMini 2027.
Eesti spordi seis on päris kurb, kui nüüd vehklejad OMile ei saa, sõudjad kadunud. Murdmasuusk on surnud. Kahevõistluses vaid riigist üks MK tasemel sportlane. Peaks Kristjan Ilves ja need tüdrukud lõpetama ja kui Kellyst pole ka asja, siis on olukord ikka väga nukker. Mingis mõttes võikski öelda, et kui taset pole, siis lõpetagu ära ja mingu tootvale tööle. Aga no siiski, tahaks ikka kellelegi ju kaasa elada. Ei näe kuskilt, et Eesti spordielu võiks oluliselt paremaks minna.
Kontaveit lpetanud, Kanepi teeb veel viimaseid mänge, naistest vaid Eneli Jefimova. Epp Mäe on ilmselt ka peale OMi lõpetamas. Kergejõustikus naised MMile peale väga ei saa. Pallimängudes on naised õnnetud.
Aasta sportlase valimisel saab võitjaks kõigi aegade lahjema tulemusega?
Päris kurb on Eesti spordi seis täna!
Ja mis veel Regina Ermitsat puudutab, kui ta on 2 aastat allakäigutrepil olnud, siis ütleb ju matemaatiline tõenäosus, et pigem kolmas aasta läheb paremini. Sportlane ei saa ju nii loll ka olla, et kolmandal aastal teeb samamoodi igasugu lolle vigu sisse :D
Vehklemises on konkurents ülikõva. Suured riigid teevad, ok Venemaa väljas aga Hiina prantsus itaalia. Kahevõistlus olematu, Norra ja saksa Austria. Kui Ilves sai norra trenni siis pangu pronks ja hõbe ära, Etioopia võhmamehed ei tee kahevõistlust. Ka Ameerika omad mitte.
16:07-le
Regina suusavorm kukkus alla pärast seda kui nad koos oma Kaleviga otsustasid treenerist loobuda ja iseenese tarkuse järgi treenima hakata. Aastaid tagasi tegi sama Kadri Lehtla ja tema kukkus suusatamisega ikka täiesti viimaste hulka.
Suusk on surnd. Hakake parem vaatama kuidas Maria ja Ethel traatpuuris üksteisel ninasid veriseks taovad ja vedage kihla mitmendal minutil see juhtub.
Suusas on vaja maainimese sitkust ja rammu. Meil selliseid ei ole enam. Skandinaavia mis suur maalapp ikka leiab,
Pullerits korraldagu treening laager kutsugu siberist treenerid rääkima, sõk tõv kar
Pullerits võtku Ansipil kõrvad pihku ja küsigu miks ta Eesti rahvus sporti ei promoteeri.
Siinne publik ei ole tasemelt blogipidaja vääriline ega suuda temaga sammu pidada, arukast kaasarääkimisest rääkimata. Priit on liiga tark teiesuguste jaoks!
Ja mis see rahvussport siis on? Siin blogis on rahvussport ainult ja igavesti 800m.
Padre peaks blogi kommentaarid kinni panema et kõiksugu nahlebnikud sitsida ei saaks.
Heldene aeg, ma vaatan iga kell ennem televiisorist 70nda koha peale sõitvat Ermitsat kui esimeseks tulevat Jeanmonnot’! Kogu see “süvaanalüüs” siis meenutab ühe vananeva nohiku kättemaksu sportlikele ja ilusatele.
Priit! Kas Postimees maksab endiselt palka, kui maailma asjade virrvarris leiad aega sellega siin tegeleda. Suurt pilti see ei muuda. Inimesed teevad sporti-sina seda ju kinni ei maksa. "Vanamees" lisaks suur kogemustega suusatreener, Te olete reaalselt igavnenud oma ajas, tehke silmad lahti ja vaadake avatud meelega maailma. Torisete, stressis, täiesti mõtetu tekst. Küll sina omalajal olid kõva tegija, et Sina oleks seal parim? Oled end siin katsetanud küll kõvasti-Maratonidele ikka tagumises otsas. Saa üle ja hakka elama.
Täiesti ära pööranud, oled kukkunud? PM laseb sellist tööd tööajal teha? Vabariigis pole olulisemaid teemasid? Mine tõuka nädalavahetusel mõned tunnid lund või mine kordusõppusele, teeksid vähemalt midagi kasulikku. Ahjaa, sa ei saaks õppusele, sinna selliseid ludrisid ei võeta. Kui võetakse, tõesta, et saad hakkama.
Loodame et Pullerits paneb kõigile litaka ära siis on rahu majas.
Öised sõnavõtjad on kasutanud aega ära, et pimeduse katte all oma stressi siin välja valada ja analüüsijat materdada. Kui te kirjutate oma kommentaarid pärast keskööd, miks te arvate, et ka blogipidaja ei saa oma sissekandeid teha enna või pärast tööaega? Samuti on vale väide, et blogipidaja teiste tippsportimist kinni ei maksa. Me kõik maksame, mingis osas. Väär on ka väide, et Pullerits on maratonidel olnud tagumises otsas. Vaatasin Sportosest, ikka risti vastupidi, enamasti eesotsas. Suurem jagu Estoloppeti suusakohti esisajas. Ja samal ajal on ta kirjutanud peale spordi ka muudel, väidetavalt olulisematel teemadel, nagu eilne Postimehe lugu, et Eesti võitlejate elu Ukrainas ohustab varustuse suur puudus.
Nagu ilmselt kõik meist, ei nõustu ka mina alati Priidu seisukohtadega, aga siis olen võtnud sõna, et omapoolsed vastuargumendid esitada. Normaalse väitluskultuuri juurde ei käi selline lahmimine, nagu mõned siin on teinud. Ebaõigluse vastu peab iga südametunnistusega kodanik sõna võtma, sellepärast siin siis kirjutasingi.
Ma juba lootsin et Pullerits lõpetab ülespuhutud jutu ajamise aga ei, kõik teised peavad lõpetama.
Priit jagab matsu ja see on väga hea, et selle siin välja toob. Tundub et mõnele see ei meeldi. Astutakse kandadele ja ei lasta iga nädalavahetuse sporditaevas kehvi tulemusi "väga headeks" tembeldada. Ikka haledad tegelased.
