No ei näinud ma silti, et rattaga sõitmine oleks keelatud. Ehkki põhimõtteliselt võiks olla, arvestades, et kui käisin täpselt kolm aastat tagasi Tartu külje all Tiksoja metsaalusel rajal sõitmas ja lasin sellest
video avaldada ka Tartu Postimehe veebiküljel, järgnes Tartu abilinnapea tasemelt reaktsioon toimetuse juhatajale tungiva palvega video maha võtta, sest see andvat inimestele indu teha seda, mida linnavõimud ei taha – nimelt kartsid linnajuhid, et rattaga sõitmine pillutab laiali raja saepurukatte. Toimetus võttis TPMi küljelt video maha, kuid
Youtube’i peale see käsk ei laienenud ega saanudki laieneda.
Samasugune, Tiksoja rajast isegi palju parem – pehmem ja paksem – saepurukate (fotol vasakul) on keset Eestit Endla looduskaitsealal (fotol ülal paremal ja enamikul siinsetel fotodel) autoparklast Männikjärve äärde viival kergelt allamäge rajal läbi paksu metsa.Kuid ükski märk ega keegi keela seal rattaga sõita.
Järve ääres (fotol paremal) pole iseenesest midagi tähelepanuväärset. Järv nagu järv ikka. Selle kirdeservas tasub järve kaldalt eemalduda ning valida hargnemiskohas parempoolne rada, mis viib paarisaja meetri järel läbi ilusa männimetsa üksjagu risusele metsasihile, ning keerata seal vasakule, läände. Seal peagi huvitavaks lähebki.
Käisin seal tosin aastat tagasi ning tegin sellest Postimehele oma suviste rattamatkade rubriiki ka
rohkelt illustreeritud ja selgete juhistega loo. Tollest ajast saadik on palju muutunud. Siis oli laudtee kohati üsna viletsas seisukorras. Nüüd on näha, et seda on korralikud remonditud, pehkinud osad välja vahetatud.
Liikumissuunas on paigutatud kõrvuti kolm lauda (fotol paremal), mis on piisav, et seal tasakaaluga probleeme ei tekiks. Samuti on välistatud see, et esijooks satuks laudadevahelisse pikiprakku, nagu juhtus tosin aastat tagasi, mil seal Optimaga sõites üle leistangi lendasin. Selle vältimiseks on laudtee kaetud peenikese traatvõrguga, mis peaks ka märja ilma korral tegema raja sõidetavaks – et ei libise.
Raja parim lõik viib üle Männikjärve raba, kus nii laudtee alla kui kõrvale jääb rohkelt siniseid veesilmi. Tosin aastat tagasi, mäletan, tuli paaris kohas, kus tee läks üle vee, pisut peljata, sest julgestavad käsipuud pahatihti puudusid. Nüüd on need pingelisemates kohtades, kus üksainus vääratus lõppeks vette kukkumise ja ratta kaotamisega – hea siis, kui jalad pedaali küljest lahti saad ja ära ei upu –, igal pool olemas (fotol ülal vasakul), nii et kartma ei pea.
Käisin seal laupäeva keskpäeval, mil ilm oli soe, kraade umbes 22 (fotol paremal). Teisi inimesi nägin vähe. Vastu tuli üks kolmene ja üks kahene seltskond, selja taga kuulsin-märkasin kahte naist kahe-kolme väikelapsega. Ilmselt saab värvide poolest parima elamuse päiksetõusu või päikseloojangu aegu, kuid ka päevane päike ei kahandanud elamust.
Laudtee keskosas on kolmekorruseline vaatetorn (fotol vasakul). Üleval, lahtisel korrusel kihasid aga parvena mingid tillukesed tiivulised, keda tõenäoliselt, oletan, meelitas kohale rohke linnusitt. Vähemasti nad ei hammustanud, kuid parv oli nii tihe, et sundis sealt kiiresti alla laskuma. All polnud neist tiivulistest enam märkigi.
Kui raba ületatud ja jõudsin oja äärde, keerasin enne seda vasakule (fotol paremal), edelasse, kus mõnes kohad olid pisut pehmed ja porised, kuid äärtest sai ilusti mööda. Umbes poole kilomeetri järel keeras rada aegamisi taas vasakule ja hakkas viima läbi metsa tagasi algusse. See on igavaim osa, mida võib vabalt eirata – ütleks, et tuldud teed tagasi minna oleks palju huvitavam.
Tagasitee ainus vaatamisväärsus on lai, hinnanguliselt kakssada meetrit pikk puittee (fotol vasakul) selle keskosas, nagu oleks see mõeldud autoga sõitmiseks. Küllap ongi, sest sealkandis käib soode taastamine. Muidu on aga metsaalune rada tihedalt täis juurikaid ning mõnes kohas ka mustavalt pehmeid kohti, kust tuleb otsida möödapääsu.
Liikusin tagasi mööda Männikjärve läänepoolset serva, kus on kaunis männimets (fotol paremal) , aga ei muud erilist. Tagasiteeks valisin põhjapoolse metsasihi, mis viib läbi hobuste karjamaa. Seal on küll heinamaa ees silt, et eraamaa, kuid keelumärki pole, mistõttu liikusin sellest üle ja sattusin siis liivasele teele taraga piiratud koplite vahel.
