Nüüd on siis pakul nende meeste pea, kes on kogu aeg rääkinud ja korrutanud, et aeglaselt tuleb trenni teha, aeglaselt. Mitte et sõidad trennis ja võistlusel ühesuguse kiirusega, paned tasapaksu.
Et kui kiirelt tahad sõita, siis tuleb rahulikult põhja laduda, on kuulutanud need mehed, kelle pea on pakul. Sellepärast on pakul, et kui nende nõuanded tulemust ei too, siis... nad ei taha teada, mis siis juhtub.
Olen sel talvel suusatanud aeglaselt, nagu mulle aastaid on püütud pea sisse taguda (kuid enda pead seni pakule pole pandud). Alustasin detsembri algul tempoga 6.34/km, nagu näitab Strava. Seejärel tõstsin kiiruse 6.05/km peale. Järgmisel nädalal, kuna tööpäevadel jäi vahe sisse, lasin tempot algatuseks taas pisut alla, 6.21/km peale. Ja tõstsin järgmisel päeval 5.44/km peale. Ei tea, kas läks liiga kiireks?
Möödunud nädalavahetuse laupäeval sõitsin 5.36/km ja pühapäeval 4.54/km. Eks see pühapäevane sõit oli väikse aga’ga, sest rada oli läikiv – mitte jäine, aga ütleks, et niiskepoolselt libe. See-eest polnud pidamist absoluutselt.
Kõik sõidud olen seni teinud klassikatehnikas, sest uisutehnika, nagu on öelnud nii dr Leho Rips kui kauane suusaõppejõud Kaarel Zilmer, on minu vanuses saatanast. Nad mõlemad on rohke kogemustepagasiga ja teavad, millest räägivad. Häda neile, kes neile vastu vaidlevad! Kellegi erandlik näide, et «Priit, ma olen sinust vanem, aga panen uisku nii, et valge jutt järel», siin ei maksa. Olge õnnelik, kui teil seni hästi on läinud, aga ärge olge veendunud, et põlved ka homme terved on. Mul piisas eelmisel talvel ühestainsast suusasõidust, et põlved hädakisa tõstsid. Hädavaevu said Moabi mineku ajaks terveks.
4.54/km, olgugi hooaja parim, on valgusaastate kaugusel Jaanus Laidvee suusatempost. Tema «küttis» pühapäeval 46 km tempoga 3.21/km – nojah, küll vabatehnikas, aga ikkagi... Päev varem läbis ta klassikatehnikas 43 km kiirusega 4.13/km. Üle-eelmisel nädalavahetusel sõitis ta enam-vähem sama pika maa samas tehnikas tempoga 4.16/km.
Mu ajad on küll kõvasti paranenud ja Laidvee omad laias laastus samaks jäänud, mis tekitab küsimuse: millal ma Laidveele järele jõuan?
Ja teiseks: kas ma olen üldse õigel teel?
Foto 1: Priit Pulleritsu ratta- ja suusavarustus Tartu lauluväljaku taga. Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 2-4: Suusarajad Tartu lähistel Emajõe ääres. Fotode autor: Priit Pullerits
30 Kommentaarid:
Tasa sõites sulab enne lumi ära kui vorm saabub. Tasa tähendab palju, hästi hästi palju. Kellel seda piiratud aega on tasa sahistamiseks. Kui just samal ajal saaks tööd teha, näiteks intekat üle kõrvaklappide ja telo. Siis võib ju nii panna kah, kõik telefonikõned ainult suusatades.
