Pullerits: Kas kergliiklusteel tohib jalgrattaga teha tempotrenni?
Teisipäeva õhtul kerkis see küsimus täies reaalsuses. Olin esmaspäeval parandanud Ilmatsalu-Tartu kergliiklustee 3,18 km pikkusel lõigul isiklikku rekordit, viinud selle 4.28ni. Keskmine kiirus 42,8 km/h. Strava kõigi aegade pingereas esikümnesse jõudmisest jäi siiski 10 sekundit vajaka. Seda edetabelit juhib Alo Jakin, kes sõitis kaks päeva enne mind aja 3.28, mis teeb keskmiseks kiiruseks 55,1 km/h.
Aga sattus teisipäevalgi kergliiklusteele takistus. Olin lõigu alguseks just hoo üles võtnud – Garmini spordikella ja Strava järgi küündis maksimumkiirus 51 km/h-ni –, kui märkasin eespool minuga samas suunas kõrvuti veeremas kahte ratturit. Nüüd tuli kalkuleerida, millal neile enda lähenemisest märku anda. Hüüad „Hei!” liiga vara, ei pruugi nad seda kuulda, hüüad liiga hilja, ei jõua nad kõrvale võtta. Kui vahemee nendeni võis olla kahanenud 40 meetrini, hõikasin „Hei!”, mille peale nad vaatasid esmalt üle õla taha, kes kust tuleb, ja alles siis tõmbasid paremale tee serva ja jäid seal seisma. Kui neist möödusin, ütlesin neile „Aitäh!”. (Muidu veel mõtlevad, et mida see Estonia sinimustvalges vormis rattur käsutab ja ülbitseb siin.)
Randmekellalt fikseeritud pulsi järgi oli teisipäevane uue rekordi tegemine kergem töö: keskmine pulss lõigul oli 131. Esmaspäeval oli see näitaja olnud 137. Ometi, nagu ütlesin, punnisin teisipäeval palju kõvemini. Tuul oli tunde järgi mõlemal päeval sama tugev ja puhus samast suunast, nii et selles asi polnud.
Üllatas see, et teisipäeval lõiku lõpetades taastus hingamine hetkega. Hingeldamist õieti ei tekkinudki. (Esmaspäeval oli muidugi veelgi kergem tunne.) Küll aga sain teisipäeval peagi aru, et kopsud olid saanud vatti. Kurku tekkis vastik kuivus, mis pani tükiks ajaks läkastama. Ja kopsud, erinevalt esmaspäevast, andsid veel õhtulgi käredusega tunda.
Oletasin, et äkki oli teisipäevase sõidu algus liiga kiire. Vaatasin andmeid – võrreldes esmaspäevase sõiduga ehk vaid 2 km/h nobedamalt. See ei tohiks ju nii kriitiline erinevus olla?
Mis tekitab omakorda küsimuse, kuidas teha ratturina tempotrenni, kui Tartust enam-vähem kõigis suundades on maantee kõrval kergliiklustee. Sest kergliiklusteel, kus eesõigus on jalakäijail, on 40+ km/h kiirusega sõita riskantne ning peab kogu aeg jalakäijate ja teiste liiklejate ohutuse nimel pidurdama, mis ei lase ju tempotrenni teha.
Mis on tempotrenni tegevatele ratturitele sel juhul praktiline, kasutatav lahendus?
Transpordiameti liiklusohutusekspert Darja Lukašenko-Tšistotin tegi asja selgeks, nii et võtkem kõik edaspidi teadmiseks: „Liiklusseadus ei keela sõita sõidutee paremas ääres ka jalgratta-jalgtee olemasolul. Pigem tuleb lähtuda põhimõttest, et kui rattur seab oma kiirusega kergliiklusteel jalakäijad ohtu, on mõistlikum sõita sõidutee paremas ääres.”
Nüüd võib sellele teemale joone alla tõmmata. Esitatud lahendus on selge ja kasutatav.