Mark Twain: „Inimesed kipuvad faktidest tegema valesid järeldusi.“ -- Priit, Sinu enese tsitaat üleeelmisest blogipostitusest.
Tippspordi (igasuguse võistlusspordi) esimene põhimõte on, et millegi saavutamiseks tuleb starti minna. Ja tulemuse saab finišisse jõudes.
Priit, sa oled nüüd taaskord ette võtnud teema, millest su mõistus ja teadmised üle ei käi. Aga nagu tavaliselt oled Sa loo ise esmalt valmis mõelnud ning sinna siis sobivaid fakte vahele otsinud ja (igaks juhuks) anonüümsete allikate poole pöördunud ning nende arvamusest enda looga sobiva osa välja toonud ja Sinu (eel)arvmusega mittesobivaid mitteanonüümseid arvamusi naeruvääristanud. Viimane on siis otsene viide Margus Aderile, kes on Sinust kindlasti kordi ja kordi parem asjatundja nii laskesuusatamise kui üldse tippspordi osas.
Oled seganud seejuures suureks ühtlaseks pudruks nii laskesuusatamise, murdmaasuusatamise, 400m jooksu, kõrgushüppe ja veel mida iganes, saamata üle ka oma "tippsaavutusest" 800m jooksus. Arusaamatuks jääb, mis sellise arutelu ja postituse mõte olla võiks kui välja jätta silmnähtav soov ERR-le ja Eesti laskesuusatmisele lihtlabaselt ära panna. Ma kõrvaltvaatajana arvaks, et tegu on lihtsalt Priit Sinu silmnähtava kadedusega -- Margus Ader, Tiislerid ja laskesuusatajad on pidevalt pildis kuid Sind ei saadetagi võistlusi kajastama ja Sinult ei tellitagi erinevaid analüüse?
Alguse juurde tagasi tulles -- spordis võib teha igasugust statistikat, korjata fakte ja teha erinevaid ennustusi. Spordi võlu on selles, et need võivad aga ei pruugi paika pidada. Ja seda ei tea me kunagi enne kui sportlased finišis on. Laskesuusatamine (vähemalt Euroopas publikuhuvi alusel populaarseim talispordila) on selles osas eriti tänuväärne -- siin jagatakse "kaardipakk" ka distantsil iga paari kilomeetri tagant jälle kord ringi ja pahatihti algab võistlus justkui uuesti peale. Tunnustuseks ääreni täis tribüünid maailmakarika võistluskeskustest (ja pikk järjekord võistlusi korraldada soovijatest), äärmiselt suur teleauditoorium ja väga arvukad stardinimekirjad nii naiste kui meeste võstlustel. Viimastele aitab kindlasti kaasa ka IBU hea majanduslik seis ja sellest lähtuv tugi nii osalejatele kui võistluste korraldajatele.
Kui Eesti sort lähtuks põhimõttest, et rahvusvahelistele võistlustele saadame vaid need, kel statistiliselt võimalik tulla esi(kahe)kümnesse või medalitesse, siis meil ei oleks tiitlivõistlustelt senini ühtegi medalit. Sest vaid Eesti meistrivõistluste taustaga maailma tippkonkurentsis läbi ei löö.
Tippsport on eeskätt meelelahutus, kus kummardatakse võitjaid ja eesmärgiks on enamasti vaid võit. Kuid tippspordil on ka teine ja vaat et olulisem pool -- tipud on eeskujuks laiapõhisele spordiharrastusele, olgu see siis suusatamine, jooksmine, pallimängud, kettagolf või mis iganes muu spordiala. Ning tippsport näitab tänases maailmas juba pea ainsana, et millegi saavutamiseks tuleb teha palju tööd ja olla järjepidev. Ning et kogu elu on tegelikult võistlus.
Meile ei teki ühtegi uut Noolt, Šmiguni, Salumäed, Sildaru, Lehist, Jefimovat, Jaansoni, Mägi jne jne jne kui tänastel lastel ja noortel ei ole silmnähtavaid eeskujusid. Kui mõni spordiülekanne paneb kasvõi ühele lapsele pähe mõtte, et "vau, see on lahe harrastus, tahaks ka proovida", siis on ka kohad viiendas kümnes oma eesmärgi täitnud.
Keskealiste wannabede lõpmatud heietused Tartu Maratoni 473. vms. koha ja kaugete maade rattareiside kohta on vahest huvitvad lugeda kuid see ei ole sport, vähemalt mitte tippsport. Ning nende suure ego ja väheste teadmistega ajakirjanike sellised sportlasi ja spordialasid maha tegevad arvamusavaldused kindlasti ei suurenda tippupürgijate hulka.
Pulleritsul on tööd palju. Meedia areeni peab puhtaks rookima. Seda et eesti sõduritel ukrainas vähe moona on teada ja seda kirjutagu teised. Kas meil sõjablogijaid vähe?
Padre ilmselgelt tallas taaskord kellegi konnasilmade peal. Kelle, sellest pole raske aru saada.
to 11.41
Siin pole muud lisada kui eesti vanasõna "pikk jutt, sitt jutt".
Väga õige, 12:19. Sest tõepoolest, 11:41 on kirjutanud pika kommentaari, aga kiitus sellele, kes loeb sealt välja üheainsagi argumendi tema esitatud väite "Priit, sa oled nüüd taaskord ette võtnud teema, millest su mõistus ja teadmised üle ei käi" tõestuseks.
Lugesin ootusärevalt ja lootusrikkalt, et 11.41 ütleb lõpuks, mis mu analüüsis on valesti, kus olen eksinud - aga ei midagi, ei kärbsemustuse jagugi midagi. Aga pange tähele, kui bravuurikas avaväide: "Priit, sa oled nüüd taaskord ette võtnud teema, millest su mõistus ja teadmised üle ei käi."
Väitele ei järgne mitte mingisugust tõestust. Mitte midagi minu esitatust pole ümber lükatud. Sellepärast, et ega faktidega saagi vaielda. No kuulge, kas see on mingi argumentatsioon, et "tippsport on eeskätt meelelahutus"?!
