Pullerits: Mis saab selle talve suusamaratonidest? Mis ootab ees Alutagusel?

(Täiendatud infoga Aluaguse kohta kolmapäeva hommikul.)

Alutaguse maratonil pühapäeval läheb siis lõpuks sõiduks. Klassikatehnikas. Estoloppeti sarja tegevjuht Kunnar Karu käis sealkandis eelmisel pühapäeval matkamas ja rääkis mulle, et lund oli metsas 30 sentimeetri paksuselt ning sõiduteede ääres olid meetrised lumevallid.

Olud on Alutagusel Karu väitel koguni väga head (vt kaks alljärgnevat fotot). Rajapõhjad on tugevad, kirjeldas ta, sest jäine pinnas polnud vahepealsete soojade ilmadega ära sulanud ning nüüd tuli viimati pühapäeval lund sellele peale. Tõsi, lisas ta, 43 kilomeetri pikkust rada kokku panna ei õnnestu, sest mõnes lagedamas kohas on vahepealsed soojad ilmad teinud siiski hävitustööd, aga valmis saab nii 9 kui ka 19 km ring. 9-kilomeetrine ring on Karu sõnul lihtne, kus saavad hakkama ka algajad, kuid ega 19 km ringilgi oota osalejaid ees midagi liiga rasket, mida annaks võrrelda näiteks Haanja maratoni rajaprofiiliga, lisas ta.

Pühapäevane Alutaguse maratoni põhisõit toimub kahel 19 km ringil ja lühem sõit ühel 19 km ringil. Laupäevase naiste- ja öömaratoni lühem sõit tuleb 9 km ja pikem 19 km ringil. Mõlemad laupäevased sõidud on vabatehnikas, kuid raja äärde tuleb ka klassikajälg. Pühapäevased sõidud on klassikatehnikas ning sinna, kus vähegi võimalik, on korraldajatel plaan tõmmata lausa kolm klassikajälge. Aga igale poole seda teha ei saa.

Nii ootab osalejaid ees ka kaks paarisajameetrist singlit, kus tuleb sõita üksteise järel reas ja mööduda ei saa. Singlite tekitamise põhjus on Karu sõnul selles, et nii saab Alutaguse kandis maksimaalselt ära kasutada suusatamiseks häid kohti, st singlid on kui ühendusrajad, mida mööda pääseb hea lumekattegaa kohtadesse. Karu ütles, et enne singlite algust saavad suusatajad aegsasti hoiatuse, mis aitab ära hoida ootamatust, et ühtäkki läheb rada kitsaks.

Karu rääkis mulle kolmapäeva hommikul värskeima info põhjal, et võistlusrada tuleb väga hea kvaliteediga, kive ja mulda kartma ei pea ning julgelt võib sõitma tulla parima suusapaariga. Teisipäevaõhtune ilmaprognoos lubas neljapäevaks Alutaguse kanti veel lumesadu, misjärel peaks järgnema kolm päikselist päeva ning enamasti viis külmakraadi. "Unistuste talve ilm," ütles selle kohta Karu. "Olud lähevad ainult paremaks."

Teisipäevaõhtuse seisuga oli end pikemale, varasemalt 43 km pikkusena välja kuulutatud sõidule kirja pannud 287 osalejat, kuid Jaanus Laidveed nende seas pole. Mis siis, et mees oli möödunud pühapäeval läbinud rullidel 37 km ja laupäeval 40 km. 23. jaanuaril oli ta Anija vallas suusatanud 46 km ja päev enne seda 39 km. Siis sai isegi tema jaoks suusalumi otsa. 1. veebruaril teatas ta Stravas, et rullitrennis „jõudu oli nii palju taga, et porilapakas lihtsalt murdus suure kiirusega pooleks”. Kui küsisin talt eile hommikul, kas nädala lõpus läheb andmiseks, vastas ta: „Hetkel ei saa kinnitada, kuid õnneks aega atra seada natuke veel on!” Ei tea, kas kavatseb minna Alutaguse asemel kevadkünnivõistlusele?...

Ei imesta, kui Laidvee ja paljud teisedki rihivad parimat suutlikkust järgmise nädala lõppu Tartu maratoniks. Väga suure tõenäosusega, nagu kuulsin usaldusväärsest ja hästiinformeeritud allikast – ei, mitte Indrek Kelgu kontorist, nii et ta ei pea kahtlustama omade hulgas lekitajat –, toimub Tartu maraton samuti Alutagusel. Lõpliku kinnituse peab see saama tuleval esmaspäeval või teisipäeval klubi üldkoosolekul, kuid juba praegu käivad ettevalmistused selle plaani järgi, et Tartu maraton toimub Alutagusel. Muidugi juhul, kui ilm ei üllata ja Lõuna-Eestit lumega üle ei külva, mis praeguse eelinfo järgi ei ole kuigi usutav. 

Mu allika kinnitusel on Tartu maratoni korraldajate praegune plaan kõik üritused Alutagusele viia, nii laupäevane vabatehnikas kui pühapäevane klassikatehnikas põhisõit. See ei tähenda, et põhisõit tuleb 63 km pikkune, sest isegi Alutaguse suhteliselt lumistes oludes ei ole see võimalik, kuna kuuldavasti on plaan viia võistlus seal läbi kahel ringil, nii et kokku tuleb vähemalt 40 km. Pikemalt ei saa, sest rada ei peaks tuhandete suuskade all vastu ja tagumised hakkaksid esimestele ette jääma, kui ringe tuleks sõita mitu korda, ning liiati peab rajal piisavalt lund jätkuma ka pärast laupäevast vabatehnikasõitu.

Küsisin Karult Estoloppeti järgmiste etappide, 22. veebruariks kavandatud Tallinna ja 1. märtsiks kavandatud Viru maratoni kohta, et kui lund ei tule, aga Alutagusel seda endiselt jätkub, siis kas võib juhtuda, et ka Tallinna ja Viru maraton peetakse seal. 

„Teoorias on see variant olemas,” vastas Karu, selgitades, et kui valikus on variant, kas kolida maraton Alutagusele või algselt kavandatud kohas ära jätta. Ent ta lisas, et kui Tartu maratonil osalejad on Alutaguse radadelt üle käinud, ei jää sealgi noist ilmselt palju järele ning liiati tuleb arvestada, et Alutagusel toimub nagunii terve hulk muidki üritusi, alates Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlustest ning lõpetades Limpa suusakooli tundidega.

Tehvandile minekut järgmise nädala lõpus igatahes pelgama ei pea: seal ei tule Tartu maraton isegi kuuekilomeetrisel ringil kõne alla.

Foto 1: Tamsalu-Neeruti suusamaratoni start Alutagusel 4. veebruaril 2018. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpix
Fotod 2 ja 3: Alutaguse suusarajad teisipäeval. Fotode autor: Hendrik-Ulvar Peets
Foto 4: Kustunud suusataja Tamsalu-Neeruti suusamaratoni finišis Alutagusel 4. veebruaril 2018. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 5: Suusatajad finišeerimas Tamsalu-Neeruti suusamaratonil Alutagusel 4. veebruaril 2018. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 6: Tamsalu-Neeruti suusamaratoni lõpetanud suusatajad Alutagusel 4. veebruaril 2018. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 7: Näitleja ja poliitik Indrek Saar Tamsalu-Neeruti suusamaratoni finišis Alutagusel 4. veebruaril 2018. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpix