Teisipäev, jaanuar 11, 2022

Pullerits: Kui palju neelab sportimine aega tegelikult ja kuidas teenida lisatulu?

«Aruandlust! Aruandlust!» kaigub taas kõrvulukustav nõudlus üle spordiblogosfääri. Arusaadav, kõik tahavad ju teada, kas nad on teinud trenni ikkagi piisavalt. Või on äkki hoopis ülepingutanud? Selleks vajavad kõik usaldusväärset võrdlusmõõdikut. Ja mis veelgi tähtsam: isegi kui võrdlus enda ja etalonmehe treeningutega tehtud, kerkib küsimus – ja see on küsimus, millest sõltub pere rahulolu ja toimetulek –, kas ja kui palju jääb treeningute kõrvalt vaba aega, et teenida põhipalgale juurde lisatulu, sest nagu nüüd kuulda, siis 2000-eurone elektriarve lööb valusalt isegi nii paljunõutud ja isegi ultraspordis suutliku mehe nagu Raivo E. Tamme isikliku eelarve pihta. Kusagilt tuleb see raha ju teenida, millega ka sel ja järgmisel ja ülejärgmisel kuul hinge sees hoida, enne kui võiks loota leevendust (minu elektriarve suurenes detsembris tervelt kaks korda, 40 eurolt 80 eurole), sest sport ja trenn – need viivad ju raha ainult välja (kui te ei ole sama oskuslik nagu mina, kel oli taipu kõik vajalik varustus hankida juba aastate eest, mil vaba raha oli kõigil palju rohkem, kui nüüd).

Niisiis, palun võrrelge oma tegemisi – siin on ülevaade minu mullusest spordiaastast.

Sportimiseks kulunud aeg 168 tundi ja 49 minutit. See teeb kokku 7 ööpäeva ja 49 minutit ehk pisut üle nädala.

Sportimispäevi 166. See tähendab, et kui alustada sportimisega 1. jaanuarist ja sportida iga päev, kestaks sportimise päevad 15. juunini ehk aasta 24. nädala teise pooleni.

Keskmise sportimiskorra pikkus 1 tund ja 1 minut. Selle ajaga läbiks kõvad jalgratturid üle 50 km ja jooksjad umbes 20 km.

Rattaga sõidetud aastas 2864 kilomeetrit. Seda on 550 km vähem, kui oli mulluse Tour de France’i kogupikkus.

Suusatatud aastas 639 kilomeetrit. See teeb kokku veidi rohkem kui kümme Tartu maratoni.

Kes sündmuste käiguga järjepidevalt kursis, teab, et lõppenud aasta oli varasematest märksa erinev, sest nõudis eluliselt olulisele organile eriliselt suure tähelepanu pööramist. See sundis ettevaatlikkusele.

Kui palju siis lisatulu teenimiseks aega jäi? Aga palun!

Kevadsemestril veebiõppetöö läbiviimisele kulunud aeg 27:20.

Kevadsemestril tudengite kodutööde parandamisele kulunud aeg 86:40.

Kevadsemestril õppetööle kokku kulunud aeg 114 tundi.

Sügissemestril auditoorse õppetöö läbiviimisele kulunud aeg 31:09.

Sügissemestril tudengite tööde parandamisele kulunud aeg 21:57.

Sügissemestril õppetööle kokku kulunud aeg 53:06.

Kevad- ja sügissemestril õppetööle kokku kulunud aeg 167:06. See tähendaks 21 kaheksatunnist tööpäeva ehk pisut rohkem kui nelja töönädalat lisaks.

Teisisõnu: õppetööle kulus ümardatult ainult poolteist tundi vähem kui sportimisele.

Huvitav, kui see aeg kulutada sportimisele, mis oleks tulemus siis?

Foto 1: Tartu Tähtvere linnaosa 25. detsembril 2021. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Emajõe-äärne suusasiht Tartu dendropargis 9, jaanuaril 2022. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Tartu Tähtvere linnaosa 7. detsembril 2021. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Kes tunneb ära, mis kohaga on tegemist? Foto autor: Priit Pullerits

35 Kommentaarid:

At 10:51, Anonymous Anonüümne said...