Ootaks ikka asjalikumat ja argumenteeritud väitlust. See, mis te esitaiste, 11.41, on tühipaljas jahumine. See, mis te teete, on sama ajuvaba, kui ma analüüsiks RAV4 ökonoomsust selle masina näitajate põhjal, aga teie tulete siis vastu kuulutama, et hoopis ühistranspordiga peab sõitma, sest see on loosungite järgi moodne ja keskkonnasäästlik. Teisisõnu; argumentide puudusel te nihestate debati sinna, kus saate vehkida kulunud loosungitega.
Kuulge, mehepojad, igale kõrvaltvaatajale on näha, et teist pole siin väitluses Priidule mingit vastast.
Õige Priit, see ,et mees ajab kägu mingist tippspordist on absoluutne kretinism. Ei ole sellist asja nagu tippsport, lihtsalt ei ole. On hulk meelelahutuslikke võistlusi, millega toetajatelt raha välja luristatakse. Tavaline äri. Kahju, et mõningaid võistlusi kipuvad mõningad ajakirjanikud ülistama justkui oleks tegu maailma keskpunktiga.
Priit, selles 14:41 postituses on üks konkreetne küsimus, millele Sa vastata ei taha või ei oska -- Arusaamatuks jääb, mis sellise arutelu ja postituse mõte olla võiks kui välja jätta silmnähtav soov ERR-le ja Eesti laskesuusatmisele lihtlabaselt ära panna.
Fakte oskad Sa (vahest valikuliselt) välja tuua ja neist ka miskeid järeldusi teha (aga nagu Sa isegi oled varasemalt maininud -- faktidest saab teha ka valesid järeldusi) kuid mida me selle (ja mitme eelmise pea-aegu samasisulise) blogipostituse juures nüüd uut teada saime?
Sinu enese sõnu kasutades -- need postitused on sisuliselt tühipaljas jahumine...
Või siis kui veel Sinu näidet kasutades samaväärne kui võrrelda RAV4 jalgrattaga ning tulla faktide põhjal järeldusele, et RAV4-ga saab Tartust Elvasse kiiremini kui jalgrattaga ning seejärel kirjutada sellest arvamusartikkel.
Kas Sa siis arvad, et rahvusvahelistele võistlustele saadame vaid need, kel statistiliselt võimalik tulla esi(kahe)kümnesse? Kui nii, siis kuidas me need isikud üles leiame, st. kuidas me ilma otseses võistluses võrdlemata saame teada, mitu minutit ja sekundit keegi suusarajal maailma liidritele kaotab? Staadioni jooksualadel on see veel teoreetiliselt võimalik kuid suusatamises ja ka näiteks sõudmises võimatu...
Ja lõpuks -- milline on Su vastuväide varasemale väitele, et tippsport on meelelahutus?
Kui tahad diskussiooni pidada siis püsi palun ise teemas, argumenteeri ja ära muutu manipuleerivaks ja üleolevaks a la no kuulge, kas see on mingi argumentatsioon...
Ah, et ERR-le ja Eesti laskesuusatamisele pannakse ära? Mida ERR ja Eesti laskesuusatamine nüüd küll peale hakkavad?
ERR ja Eesti laskesuusatamine end Priidust vaevalt häirida lasevad. Põhiküsimus on pigem see, miks Priit selliseid lugusid oma blogis järjest avaldab. Mida tõestada tahab ja kellele?
See aasta tuleb vabas stiilis suur mõõduvõtt. Kahjuks küll poolpikk. Sellegi poolest peaks äkki osalema. Kas Priidule on see jõukohane, no kasvõi matkatempos, et saaks tavaliste Jüridega mõõtu võtta ja näidata, et milline on õige mehe matkatempo mis ei päädi negatiivsete tagajärgedega?
Kaotusprotsent võitja tulemusest on vägagi valiidne meetod sportlase tulemuse hindamiseks, juba Kindral selgitas avalikkusele sellega suusameeste sooritusi. Mõnel mehel on aastatetagused blogipostitused suisa lugemata. Ai, ai, ai!
Palun osake lugeda, palun! Kirjutise mõte on juba pealkirjas suurte rasvaste tähtedega välja toodud: kuidas hinnata Eesti sportlaste tegelikku taset. Kas seda on tõesti nii raske lugeda?
Miks keskendun laskesuusatamisele? Sest sel alal on kõige suurem ja stabiilsem Eesti esindatus, samal ajal on laskesuusatamise ümber löödud palju lokku ja tekitatud ootusi, mis paneb küsima, kui põhjendatud on need jutud tublist treeningtööst ja sisukatest esinemistest, mida meile on hooaja eel ja selle käigus serveeritud. Toon välja selge mõõdiku, mille alusel sportlase taset hinnata argumenteeritumalt, kui et "oli igati korralik sõit" ja "esines oma paremate päevade tasemel". Spordis on kõik mõõdetav, aga ei ole eriti neid, kes mõõta tahaks; selle asemel tulistatakse puusalt subjektiivseid, argumenteerimata hinnanguid. Kõigest sellest ehk oma sissekande mõttest olen sissekandes ka väga selgelt kirjutanud. Ma ei saa aru, kuidas mõni ei suuda sellest aru saada. Või on asi selles, et ei soovitagi aru saada?
Andrusel oli kah kaotusprotsent enne tiitlivõistlusi kõvasti üle 10%, keegi ei arvanud teda selle pärast veel koondisest välja. Alaver ei ole kiuslik inimene, teadis, milleks hoolealune võimeline on ja ei allunud allaliidu šantaazile. Kaitses omasid ja hoidis lippu kõrgel. Õige Eesti mees. Kahju, et poliitkorrektne ei ole teda auväärsena meenutada suures avalikkuses, sest massoonide mustad põrgukoerad naksavad kõigil sellistel austajatel püksid tagant ribadeks, hea on kui kellad terveks jäävad.
16:37le: Kas see pidi mingi süsimust iroonia nüüd olema või mis?
