Pullerits: Mida kriitilist rääkis mulle Eesti spordi korraldamise kohta Merko suuromanik Toomas Annus?
Viimastest aegadest jääb mulje, et sport on üks kohutavamaid valdkondi, kus toimuvad jubedad asjad, mida saab klaarida ainult kohtus. Kuidas me sinna oleme jõudnud?
Nüüd on selgunud, et trikisuusatamises on kasutatud lapstööjõudu. Sponsorite rahale on leitud uus otstarve sportimise asemel – see on lapssportlase töötasu (viitab Kelly Sildarule – P.P.). Laste harrastuse finantseerimine pidavat olema lapsevanema kohustus. Kui lapsevanem (viitab Tõnis Sildarule – P.P.) on samal ajal lapse treener ilma muu töökohata, siis kuidas see võimalik on? Kustkohast see raha peale sponsorite ja auhinnaraha saab tulla? Pärandus on ehk ka variant. (Muigab.)
See lapssportlase töötasu leiutis ei too kaasa muud, kui sponsorite kadumise igasugusest alaealiste spordist. See on kindel ja kui keegi tahab seda muuta, siis see on võimalik, aga eeldab praeguse kakluse unustamist. Järgmised 5 kuni 10 aastat seda muret pole. Varasemalt peletati sponsoreid võimalikele pahandustele kaasaaitajatena, nüüd on vinti veel peale keeratud.
Sildarude kaasus oli üks asju, mis Kaljulaidile saatuslikuks sai. Tuleval nädalal valib Eesti Olümpiakomitee taandatud Kaljulaidi asemele uue presidendi. Minu meelest ei oota spordiinimesed temalt Kaljulaidi stiilis väärtusjutlusi, vaid raha, mille eest tipptasemel sporti saaks teha, kas pole nii?
Minu arvates tuleks hakata peale sellest, et kõigil oleks selge, mis on tippsport. Meil on koolisport, hobisport ja mõned tippsportlased. Riik peaks avaliku raha eest võimaldama noortele sportimist ja toetama tippsporti, aga elukutselisi sportlasi, kes on maailmas 80. kohal, ei peaks õpetajate või arstide maksuraha eest ülal pidama.
Kui meil on tippsportlasi – neid, kes maailmas kümne hulka tulevad ja kel on ka medalilootust – minu arvates 10 kuni 20, siis EOK president, kui ta on usaldusväärne, usutav, töökas, suudab Eestis leida paarkümmend firmat ja tuua nad sporti toetama kokkuleppega, et riik annab tippsportlastele läbi EOK poole ja ettevõte annab teise poole summast. Ühe sportlase aastaeelarve on 200 kuni 400 tuhat eurot, olenevalt alast. Seega räägime keskmiselt kokku kuuest miljonist eurost aastas, millest pool ehk kolm miljonit tuleks koguda sponsoritelt, siis oleksid tippsportlaste vajadused sada protsenti kaetud. Tunnistame samas, et oma hobusega Austraaliasse võistlustele lennata ei ole meie väiksest ja vaesest riigist reaalne.
Fotod 1-3: Merko suuromanik Toomas Annus 10. juunil Tallinnas. Fotode autor: Madis Veltman, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 11:19
kommentaare: 10
10 Kommentaarid:
Mis selle intervjuu mõte siis lõpuks oli? Esimesest lausest saame teada, et sport on kõige kurja juur, mis toetab kõiksugu vastandumist. Ja kõige lõpuks tuleneb, et ikka rohkem oleks raha tarvis. Kumb on siis õige? Või see küsimus jäigi õhku?
Mõte on lihtne, Padre on nii kõva mees, et sai Annuselt intervjuu kätte. Teised ei saa, vot! See, kas intervjuus sisu ka on, polegi enam oluline.
Suusatamisest, millega Annus on pikalt seotud olnud - ei sõnagi? Küsitleja argus või küsitletava poolne tingimus?
