reede, november 07, 2025

Pullerits: Mida ütles mulle pikas intervjuus EOK president Kersti Kaljulaid?

Ei hakka mingit pikka sissejuhatust tegema - teisipäeval intervjueerisin Tartus Postimehe toimetuses Eesti Olümpiakomitee presidenti Kersti Kaljulaidi (fotol premal). Usun, et sealt saate vastuse enamikule küsimustest EOK ja tema juhi viimase aasta tegemiste ja lähimate plaanide kohta. Palju juttu on rahast.

Foto: EOK president Kersti Kaljulaid selle nädala teisipäeval Tartus Postimehe toimetuses andmas intervjuud Priit Pulleritsule. Foto autor: Kristjan Teedema, Tartu Postimees / Scanpix 

19 Kommentaarid:

At 23:08, Anonymous Anonüümne said...

Palju juttu on rahast mida kellegile siiski ei jagu, või puudub üldse võimaluski saada. Tean ühte väga väga noort, talendikat ja osavat spordipoissi. Tegeleb trikisuusatamisega mis on olümpiaala. Team Estonia aga toetab alates 16 aastast alates ning pered ilmselgelt ei suuda üksinda seda koormat kanda. Selliseid umbes 6-10 aastaseid noori on hädasti vaja toetada umbes 5-10 tuhandega igal hooajal! Need nimed on kõik teada nii ESL kui Team Estonial kes treenivad ja vaja oleks luua erakordseid toetusi, et jõuda maailma parimal tasemel üldse treenida...kuniks ka ükskord 16 saadakse jne. Laura Anga on alla 16...aga kuidas siis twmale eraldati rahasi, kuigi reglement ei näe ette...või siiski saaks teha erandeid ka veelgi noorematele? Nüüd ütlete, et liiga noori siiski ei ole õige toetada, sest Norras seda ju ka ei tehta. Aga vaadake Norras on teisi võimalusi oluliselt rohkem et siiski noor treenida saaks. Eesti häda ongi see, et treeningtingimusi luuakse neile spordialadele mis tunduvad populaarsed kuid medaleid ju ei tule! Jalgpall, korvpall, rattasõidud, bmx...ideaalsed tingimused ja raha põleb, kuigi olümpiale ei tundu olevat materjali kübetki. Tartu sai uue rattaraja, kuid sealt tulevad vaud linna meistrid. Oot...108 tuhat läks maksma, aga kelle taskusse libises 30%? Pinnas oli suuresti olemas ja obstaaklid üle tonni tk ei maksaks...paar koormat killustikku ja pinnase kujundamist pisut ei tee kokku maailmalõpu hinda.
Miks Tähtvere Spordikeskuses opereerivad Suusahullud, Suusaakadeemia? Kas see mitte kõigile ei olnud kasutamiseks, või Linnavalitsuses ema aitas poegadele äripinna luua...?
Rahad ühesõnaga liiguvad hästi, kuid väga omakasupüüdlikult ja noortele tegelikult ei jäägi midagi. Ilus jutt vaid kuidas kõik on hästi ja miljoneid on rohkem...aga kuhu need lähevad seda ei oska vajajad isegi aimata. Murdmaasuusatamine ei vääri edendamist ja seda tehakse vaid selleks, et see tasub ära omakasupüüdlikutele. Kui toetada mõnda noort korralikult , siis tulemused tekiksid juba treeningute pealt...aga kui noored terve suvi peavad ise toetajaid otsima, siis kes trenni teeb...?
Alo

 
At 23:16, Anonymous Anonüümne said...

Kommis on iva sees...toetused on haleväiksed ja needki lähevad neile kes saaksid nagunii hakkama. Ülinoored on meie tulevik
Tõnis

 
At 10:29, Anonymous Anonüümne said...

Kas meil ühiskonnana on mõistlik rahaliselt panustada (olümpia)spordialadesse, mis suure tõenäosusega sandistavad konkreetse ala harrastajad ja mille kõrgel tasemel harrastamiseks on vajadus suur osa aastast viibida välismaa, ehk ei sobitu orgaaniliselt eestlase igapäevaellu? On MEIL vaja "toota" selliseid? Vaba maa - kui on tahtmist, leidku sponsorid ja papa-mamma toel välismaale. Näiteid küll ja küll.

 
At 12:41, Blogger Priit Pullerits said...