Tee viis karjahoonete juurde, kus ühe abihoone eest ilmusid äkki haukudes kolm koera. Säilitasin rahu ja püüdsin end näidata nende sõbrana. Nad said sõbrakutsest vist aru, sest lõpetasid haukumise ja lasid minna tagasi auto juurde.
Tegelikult tegin selle matka jalgsi. Kokku kogunes kilomeetreid 8,2, liikumisaega 2:05, kogu matk kestis 2:25 (Strava kuvatõmmis vasakul). Et teaksite arvestada, kui lähete sama elamust jahtima. Igatahes tasus käia. Tõusumeetreid kogunes ainus 18, mis annab tunnistust, et rada on kergete killast.
Pärastlõunal oli Vooremaal kavas rattasõit teemal „Tunne kodukanti”. Esmalt sõitsin piki Prossa ja Pikkjärve vahelist voort Navast loodesse. Jälgisin Strava kaarti, et avastada uusi väikseid teid. Sealt nägingi, et üks rada peaks keerama vasakule Andersalu asumisse Prossa järve ääres. Kuid järsku oli rada kadunud. Strava aitas rohu seest selle üles leida. Oletatav rada viis järsust mäest alla.
Kui alla jõudsin, avastasin, et ei saa vasakule ega paremale. Paremal oli ees ehitatav eramu (fotol ülal paremal) koos keelumärgiga, vasakul tume aed (fotol vasakul), mis oli ketiga kinni. Nii ei jäänud muud üle, kui tuli tuldud teed tagasi minna. Positiivne oli see, et sain kogeda, et suudan üles pressida nõlvast, kust isegi allasõit sundis hoolikusele ja ettevaatlikkusele.
Kaarepere mõisapargi lähedal on voorelt laskumine, mis Stravas kannab nime Pikkjärve liivalaskumine. (Kogu marsruut Strava kuvatõmmisel paremal.) Kurviline ja tõesti liivane. Pikkust pool kilomeetrit. Seal juhivad Strava pingerida Peeter Tarvis, Rait Ärm, Martin Parv, Peeter Pruus. On võimalik nendega julguses virtuaalselt võistelda.
Kui sealt alla sain, tabas ehmatus Sääsküla-Pikkjärve teel. Umbes 10-15 meetrit eespool kihutasid mu nina alt üle tee läbi kaks kitse. Oleksin veidi kiirem olnud, oleks nad mind tõenäoliselt maha jooksnud. Siis kuulsin raginat selja tagant: kolmas kits tormas teed ületama sealt. Nii et tasub ka päise päeva ajal käed piduritel ning silmad ja kõrvad lahti hoida. (Ärge toppige neid kuradi kõrvaklappe rattasõidu ajaks kõrva ja tumedaid prille pähe!)
Tagasi sõitsin Jõgeva-Tartu maantee äärsel kergliiklusteel (fotol vasakul), keerasin siis vasakule Nava-Luua-Palamuse teele ning sellel umbes poole kilomeetri järel paremale ning sõitsin mööda kruusateid läbi Sudiste Raigastvere järve põhjapoolse otsa juurde Raigastvere ja Kaiavere järve vahelisele voorele, mida ilmestasid nii vasakul kui paremal kollased rapsiväljad (fotol all paremal). Raigastvere järves sai lapsepõlves käidud isa ja vennaga ujumas, aga nüüd ei näinud enam isegi seda kohta, kust vanasti rada alla järve äärde laskus.
Tagasi alguskohta sõitsin Kaiavere ja Elistvere kaudu. Kui vaatate Strava kuvatõmmisel marsruuti, siis näete, et siin-seal on rajalt kõrvale väiksed „nõelamised”. Kas oskate arvata, miks? Aga sellepärast, et tahtsin järele vaadata, kuhu üks või teine väike tee viib. Kokku tegin 36 km pikkuse teekonna ajaga 1:36.01, mis teeb keskmiseks kiiruseks 22,5 km/h. Tõusumeetreid kogunes 296.
Kas saite mu laupäevastest käikudest edasiseks inspiratsiooni? Mul oleks hea meel, kui saite.
Kõigi fotode autor Priit Pullerits
38 Kommentaarid:
Õhtuse vööndi lugu. Ilus kui Vooremaa.
The Temper Trap - Sweet Disposition
https://www.youtube.com/watch?v=jxKjOOR9sPU
Mis toimub Priit. Määrib siin harrastussportlaste head mainet. Uurid ehk teemat, sihukesed varsti ka ratta- ja suusarajal, vändaga seal tõmblemas. Kord majja Krt https://sport.delfi.ee/artikkel/120294980/eesti-jooksja-meelitas-14aastast-tudrukut-metsa-kohtuma-ja-sattus-seejarel-habiposti
Süüdlased peab välja selgitama.
Nüüd tuleks kõikide spordireporterite elukaaslased või nende puudumised luubi alla võtta. Ennekõike ERR-i sporditoimetuses.
