Pullerits: Tormis Laine näitab Eesti laskesuusatajatele kandu, ja veenvalt
Siin siis Tormis Laine paremad kohad tänavuses MK-sarjas (slaalomis ja suurslaalomis): 14., 20., 22., 24., 24., 25., 26. ja 27. Kaheksa parima võistluse keskmine koht 22,75., viiel parimal 20,8.
Vaatame nüüd laskesuusatajaid.
Regina Ermits: 8., 17., 20., 30., 42., 43., 43., 54., 57., 58. Kaheksa parima võistluse keskmine koht 32,1., viiel parimal 23,4.
Susan Külm: 12., 20., 28., 41., 49., 63., 67., 82., 83. Kaheksa parima võistluse keskmine koht 45,3., viiel parimal 30.
Rene Zahkna: 30., 36., 44., 46., 56., 63., 68., 81., 97. Kaheksa parima võistluse keskmine koht 53., viiel parimal 42,4.
Johanna Talihärm: 35., 42., 53., 60., 66., 80., 81. Temal on MK-sarjas kirjas seitse individuaalset võistlust, mille keskmine koht 59,6., viiel parimal 51,2.
Kristo Siimer: 50., 53., 53., 55., 64., 69., 71., 77. Kaheksa parima võistluse keskmine koht 61,5., viiel parimal 55.
Tuuli Tomingas: 44., 47., 76., 68., 69., 84. Temal on MK-sarjas kirjas kuus individuaalset võistlust, mille keskmine koht on 64,7., viiel parimal 60,8.
Teiseks on Laine puhul näha kohtade hämmastavat stabiilsust, mis on samuti taseme näitaja. Jah, laskesuusatajatest on nii Ermits kui Külm saanud oma parimal võistlusel parema tulemuse kui Laine, aga kui Laine paremuselt viies tulemus on 24., siis Ermitsal 42. ja Külmal 49. Kõikumine on suur.
Kolmandaks, ükskõik kui suureks ja tähtsaks ERR laskesuusatamist ei räägi ja näita, on mäesuusatamine maailmas palju harrastatavam ja palju tihedama konkurentsiga ala. Laskesuusatamises annavad tooni Norra ja Rootsi, Saksa- ja Prantsusmaa, vahel sekkub konkurentsi ka Itaalia. Mäesuusatamises on edukalt esinevaid, MK-sarjas poodiumile küünivaid riike palju, palju rohkem.
Kahju, et Tormis Laine (fotol ülal paremal) tänavused saavutused on jäänud näidatavuselt ja kõlapinnalt Eesti laskesuusatajate esituste varju.
Foto 1: Tormis Laine võistlemas mullu 8. detsembril USAs Colorados Beaver Creekis suurslaalomis. Foto autor: Getty Images via AFP / Scanpix
Foto 2: Tormis Laine võistlemas 26. jaanuaril Austrias Kitzbühelis slaalomis. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Tormis laine mullu 25. septembril Tallinnas. Foto autor: Konstantin Sednev, Postimees Grupp / Scanpix
Foto 4: Tormis Laine võistlemas 28. jaanuaril Austrias Schladmingis suurslaalomis. Foto autor: AFP/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 18:50
kommentaare: 30
30 Kommentaarid:
Tavalisele inimesel paistab, et ka hr Tormist on iga nädal ETV ekraanil näha intervjuud andmas , nii et ei saa öelda, et ei toeta iseküsimus mis on ülevoolav Mõni asi jäi ERR-il üldse vaka alla (Külm). Ise olen tihti vaadanud Eurospordi kaudu tema ettasteid - selles osas võib hr. Padrega nõustuda et on stabiilne tegija ja arengut on näha.
Küsimus ei ole mitte selles, et kas näidata pigem laske- või mäesuuska vaid ikka ja ainult selles kas sporditoimetus ERRis tuleks sulgeda kohe täna või viisakusest võiks oodata homseni.
Sporditoimetus - 23 inimest, teleuudiste toimetus - 24 inimest ja näiteks kultuuritoimetus - 12 inimest. Alustuseks sporditoimetusest pool kohe minema.