Alo,
ma kindlasti ei pea mõistlikuks toetada n-ö riiklikult alaealisi sportlasi.
Sellepärast ei pea, et tegemist on lastega. Laste sport peab olema rangelt vabatahtlik. Kujutagem ette, millise surve see paneb peale mitte ainult lapsele, aga ka tema vanematele, kui laps hakkab saama riiklikku raha, sest ta on andekas ja paljulubav ning talt oodatakse millalgi tulevikus tulemusi. Isegi kui last selle surve eest kaitsta, siis satuvad surve alla vanemad, kes siis omakorda ilmselt hirmust, et laps võib sponsorid kaotada, välislaagrid kaotada, unistused kaotada, hakkavad last ikkagi võistlema sundima ka siis, kui laps ei ole terve, on vigastatud, ei ole võistluseks valmis? Kelly Sildaru näide on meil ju olemas. Lisaks avalikkuse surve: kui näiteks noorte olümpial tulemust ei tule, tekivad mitte ainult traditsioonilises meedias, kus võib oodata siiski seda, et ei hakata kedagi kohe lõpuni tümitama, vaid tekivad sotsiaalmeedias, kus pole mingeid piire ega häid tavasid (ja mida see laps rohkem tarbib kui tavameediat), halastamatud küsimused ja hukkamõist, et miks sellist mõttetut noort üldse toetada ja tema peale raha raisata, mingu parem tööle.
Kui paralleele tuua, siis ei maksa unustada ka Hollywoodi lapstähti (nt Macaulay Culkin, Lindsay Lohan, Britney Spears, Amanda Bynes, Demi Lovato), kelle elu täiskasvanuks saades pekki läks.

 
At 13:43, Anonymous Anonüümne said...

Uus EKJLi juhatus PP-le ilmselt rõõmu ei valmista:
Madis Kallas (president)
Erich Teigamägi
Jaak Vettik
Toomas Mälberg
Maris Heinaru
Magnus Kirt
Nelli Pormeister
Laura Kuldkepp
Margus Rink
Rasmus Mägi
Liina Tšernov

 
At 14:59, Anonymous Anonüümne said...

Õige jutt, Priit.

 
At 09:54, Anonymous Anonüümne said...

Priit...kujutle ennast olukorda kui sinu noor laps spordiks. Oletame et on 10 a ja lumelaudur kelle mõtetes on olümpiamängud olnud juba aastaid mil alustas. Kuna eesti kultuurilised iseärasused ei võimalda kodumaal treenida vahest, on kulud kõrgemad. Kas ikkagi arvaksid et nii noort pole vaja toetada? Sellise mõttelaadi tõttu teatud spordialadel ei tekikski maailmatasemel sportlasi. Ma väga loodan et omad imingitki nfot et paljudes riikides on fantastilised treeningvõimalused nii noortele, aga nõustun et raha ei eraldata.
Eestis ei võimaldata ei kumbagi ja kontoritoolilt märgatakse vaid seda, et norras ei korraldata noortele võistlusi jms. Eestis on tegelikult teada kõik need vähesed noored kes tõepoolest treenivad...kes talendikam või vähem, aga on kasvulava tipus. Mitmed neist kahjuks eemalduvad eesti esindamisest seetõttu! Saab läbi ükskord nii Kelly, Henry, Stefani, Laura ajastu...aga siis oleksid kohe need noored tulemas keda me täna ei toeta ja põhjendused on mõistetavad vaid spordikaugetele inimestele või ultrasportlastele kes jõuavad parimasse ikka alles 40 aastaselt või hiljemgi.

 
At 10:01, Anonymous Anonüümne said...

Ma saadaks selle lapse kutsekooli kust ta saaks väärt ameti, millega üle ilma raha teenida. Eestis tasuvat tööd on vähe. Las saavad noored heale järjele ja osalevad olümpial pealtvaatajate seas Eesti lipu lehvitajatena. Kui tingimused puuduvad, siis ei pea nui neljaks pükstest välja pugema.

 
At 13:38, Anonymous Anonüümne said...