Laskesuusatamises on nähtavust ja saksa raha. Murdmaasse on vaid Skandinaavia jäänud. Laskes on kogu Euroopa, Rumeenia, bulgaaria Montenegro leedu läti, keda murdmaasuusas ei näe. Tase kõvem. Nii et murdmaas tuleb koht protokollis parem kui laskes kus 150 võistlejat peal. Selles valguses ütleks Ilvese 5-9 kohad sama mis 71 - 81 laskesuusatamises. Pullerits peaks korra majja lööma.
Pullerits õppis Kolumbias massoonide klannidel vahet tegema. Osad on head osad pahad, tuleb teada kes on kes
Täitsa Priiduga nõus. No kuulake neid laskesuusa teleülekandeid. Suur ülistamine, mis kohati lausa piinlik ja arusaamatu. Eriti üks kõneleja seal poeb või nahast välja.
Laskesuusatamine on huvitav ja põnev spordiala. Aga selle käsitlemine ja kiidulaul selle ümber on naeruväärne.
Nooh, lugemisoskamatud, norisite ja norisite, kuni saitegi Pulleritsult litaka kirja. Paras teile!
16:43 Mis pagana iroonia? Nii oli ja on. Oli mees, kes täitis rahva soovi medalite osas, ta teadis, milleks mehed võimelised on ja kuidas maailmas asjad käivad. Tegi ära, nii nagu toona kombeks oli. Hundina huntide seas. Tegelikult on ju mille üle uhkust tunda. Eks lõpus läks asi väga käest ära, maailmapilt ähmastus ja ei jaganud enam muutunud tuuli ära, lasi endale ise vee peale aga mis tehtud see tehtud. Küsime nii, et kas ketta lennutamine liitis rahvast samamoodi kui suusakunni tiitli ära krabamine? Subkjektiivne tunnetus oli, et palju vähem, sest rahvas mõistis, et ainsad juubeldajad ja ketta lennu märkajad olid Maarjamaalased. Selles ongi probleem.
Ega see kommentaatorite liigne familiaarsus sportlastega üldkokkuvõttes ei tule kasuks kellelegi ükskõik mis spordialal. Aga Pavarotikese pidev kiidulaul frau Ermitsale on piinlikkuse uus tase.
1994 juunis leiti Notre Maidre katedraalist poodud mees. Sokkide väel ja taskus kitse sarv. Kutsuti kohale spetsialist eriteaduste akadeemiast. See uuris asja ja ütles et massoonide kättemaks. Pariisis oli sel õhtul vaikne
Hr.Pullerits ja blogi omanik. Kas teie pädevus ja hea tutvus lubaks uurida midagi olulist, mille taha jäävad tulemused kaudsemas mõttes. Raha! Kuidas on ESL rahastus ülesse ehitatud? Kuidas ikkagi saab raha ja kui palju nt.noor 8...10...12...16 aastane noor suusataja nt.suusahüppaja ja mäesuusataja kui tegu on kodumaa parimaga kes võibolla jõuab ka tiitlivõistlusteni. Jah võibolla, sest et sinna jõuda olekski vaja raha ja toetusi.
Või ongi nii, et noored peavad pangalaenu paluma võtta vanematel et treenida konkurentsivõimeliselt. ESL on olemas sportlase jaoks kuidagi vähe...mõtlen noori just.
19:33, tuleb jällegi tulla tagasi Kindrali parima praktika juurde. MA-d peetakse edukaks treeneriks, kes seda ka kahtlemata on, sest võidud räägivad enda eest - kaotusprotsente loeti meie tulemuste järgi(!!) -, ja tema oskuste järgi tundsid huvi sellised kõvad koondised kui Soome ja Venemaa - absoluutne tipp. Kuid ta oli kõvemgi müügimehena. Suurt Spordi Müügimeest on tänagi vaja. Vaja on lugusid, napisõnalisi mesijutte, pigem mõistukõnet, mis avavad Liiva-Annuste rahakotirauad. Ja need unelmad saavad teoks!! Lapsed ei vaja raha. Käärikul on mega kompleks valmis. Tasustajõud on need, mis võidu koju toovad, nii et kogu natsioon saab uhkust tunda.
Liiva-Anus tuleb spordist eemal hoida. Sama on ka Sõõrumaa. Ja Neinar Suli.
16:37 ja 17:23 on hea näide tüüpilisest lambist möliseja, kes faktidega tutvuda ei viitsi. Veerpalu saavutustega on lihtne tutvuda näiteks fis-ski kodulehel, seal on kõik tema ametlike võistluste tulemused kirjas. MK etappidel ei enne ega pärast tiitlivõistlust ei kaotanud ta kusagil "kõvasti üle 10%" võitjatele. Isegi ebaõnnestunud võistlustel olid need kaotused tublisti alla 5%.
Ja kui kettaheide on nii mõttetu sport, et seda vaatasid ainult eestlased, siis miks valiti aastatel 2012-2014 3 korda järjest Saksamaa aasta sportlaseks kettaheitja Robert Harting? Sakslastel on ometi erinevatelt aladelt kõvasid sportlasi jalaga segada.
Mõnel jopskil lihtsalt on vaja kogu aeg oma rahvuskaaslasi maha teha ja nende saavutusi pisendada.
Aga Veerpalu pani topingut. Mis protsendiga, jääb igaühe ise otsustada.
23:22, igal asjal on oma varjupool. Pealegi tuleb faktidega täpne olla. Viimaks, praegu on teemaks Padre asjalik metoodika, mis pole taevast sadanud. Püsime teemas.
Doping, valemäng, perverdid treeneritöös on teine teema.
Ei, perverdid treeneritöös ei ole teema, neid ei ole olemas. Padre on seda siin faktipõhiselt ilma igasuguste emotsioonideta korduvalt tõestanud. Treener ei ole kunagi pervert, isegi kui teised kõrvalt näevad ja arvavad, et suht pervo.
Doping ja valemäng (näiteks keelatud jootja kasutamine), tõepoolest, on ajalooliselt vahel harva olnud probleemiks.
Põhiline on ikkagi protsentarvutus ja selle põhjal oma faktide arvamine.
Kas pervo on see, kes teeb või see, kes kõrvalt vaatab, selles on küsimus.