Eelmise sissekande all olnud kommentaarile selgituseks - vaata, ma soovin, et kõigil minu tegemisi otseselt või kaudselt toetavatel inimestel oleks ohutu ja parem elu - nii määrdemeestel, kui ehitajatel, kui arstidel jne. Ma ei harrasta whataboutsimi , mida Sa suurepäraselt enda puhul demonstreerisid. Ma ei nõua lollusi nendelt inimestelt ja proovin neid ka ise mitte teha. Kuula ka https://sport.delfi.ee/artikkel/120256150/kuula-suusajutud-suurematel-suusatiimidel-on-palgal-keemikud-fluorile-otsitakse-aseainet
Ma jällegi ei tegele südametunnistuse ärapetmiseks tarbetute pseudotegevustega, kui on palju olulisemaid asju, mille nimel tegutseda ja millesse panustada. Aeg, mis kulub pseudotegevustele, tiksub täpselt samas rütmis nagu aeg, mida saab selle asemel kulutada palju tulemuslikumatele asjadele.
Priit, on aeg tunnistada et vanadus hakkab sul lisaks tervisele ja aju peale. Tulemuslikud teod peavad selleks ajaks juba tehtud olema, mis ei tähenda et ärksust vaja poleks.
Suures pildis on ka ratta ja suusasõidud pseudotegevused. Sinu uhket missiooni, "on palju olulisemaid asju, mille nimel tegutseda ja millesse panustada", oleme näinud juba aastaid kuidas sa KTM tegemisi ajakirjandusliku virtsaga loobid. Neid pöidlast imetud draamasid on siingi piisavalt, käitu siis oma sõnade järgi ja järgmisel aastal siis ainult tegusad ja päriselt tähtsad teemad! 👍
P.S.
Viimasel ajal juhtub tihti et siin ei lase avaldada kommentaari, soovitab hiljem uuesti proovida (viskab sellise teate) , mis värk sellega on?
Aeglased treeningud on vajalikud kui treenitakse nädalas juba 4-5x. Väiksema treeningsagedusega võib/peaks ka intensiivsus kõrgem olema, et paremaks saada.
Priit, mees kes regulaarselt suusatab, on alati õigel teel! Seda esiteks.
Teiseks küsimus, et millal sa Laidveele järele jõuad?
Asi on lihtsam, kui sa arvata oskad.
Sinu sõidukiirus esimesel päeval, 02.detsembril, oli 6.34/km.
Sõidukiirus 17.detsembril oli 4.54/km, mis teeb kiiruse tõusuks või sinu arenguks 25,4% ja selleni kulus 15 päeva.
Laidvee parim tempo oli 3.21/km. Kui näitad samasugust arengut, siis jõuad selle temponi 19 päevaga ehk 07.jaanuaril.
Kui aga pidasid silmas Laidvee klassikatemponi (4.13/km) jõudmist, siis kulub sul kõigest 8 päeva, st veel vana aasta sees, 27.detsembril, oleks asi tehtud.
Head harjutamist! :)
Aitäh, treener Mati, sel juhul ma ei püsi üksnes graafikus, vaid lausa edestan seda!
MargusM, mult küsib blogi, et ma iga kord pildimänguga foore, treppe, mootorrattaid, busse, sildu ära tundes ja märkides tõestaksin, et ma ei ole robot.
Treener Mati, mõtlesin veidi nende arvutuste üle sügavamalt järele ning jõudsin esimese emotsiooni järel veidi kainema järelduseni, et aasta lõpp, ammugi veel tuleva aasta algus on ikka hirmus kaugel.
Küsin, kas on ka mõni otsetee Laidvee kiirusteni. Või shortcut, nagu neil Ameerikas öeldakse.
Pean silmas seda, et mis ma ikka harjutan ja tühja tuult tallan, äkki vajutan kohe järgmisel korral gaasi põhja ja teen Laidvee tempole tuule alla. Kuidas tundub?
Jajah, rajale tuleb ikka täis paagiga minna. Siis saab juba edasi vaadata, et palju ja kaua vajutada.
Ütlen alustuseks, et teen viimased aastad suusatrenni valdavalt klassikatehnikas, seda põhjusel, et mulle lihtsalt ei meeldi suuskadel uisutada. Kui minu klassika tehnikat on kiitnud nii Jaak Mae kui Raul Olle, siis vabatehnika samm on vilets. asi mis ei meeldi, ei saagi ju hästi välja kukkuda. Doktor Ripsist pean lugu, kui kui hinnatud spetsialistist, Zilmeri puhul jään endale kindlaks, et tema teadmised olid ehk midagi väärt 30 aastat tagasi.