Nalja kah:

https://www.err.ee/1608459161/martin-helme-mask-pole-solidaarsuse-vaid-alistumise-mark

https://pood.ekre.ee/product/pestav-ja-korduvkasutatav-kaitsemask-erakonna-logoga/

 
At 13:49, Anonymous Anonüümne said...

Iga kokkuvõtte juurde käib ka põhjalik analüüs ning soovitavalt ka tulevikuplaanid antud olukorrast väljumiseks. Seda aga pole. Seega on väheke veel arenguruumi.

Vahelduseks vaatame aga kuidas Kalevlased rooma tervitust teevad ajal kui see maailmas väga popp oli - http://www.eha.ee/fa/public/index.php?act=search_detail&a_id=10665&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1641901382

 
At 15:05, Anonymous Anonüümne said...

"Ühe tunniga läbivad KÕVAD jalgratturid 50km" Okei, Philippo Ganna võibolla velodroomil tõesti (ja kindlasti mitte igas trennis), seega kas siit tuleb järeldada, et padre ei olegi kõva rattur, kuna sellised keskmised ilmselt jääks isegi elektrirattal kättesaamatuks? See on protagonisti ootamatu ja häbiväärne vajumine kuhugile mudaliiga sügavustesse, lihtsurelikest rääkimata.

 
At 15:44, Anonymous Anonüümne said...

Isamaa on valimiskampaaniasse sisenenud (ja kui hea meediapartner neil on), Raivo E Tamme 2-tuhandene arve näitab mehe idiootsust, taolist kodukütjat riiki juhtima küll ei tohi lasta.

Tartu linna maine tegi täis teine idioot - Humal. Tema arvab, et kui Vooglaiauga kokku leppida, siis plagiaati ei saa tekkida. Saab küll.

 
At 17:12, Anonymous Anonüümne said...

Küsimus on selles, et kui palju lisatööga treenid, kui seda ei tea, siis keeruline kaasa rääkida, kas spordist loobumine on mõtekas. Kokku 350 tundi spordile ja lisatööle. Kas vahekord on 50/50 või 10/90 või 90/10, kõik sõltub ju. Mõni ei tee lisatööd ja ei spordi nii paljutki, aga ikka on rajal kõvem mees.

Spordile ei pea üldse raha kuluma, mine jookse metsas ja tee kätekõverdusi, külasta välijõusaali, tõmba lõuga jne. Saad ühe tossupaari hinnaga ropult treenida, vaid tahtmist vaja.

 
At 17:45, Blogger Priit Pullerits said...

Nõus, et spordile raha eriti ei kulu - aga mõnikord ikka kulub küll. Rattal on teinekord kallid osad, nt kui hammasrattad kuluvad, siis nende vahetusest pääsu pole. Või kui mul läks käiguvahetaja süsteem, seda parandada ei saa, taas suur väljaminek. Suusad nõuavad hooldamist, õnneks see odav, 5 eurot ja tehtud ja sõidad mitukümmend kilomeetrit. Kõvemad mehed hooldavad ise, aga see eeldab panustamist määrdekarpi ja muusse, nagu pukk.

Arvestades, et ülikooli lisatööga, mis kestis mul 21 päeva puhast tööaega, teenisin veidi rohkem kui põhitööga sama pika aja eest, siis oleks nagu hea variant. Kuid - lisatöö tuleb muidu vaba aja arvelt, nii et ses osas võiks see ideaalis olla kõvema tunnitasuga; see on vaimselt väga kurnav, just tööde parandamine, see on hästi rutiinne ja absoluutselt mittearendav ja emotsionaalselt mittepakkuv, nii et taas võiks ideaalis nõuda suuremat tasu (aga miks siis ma teen seda, küsite; aga kes siis teeks, küsin vastu); lisatöö aega mõõdan stopperiga, mis tähendab, et seda tööd tehes töötan jäägitult 100%, sel ajal kui põhitööd tehes on tasu sees ka näiteks kempsus käimine, lõuna söömine, lakke vahtimine, niisama mõtisklemine - ehk lisatöö intensiivsus ja ja sellest tulenevalt produktiivsus on palju suurem, mis omakorda taas eeldaks ideaalis, et võiks rohkem saada, kui palgatöö eest.