Kui tahame et oleks Eesti sport siis tuleb kajastada oma alasid, vehklemine, jalgratas, kergejõustik, isegi siis kui hetkel seal uudist pole. Vaatame Postimeest, soome rallimehed, mingid kaguameerika jalgpallurid, keegi norra vanamutt kes 96 aastaselt ära suri. Ütleme ausalt, mida pakub lugeda postimehe sport ajab oksele
Kui eestlased veel laskesuusas medaleid võitsid, küll harva aga võitsid, siis ETV laskesuusatamist ei näidanud. Ühel hetkel pandi aga ETV-s asjale raha alla ja hakati ala "populariseerima". Kas alates sellest hetkest on Eesti laskesuusas sportlikud tulemused paremaks läinud? Või on kogu ressurss suunatud siiski väikse kildkonna elukvaliteedi parandamiseks? Et üks teatud härrasmees näiteks saaks oma saunas asuvat kollektsiooni jooksvalt kasvatada?
Kes on see härrasmees?
to 10:58
err TA TI
Priit - lugedes läbi postituse ja eelnevad kommentaarid (s.h. Sinu enese selgitused) peab väide, et "oled nüüd taaskord ette võtnud teema, millest su mõistus ja teadmised üle ei käi" pigem paika. Miks?
* Tulemuste osas ajalised kaotused ja protsendid on kõik korrektne, st. IBU lehelt Sa andmeid otsida oskad ja protsendiarvutus peab ka paika.
* Tulemuste võrdlemiseks oled kasutanud skaalat maailma eliit – kaotus 1-3%; rahvusvahelise tasemega sportlane, MK-sarjas tulemusi näitav sportlane – 4-7%; tubli sportlane – 8-10%. Siin hakkab asi metsa kiskuma -- puudub igasugune põhjendus, miks just selline skaala on valitud. Kui tahad teha tõsiseltvõetavat analüüsi, siis skaala peab olema põhjendatud veidi põhjalikumalt kui "(tundmatuks jääda sooviv) asjatundja rääkis". Ehk siis siin on metoodiline viga -- pole selge, kas valitud meetod tulemuste hindamiseks on piisav ja õige. Selgituseks -- kui meil on skaala "15-20 kraadi - jahe; 20-25 kraadi - soe; 25-30 kraadi - palav", siis see peab paika elutoa või kontori kohta aga ilmselgelt mitte sauna leiliruumi või külmkapi sisemuse kohta.
* Kuna sa oled valinud hindamiseks laskesuusatajate tulemused, siis teed veel ühe vea hinnates vaid ühte komponenti. Laskesuusatamine koosneb kahest alast -- suusatamine ja laskmine. Võistlustulemus koosneb mõlemast -- hea tulemuse saamiseks peab ühelt poolt sportlane kiiresti suusatama ja täpselt ning võimalikult kiiresti laskma, teisalt eelnev suusatamise kehaline pingutus ja tiirus tegutsemise kiirus mõjutavad laskmise täpsust.
Kui Sa nüüd vaatad nii eelmise aasta kui jooksvat naiste maailmakarika seisu, siis hetke üldliider Franziska Preuss kaotab suusakiiruses 5,2 sek/km aga on lasknud pea-aegu ideaalselt (97/90). Tuuli Tomingas kaotab praegusel hooajal suusakiiruses 11,8 sek/km ja on lasknud 91/87 ning on kokkuvõttes 24. Eelmisel hooajal kaotas Tuuli suusarajal 6,8 sek/km ja lasi 82/78 ning oli kokkuvõttes 46. Ehk siis -- kaotussekundid suusarajal ja lasketäpsus on kahe erineva komponendi statistilised näitajad kuid ei saa ega tohi teha ühest järeldust, et väiksem kaotus suusarajal parandab laskesuusatamises alati tulemust. Võib parandada aga ei pruugi parandada.
Last-not-least -- tuleviku eeldatavate tulemuste ennustamisel tuleb arvestada seda, kas sündmus, mida hinnatakse on perioodiline või mitte. Näiteks Tartu keskmine maksimumtemperatuur juulis on eelnevate aastate andmetel umbes +25 kraadi. Kuna aastaaegade vaheldumine on perioodiline ja kuu keskmine temperatuur on vägagi seotud aastaajaga siis võime päris kindlalt väita, et ka 2024 ja 2025 aasta juulis on Tartus keskmiselt umbes +25 kraadi sooja. Igal juhul mitte +35 kraadi ega -5 kraadi.
Spordis sedasi eelnevate andmete pealt ennustada ei saa -- eelpool mainitud Franziska Preussi tulemused MK sarjas on eelnevatel aastatel olnud (2022/2023 hooaeg ja tagasi) 42., 21., 3., 6. Tuulil on need olnud 46., 114., 47., 50. Siit saab järeldada, et kõrge tulemus ühel hooajal ei garanteeri head tulemust järgmisel ning ka vastupidi. Mis on spordis loomulik -- näiteks Tokio olümpiavõitjast Eesti epeevõistkonnal on peaaegu samas koosseisus hetkel tõsiseid raskuseid järgise suve Pariisi olümpiale kvalifitseerumisel. Võistlus algab iga kord stardipaugust lihtsalt uuesti ning stardihetkel on kõik osavõtjad finišist sama kaugel.
Ehk siis kokkuvõttes -- Priit, faktid ei valeta aga fakte tõlgendades võib saada erinevaid tulemusi. Sa ei kirjuta lugu mitte faktidele tuginedes vaid otsid oma loo juurde sobivaid fakte ja ignoreerid teisi. Ja kuna Su ego on piisavalt suur, siis üritad kõiki teistmoodi arvajaid naeruvääristada.
Minu ülaltoodud hinnang põhineb inseneriharidusel ja kogemustel erinevate suuruste mõõtmisega. Priit, Sinu hinnang sarnaneb tüüpilisele alagaja tudengi veale -- sobitatakse mitte tulemusi skaalale vaid skaalat tulemustega ning jäetakse mõõtmisel osad komponendid arvestamata. Aga kuna sul pole vastavat haridust ja ilmselt ka teadmisi, siis võib Sulle sellised vead andeks anda.
Kes täna meie laskesuusatajatest jõuab 10% sisse?