Foto 1: Sissesõit Tallinna maanteelt Tartusse, taamal Eesti Maaülikooli administratiivhooned. Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 2 ja 5: Tartus Tähtveres Vaksali tänavalt hargneva nimetu tee äärne kergliiklustee. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 3: Vaade Tartu Ülikooli peahoone eest ülikooli kohvikule, Jaani kiriku tornile ja Postimehe toimetuse endisele hoonele Gildi tänava nurgal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Tartu Näituste messihoone Tähtvere linnaosas. Foto autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 19:58
kommentaare: 38
38 Kommentaarid:
Kas teil rattal nõutekohaseid tulesid-vilesid polegi, et kergliiklusteel Straava edetabeli koha parandamise katsel teistest möödumisel tuleb kaasliiklejatele märku anda käega vehkides või "Hei!" hüüdes?
"Hei" , "möödun paremalt" või "möödun vasakult" on enamasti palju tõhusamad, kui viled. Pealegi jäävad käed vajadusel pidurite jaoks vabaks.
Ole nüüd, võidusõidul võib too möödun siit või sealt asjakohane olla, kuid kui sõidad vabal ajal jalgrattateel, mis on mõeldud nii juntsudele kui ka pässidele, on arukas arvestada aeglasemalt liiklejatega, eriti kui kupatad mingit virtuaalsõitu. Las juntsud harjutavad ja vanemad juhendavad ohutut liiklemist. Laps tunnetab kindlasti rõõmu, kui ta on rattur tõsiste ehk täiskasvanud ratturite seas.
Hea vähemalt, et neid aeglasemaid rattureid tänasid. Aga laiemalt vaadates on see muidugi paras ülbus uhada kõigile liiklejatele mõeldud kergliiklusteel 40+ km/h, kisada ette jääjatele stiilis : "master jedit" ja eeldada, et kõik aupaklikult kõrvale tõmbuks, et sa saaks seal oma kiirusrekordeid püstitada. Isegi Tallinna linna piiridest leiab 10-20 kauguselt täiesti normaalseid ja vähese autoliiklusega sõiduteid, kus saab sellist tegevust harrastada üsna turvaliselt kedagi segamata. Vaevalt, et Tartus siis ka teisiti on. Milleks siis seda kergliiklusteel teha?
Ma saan aru, et Tõnis Sildaru teemal on nüüdseks suu nii vett täis, et tuleb kergliiklusteel rattaga sõitmisest kirjutada?
Peaministrilt ka nüüd käik.
Tark ootab ära, kuni kõik oma käigud ära teevad, salved tühjaks tulistavad, ja astub alles siis areenile. Las praegu teised kähmlevad, oluline on see, kes vajutab lõppakordi - see jääb kõlama.
2 päeva järjest lõigu tegemuses vanuses 60+: arusaadav, et teisip pulss jäi alla ja pingutus suurem - pulss ei tulnud enam järele ja siis ongi selline efekt. Puhka nädal sprindist ja siis uus katse nt
Kas tõesti mingi 4,5 minuti pikkune kiirem sõit võib sellise jälje jätta?
Iseenesest on teie pakutud seletus üks loogilisemaid, kuigi mõistus tõrgub seda uskumast. Aga kuna paremat varianti pole, tuleb selle juurde jääda.
11:27, võtsin täna EOK liikme ja endise presidendiga selle Michali avalduse ette:
https://www.postimees.ee/8466594/neinar-seli-peaministrile-eok-d-ei-saa-tembeldada-onuheinode-vanadekoduks
Seda on küll suisa lõbus lugeda, kuidas Seli kurdab juhi arvamuse ja vale arvamuse üle. Onu Heinod ei saagi aru, et Viru ja Sildaru juhtumid on tõsised sporti lammutavad juhtumid. Need on üksikud juhtumid, mis on avalikuks tõenditega tulnud, kuid need 2 juhtumitki on pikajalise mõjuga - kuritarvitus on pikaajaline ja mõju ulatub ka tulevikku. Onu Heinod premeeriksid noid edasi nii aasta isa kui ka aasta treeneri tiitlitega.