Alandlikkus ennekõik. Et Annus üldse midagi räägiks, siis ka Annus määrab, mida ta räägib. Muidugi Priit salgab selle maha, aga kogukond teab tõde.
Sellest on nii palju ja nõrkemiseni räägitud, see teema on ammendatud, seal ei oleks midagi uut öelda, see ei oleks praegu grammi jagugi aktuaalne. See on umbes sama, kui 57-aastaselt tegusalt mehelt küsida ikka ja jälle ja korduvalt, et näe, jäid matemaatika lõpueksamil spikerdamisega vahele, no räägi nüüd taas see lugu ära. Tüütu.
Even Tudeberg saatis EOK liikmetele ja spordijuhtidele laiali oma peamised seisukohad:
Eesti Olümpiakomitee peab oma edasises tegevuses saama senisest kindlamaks ja väärikamaks Eesti spordi strateegiliseks juhiks. See ei olene mitte ainult sellest, kes on president, vaid sellest , keda ja kuidas strateegia igapäevases töös kaasatakse. Ning kui arusaadav ja läbipaistev on kogu organisatsiooni toimimine.
EOK on riigi arengus selle ühe ning äärmiselt väärtusliku osa – liikumisharrastuse ja spordi sisuline juht ja ta saab seda teha tulemuslikult vaid riigi kõiki piirkondi ja inimesi kaasates. Tuginedes alaliitude kogemustele ning omapäradele, aga ka sellele sünergiale, mis erinevaid alasid ühendab ja rikastab. EOK roll selles peab olema väärikas, liitev ning perspektiivi tunnetav.
Ainult tasakaalustatu ja igat jõupingutust hinnatava tööga saabub edu nii kohalikul, üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasandil. Ei saa olla tähtsat ja vähem tähtsamat tööd, sest vahel saab otsustavaks ja eriti ka spordis mõni justkui pisiasjaks ja vähetähtsaks osutuv detail. Neid näiteid võiks rohkesti tuua. Nii et keskendugem kõigele ja kõigile.
Kui taasiseseisvunud Eesti tegevus kandis eelmistel kümnenditel ehk teatud õhinapõhisustki, siis pidevalt muutunud oludes on see nõudmas nüüd üha enam ka spordi valdkonnas süsteemsete ja pikemaajaliste plaanide tegemist ja nende etapilist teostamist, analüüse ja uusi nutikaid lahendusi.
Meie ressurss selles on mingi piiriga piiratud, kuid senini on leitud äärmiselt nutikaid lahendusi, näidatud üles ülimat pühendumust ja ilmutatud suurt ettevõtlikkust. Oleme läinud ise laia spordimaailma, aga toonud selle sära ka Eestisse. Seda liikumisharrastuse üritustest kuni maailma tippvõistlusteni välja. Meid vajatakse ja meiega arvestatakse – see on hea ja väärt tunne!
Suurim võimaluste looja on olnud aga meie sportimisega seotud inimene. Vahel oleme unustanud tippsaavutusi tunnustades ära esimesed juhendajad ja innustajad. Tunnistan, et meie märkamisruum võiks olla tunduvalt laiem ja tunnustamist pole kunagi liiga palju. Ja sedagi, et mingit suurtulemust ei saa hakata siin kodukamaral ära lörtsima...
Tunnustamise kõrval väärib EOK töös kindlamat kohta selgema, objektiivsema ning faktidele tugineva hinnangu andmine. Strateegilise juhina ei saa EOK jätta hinnanguid sotsiaalmeedia seinast- seina toimiva meelevalla hooleks. Rahvusringhääling võiks olla kindlaim kants, kuhu meie ühine sõnum selge ja motiveerivana jõuaks.
Veel üks edasise arengu suund – tihedam koostöö kõigi meie ülikoolidega. On vähe valdkondi, kus nende akadeemiline pädevus ei saaks ka sportimisega seotus appi tulla, samas ka nende endi mõtteviisi liikumise ja spordi kaudu laiendades. Seda enam, et Rektorid on alati sportlikku meelsust oma liitlaseks pidanud ! Ja veel – me vajaks oma ja heal tasemel ning rahvusvahelist spordigümnaasiumi, kus saaks uut hoogu rahvusvaheline pädevus ning võimekus. Midagi taolist, mida näeme meie naaberriikides rahvuskoondiste kasvulava tekitamas.