Kelle on ERR lähetanud Hochfilzeni?
11:36 demagoogitseb jälle- Pullerits tõi välja, et Ermits on jätkuvalt alavormis aga tema toob siia hoopis Tuuli Toomingase tulemused. Saa aru, Toomingase suhtes polegi kellelgi etteheiteid.
11:45 -- 11:36 on juttu on Priidu hindamismetoodikast ja selles esinevatest vigadest.
Priidu esialgse postituse pealkiri "Aitab ülespuhutud jutust ehk kuidas hinnata Eesti sportlaste tegelikku taset" -- seega ka Priit räägib mitte Ermitsast vaid kõikidest laskesuusatajatest.
Regina Ermitsa käesoleva hooaja statistika on +12,3 sek/km; 79/91 ning koht üldjärjestuses puudub kuna punktikohale (40 sekka) pole Regina sel aastal jõunud.
Siit veelkord järeldus, et vaid suusakiiruse hindamine viisil kuidas Priit selle välja tõi ei anna õiget ja täielikku pilti sportlase seisust - Regina kaotus suusarajal on pea-aegu sama kui Tuulil kuid tulemused ei ole võrreldavad. Samaväärse suusakiirusega on Tuuli teeninud 43 ja Regina 0 punkti.
Tiirus puusse pandud lasud konverteeritakse ju sõitu - trahviring või lisaminut. Milles probleem?
12:09 -- veel üks nüanss, millest tuleb aru saada -- mida mõõdetakse ja kuidas.
Kui ülekandes või IBU lehel räägtakse suusakiirusest, siis peetakse silmas puhast sõiduaega (suusataise aeg) ilma tiiru läbimise ja/või trahvideta.
Ekraani allservas jookseb ja protokollis määrab koha distantsi läbimise koguaeg (suusatamise aeg + laskmise aeg + karistussekundid/minutid
Mis see pealkiri siia puutub? Ühtegi raamatut pole mõtet hinnata kaane järgi ja jutt käib ikkagi endiselt amatööride tasemel esinevast Ermitsast, keda üks telekommentaator taevani kiidab, sest ta kutsuti pulma ja joodeti kõht kalleid napse täis.
Miks peavad naised püssiga suusatama?
11.36 proovib jälle musta valgeks rääkida.
Lõpuks ka asjalikku kriitikat. 11:36-lt.
Olen teadlik, et laskesuustamises määrab lisaks sõidukiirusele tulemuse ka laskmistäpsus. Seda viimast ma ei oska hinnata, ei ole ka kursis, kuidas seda treenitakse. Märksa selgem on asi sõidukiirusega, mille arendamisest üht-teist tean ja mis on selge näitaja sportlase funktsionaalsest võimekusest ka mittestandardsetes oludes, kuna seda saab alati võrrelda enam-vähem samades oludes (eraldistardist) või täpselt samades oludes (ühisstardist) alustanud konkurentide sõidukiirusega. Seetõttu ongi kaotuse protsent kõige kõnekam näitaja.
Nõus, et protsentide jagamine tasemeteks on üksjagu meelevaldne. Hea meelega arvestaks siin 11:36 paremat ettepanekut, mis annaks valideerituma skaala, kuid millegipärast arvan, et siin jääb isegi tema inseneriharidusest vajaka. Igal juhul siin mu väljakutse talle: milline võiks olla argumenteeritud tasemetesse jagamise skaala?
Ma ei pretendeeri oma arvutus- ja arutluskäikudega absoluutsele tõele, ent väidan ja olen kindel, et olen pakkunud välja mingidki objektiivsemad kriteeriumid, mille alusel hinnata sportlaste esitust ja taset, kui seda on kommentaatorite, sportlaste enda, treenerite ja fanaatikute subjektiivsed hinnangud.
Vähem möla, rohkem fakte!
Meie meeste sõit läks kohutavalt, kõigil kaotust rohkem kui 10%. Parem mingu Pulleritsuga ovaalile tervisesporti tegema.
Aga hei-hoo, kuidas naistel sõit välja tuleb?
No selge, siis peaks tegema loosimise, et iga kord oleks uus meie amatöör stardis, ja vaatame, et kuidas välja tuleb. On vähemalt mingigi vaheldus nii nagu Eesti Laulul.
Mis neist protsentidest ikka arvutada. Tase on teada mitmes kümme. Arengu hüpet pole kerge teha. Minna kas norra või saksa klubidesse harjutama , nagu Ilves. Aga ka siis pole edu garanteeritud. Muskel peab olema.
Küll kiidavad. Osad alad on mitmevõistlus, no suusata kõige kiiremini aga lased mööda siis pole midagi teha. Ilves võib hästi hüpata aga suusatamine kus? Kümpis võib paar ala kinni panna aga null teibas mis siis ? Et peaagu kõva tulemus?
Kristo Siimer täna ühe trahviga 59.
Aga koht ei ole näitaja, näitaja on protsent. Tal sõidukiiruses kaotus parimale sel hooajal suurenemas, kärisenud juba 12,5 sek/km peale. Mullu oli 9,9 ja tunamullu 10,1.
Raido Ränkel täna 66. (3) ja Robert Heldna 84. (2) 97 lõpetaja seas.
Naistest Tuuli Tomingas 31. (3) ja Regina Ermits 66. (2), Hanna-Brita Kaasik 79. (4).
Ermitsa kaotus püsib stabiilselt 12,3 sek/km, aga Tominga kiirus kasvab, st kaotus kiireimale väheneb, nüüd jõudnud see hooajal 10,2 sek/km peale. Kuid eelmisel hooajal oli see keskmiselt 6,8. Vaid mulluse hooaja esimeses stardis küündis ta kaotus kiireimale üle 10 sek/km kohta, edaspidi oli märgatavalt väiksem.
Kuule, katsu nüüd olla. Tominga “analüüs” on täiesti meelevaldne jura.
Tiirus tuleb kiiresti ja täpselt lasta. Need sekundid mida distantsil maha viilid olulist edu ei anna. Sõit läheb kiiresti. Naised sõitsid 7,5 km koos kahe laskmisega ja ainult 20 min. Väga kiire liikumine. Võidad/kaotad tiirus mitte distantsil.