Kokkuvõttes siis on tegemist alatasustamisega. Aga ega ma selle aja eest siis topelttrenni hakkaks tegema, siis paneksin kindlasti üle.

 
At 20:17, Anonymous Anonüümne said...

Purjesport on veelgi kallim. Eks rattasport ongi keskmisest jõukamate spordiala. Kui panna rattavõistlustel osalevate täiskasvanute palgad võrdluses jooksuvõistlustel osalevate täislasvanute palkadega, siis olen üpris veendunud, et ratturid teenivad oluliselt rohkem. Palju siinsed lugejad aastas spordile kulutavad. Spordiklubitasud, riietus, varustus, võistluste osalustasud jne jne. Suudate üldse kokku arvutada :) ?

 
At 21:23, Anonymous Anonüümne said...

Ei julge. Suudaks küll. Palju. Lihtsalt odavamalt tegutsedes ei jagu liigutamiseks motti. Võiks ju minna üle tee jõuväljakule aga see pole nagu see. Loomulikult järgmiseks hooajaks valmistumisel, äkki astuks ka sinna kui seal kuskil infoseinal või viidatud internetilehel oleks jõukohane treeningprogramm. Saaks äkki päris soodsalt mingi osa oma treeningrutiinist välja vahetada.

 
At 22:07, Anonymous Anonüümne said...

2021. aasta kulu spordile 6027 eurot. Osavõtutasude peale läks 713.
Viimase kümne aasta keskmine kulu spordile aastas 5367 eurot. Põhiala ratas, kõrvale jooksu, suuska. Vähem muud.
Tavaline harrastaja tase. Erilisi tulemusi pole. Eesmärke pole. Teen oma lõbuks. Sporditunde aastas 500-600.

 
At 23:08, Anonymous Anonüümne said...

"Kokkuvõttes siis on tegemist alatasustamisega" lisatöö on alatasustatud, siis põhitöö seda enam? Tuleb otsida selline töö, kus kõva töö eest saab kõva palka, mitte killustada. Võiks ju lisatöö teha põhitööks ja vastupidi. " ehk lisatöö intensiivsus ja ja sellest tulenevalt produktiivsus on palju suurem, mis omakorda taas eeldaks ideaalis, et võiks rohkem saada, kui palgatöö eest." -paljudes kohtades saaks selle jutu eest kinga.

 
At 23:42, Anonymous Anonüümne said...

Lisatööd nimetati vanasti haltuuraks. Tulemusi vaadates... kõik klapib.

 
At 09:16, Anonymous Anonüümne said...

Jooksmine 10 senti/km, suusatamine 50 senti/km, ratas 100 senti/km, ujumine ?

 
At 10:20, Anonymous Anonüümne said...

6000 euri aastas spordile. Mõni tippsportlane teeb sama raha eest sporti :)

 
At 10:44, Anonymous Anonüümne said...

Netokulu 15€ kord peaks nagu olema suht miinimum. Riiete pesu võtab vett , elektrit, pesupulbrit ja aega takkaotsa. Taastusjoogid, söögid, teate ma usun, et 20€ kord oleks nii puusalt pannes väga aus hinnang sportimise kuludele. 103 jooksupäeva tähendab sellisel juhul 2060€, 41 suusapäeva lisab otsa veel 820€, lisaks veel spordireisid üle piiri, rahvuslipu lehvitamise ja Eesti populariseerimisega maailmas, johhaidii, kes neid kulusid jõuab arvestada, no ikka tuleb, 2k€ julgelt. Kokku siis puusanõksutamise arvestusega 5k€. Võib rahulikult nentida, et ega 6k€ ei ole mingi ulme. Täitsa tehtav normaaloludes, ilma pingutamata.