Eelmisel hooajal üks kommentaator teavitas ülekande ajal televaatajaid suurejooneliselt, et laskesuusatamine on talispordi koroonijuveel. Naera surnuks! Ja nii see rahva lollitamine käib.
Kultuuri käib ERRis toetamas hr Juur samast meediamajast, kust PPgi, Vikeraadio välispoliitika saates osaleb ka PMi ajakirjanik. Pullerits mõelgu sarnane skeem välja, kuidas tagaukse kaudu kõige tähtsamasse meediaasutusse infiltreeruda. Sporti kahtlemata kohakaaslusel ei võetaks ja PP ei soovi langeda spordiajakirjanike tasemele, aga kui uus Carte Blanche teha? Matkasaatega võib minna Piheli jutule, see kedagi ei koti.
Asi pole vaid Laines, sest suusahüppaja Aigro kaheksa parema võistluse keskmine on 18,4 ning viie parema oma 16,4. Müstiline stabiilsus, koos ühe sähvatuse ehk viienda kohaga. Kuid seegi on ala, kus isegi nelja hüppemäe turnee ei vääri otseülekandes näitamist. Rääkimata muudest võistlustest.
Nagu kuulda on olnud, siis laskesuusk olla ERRile niiii hea diili pähe määrinud. Ja siin me nüüd siis oleme. Kuidas edasi, ERR?
Ei murdmaasuuska, ei mäesuuska, ei suusahüppeid. ON aga SUURELT ja VÄGEVALT Tiislerite kõmiseval kõrihäälel HULLUNUD laskesuusa (mõõdutundetu?) promo.
Kuidas me sellesse ämbrisse küll kukkusime, Saarna, Samost ja ERR?
Mis te võhmamehed pahandate! Mäesuusas tormavad sealt mäest alla, kiiver peas, prillid ees... Aga vat, kui ikka võtab suures kaadris lasketiirus või stardis või muidu puhkehetkel proua Ermitsat või Doro Viirerit või muud teist näitsikut, ilusad alpinõlvad päikesepaistes taustaks... Kohe silm puhkab ja meel läheb rõõmsaks ning laupäev saab hoopis teise ilme, ununeb isegi naaksuv kodune vanamoor...
Tegin samasuguse arvutuse ka murdmaasuusataja Alvar Johannes Alevi MK-etappidel saavutatud kohtade põhjal: 12., 19., 19., 20., 26., 27., 28., 31., 32., 39., 40., 56., 82. Viie parima keskmine koht 19,2., kaheksal paremal 22,75. Nii et läheb Artti Aigro järel teiseks ja Tormis Laine ette kolmandaks.
Ja ärme unusta Kristjan Ilvest: 3., 5., 8., 10., 10., 12., 13., 17., 21. Viie parima keskmine koht 7,2., kaheksal paremal 9,75.
Mis kuradi jura siin jälle aetakse, näita parem Moabi videosid. Paha hakkab juba sellist pläma lugedes. Ja üleüldse, kas Laine pole mitte naine?
Eesti talisportlaste edetabelile vaatamata meeldib mulle telekast kõige rohkem laskesuusatamist vaadata, sest see on nii põnev. Pärast iga lasketiiru toimuvad enamasti mingid muudatused. Murdmaad ei viitsi enam üldse vaadata, sest see on lihtsalt nii igav.
Soovitan blogipidajal algklassi matemaatikast kaugema areneda - lisada võrrandisse startijate ja pealtvaatajate arv (nii otse kui ekraanilt), ala populaarsus ... Ja tulemus oleks kohe teine. Praegu on tegu lihtsalt meelevaldse avaldusega.
Siia võrdlusesse võiks panna ka talvise naisekandmise ja talikiikingu, kus Eesti sportlased on stabiilseid tulemusi näidanud.
Aga veidi tõsisemalt rääkides, siis selle blogi lugemine tuleb ära lõpetada. Midagi asjalikku ei ole siinkirjutal ikka juba päris ammu enam maailmale öelda.
Lugemine ongi lollidele. Targal inimesel on endal mõtted peas.