Tuleb teha nagu vene lõvi Vladimir Barnašov, sõitis keskmiselt lasi mõne paugu mööda aga kokkuvõttes ikka medalil. Mis siin keerulist? Kas laskesuusatamise knou hau Eestimaalt kadunud?
Korrigeerin sihikut, 18:29.
Tomingal oli täna 9. sõiduaeg, kaotust kiireimale 47,2 sekundit. (Mu eelmises kommentaaris viidatu ei ole vale, seal on arvestatud hooaja keskmist ajalist kaotust ja selle dünaamikat.)
Ermits oli täna suusatades aeglasem kui Kaasik, kaotus kiireimale 2.24, Kaasikul 2.20. Sõidukiiruselt olid nad 67. ja 66.
Seevastu tiirudes oli Ermits täna eestlannadest kiireim, kokkuvõttes 39., kaotust kiireimale 14 sekundit.
Tomingas oli tiirudes 61., kaotust seal kiireimale 16,4 sekundit.
Mis me siit näeme?
Näeme seda, et põhivahe tuleb mõistagi distantsil, mis näitab veel kord, miks on peamine keskenduda analüüsis sõidukiirusele. Laskimises on Ermits Tomingast koha poolest kõvasti eespool, kuid sekundites on vahe tilluke, ainult 2,5.
Üks ajaraiskamine jälle vähem. Pariisi olümpiat pole mõtet vaadata.
Legendaarne vene treener Aleksander Medvedtsev õpetas, küta kõva tempoga siis tuled tiiru, paned trahh-trahh märgid maha ja vperjott, järgmisele ringile. Finišeerid üleni tatine ja vsjoo
Keemia Matil oli umbes sama teooria. Toolikul kah, mis muidugi Ilvese peal millegipärast ei töötand.
Täna lehes väga tõsisel teemal lugu:
https://leht.postimees.ee/7915130/nadala-solmkusimus-kas-eesti-raiskab-aega-ja-joudu-ebaolulistele-vaitlustele
Doktor Pullerits ei peaks suusatrenni peensustega tegelema vaid vaatama, et meedias oleks võrdselt esindatud eesti rahvuslaste, vene natside ja juudi seltsimeeste hääled. Kas meil on demokraatia või ei ole, kuused palgid?
Miks härra Ränisoo tundis just sel nädalal vajadust sõna võtta? Kaitseväes ja kaitsetööstuses läks järsku lahti suuremat sorti sebimiseks- välja vahetati plekilise minevikuga kaitseliidu ülem, härra Terras sai hästitasustatud kohast riiklikult sponsoreeritud miljoneid kahjumit tootva ettevõtte juhatusest priiks ja nüüd siis selline sõlmküsimus. Kokkusattumus?
Kindral Terras sobis väga hästi araablaste kaitsetööstusfirmasse, on ju tänane poliitik fossiilkütustel töötavate juhitavate elektrijaamade ja õlitehaste eestkostja kogu konservatiivse poliitleeriga. Juhitavad jaamad on juhitavad seni, kuni nad rikkis pole.
Kas nn opositsioon pole peaministri parteid kritiseerimast sõjaratsul kappamast. Ta on saanud koguni sõjaprintsessi nimetuse. Nüüd on olukord muutunud või? Hõiguti ju, et Ukraina sõda pole meie sõda, me oleme neutraalsed, meie rahvas on ilma sõjatagi jännis. Riigieelarve vastuvõtmist, millega pannakse paika Eesti kaitse kulud, ja mis on tänavu pretsedenditult suured, ning see kehvem pool kah - tulud, blokeeritakse Eesti parlamentarismi ohustavalt. Valimiste eel nokiti kaitseväejuhatajaga. Õnneks pole KVJ suu peale kukkunud ja pani vastu, ja nii edukalt, et nood jäid mitmest parlamendikohast ilma. Õõnestavad raisad. Välisvaenlasega on asjad selged, kuid seesmiselt õõnestajatega on lugu segane.
Väike kaabu kuulutas sel nädalal riigikogu kõnepuldist, et tuulegeneraator koosneb kallistest ja eksootilistest materjalidest aga fossiilkütusel ringi aetav generaator on hea ja odav. Selline loogika siis.
Säh, ja sahmaki uuring üles leitud, oo sport sa oled ajaraisk - https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120253978/uuring-tervisesportlased-elavad-tapselt-sama-kaua-kui-need-kes-end-liigutada-ei-viitsi
Õnneks on spordijuhtide seas ka mehi, mitte laveerijaid ja issameie pobisejaid.
https://sport.postimees.ee/7915247/maailma-kergejoustikuliit-ei-uhtki-venelast-olumpiale
Doktor Pullerits on tubli mees ta paneb kõigile litaka ära kui vaja.
Pullerits on tubli mees jah, peaasi et Ansipiga liiga palju ei sõbrusta, ikka rahva poolel on.
Pullerits on alati rahva poolel.
Minu noorpõlve lemmikul Sebastian Coe'l on süda õigel kohal.
Ta kommenteeris ROKi otsust: «Te võite Pariisis näha mõnd Venemaa ja Valgevene neutraalset sportlast, lihtsalt kergejõustikus seda ei juhtu.»
Sebastian Coe ROKi presidendiks!
Maha Bach!
Kui Pullerits on rahva poolel siis mida ta nii tihti Kadastikuga sehkendab?
Eesti spordireporteritele võiks öelda, et nad ei kasutaks venekeelset sõna tuhh (vaimu või võistlusvaimu tähenduses), isegi kui spordimehed (ja isegi üks 20 a jalgpallineiu) seda kasutavad. Muudkui tuhh ja tuhh, ära juba hakkab tüütama.
Jaja, mis tuhh, see seto sõn, pange ikka võro kiele himmo vai huuga - kõ̭iḱ olliq himogaq aśa man; tei suurõ huugaq tüüd. Kohe eesti keele moodi.