 
At 13:20, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav oleks kuidagi spekulatiivselt hinnata ka sportimise abil tekitatud rahalist säästu tervishoiukulutustes. Nt kui keskealine mees sporti ei tee, kas siis kipub tema elu olema ikkagi kallim (kulu ravimitele, rämpstoidu tõttu raiskavam toidulaud, alkohol, suitsud võib-olla jne) kui sportlasel. See mitu tuhat eurot kulub ikka, aga nö mingisse muusse aknasse. :)

 
At 13:43, Anonymous Anonüümne said...

Väga õige tähelepanek, 13:20, sest kindlasti mitte vähe kulub sellisel keskmisel rasvunud lödipüksil erinevatesse kohtadesse ja aukudesse.
Õige oleks see kulu võhmamehe spordieelarvest lahutada.
Lisaks loomulikult täiendav boonus elukvaliteedi tõusu arvelt, mis võhmameestel veel lisanduvalt kätte jääb.

 
At 17:09, Anonymous Anonüümne said...

Lisame sporditraumad. Mõni pühendunud ja iseloomuga spordimees jookseb ennast haiglasse. Rahvaspordipüritustelt kehvade tulemuste tõttu ka psühhotrauma, hea, et Pulleritsu blogi on olemas, saab vähemat nätaka ära panna ja end nii maha laadida.

 
At 18:29, Anonymous Anonüümne said...

Sporditraumade üks põhjus on koonerdamine. Kehv varustus ja räige tempo ei ole just hea kombo tervise vaatenurgast. Toksid rulliga asfalti, küünarnuk ja ranne pekkis, nii lihtsalt on, noored ja kogenematud aga arvavad, et panna on vaja.

 
At 18:38, Anonymous Anonüümne said...

Kui esirattal abs puudub, siis riskid üle lenksu käimisega või paned kraavi. Sõidad so-so rehviga kurvi, käid külili. Ise teate, mis hala sellest sünnib. Peremees on seletanud ka, et Utahis tema radadel on inimesed surnud kuna on nõlvalt alla pannud. Meil siin suusarajal paljud väldivad Pirita jõekallast, teadagi miks. Parem karta, kui ikka oskused napid ja varustuse peale ei saa keerulises situatsioonis kindel olla. Nii lihtsalt ongi. Kõik see tõstab harrastuse hinda. Ega siis Volvo asjata turvalisust oma müügiargumendina ei kasuta. Ikka suurema hinna lipikule panemise nimel. Ja mugavusest maksama kaupmeestele, selle asemel, et blogipidaja kombel arstide vahet sõeluda. Eks ju Priit, õige jutt?

 
At 19:31, Anonymous Anonüümne said...

Ei näe mõtet toidule niipalju kulutada ühele spordikorrale. Keskmises harrastajas on piisavalt rasva millest energiat saab. Kui näpuga ei saa enam ühegist kohast pigistada keha seda ka rahulolekus, siis on juba õigustatud suured toidule kuluvad summad.Müstiliselt kallilt elate küll oma elu, aga saab odavamalt. Omalt poolt selle aasta kulud rattasõidule ümaralt 100 eurot läbisõit 10k km. Rattasport on nagu päikese energiale üleminek alguses tuleb teha kõvad välja minekud. Hiljem teenib see kõik tegelikult juba tagasi. Ja kui siis mõni poliitik arvab, et rattasõidu peaks ära maksustama. Tehke, aga mullatoit ootab ka kohe.

 
At 20:12, Anonymous Anonüümne said...

Mina olen keskealine mees kes sporti ei tee ja mind nimetatakse rasvunud lödipüksiks. Ei tee jah sporti aga sponsoneerin kahte rahvaspordi üritust ja kümneid noori võhmamehi. Ootan et härra Pullerits vabandab tema blogis esineva ülekohtuse auhaavamise eest.

 
At 20:16, Blogger Priit Pullerits said...

Hästi panete lõpus, 19:31. Sellisest konkreetsusest tunneb tegijat!