Priit, kuidas oma valikutega nii sohu oled langenud?
Mehis, Tõnis.
kergliiklusteed ei ole kohad, kus treenida või võistelda.
Seda seletati juba siis, kui esimesi kergliiklusteid tehti.
Kui piisavalt ohutut maanteed ei leia, tuleb osta maa, ehitada tee ja siis vändata ja vändata...
Täna siis selline arvamuslugu, mis, tõsi, valmis juba eile pärastlõunal, kuid on veelgi aktuaalsem nüüd:
https://www.postimees.ee/8466770/kommentaar-priit-pullerits-palun-arge-jamage-kersti-kaljulaidiga
Otse su nina all ,Priit, on mitte väga ammu asfalti saanud Vorbuse-Kardla tee, olematu liiklusega ja kergliiklusteede vaba, peetakse temposarja sõite jne., küta nagu jaksad.
Tahan saata tänusõnad hea arvamusartikli eest Väga selge ivaga lugu - "Kõige vähem vajab Eesti praegu riigipead, kes oleks lõhestav ja polariseeriv. Kaljulaid seda oleks."
Aitäh lugemast ja mitte paljuks pidamast, et hea sõna öelda.
Vastus on lihtne. Liiklusseadus ütleb nii: "Jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht peavad vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda."
Ja seda ka: "Jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitust viivad läbi ja neid valmistavad ohutuks liiklemiseks ette koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omavad koolitajad ning organisatsioonid, kelle põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub jalgratturi koolitus."
Järgmine temposõit juba uuel nädalal Lukel. Aga härrat ei aja sinna jätkuvalt mitte miski.
Kaljulaidi kirjutis on saanud ohtralt tunnustust. Pole veel kohanud kedagi, kes isegi üritaks vastu argumenteerida. Ka Michali suu sai lukku löödud. Tal oli terve päev aega oma soosikut kaitsta, aga ta ei teinud piuksugi.
Oodake esmaspäevani.
Sildarude ja onu Heinode teemal
Mina ei saa Kersti Kaljulaidist, Tanel Teinist ja paljudest teistest aru. Aetakse kogu aeg mingit väärtusruumi juttu, nagu oleks Erki Nool, Märks või keegi teine öelnud, et laste peale halvasti ütlemine ja ropendamine on okei. Pigem on nö onu Heinod rääkinud sellest, et sport ongi karm, aga keegi pole väitnud, et väärkohtlemist peaks taluma või et medalid on sellise hinna eest vajalikud.
Tanel Tein esitas konkreetse küsimuse: kas Tõnis Sildaru peaks olema aasta treener? Sellele ei saa vastata lihtsalt jah või ei – kõik sõltub lähenemisnurgast.
Onu Heinodel on mingis mõttes õigus: nende jaoks loeb tulemus, mitte paber. Ja ausalt öeldes olen ma sellega osaliselt nõus. Tuletan meelde, et Tõnis Sildarul on üldained tehtud, puudu on vaid eriala spetsiifika. Seal ei õpetata, kuidas oma tütrega käituda. Kui Tõnis oleks eelmisel kevadel selle eksami ära teinud, siis kas ta oleks sobinud aasta treeneriks? Järelikult pole tänane probleem ja eriala spetsiifika omavahel tegelikult seotud.
Need Heinode vihkajad räägivad sageli täiesti mööda. Las Tanel Tein vastab ise: kui Tõnis oleks eelmisel aastal selle paberi kätte saanud, kas ta siis peaks saama aasta treeneriks? Kõik need salvestused ja teemad olid ju ammu teada, käisid kohtust läbi ning kohus ei mõistnud Tõnist väärkohtlemises süüdi.