Ilmselt tänased sportlased ja ka nooremad reporterid isegi ei tea, et sõna "tuhh" tuleb vene keelest. Eks neid sõnu ole veel. Näiteks sellise toreda sõna nagu "jebima" kasutamisel ka paljud pole kursis sõna päritoluga, kasutatakse lihtsalt "jamama" või "jändama" sünonüümina.
Jalgpallurid ju vene kultuurist ja paljud teised spartsmenid.
Kaabud mainisid oma tänases raadiošõus seoses Postimehes avaldatud julgeoleku teemalise looga Pulleritsu. Järelikult oli hea litakas, kui kohalikud putinistid kiljuma hakkasid.
Eks see mainimine on kaabudega pariteetsetel alustel kui artikkel läbi lugeda. Tõsi ta on, et hurraa propa on algusest peale mõõdutundetult lollidele suunatud. Saame ju kõik aru, et vaatamata parimale kaitsevõimele ajaloo jooksul, mille kilp on suunatud itta, meid kuidagi häda korral ei päästa. Võimekust on lihtsalt liiga vähe. Parim garant on see kui kõik meie parlamendiparteid omavad toimivaid ärilisi ja ka natuke poliitilisi kontakte idamaiste varade haldajatega. Siis on lootust, et kaitsevõimet pole vaja Ukraina kombel testida ja probleemid saab lahendada allkirjadega paberil nagu hääl Pätsu ajal.
Pullerits ajab õiget asja.
Pulerits on õige mees.
Hea kirjutaja 21.08
Minu noorel lapsel kulub raha igaks treeningpäevaks samapalju kui enamus lastel terveks kuuks. Ei piisa suurest tahtest tänapäeval ja mäesuusatamist/suusahüppeid ei tehta Kääriku uues kompleksis.
Ma loodan ehk keegi teab soovitada kuidas üldse tuleks leida treeninguteks noorele raha? Tegu ei ole hobiga ja kui noor peaks ka tõesti vanemate palgast tippu jõudma, siis enam ei olekski abi vaja ju...seda oleks nüüd vaja kui noor on arengus 8,10, 12 aastane.
Soovitusi?
8,10,12 aastase treenimine on vanemate kiuks. Projekt. Lastekaitse tuleks kaela saata.
Meie vehklemisnaistes on duhhi. Naiskond pani Vancouveri finaalis paika Padre lemmikmaa peale Ameerikamaa. Ira, Julia, Nelli, Kristina vehklesid võistkondlikult. Esile tooksin finaalis võimsaid naiselikke karjeid edu järel vallandanud Julia, kes tõi kaotuset välja ja viis punktidega meie naisi edusse. Vanameister Kaaberma tõmbas kaardipakist viimaseks raundiks jälle õige kaardi, Krissu vormistas külmavereliselt.
Sorri, mehed, seekord õhtuse vööndi muusikapala on selline:
https://www.youtube.com/watch?v=ullCwVeHCkg
Lisan kohe juurde täpsustusi.
Lemmikutest: Peale Eestit tuleb kohe USA, kui PP postitusi analüüsida.
Julia on tubli tartlane, teeb imesid ka Maarjamõisas. Kuid Pullerits on siiski kõvem kui Julia, millest kõneles omaaegne lehelugu.
Keelt tuleb ka osata: tuhh tähendab moodsamalt tuhandet. Duhh on vene pärimus, mis meie vehklemiskoondust arvestades on õigustatud.
Eesti keeles on seesama tuhh. Küll me aru saame mis tähendab. Meie vehklemine on kõva küll. Mehed võiks ka järgi tulla.
Normi määrab ikka Eesti Keele Instituut. Padre on meie keelekasutuse suhtes niigi ületolereeriv. Ise on ta muidugi väga kõva.
Lugesin äärmiselt tähelepanelikult kogu seda teadusest kubisevat postitust + kommentaare. Üheselt sain selgeks et maletaja edukus sõltub pea ümbermõõdust. Kuna liikumiskuru P.Adre kognitiivse üldkulgemise teooria valguses ka närviimpulsside tõhusus sõltub nende hulgast ja teeb märksa ehvektiivsemaks käikude e4-c7 ja h3-b5 vahel valimise mis lõppkokkuvõttes põhjustab vastasele ületamatuid probleeme.
Mai Narva on kõva. Teda tasuks kajastada ka võhmameeste blogis. Tema treener on USA kodanik Jaan Ehlvest.
Vehklemine on suur ala. Kõvasti panevad hiinlased korealased kolumblased ja euroopa suured rahvad. Male on suur ala, juudid ja hiinlased ja venelased panevad malet mürinal. Jooksmine on suur ala, keenlased hispaanlased ja ameerika juudid jooksevad kiirelt nagu tuul.
11:44 eestlased on ka kõvad jooksjad ja maletajad. Jahimehed ka, pole vahet puuma või karu, kõmm ja kutu.
Kolumbia ülikoolis tudengid mässavad. Pullerits peaks asja paika panema. Pärast hakkavad veel Tartu omad õigust nõudma
Ordumeister hoiab TÜ rektoril silma peal. Selles osas on asjad kontrolli all.
Jah, nii see on, 15:12. Või oli.
https://www.nytimes.com/2023/10/12/nyregion/columbia-university-israel-hamas-protests.html
Siin blogis Hamasi ja nende toetajaid ei toetatata. Selge?
Las Kadastik ja Pullerits koos kontrollivad narratiivi, siis saab eesti rahvas rahulikult magada.
Nyt kirjutab muidugi et Hamas. Rahvas seisab palestiinlaste poolt. Hoia Pullerits valvel.
21:08, jah, laste sportimise peale kulub raha. Trenn pluss varustus. Mingi toetus on KOVi poolt, mingid soodukad tulevad spordiklubilt. Mure on suurem, kui pere on suur. Mul läheb keskmiselt 100 eurot lapsele kuus. Pole ju hull kulu. Aga see on lapse arengut silmas pidades väga vajalik väljaminek.
Selge, et sa oled tubli mees, mõtled olulise teema peale.
Sport on vabatahtlik.
Kui mõni teine lapsevanem tahab, et tema lapsest saaks biitel, kas siis peab riik tema trummid, kitarrid ja sündi ning õpetajad kinni maksma?
Postita kommentaar
<< Esileht