Kuidagi hillitsetult käib see EOK presidendi valimiste eelne hoovõtt. Ütleme ausalt, et ainus käsitlus, mis seni suutnud laineid tekitada, on mu kaks ja pool nädalat tagasi ilmunud
kommentaar, et EOK valimistel tehakse meile näitemängu. See lõi rahumeelsesse asjade kulgemisse väikse jõnksu sisse ja jättis jälje ning küllap pani asjaosalisi kukalt kratsima, kas nende skeem on tõesti läbi nähtud, ja sundis neid tegutsema, et jääks mulje ikkagi ausast võitlusest.
Nädal hiljem reageeris mu kirjutisele
ERRi kuukommentaaris Tiit Karuks, kes avaldas arvamust, et „see kirjatükk peegeldab eelkõige Pulleritsu loodud maailma ja kuulub pigem rubriiki „Vanemtoimetaja Pullerits teab ja arvab””. (Ütlen otse: kui ma ilmunuks sellise arvamuslooga esimese kursuse tudengina Marju Lauristini ette, pannuks ta mulle pikema jututa hindeks puuduliku, sest see kirjutis koosneb teadaolevate faktide ja ajakirjandusest korjatud nopete vahendamisest ilma igasuguse omapoolse reporteritöö ja analüüsita.)
Kolmapäevase ETV „Esimeses stuudios”, kus vastamisi olid pretendendid Erich Teigamägi ja Even Tudeberg, küsis saatejuht Andres Kuusk kahe ja poole minuti järel Tudebergilt, et kui ajakirjanik Priit Pullerits kirjutab, et EOK valimistel tehakse meile näitemängu, siis õige vastus on... Millele Tudeberg vastas, et ei, valimised toimuvad ikka ausatel ja õiglastel põhimõtetel.
Ega rohkem ühegi teise ajakirjaniku töödele olegi selle vaikse kampaania käigus viidatud. Kõrvaltvaatajana jääb mulje, et asja võetakse leige huviga, kuigi materjale ilmub, aga need on suuresti lihtsalt info edastamine, sügavam kaevumine ja analüüs puudub. Siin on kaks põhjust.
Esiteks, Tudeberg on ootamatult ilmunud kandidaat – ei hakka salgama, et olin esimene, kes tema võimaliku kandideerimise välja tõi –, kes on oma positsiooni saavutanud peamiselt tänu ajakirjanduse kajastusele. Kes vaatas eile „Esimest stuudiot”, see nägi, et ega Tudeberg kirest väga põlenud. Lõpus ütles ta, et teeb neid asju, millest saates rääkis, edasi ka siis, kui teda presidendiks ei valita. Teisisõnu: ta on mängu toodud suuresti ikkagi selleks, et oleks vähemasti vastaskandidaat. Ta ei kiiranud entusiasmist, mida kõike ta tahaks kogu Eesti spordi heaks ära teha. Ta ajas valdavalt oma rida.
Seevastu Teigamägi, tuleb tunnistada, jättis palju usutavama ja veenvama mulje. Arusaadav: ilmselgelt on ta EOK presidendi ametist unistanud juba tükk aega ning sellele pikalt mõelnud, seega ta teab, mida soovib teha. Nii kui teemad läksid veidigi spetsiifilisemaks, muutus Tudeberg rabedamaks, ebamäärasemaks ja kobavamaks. Teigamägi oli ka silmnähtavalt paremini valmistunud. Kui Tudeberg oli morn ja tõsine – ja ärge unustage, et televisioon on ennekõike visuaalne meedia ehk pilt on tähtsam kui sõnad –, siis Teigamägi oskas kehakeelt ja näomiimikat palju paremini kasutada. Ta oskas võtta ka n-ö alandliku hoiaku: ei hakanud demonstreerima oma üleolekut, ei seganud kordagi vahele, ei vaielnud vastu, oli kannatlik, kiirgas soojust ja sõbralikkust. Igal juhul meisterlik esitus.
Teine põhjus, miks puudub uuriv soon, on selles, et ajakirjandus näib olevat valinud poole. Teigamäe poole. See puudutab kõiki suuri meediamaju. Keegi neist ei tule otse ütlema, et toetame Teigamäge, aga elukogenud ja meediapädevusega inimesed (jah, räägin siin ka endast), näevad läbi, kumb kandidaat on eelistatum. Delfi puhul on põhjus selge: vt Teigamäe ja Urmo Soonvaldi läbisaamine. Teiste puhul, oletan, võib põhjus peituda selles, et Tudeberg kui eelviimasel tunnil ilmunud kandidaat ei ole suutnud enda suhtes tekitada piisavalt usaldust. Ja samuti ei saa unustada seda, et kui Teigamägi on Eesti spordis, ennekõike kergejõustikus mänginud olulist ja nähtavat rolli juba kaks ja pool kümnendit, siis mõistagi on ta selle ajaga pugenud ajakirjanikele sügavamale naha alla kui enamasti eemal toimetanud Tudeberg.