Tõnist süüdistatakse selles, et ta õigustab ennast ja mängib ohvrit. Tegelikult pole ta kordagi väitnud, et selline käitumine tütre suhtes oli okei. Ta saab ju isegi aru, et see oli vale. Seepärast tuligi tal Henri vastuvõtul pisar silma – talle läks korda, et nii paljudele tema tegemised üldse korda lähevad.
Pärast seda pole Tõnis kedagi peale Henri treeninud ning on ise ka öelnud, et nemad Henriga ajavad oma asja. Tõnis pole kuskil väitnud, et ta peab saama aasta treeneriks või et ta väärib seda tiitlit.
Hoopis keerulisem küsimus on see, kuidas tulevikus paika panna piir vanema ja treeneri rolli vahel. Kust algab treeneri ja sportlase suhe ning kust isa ja lapse suhe?
Oletame, et ma olen väga hea treener ja saavutan häid tulemusi. Trennis käitun lastega õigesti, aga oma lapsega, kes pole isegi sportlane, räägin samamoodi nagu Tõnis Kellyga. Kas selline inimene peaks saama aasta treeneriks?
Kas Tanel Tein peaks üldse väärtustest rääkima ja Riigikogus olema, kui ta ise kunagi Kaarsillal purjus peaga oli ning kehakultuuri pidudel pudelist viina jõi, õpetades mulle viis aastat nooremale “väärtusi” sellest, kuidas tippsportlaseks saada?
jätkub...
Ja mida me Kristina Šmigun-Vähiga teeme? Tema õpetas mulle noorena ka “valesid väärtusi”. Mäletate ju küll seda otseülekannet, kus ta ütles: “t*ra, ei libise.” Kas selline sportlane saab kandideerida aasta sportlaseks?
Mis me siis nüüd Tõnis Sildaruga tegema peaksime? Mis oli Kelly ja Kaljulaidi eesmärk? Paneme ta vangi? Keelame tal Henri treenimise ära?
Tõnis on avalikkuse ees saanud juba väga karmi karistuse. Minu hinnangul on ta leppinud sellega, et ühiskond on ta hukka mõistnud. Ta ajab Henriga vaikselt oma asja. Probleem on lihtsalt selles, et see “vaikselt oma asja ajamine” lõppes OM-medaliga.
Tanel Tein ja Kersti Kaljulaid – öelge nüüd ise, mida me selle Henri medaliga tegema peaksime? Kui võtta omaks see seisukoht, mida Kelly OM-i ajal välja ütles – et see medal kuulub ainult sulle, Henri –, siis peaks EOK kehtestama reegli, et Tõnis ei tohi Henri treener olla. Või tehku EOK selge reglement, kes võib aasta treeneriks kandideerida ja kes mitte.
Praeguseks on olukord juba selline, et selle aasta treeneri tiitlit ei taha laval vist enam keegi vastu võtta – ei Tõnis ega ka see, kes tema asemel “lohutusvõidu” saab.
Minu meelest on asi tegelikult lihtne. Kui kohus väärkohtlemist ei tuvastanud, siis ei saa see olla argument, miks ta ei võiks kandideerida aasta treeneriks. Üldained on Tõnisel tehtud, puudu on vaid eriala spetsiifika. Ja ausalt öeldes pole vist isegi Teinil või Kaljulaidil kahtlust tema erialases pädevuses.
Tein võiks hoopis ise selgelt ära öelda, mille alusel Tõnis ei peaks aasta treeneriks saama. Juriidiliselt on asi lihtne – tal pole kutset. Tänane olukord ongi selline. Aga miks siis sellest lõputult jaurata? Tõnis ise ei aja seda tiitlit taga ning onu Heinod räägivad ainult sellest, et üks paber ei määra inimese tegelikku taset.
Peaminister, president Kaljulaid, Tein ja paljud teised – mida te tegelikult tahate?