Samuti väga nõus Priiduga. Inimeseks olemise seisukohalt on võib-olla jah parem, kui laps jõuab oma tippspordi-alani natuke hiljem, väiksemana tegeleb paljude erinevate asjadega, ilma saavutussurveta (!!!) väga kitsas valdkonnas. Tippsport on siiski päris äärmuslik elukutse, lõpuks vist natuke nagu kunstide valdkonna tipptase: seda teed mingu need, kes ise tunnevad, et tõesti kuidagi muud moodi elada ei saa. :)

Omaette asi on see, et mõnedel aladel ongi tipud ju väga noored - vigursuusatamine, võimlemine, iluuisutajad jne. Vaimselt ikkagi suuresti lapsed alles (bioloogilistel põhjustel), aga juba olümpial medalisuunal. Perekondlikul tasandil päris õudne, aga ühiskonna jaoks ilmselt "hea", et Sildarude lugu kõlapinda sai - paneb ikka mõtlema küll, kuidas ja kui palju peaksid vanemad lapsi voolima-suunama (ka vanema või treeneri jaoks tahtmatult võib laps praeguses meediaühiskonnas moonduda "tooteks", need hoovused tunduvad ikka kohutavalt tugevad olevat). Ei ütle seda kuidagi küüniliselt vmt, Kelly Sildarule soovin siiralt häid kordaminekuid ükskõik mis alal ja sisemist tasakaalu!

 
At 13:45, Anonymous Anonüümne said...

10:01-le: olen ka sama meelt. Samas tundub, et tippsport on aegamööda kujunenudki täiesti aktsepteeritavaks "tööks", st see on üks võimalikke "karjääre", lihtsalt veel üks uuema aja "amet" keevitaja, arsti vmt kõrval. Päris omapärane on niimoodi mõelda - sel juhul on igati mõistetav, kui vanemad püüavad lapsele "tulevase ameti" aluseid juba ülinoorelt õpetama hakata.

Sportlase "amet" lõppeb küll kiirelt, aga ka nt piloodid lähevad vist varakult pensionile jne, st "noorte pensionäride" töid on ühiskonnas teisigi. :)

 
At 18:50, Anonymous Anonüümne said...

10 aastane ja juba aastaid mõtetes olümpimängude juures? Tõesti? 6-10 aastased talendikad noored? Kes seda talendikust hindab, ja mille alusel? Kellega võrreldes? Kahjuks on päris maailmas siiski nii, et talendikusest enne puberteediea me prospektiivses mõttes väga rääkida ei saa. Kõik need näited põhinevadki "tagantjärgi tarkusel", kui mõni tippudest on ka noorena (puberteedieas) olnud edukas ja siis tuuakse see fakt välja. Tõesti - 2 % tippudest sellised on ja nad ongi erandid. Aga, kas sel ajal kui ta noor ja edukas oli, siis ka toodi välja mõni OBJEKTIIBNE mõõde, mille alusel öeldi, et temast tuleb tipp? Meenub üks Team Denmarki juhtidest, kes ütles, et ca 10 000 Team Denmarki vaateväljas olnud sportlasest ainult 2 puhul ennustati puberteedieas õigesti, et ta jõuab tippu. Üks oli sulgpallur ja teine purjetaja. Ja ka see ennustus oli vist pigem juhus. Statistika räägib isegi erinevate spordi ja eliit-akadeemiatele vastu, sest ka sealt sirgub päris tippu ainult paar protsenti nendest, kes seal harjutavad. Mis me siis võiks teha, kui on vaateväljas näiliselt talendikas ja noor sportlane? Võimatu on öelda. Aga me saame suurendada tõenäosust, et teha kõik selleks, et ta tunneks, et ta tahab sportida, et see oleks talle meeldiv. Lisaks lemmikalale tegutseda ka muude spordialadega, et jõudes 15-16 aastani oleks ta vaim valmis ja keha ettevalmistatud, et hakata oma alaga tõsiselt (ikka tõsiselt) tegelema. Kas see toob edu? Ei pruugi, aga see suurendab oluliselt ja kordades tõenäosust, kui hakata 10-12 aastaselt panustama tema edusse.

 
At 19:28, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas Sa kommenteerid Mehis Viru süüdimõistmisega kaaslast

 
At 23:17, Anonymous Anonüümne said...