Isiklikele kogemustele ja vaatlustele tuginedes väidan, et vanus on põhimõtteliselt number passis ja sellele on mõtet tähelepanu pöörata vaid statistilises mõttes, kui vaadelda väga suuri rahva hulkasid. Kõik sõltub siiski sellest, kuidas olete elanud, mida söönud ja kui targalt ning millise eesmärgiga treeninud. Üks suur tõde on see, et mida vanemaks me saame, seda kauem vajab meie organism aega taastumiseks, seda nii treening koormustest välja tulekul, kui vigastuste puhul. Igasuguse väikese ebamugavustunde tekkimisel liigeses tasub koormused maha tõmmata.Valu tekitavast liigutusest mõneks ajaks loobuda ja asendada see mõne analoogse ebamugavust mitte tekitava liigutusega. Kuldreegel on, et pigem teha vähem kui rohkem. Soovi korral sagedasti treenida tuleks treeninguid planeerida nii, et lihased liigesed saaksid piisavalt taastuda, st teha rohkem isoleerivaid trenne. See ,kes loobub arsti või sõbra soovitusel mingist spetsiifilisest liigutusest(näiteks vabatehnikas suustamisest) peab arvestama, et tagasiteed ei ole või see on neetult raske. 15 aastat tagasi vaevasid mind alaselja valud, minu jaoks oli tõsine probleem 50 kg maast lahti tõsta. Põlved olid nii kehvad, et ma olin tõsises hädas, kui pidin vabas looduses number kahte tegema. Tänasel päeval teeb see sama mees 130 kiloga jõutõmbeid ja 100 kiloga kükke (12 sed seeria). Lisaks võhma trennile, jooks, jalgratas, suusk on minu treening plaanis tugevalt kanda kinnitanud jõutrenn. Lõuatõmbed , kangi surumine rinnalt ja õlgadelt jne. Olen täiesti teadlik, et tugevad õlad, rinnalihased ja isegi biitsepsid on näiteks TARTU MARATONI rajal ebavajalik ballast, aga ma ei ole enam ammu tulemusele orienteeritud vaid minu eesmärk on hea tervis ja enesetunne. Süvalihaste tugevus,hea painduvus ja lihastasakaal on selleks vajalikud. Justnimelt, et poleks traumasid. Vanemas eas treeningud ja nooremana treeningud erinevad eelkõige selle poolest, et oluliselt rohkem tuleb tähelepanu pöörata soojendusele ja pärast venitamisele. Kui noorena võis trennis nii öelda panna, siis küpsemas eas on targem öige purakas jätta vaid võistluste tarbeks ja tuleks vältida trennis maksimumi lähedale minekut. Järgides mõningaid tõdesid , siis mina 55 aastase "vanamehena" ei näe küll mingit põhjust, miks sellises vanuses ei võiks teha samu asju ja samas mahus ,mis 40 aastane mees.
ma ei püsi üksnes graafikus, vaid lausa edestan seda!
Need graafikud lendavad kohe uppi kui paari päeva pärast värske lumi maha tuleb. Võta rahulikult-nende nappide talvekuudega ei ole mitte kuidagi võimalik oma suusavõimekust paremaks saada, küll on võimalik tervis kihva keerata kui juba detsembris Ansipit panema hakkad.
Talvise töö tulemusi näed parimal juhul Rattarallil, mitte varem.
Kõige kõvem mees on Kägu, ei saa Pullerits Laidvee ja Mae tema vastu isegi kolmekesi pundis. Kogukond kiidab.
Juhul, kui kedagi dopinguteema üldse huvitab:
Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud dopingu kasutamise leviku uuringuga sooviti saada ülevaade tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali kokkupuutest keelatud ainete ja meetoditega ning sellega seotud teadmistest ja hoiakutest. Tulemused näitavad, et laialdast dopingukasutamist Eestis eeldatavasti ei toimu, kuid järjepidevalt peaks jätkama antidopingu alase koolitusega.