Mäesuusatamine on loomulikult palju harrastatavam ala kui laskesuusatamine. PP, kas olete kunagi mäesuuska proovinud/harrastanud? Mina olen, piisavalt. Murdmaad sõidan ka. Laskmist olen ainul korra, suvel, proovinud. Sellele vaatamata, läheb nädalavahetuse logelemisehetkedel vaatamisele pigem laskesuusatamine, igal juhul. Lihtsalt on huvitavam ja ägedam vaadata, kogu lugu. Laine jõuab kenasti uudistesse ja lugudesse, aga mäesuusaülekanded näiteks - no ei vaataks neid 100k inimest nagu laskesuuska. NB! Äge, kui Eurospordi kommentaatorid Lainet kiidavad, tema selle aasta sõite on märgatud igal pool!
Mida annab pealtvaatajate arv? Selle ala sidumine pealtvaatajate arvuga on viinud selle ala sportlikus mõttes allakäigule. Lühikeseks kärbitud sõidudistantsid ja õnne-ebaõnne faktor lasketiirus. Kommertslikkus hiilib ligi ja tapab spordi. Rahvas ja kommentaatorid ainult karjuvad kooris kaasa.
Aitäh kaasamõtlejaile ja täiendajaile!
Siit sain indu teemat laiendada ning nüüd jõudis see ka Postimehe veergudele, hästi laia publiku ette:
https://sport.postimees.ee/8182536/priit-pullerits-unustage-paljunaidatud-laskesuusatajad-eesti-suusaspordi-neli-edukamat-tegijat-on-muudelt-aladelt
Laine ja Aigro on üksiküritajad, nende võistluse vaatamine ja ülekandmine on suure riskiga - ühel on vale kombe ja teine sõidab võssa ja ongi kõik. Isegi murdmaas võib Alevi asemel pauk tulla Himmalt (15. koht) või teistelt (Dremljuga 18. koht Tallinnas). Ilves on oma ala tippude hulgas. Aigro austerlaste ja sakslaste ja teiste Kesk-Euroopa traditsioonidega riikide võistlejate tasemele ei jõua kunagi. Telest vaadates jääb isegi võhikule silma, kui erinevalt laskub Laine tegijatega võrreldes. Tubli mees, las mägisuusatab oma rõõmuks edasi. Laskesuusatamise tippkohti individuaalselt ja võistkondlikult pole mõtet võrdlusesse pannagi.
miks himma välja jätsite, pp?
Kriitika õige.
Martin Himma: 15., 28., 33., 35., 35., 38., 39., 40., 46., 48., 54., 57., 61., 68., 69., 70. Viie parema keskmine 29,2 ja kaheksa parema keskmine 32,9. Tõuseb Ermitsa ja Külma vahele kuuendaks!
Miks Martin Himma kahe silma vahele jäi? Vaikimisi eeldasin, et tal on MK-sarjas vähe starte olnud - aga vaatasin nüüd, et ohoo, hoopis vastupidi, nii palju osalenud. Vaat mis juhtub, kui saad teles teistega võrreldes vähe tähelepanu, nagu Himma on saanud - teatakse, et sa oled kuskil olemas küll, aga mida tegelikult oled saavutanud, jääb teadvusse jõudmata ja kinnistumata.
Nimi Standardhälve
Tormis Laine 4.17
Kristjan Ilves 5.61
Kristo Siimer 10.09
Tuuli Tomingas 15.95
Martin Himma 16.02
Regina Ermits 17.66
Johanna Talihärm 17.67
Alvar Johannes Alev 18.56
Rene Zahkna 21.76
Susan Külm 26.17
Laskesuusa teatevõistkondade paremad tulemused on 7. (naised),7. (segapaaris), 9. (mehed), 10. (mehed), lisame individuaalsed paremad kohad ja laskesuusatamise näitamise mõttekus suusahüpete ja mägilaskumise ees saab selgeks. Eesti paremad kohad spordialati on parem kriteerium kui üksiku sportlase omad. Lisaks eelnevad tulemused ja potentsiaal tiitlivõistlustel.
Mis mõte on siin ruutjuurel dispersioonist? Igasuguseid asju võib arvutada, aga mida see siin meile näitama ja tõestama peaks ning mida sisukat on meil standardhälbest antud juhul järeldada?