Tõsistele spordihuvilistele on spordigümnaasium. Sealt saab korraliku baasi kust on hea edasi minna. Kui keegi arvab, et seal on vaja luua eksootiline grupp mis viidab suure osa ajast Hispaanias, siis ilmselt tuleb otse kooli poole pöörduda ja asja ajada. Tilk tilga haaval sinna oma soovi tilgutada kuni kivi mureneb ja uks avaneb. Samas, eksootika eelarve jääb valdavalt lapsevanemate kanda. Nii on aus ja õiglane. Need lapsevanemad kes oma võsukesi hakkavad ulmeliste medalite nimel piitsutama ja võtavad ära nende lapsepõlve, tuleks eelkõige ravile saata.

 
At 23:25, Anonymous Anonüümne said...

Mitte keegi ei taotlegi midagi ulmelist, kuid sümboolselt 10 eurot võiks ikka ESL anda talendikale noorele veel enne kui medalid tulevad.
Rain

 
At 00:01, Anonymous Anonüümne said...

"Palju medaleid" eesmärk võib EOK-l ju olla, aga pikemas perspektiivis võiks selle lahti siduda nii riiklikest toetustest kui kindlasti noorte liikumisharrastusest. Noore roll ei ole teenida võistlusspordi püramiidi. NSVL lagunemisest on meil juba üle 30a möödas, aitab küll sellest mõtteviisist. Riigi toetus elukestva liikumisharjumuse edendamisel on igati omal kohal, aga võistlussport on sootuks midagi muud. Ongi normaalne kui see käib vanemate, sugulaste ja sponsorite rahakoti peal, mitte riigi süsteemis. Mööndusega et noore valikud on teadlikud.
Olümpialiikumine on selle võrra kommertsialiseerunud ja küsitava eetikaga, et rahvusluse võiks rahulikult nii sellest kui medalitest edaspidi lahku siduda. Tore ju ehk oli omal ajal, aga kas tulevikus ei võiks millegi muuga juba hakata rohkem silma paistma?

 
At 11:25, Anonymous Anonüümne said...

Siis võiks lahtisiduda ka selle, et ESL saab FIS-lt suuri rahasi kui sportlane jõuab tiitlivõistlusteni. Ma arvan, et nii ei saa ka noortespordis et vaadaku ise kuidas hakkama saavad. Te oma lapsi kasvatate ju ka toetades...

 
At 12:10, Anonymous Anonüümne said...

to: 11:24
Siin ei ole tegelikult vastuolu. Riik võib toetada üldise tugeva baasi loomisega - et on suur hulk terveid ja füüsiliselt võimekaid noori, kes meelsasti ja mitmekülgselt on liigutanud. See on (eeskätt) nii selle riigi kui nende noorte üldistes huvides, et jaguks terveid kodanikke, kes pikalt ja hästi panustada jõuavad. Võistlussport võib olla rahastatud erasektori ja spordialaliitude kaudu - aga riik ei pea siin rahastamise tasandil sekkuma. Vanemate toetus jääb nagunii.
Kui noor on piisavalt andekas ja tegutseb alal, millel on toetamishuvilisi, siis leidub tõenäoliselt ka toetamisvõimalusi - stipendiumid ülikoolides, sponsorlused jne, sh FIS toetuste jõudmine sportlaseni läbi ESL.

 
At 13:34, Anonymous Anonüümne said...

Kõik ei ole ju nii! Eestis ükski alaliit ei toeta alla 16 aastast! On andekaid ja talendikaid...ikka kõik on pere kulul.

 
At 13:51, Anonymous Anonüümne said...

Enda kogemus kunagi Soomes asju ajades oli see, et omajagu tihti tuli ette aktiivsete lapsevanemate ühenduse-võtmist nende andeka võsukese toetamise palvetega. Enamasti pakuti vastu logo paigutamist ning kajastamist sotsiaalmeedias ning blogis. Valdavalt öeldakse küll viisakalt ära, aga piisava otsimise ja üritamise peale leidub ka neid kes õla alla panevad. Osad majanduslikel kaalutlustel - ala ja nähtavus toetab nende endi tegevust - osa omanike tasandil ka missioonitundest või soovist ühiskonda ja noortesse tagasi panustada.
Eks see kõik nõuab lapsevanemalt muidugi ekstra pingutamist, sageli põhitöö kõrvalt, aga oma lapse nimel jaksatakse sageli palju. Ja tegelikult kui asi ette võetakse, siis on tavaliselt võimalusi ka nende toetajate leidmiseks. Kergelt vast ei tule midagi, aga kus seda siis nii väga mujalgi tuleb.

 

Postita kommentaar

<< Esileht