Muidugi õige, 18:38! Moabi lähedal on üks karm koht, Portal Trail, kus rada läheb kitsal püstise seinaga kaljueendil ligi 200 meetrit Colorado jõest kõrgemal. Seal on kaks või kolm inimest alla lennanud. Ja teate, miks? Sest minnakse sõitma kambaga ja siis alalhoidlikumad lasevad end elupõlguritel utsitada, et mis sa pelgad, sõida-sõida, ei juhtu midagi. Aga näe, on mees alla surnuks sadanud. Seepärast ongi vaja Moabis üksi käia, sest siis ei ole kedagi, kes võiks sind kas või vaikiva eeskujuga innustada oma võimeid üle hindama ja liigseid riske võtma. Üksi käies saad keskenduda oma tegemistele ega pea kellegagi tempot pidama ega kellelegi midagi näitama - nii jäädki seal ellu. Pidage seda meeeles, see on oluline asi, mida teile just ütlesin!

 
At 23:51, Anonymous Anonüümne said...

Pidin asistel põhjustel tegema videokõne peruulannaga, üks kuum latiino. Asised jutud aetud, selgus, et tema õppis aasta aega Taanis ja mitte kunagi Euroopasse tagasi ei tule. Taani tüdrukud heitsid talle ette liiga nappi riietust, sest see on lugupidamatu moslemite vastu ja teenib patriarhaadi huve. Skisofreeniline ja rumal, eksole. Aga sinna on Euroopa jõudnud. Ahjaa, päris lõpuks selgus, et tegemist on ka lausa vähemuse esindajaga, kes sündis mehena (tõele au andes on meditsiin teinud väga head tööd). Kui isegi transseksuaalsed inimesed ei pääse mingist rumalast mikrotühistamisest liiga avara dekoltee ja lühikese seeliku pärast, mis siis normaalseid valgeid heteromehi ees ootab?

 
At 09:19, Blogger Priit Pullerits said...

Jube lugu, 23:51, kuidas oma maa noored inimesed on valmis allaheitlikkuseks, peaasi et mingid võõralt tulnud end kuidagi puudutatuna ei tunneks. See ongi see vaikne alistumine. Me ei tohi mitte kunagi omal maal sellise suhtumisega leppida! Kõik need, kes shithole riikidest kuidagi meie armsale Eestimaale pääsevad - ja mida vähem neid pääseb, seda parem on -, peavad ise muutuma selliseks, nagu on meie kultuur ja tavad, või tõmbama siit jehhat sinna, kus saavad olla nii, et keegi neid ei häiri ega sega oma väljanägemise või millega iganes. Teadagi ju, et võõrasse kirikusse oma kommetega ei minda - ja ükski kirik ei pea oma tavasid sissetulijate ja -tungijate järgi muutma. See on punane joon, kust me ei tohi sammugi taganeda. Ja noortele tuleb aru pähe panna. Vanasti öeldi ikka, et aru pähe lüüa, mõistate?

 
At 10:06, Anonymous Anonüümne arvamusliider said...

Padre ütleb kulda, nii on ja seda joont peame hoidma!

 
At 11:40, Anonymous MargusM said...

Priit, sa pole vist asja sügavamalt süüvinud.. üritad pateetiliselt ümber sõnastada 23.51 öeldut. Taanlased tegelesid just sellega mida sa oma kommenteerid, kuidas see siis jube lugu on? : )

 
At 12:54, Anonymous Anonüümne said...

15:44 Tamme kohta 100% täpne iseloomustus. Piinlik oli lp. Rahvasaadikut Ringvaates kuulata oma arve üle arutlema ja kodanike eest muretsemas.

 
At 13:55, Anonymous Anonüümne said...

Piinlik on, et Eestis on manipuleeritud energiakriis, kuigi katlad huugavad ja kütus voolab. Põhjus on lihtne, Eesti Energial on riigi ehk see on siis Kaja Kallase kui riigi esindaja poolt kohustus hoida valmis ainult 66% talvisest tipukoormusest 10% reserviga. Kui aga läheb korraga sellest 20% uut ja põnevat isamaalist keevkatelt avariisse, siis näemegi siin megahindu.

 
At 14:28, Anonymous Anonüümne said...