Uuringu raames küsiti kokku 1101 vastajalt rohkem kui 70 spordialalt nende dopingut puudutavate teadmiste ja hoiakute, dopingu kasutamise leviku ja sellest teavitamise ning antidopingu koolituse kohta.
Isiklikku dopingu kasutamist viimase nelja aasta jooksul tunnistasid uuringus osalenutest väga vähesed ehk 1%, samuti on harva (2-3%) saanud osalejad dopingupakkumisi. Samas teab mõnda teist sportlast, kes on viimase nelja aasta jooksul kasutanud sportliku soorituse parandamiseks teadlikult dopingut, kuid ei ole sellega seni vahele jäänud, kokku 7% vastanutest. Keelatud ainete ja meetodite kasutamist peetakse enam levinuks enda vahetust lähedusest kaugemal.
Uuringus osalenud tugipersonalist ei olnud enda sõnul keegi teadlikult kaasa aidanud sportlase keelatud ainete või meetodite kasutamisele. Sportlaste dopingu kasutamise ja tugipersonali dopingu kasutamisele kaasa aitamise eest karistamist peavad vajalikuks pea kõik uuringus osalenud.
Antidopingu-teemalise koolituse on kokku läbinud pea pooled uuringus osalenud sportlastest ning veidi üle poole tugipersonalist. Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et koolituse läbimine mõjutab positiivselt nii teadlikkust dopingu olemusest ja selle vastastest reeglitest kui ka kasutamist puudutavaid hoiakuid.
Uuringu tulemustest ilmnes ka erinevusi dopingu teemalistes teadmistes, hoiakutes, normides ja käitumises soo, emakeele, vanuse ja spordialade põhjal. Vene emakeelega sportlased ja tugipersonal on vähem kursis dopinguvastaste reeglitega ning peavad dopingu kasutamist sagedamini õigustatuks. Positiivselt tõusid esile 25-32-aastased vastanud sportlased, kes on enda hinnangul dopingu olemuse ja selle vastaste reeglitega paremini kursis, peavad kasutamist harvem õigustatuks ning soovivad tarvitamisele kaasa aidanud tugipersonalile hetkel kehtivatest reeglitest karmimaid karistusi.
Spordialade võrdluses tõusid teiste seast läbivalt enim esile kulturism ja fitness ning jõutõstmine ja tõstmine. Nende alade esindajatest vastanud pidasid dopingu kasutamist kõige sagedamini teatud juhtudel õigustatuks ning Eestis ja välismaal enda spordialal ülekaalukalt enim levinuks. Samuti on need vastanud saanud eri perioodidel Eestis ise enim dopingu pakkumisi ning teavad ka keskmisest oluliselt sagedamini Eestis mõnda teist dopingu pakkumise saanud sportlast. Lisaks teavad nad ülekaalukalt enim mõnda viimase nelja aasta jooksul dopingut kasutanud sportlast, kes pole sellega vahele jäänud.
Uuringu viis 2023. aasta oktoobris läbi Eesti Uuringukeskus. Uuringu kokkuvõtte ja infograafikutega saab lähemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.
Vohh, hea näide Kägult, mida võiks vältida. Nimelt - jõutrenniga oma pikad lihased punni ajada. Suusarajal on vaja küll jõudu, aga ka plastikat ja vastupidavust.
Värske lumega suusa kehva minek on määrdeboksi probleem. Priidul seda muret ei ole. Mõni määrdekunn äkki jagab tarkust, et kuidas saada suusk lippama kui lumi veel krudiseb?
to Priit, 16:00
Kui baasvõimekus olemas, see tähendab et mahtu on tehtud piisavalt, siis edasise arengu tagamiseks tulevad mängu intervallid ehk lõigutrennid.