Hetke rahvusvahelist olukorda tajudes oleme üha enam veendunud , et kaitsetahte kõrval ilmneb selgeid puudujääke meie kaitsevõimet kindlustavate inimeste kehalises ja vaimses võimekuses. EOK peab oma strateegilistes plaanides leidma üha enam paindlikke ja ühist rahastamist leidvaid lahendusi, kus läbi noortele suunatud programmide suudetaks otsustavalt tähtsustada võimekus tööks ja kaitseks. Viimased kaks mõistet võivad tunduda küll meenutavat kunagisi üleskutseid , aga ei töö ega kaitse teki iseenesest, suhteliselt kesisele võimekusele.
Äkki on ikkagi kõrgete korterihindade taga suur pistis,mis on ju ka kulu? Või hoopis tuleks kokku küüa Annuse kinnisvarafirmade jaotamata kasum-on seegi ju paljude korterite hinna sees...
Riigikohus mõistis Toomas Annuse 2014. aastal kriminaalkorras süüdi pistise andmises.[1] Pärast süüdimõistvat otsust võttis president Toomas Hendrik Ilves temalt ära ka 2006. aastal antud Valgetähe III klassi teenetemärgi.
Miks kandideerib EOK asepresidendiks ja täitevkomitee liikmeks Saskia Alusalu? Uurisin talt järele:
https://sport.postimees.ee/8490999/saskia-alusalu-kandideerib-eoks-kahele-juhtivale-kohale
Juba homme on EOK uue presidendi valimised. Mul pole ilmselt palju sellega pistmust( minu arvamust pole küsitud), aga spordirahval võiks olla julgus ja tahe edasi tegutsemiseks.
Even Tudebergi ei tea, aga Erich Teigamägi tean küll. See mees pole minu meelest küll mingi õige president. Kas teda huvitab päriselt Eesti spordi arendamine või on EOK presidendi koht hüppelauaks kuskile kõrgemale positsioonile!?
Inimesel, kes on samadel valimistel kaotanud, võiks ju olla nii palju eneseuhkust, et ei pressi ennast sinna, kus teda ei oodata. Aga EI!
Kuluaarides sahistatakse tema tegudest, mis paljuski võiks kuuluda menetlemisele. Oh ei! Tal olevat selline kõigutamatu seljatagune, mis koosneb" mustade tegude rahameeskonnast".
Inimesed, kes temaga samamoodi ei "haugu ja samas paadis ei istu" kuuluvad orjarahva hulka. Sestap ei ole julgenud enamus kergejõustikutreenereid avalikult oma arvamust avaldada. Kes on soosingusse sattunud ( ehk siis tallalakkujad), need ei peagi arvamust avaldama, seda teeb suur isake.
Teigamägi on oma kättemaksuihaga hävitanud Eesti ühe perspektiivikama sportlase ja tema treeneri.Teigamägi propageerib alkoholi tarbimist nii noorte kui ka tööl olevate treenerite hulgas. Tema soovitusel on antud kõige kõrgem treenerikutse alkohoolikust treenerile.
Tema käsilaste vale andmete levitamisel on süüdistatud alusetult treenerit dopingu valmistamises ja sellega kauplemisel.
Selliseid näiteid, mis on ebaeetilised spordis on kasutanud härra ise teiste suhtes. Ka naistreenerite/ ametnike puhul.
Ühesõnaga on see mees karistanud ja halvustanud omaenda samasuguste tegude eest teisi.
Loodetavasti on jumal armuline seades tema teele palju okkaid ja kive.
Jah, ka minu kõrvu on jõudnud neid asju, need pole üldse laest võetud.
Postita kommentaar
<< Esileht