Tormis Laine ja Kristjan Ilves - nende taga pole ju mingit süsteemi. Kahevõistluses ja mäesuusatamises on lastevõistlustel igas vanuseklassis viis startijat. Muidugi on tore näha Eesti lippu finišiprotokollis esilehel , aga no Kristjan Ilves on norralaste enda võimaldatud produkt, et natukenegi näidata, et tegemist ei ole ainult norra-saksa-austria maavõistlusega. Ses mõttes toodavad laskesuusatamine ja murdmaa oma tipud ikka nii-öelda naturaalselt.
Ja küll see laskesuusatamine ja murdmaa veel tõusevad. Praegu on stardis 8 norralast, kes kõik on võimelised esikülmnesse mahtuma. Mis me räägime eestlastest: ka sloveenidel, austerlastel, alles natuke aega tagasi isegi itaallastel , pole meest top-20-s. Aga küllap Bö´de lahkumisega jookseb kaldale kogu norra laskesuusalaine. Nii nagu kunagi sai otsa NSVL/venemaa naiste 42 teatesõitu pikkune võiduseeria ja Usain Boldi karjääri lõpuga kadusid olümpiafinaalist kõik jamaikalased, tekivad ka suusatamises teistel rahvastel oma võimalused. Eesti laskesuusatamise hooaja parim tulemus on hetkel 18-aastase tüdruku käes. On lootust helgemale tulevikule. Kiiruisutamises, mäesuusatamises, kahevõistluses, pargisõidus kardan, et ei ole.
See standardhälbe arvutamine on erinevate sportlaste ja spordialade puhul täpselt sama sisukas ja mõttekas kui need PP tehtud arvutused.
Nad mõlemad ei näita mitte midagi muud kui seda, et inimesed on suutelised teostama lihtsamaid arvutusi -- PP arvutama keskmist ja 15:35 leidma standardhälvet...
Mäesuusatamine on tõesti harrastajate seas palju levinum ala kui laskesuusatamine -- seda viimast pole harrastajatel võimalik harrastada.
Samas vähemalt Euroopas on just laskesuusatamine kõige populaarsem talispordiala kui otsustad teleauditooriumi ja kohapeal võistlusi vaatavate huviliste arvu järgi.
IBU (laskesuusatamise alaliit) on teinud niigi põneva ja ootamatusi täis (on suur tõenäosus, et igas järgmises lasketiirus segatakse sportlaste järjestus jälle põhjalikult ära) ala nii teles kui staadionil väga hästi jälgitavaks ja väga lihtsalt arusaadavaks. Ning põnevus kestab kogu võistluse, mitte vaid n.ö. "kuuma grupi" soorituse ajal.
Omaette kvaliteedimärk on see, et IBU korraldab MM võistlusi igal aastal, FIS üle aasta. Ja IBU MK etappe ning MM võistlusi korralda soovijate järjekord on aastate pikkune, FIS-l on kohati raskusi näiteks kahevõistluse MK etappide korraldamisega. Kesk Euroopas või Alpides toimuvate IBU maailmakarika etappide publikumenu on meeletu ja staadionil valitsev melu kirjeldamatu. Tasub mõnel etapil koha peal ära käia.
Standarhälbe mõte on panna numbriliselt väljendama Su enda poolt kirjutatut. "Teiseks on Laine puhul näha kohtade hämmastavat stabiilsust". Sõnade asemel saab kasutada ka numbrit 4,17. Ja teiste kommentaatorite poolt kasutatud stabiilsusu sõna kasutamise asemel samuti. Nii mõttekas või mõttetu see ongi.
Huvitav lähenemine. Kui minna treenima välismaa treeneri juurde välismaale, oled kellegi produkt. Aga kui toome välismaa treeneri oma koju, siis pole tema produkt.
Standardhälbe mängu toomine on lihtsa asja tegemine keeruliseks. No milleks?!
Vt: https://et.wikipedia.org/wiki/Standardhälve
Mis järjekordne jura kibestunud ajakirjaikult. Vaataja arv on kriteerium. Numbrid väga head, järelikult kõik hästi. Mokk maha Pullerits. Lihtsalt kade jälle.
Postita kommentaar
<< Esileht