Sellegipoolest ei kiirustaks ma veel välja kuulutama Teigamäe võitu. Sest, näiteks, kes teab, mida mõni mittespordiajakirjanik järelejäänud nädala jooksul välja kaevab ja avaldab, kui saab. Ja teiseks, suured alaliidud võivad küll kuulutada oma toetust Teigamäele, aga see ei muuda nende toetust ja häält veel teiste omast kaalukamaks. Suurem osa valijaskonnast koosneb väikestest tegijatest, n-ö ninaga herne veeretajatest, ja kui Tudebergi abilised suudavad nood tema selja taha koondada, siis nii on – väikesed otsustavad, kellest saab 18. juunil võidumees.
Foto 1: Erich Teigamägi tänavu 25. mail Kultuuripartnerluse SA 6. sünnipäeval ja ansambli Propeller kontserdil Estonia kontserdisaalis. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Even Tudeberg, Liina Kersna ja Vahur Kersna saabumas 10. augustil 2023 Tallinnas Noblessneris Draamateatri suvelavastuse «Onu Bella tähestik» esietendusele. Foto autor: Taavi Sepp, Postimees/Scanpix
Foto 3: Even Tudeberg 12. juulil 2004 muusikali "Hermese kannul" esietendusel Tallinna velotrekil. Foto autor: Peeter Langovits, Postimees/Scanpix
Foto 4: Erich Teigamägi tänavu 19. mail Tallinna kergejõustikuhallis. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
15 Kommentaarid:
Oot, kas Erki Nool ei saagi presidendiks?
Asepresidendiks saab, kui Märksi leer, ütleme nii, saab Tudebergiga pukki. Ta on Tudebergi meeskonnas n-ö suvepresident.
Aga siis tulebki asuda Tudebergi toetama, sest kogu tema meeskond on pingutamas ausalt.
Need teiste susserdamised ja "siku" mängimised on halvim valik, ning kõik jätkuks. Ikkagi Tudeberg juhtima seda EOK sportlasi.
Viljo
Hankisin veidi siseinfot.
Olgu öeldud, et see, mida me nägime televiisorist ja millest ma siin kirjutasin, on erinev sellest, mida hindavad valimistel alaliitude esindajad. Seal mängivad suurt rolli näiteks kummagi kandidaadi asepresidendi kandidaadid. Sellepärast, et nemad on need, kellega alaliidud asja hakkavad ajama. Küsimus on selles, kui suur on asepresidentide kandidaatide hõlmavus.
Tudebergi asepresidendid: Erki Nool, Mihhail Kõlvart, Saskia Alusalu, Mart Tarmak.
Teigamäe asepresidendid: Tõnu Tõniste, Anne Rei, Priit Sarapuu, Leho Haldna.
Siseinfo annab siin eelise Tudebergile, sest Teigamäe neli nime on väga alaspetsiifilised. Tudebergi Kõlvart hõlmab terve rea kahevõitlusalasid; Tarmak on n-ö vanakooli mees ja alaliitude seas on palju selle põlvkonna esindajaid; Nool on omaette suurus ja legend; Alusalu katab talialasid ja lisaks esindab naisi.
Teigamäel on esindatud kaks suurt pallimänguala ja kaks väga spetsiifilist ala. Ehk nagu pandi püsti retooriline küsimus: kas taekwondo esindaja läheb oma küsimustega Leho Haldna juurde või?
Siseprognoos pakub praegu Tudebergi toetajate arvuks 62-63.
Teigamäel on edukad alaliidu juhid, orgunniinimesed. Kõlvart võib sambomeeste mentaliteeti Eesti spordi tippjuhtimisse tuua, kuid pigem tasub kapo aastaraamatu tegelinskid Eesti juhtimisest kaugel hoida, Tarmak on eilne päev, Alusalul pole peale naiseks olemise midagi letti lüüa, Nool treenerina on hävimas - tema hoolealused põrusid Götzises.
Tudeberg ennast esitledes toob välja, kuidas ta Nõukogude sportlasena tõrjutud oli ja kuidas ta KGB-ga maid jagas ja neid tõrjus. Seejuures heietab ta ka omaaegsest ajakirjanikutööst, kus Andres Raidiga tublit tööd tegi. Toosama Raid käis mõned aastad tagasi visiteeris okupeeritud Donbassi, et imetleda ülesehitustööd. Kas pole veider sellistel seikadel täna peatuda? Või pole KGB tõrjumistöö nii veenev olnud, nagu tahaks mäletada?