Tõnis on ropendamiste ja kägistamise kohta öelnud, et see ei kaunista tema käitumist. Ei kaunista. Siit ei paista ei kahetsust ega midagi. Kui onu Heinod ja TS siin midagi kahetseb, siis seda, et need teod tulevad avalikuks. Väärtusruumi küsimus lahknebki siit - tagurlastel on perevägivald pere siseasi, kaasaegsetel on ka perevägivald lubamatu.
Sellist rollivahetust ei usu, et nt treenerina on inimene mölakas aga pereelus on tore suss.
Mis karistuse Tõnis on saanud? Vastupidi, on saanud EOK-lt preemia ja kuise toetuse. Pullerits ja Martinson õigustavad meest ja soovivad ebaeetiliselt käituvat juhendajat näha aasta treenerina. Nool, Levandi, Salumäe möönavad, et nii käivadki asjad tippspordis.
Too konkreetsed tsitaadid, kus nad nii väitnud on.
Huvitav ja sisukas sõnavõtt.
Sellega, millest kirjutate, haakubki see, et Tõnis Sildarule aasta treeneri tiitli välistamine on kiusamine, kus on leitud või leiutatud tehniline nüanss, et teda käntseldada, sest muud n-ö formaaljuriidiliselt vettpidavat alust selleks pole, isegi tema kasutatud sõnades mitte, vt valimisjuhend.
Formaaljuriidiliselt nii ongi.
Regulatsiooni koostajad ei näinud sellist võimalust ette. Kuigi oleks ju võinud, Dokici juhtum võinuks meenuda.
Välja kukkus niruvõitu keerutamine mingi paberi ümber. Selge see, et oma last võib igaüks treenida ja siis ta ongi treener.
Naljakat ajaloost. Kunagi lõid austraallased olümpiaujumises laua puhtaks ja rõõmustades viskasid peatreeneri vette. Vaeseke oleks peaaegu uppunud, sest ta ei osanud ujuda. Treeneriks sattus juhuslikult, oli edukas ja siis aina tõusis ning pani aluse austraallaste edule.
Michal lihtsalt sogab vett. Kaljulaiu häda EOK presidendina algas sellest, et tema eesmärgiks oli lahti saada Sõõrumaast ja Pohlakust. Mitte sport vms.
Sõõrumaast sai jagu, aga Pohlaku kangutamine oli algusest peale määratud untsu minema. Pohlak valdab samuti poliitehnoloogiat, aga näeb asju avaramalt. Nähes, et meedia on rakendatud Klavani promomisele, arutas ta klubidega nende probleeme. Oli konkreetne ja arusaadav. Kõik ju teadsid, et Klavan ei oleks juht, tegelik juht oleks varjus. Paljas poliittehnoloogia pragmaatikute seas ei tööta.
Ja üldse, kui lõpukõnes öelda: "Ei minul olnud aega, et teie asjadega tegeleda, mul tähtsamat teha", siis tekib küsimus, miks sa üldse kandideerisid. No ja saadetigi ta nende tähtsamate asjadega tegelema.
Kaljulaiu häda on selles, et ta ei ole juht. Teenindavat juhti ei ole olemas. Sai noores eas elektrijaama direktoriks, kus inseneridest vanamehed, teades, et ta ei jaga muhvigi, võtsid kõik sisulised otsused enda kanda, jättes talle esindusülesanded, oli jaama jaoks hea. Paraku tekkis temas aga tunne, et see ongi juhtimine. Edasi Euroopa kogemus, kus tuli õiges kohas öelda õigeid sõnu, et pälvida Tähtsate Onude heakskiit ja kus sel ajal kujunes meelsus, et valede vaadetega isikud on pahad. Kohe nii pahad, et nendega ei räägita, isegi liftis koos nendega ei sõideta.
Ja saamegi esindusfiguuri, kes tekitab konflikte ega ole suuteline midagi ega kedagi juhtima.
Kas on näiteid, et Tõnis Sildaru on kedagigi samamoodi vaimselt väärkohelnud, kes pole ta laps?