Suusatamise hind - TALVEL saab laenutada suusakomplekte ja uiske 1 tund 4,00 € ehk 2 tundi sõitu 8€, Riietusruumi kapi ja duši kasutamine 1 inimene 1 kord 2,00 € lisaks saun ka, eks 1 inimest 1 tund 4,00 €. Kohale sõit ja tagasi koju 10+10km x 0,2€ oma käruga = 4€ või hea taksoga 2x3.70+20x0,8= ahh see läheb paljuks, seda ei arvesta :D Jääb siis kokku oma autoga sõites 18€ per kord. Priit saab odavamalt, sest ovaal on lonkimise kaugusel.

 
At 14:48, Anonymous Anonüümne said...

Seni kuni mõni ilgub siin spordimees Tamme lollusest elektriarvest rääkides, siis vastukaaluks vaatame mida seletab mittesportlane Kallas: "Kogu Euroopa häda. Tegemist pole üksnes Eesti probleemiga. Hinnakasvuga maadleb praegu kogu Euroopa ja ka laiem maailm, sealhulgas näiteks Hiina. Mõned näited keskmisest elektrihinnast 2021 detsembrikuus: Suurbritannias 288 eur/mWh, Nord Pool turul Eestis 203 e/mWh. Kui meist veidi soodsam hind oli Norras (nt Oslo piirkonnas 174 eur/mWh), Rootsis (Stockholmi piirkonnas 176 eur/mWh) ja Soomes (193 eur/mWh), siis näiteks Lätis, Leedus, Hispaanias, Portugalis, Saksamaal ja Šveitsis on elekter veelgi kallim." Õige jutt arvab loll. Vaatame aga mis on tegelikud hinnad Suurbritannias 288 eur/MWh, Nord Pool turul Eestis 203 eur/MWh. Kui meist veidi soodsam hind oli Norras (nt Oslo piirkonnas 174 eur/MWh), Rootsis (Stockholmi piirkonnas 176 eur/MWh) ja Soomes (193 eur/MWh). Tark näeb, et Kallas eksib oma numbrites miljard korda. Kas selline tase ongi valitsuses, et ei suudeta eristada mõõtühikuid millivatte ja megavatte? Kahjuks nii on. https://epl.delfi.ee/artikkel/95632131/kaja-kallas-mulje-et-elektriarved-ulatuvad-valdavalt-sadadesse-ja-tuhandetesse-on-petlik

 
At 14:59, Anonymous Anonüümne said...

Punane kraana on kohal ja isamaalaste discosammas ja moderne kast läheb reisule. Tarkust igal pool kuhjaga.
https://sakala.postimees.ee/7429216/jaak-joala-kuju-lahkub-pargist

 
At 09:15, Blogger Priit Pullerits said...

Kelly Sildaru käib LAs ringi Universali teemapargis - jube, kui ebaprofessionaalne! Olümpia on tulemas, koroona levib ja tema läheb rahvamassi sisse, vaatab teistega külg külje kõrval koerte šõud jne.
Nüüd ma ei imesta, kui Kirsti Timmer pani talle aasta lõpus teles kaarte ja imestas, et olümpial medalit ei tule, ja pani edasi kaarte ja imestus vaid kasvas: ta ütles, et ta isegi ei sõida olümpiale...

 
At 09:49, Anonymous Anonüümne said...

Tore uudis Kägu kambale:

https://sport.postimees.ee/7429913/djokovici-viisa-tuhistati-taas-maailma-esireket-peab-austraaliast-lahkuma#_ga=2.94997212.1161231915.1642075807-1744021326.1641551374

 
At 10:06, Anonymous Anonüümne said...

Kui mitme austria Visseri-aukude papi selle summeeritud 21 kaheksatunnise tööpäeva ehk pisut rohkem kui nelja lisatöönädalaga kokku sai? Kas Kästle jaoks ei saanud veel klotsi kokku?

 
At 16:07, Anonymous MargusM said...

Sooh, nüüd on siis kaardimoor Timmer tõenäitajaks? Selliseid "fakte" kasutades võibolla lugejate arv isegi tõuseb kuid usaldusväärsus küll mitte!

 

Postita kommentaar

<< Esileht