Kui eelmise lause esimene poolega on okei ja tervis (nii mootor kui lihased-liigesed) enam-vähem korras, siis lõigutrenni tempo oleks ka sul juba vähe teisest puust.
Kuidas üldkehaline olukord, seda ei oska mina hinnata, aga kui tunned, et võiks proovida, siis anna aga minna ja raporteeri hiljem tulemustest ja aegadest. Kogukond ootaks huviga!
Juba vanad kreeklased teadsid et enne mahtu ja siis intervalle. Kägul on see kõik juba tehtud ja nagu näha ükski argpüks ei julge Kägu välja kutsuda. Kägu on nagu Vjatšeslav Vedenin, vanakooli suusahunt, tohutu vastupidavus nagu siberlasel ja võimsad musklid nagu ukraina vägilasel. Kogukond imetleb ja teab kes on Liivimaa talvemaastike kunn.
Neid punnis lihastega tüüpe on piisavalt palju lahingutandrilt ära koristatud. Punn pole see, mis pikka elunemust tagab. Ikka on vaja kaevikutes pugemise, vingeima tehnika käsitlemise ja sotsiaalset läbisaamise oskust, et esimesena kahurilihaks ei satuks. Ega lahinguvarustuses kuuli eest ära ei plaga. Juhul kui on õnne ja suudad sohu ronida, siis peab olema suutlikust, et külm ära ei näpistaks ja koerad lõhna järgi üles ei leiaks.
Kes kaevikus ei jõua 50 kg tõsta, on ennast p****e treeninud, see on selge.
Pullerits peab oma taustajõudude meedikutega konsulteerima, kas panna saab või enam ei tohi.
Nüüd on tekkinud ootamatu küsimus, et mis ja kuidas sa siin paned, kui maja ees ja taga maa peaaegu roheline ning tänavatel vuliseb vesi; dendroparki parem ei vaatagi, seal on olukord tuultele ja vihmadele valla maastikul kindlasti väga nutune.
Tuleb ratta selga istuda, mida nüüd teengi - lähen välja. Aga millise tempoga?
Kägu on kunn siin pole küsimust, mees teeb selja prügisels kõigil nahlebnikutel ja pugejatel.
Ratas on liiga kõvva asi. Tavaline jooks. Seljakotid selga, 10-20 killo kildu või terrast sisän ja hop hop hoop.
to 19:20
Jõusaali lähed, jalgsi, kasvõi sinna ovaali keskele. Nõrgad lihased ja vähene lihasmass on sinu probleemide esmane põhjus ja sportlikke tulemusi piirav tegur.
Raul Olle kiitis Kägu aga mina kiitsin Raul Olle Kirby tolmuimejat. Aga Jack Maest on tõesti kahju- lootis ta Tehvandi suusabaasile käpa peale panna aga nüüd saadetakse ta sealt üldse minema.
Jack on tõesti allakäigu trepist laskumas ja Olle, Vasaloppeti võitja, pole selgitanud, mis asju ta Tartu Raeapteegis õigupoolest ajas omal ajal. Muidu tublid mehed mõlemad, kuid Kägu väidetavate soovitajatena jätavad varju enamatele kui vaid ühele läbipõlenud kehakultuurlasele.
Ainus mees kes taset ja tempot hoiab on Kägu. Kuigi kehakultuurlane annab silmad ette enamusele proffi klounidele.
55a vanune päss, kes 40 aastaselt oli neidudest nõrgem, teeb teie, 12:16, arvates kellelegi pähe!? Tulge reaalsusesse tagasi.
Jube lihtne on siin end oma jutuga suureks rääkida, kui kontrolli võimalus meil puudub.
See Kägu võiks ükskord välja tulla ja näidata päriselt, kes ta on, seni on ta jutt käojaani ajamine.
Kägu on tagasihoidlik mees. Rohkem teeb ja vähem räägib. Kui särgi seljast viskab on kukkedel kõri kinni paugust.
Postita kommentaar
<< Esileht