Kergliiklusteel sõidetaksegi selleks, et autod ei ohustaks jalgratturit. Nüüd keegi võtab laest mõtte, et sõitke ikka sõiduteel, äkki jalakäija on ka kergliiklusteel taarumas. Mida see tõestab? Riigil pappi ei jätku, et teha kvaliteetset lahendust ja ametnikud hakkavad esitama isanda kaitseks loomingulisi kommentaare.
Sõltuvalt liiklusmärgist kehtivad veidi erinevad reeglid:
Ühine jalgratta- ja jalgtee (liiklusmärk 431): Jalakäija ja rattur kasutavad sama teed segamini. Siin on mõistlik hoida paremasse serva, et kiiremalt liikujad saaksid mööduda.
Eraldatud osadega tee (liiklusmärgid 432–435): Tee on joonega pooleks jagatud – ühel pool on jalgratta pilt ja teisel jalakäija oma. Sellisel juhul pead liikuma just jalakäijatele mõeldud poolel.
Jalgrattatee (liiklusmärk 411): See on mõeldud peamiselt ratturitele. Jalakäija tohib seal liikuda ainult siis, kui kõnnitee või jalgratta- ja jalgtee puudub, ning ta ei tohi seejuures rattureid takistada.
See jutt viitab konkreetselt jalakäija õigustele kergliiklusteel. Hr PP võiks ka küsimusi esitades ametnikele spetsiifilisem olla ja mitte rahvajutu tasemel oma küsimusi formuleerida.
Kergliiklusteel ja kergliiklusteel on vahe, linnasisestel teelõikudel, kus on hulgaliselt igasuguseid asjatajaid (koerajalutjad, jalakäijad, lapsevankrid jt) sportlik kiirem rattatreening aktsepteeritav pole. Asulavälistel kergliiklusteedel v asulavahelistel lõikudel (nt Tartu-Rahinge, Tartu-Ilmatsalu) ühe/kahekesi, teistega arvestades, miks mitte. Suurema pundiga peab siiski maanteele kolima. Ka maanteel ja maanteel on vahe. KITSASTELE maanteelõikudele (nt Tartu-Kurepalu), kus puudub spetsiaalne ERALDUSRIBA (see on nt Tartu-Tiksoja lõigul), minna ei soovitaks. Maanteel pedaalides on teadagi omad ohud. Tuletame meelde kasvõi A.Ansipiga v L.Ausiga juhtunut. Ratturitelt ja meediast olen kuulnud teisigi jõhkraid pealesõite ja ka mind ennast on peateel pedaalides pikali sõidetud.
Henry konto teatab, et ta ei soovi avalikku teema käsitlust. Tollele kontole võiks Pullerits kirjutada - nüüd alles läheb asi lahti.
Valged sokid on välja tulnud. Onu Heinode tumedad sokid tingimata sandaalides marsivad juba tuleva nädala meediafotodel.
Vaat siis, ERR korjas teema üles: https://www.err.ee/1610019562/ak-nadal-kus-peaksid-soitma-jalgratturid
Kui Tõnis Sildaru on nii hea treener, siis miks ei ole Tõnis Sildarul teisi treenitavaid peale oma laste? Sest võõraste laste peal ei saa selliseid treeningmeetodeid (vaimset ja füüsilist survestamist) kohaldada.
See oli huvitav lõik, mida telekast näitas. Samast pundist üks ja teine (ja teisi veel) rääkis olukordadest. Vahele näitas nende maanteel liikuvat punti mitu korda. Mindi kahekesi kõrvuti ja vahel 3kesi. Kuskil lõpus alles politseinik kommenteeris, et ei või sõita mitu kõrvuyi. Seejärel ratturite seisukoht: muidu läheb punt liiga pikaks ja möödasõitude ohuala pikemaks. Nii lihtsalt kõlaski ettekäände, miks on hea seadust eirata. Selle asemel, et sõita siis mitme pundina näiteks.
Postita kommentaar
<< Esileht