1. Prognoos ei ole realistlik, pigem Sõõruka-Tõnise-Märksi leeri soovunelm. Nõus olen sellega, et osadele valijatest on müügitööga võimalik Teiga ebameeldivaks positsioneerida. Kui keegi valib Tudebergi poolt, siis mitte Tude heade omaduste/plaanide tõttu, vaid seepärast, et Teiga vastu olla.
2. Samamoodi võiks küsida, et kas orienteeruja läheb siis Mihhail Kõlvarti juurde või? Tegelikult saaks märksa karmimalt küsida - millise spordialaliidu esindaja usub Saskia Alusalu tõsiseltvõetavusse asepresidendina?
3. Edaspidi ära too välja retoorilisi küsimusi, mida seesama inimene ka ise pidevalt põllul kasutab. Reedad oma allika ;)
Mõlemil on asepresidendid ilmavaateliselt erinevas leeris. Tudeberg sobitub oma taustalt ja olemuselt hästi Kõlvartiga, Teigamägi Tõnistega jne.
On veel üks küsimus, millele tuleb seoses EOK presidendi valimistega, eriti juhul, kui peaks võitma Teigamägi, vastus saada:
milline on Erich Teigamäe suhe Kristel Berendseniga?
Sellepärast, et siin võib tekkida huvide konflikte. EOK peab olema kogu Eesti spordi esindaja. Berendsen on kergejõustikuliidu saavutusspordi komisjoni liige. Siin tekib küsimus, kas teatud puhkusel ei või huvid ja eelistused kokku joosta. Kõik peab olema läbipaistev, aga see ei saa olla nii, kui pole selge, mis suhetes on EOK president ühe suurema spordialaliidu saavutusspordiga tegeleva komisjoni liikmega.
Krt, see on ju ammu teada, et nad on elukaaslased. Milles mure? Jah, saan aru, et kodanik jaanus kriisk sulle siin mõtetuid fakte ette laob, lootes, et ehk õnnestub niimoodi Teigamäge demoniseerida.
Ma soovitaks nii pikaaegsel ajakirandusõppejõul ja tublil reporteril nagu sina oma allikaid veidi paremini valida. Jaanus Kriisk nüüd küll ühegi terve mõistusega ajakirjaniku põhiallikas ei tohiks olla.
Noole kergejõustikukooli rahastus peab saama avalikuks, kelle raha keerutatakse seal anonüümselt? Milliste huvidega on see veel seotud peale osutamise eelmise presidendi nõrgale sponsorlustööle.
Kust te seda võtate, 14:18, et on ammu teada? Kus on selle kinnitus?
See on avalik saladus, seda jah. Kuid! See peaks olema avalik, mitte saladus.
Vahet näete?
Otsisin siis netist andmeid nende väidetava suhte kohta. Ei leidnud. Küsisin isegi ChatGPT-lt, kes vastas:
Avalikult kättesaadavate andmete põhjal ei ole alust väita, et Erich Teigamägi ja Kristel Berendsen oleksid omavahel perekondlikes või romantilistes suhetes.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Aga Tudeberg on endine laskesuusataj, äkki hakkab sinna raha suunama? Nool kergejõustiklane ja treener, äkki läheb büüd raha sinna? Alusalu äkki ostab EOK raha eesti Adavere koolile 10000 paari uiske? Jne, jne. Krt naljanumber ju.
Keegi on alati kellegagi mingitest suhetes, eriti Eesti spordimaastikul.
Arusaadav, et ei meeldi Teigamägi. Tema julges ka mehis viru kaasusega lagedale tulla. Paha inimene, eksole. Me kõik teame, mis hiljem juhtus.
Teigomägi aastaid juba pr viru taga ajanud, aga tühjad pihud. Seda viru kättemaksu T juba aastaid haudunud, sest pidi leppima Temu tüdrukuga.
Vaadake, 17:05, need oleks kõik läbinähtavalt selged korruptiivsed juhtumid, millele te viitate.
Teigamäe ja Berendseni puhul on probleem see, et pole selget ja läbinähtavat sidet nende vahel, mis tähendab, et korruptiivseid tehinguid saaks varjata - nad on ju teineteisele justkui mitte keegi. Aga Tudeberg on Tudebergile ikka Tudeberg, Nool on Nooele samuti Nool jne.
Postita kommentaar
<< Esileht