Selle tegelase kirjeldus on muidugi päris huvitav.
"Universaalne sportlane (27), kes küll rahvusvahelist edu ei püüa, aga kelle saavutustest meedia korduvalt kirjutanud, tegi valesid valikuid aprillikuus."
Samas oli pealkirjas öeldud, et peaks jooksja olema. Justkui ei tule meelde selliseid "universaalspordi jooksjaid", kes isegi ei ürita rahvusvaheliselt midagi saavutada, aga ometi meediasse satuvad?
Muidu võiks arvata, et äkki see ultramees, kes pidevalt Delfi uudistes figureerib iseendaga võisteldes, aga vanus ei klapi kohe kuidagi. Annab nuputada.
Palun avalikustada nilbe võhmamehe nimi.
Ilmselt selle pärast siis rahvusvahelisele areenile ei tükitagi sest kodumaal ja -metsades tööpõld lai.
Nimi on parameetrite järgi Hans. Aga parameetrid võivad ka valed olla.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Päris lahe äratundmine, Priit! Mu onu elas seal Pikkjärve ja Prossa järve vahel keskel voore peal. Kohas, kust su kirjelduse ja kaardi järgi teed pidi alla Prossa poole läksid ning üles tagasi. Nüüd elab onu tütar seal. Olin seal palju suvesid poisikesena, seepärast ka väga nostalgiline lugemine. Mälu järgi rohkem teid alla Prossa poole polegi, kui see, mille sa valisid. Vanasti igatahes sai ka autoga läbi sealt Prossa järve poolt algusega Kalevipoja lingukivi juurest mööda ja üles. Seega eraomanikud nüüd juba piiranud läbipääsu. Ei oska muidugi öelda, kas ka legaalselt või mitte. Ainuke suurem probleem oli vihmaga, kui ikka väga libe oli ja Zigulile tuli raskust pagasiruumi juurde panna, et vedav sild paremini maapinnaga kontaktis oleks. Ja Läänemaalt Haapsalust tulles paistsid need voorekesed ikka tohutute kõrgete mägedena... Tänud, Priit laheda meenutuspildi kuvamise eest ja ootan uusi avastamiste lugusid!
10:15, kas mõni väärtuslik jooksuüritus tuleb meelde, kus Hans hästi jooksnud on?
https://tartu.postimees.ee/8026507/ettevaatust-tartus-soidab-jalgrattaga-pervert-ringi
Mis toimub? Kord on täiesti käest läinud.
Tubli mees Hans. Teeb sporti ja kasvatab Eesti rahva iivet. Kogukond toetab.
Kogukond aitab 14 aastaseid pruute leida?
Igas vanuses. Ka 44 aastased prouad tahavad spordimeestelt last.
Võhmamehed on õige asja eest väljas. Fertiilsed naised andku aadress siia kohe tuleme remontima.
Üks vilgas võhmamees mitte üle 22 homme õhtuks Jaama 26a palun saatke. Maiu 55.
Teame küll sind, Maiu. Unista edasi.
Aitäh heade sõnade eest, Alar! See on päris tore kant rattaga sõiduks.
Täna saigi jälle järgmises kohas käidud Art Soonetsiga, eks sellest pärast rattarallit.
Aga õige. Kui olümpiale asja ei ole siis oma ajaloolise missiooni õige võhmamees täidabki Maiu Leili ja Saima juures.
Õige ole. Võhmameestel on võlg eesti rahva ees täita.
..ja see võlg muudkui kasvab, eelmine aasta olime miinuses 5000 sünniga. Eestlaste püsimajäämine on järjest kahtlasem..
Oi oi võhmamehed ei jõua oma võlga ära maksta niimoodi.
Rattasõit laastab sigivusvõimekust vanematel meestel. Need tuleb täitsa maha kanda, vaatamata suurepärasest füüsilisest vormist ja piisavast vabast ajast. Nooremad ei jaksa naisi ülal pidada norm koormusega ja rabavad mitmel rindel, vara tööle hilja voodi. Nii ei jää sigimiseks aega kui mammonat on vaja teenida. Nokk kinni saba lahti. Mis on hea valem? Rattasõit tuleb kindlasti ära keelata iibe parandamise nimel. Las rügavad parem jõusaalis, lükkavad Taltsi kombel pool tonni üles. Aga see ka vist sigivust plussi ei aita, heal juhul hoiab iibe taset miinimumis. Seegi variant on tegelikult parem kui null last või üks laps. Küsimus on, et mida teha naiste lastesoovi suurendamiseks? Kas võiks iga naine saada riigi finantseeritud intressiga A-energiatasemega 3 toalise korteri kui nt 3 last on sünnitanud või on see veel liiga vähe? Lapsi on ju vaja nii Eesti kaitseks kui ka pensionide maksmiseks. Selleks peab neid harima ja kasima ning võhmatrenni panema ning tasuvat tarkust ja oskusi andma. Need ei ole tasuta. Head koolid on kallid ja iga enesest lugupidav inimene kes on laste suhtes vastutustundlik ei hakka ju selle probleemiga tegelema kui näeb, et tema tase lihtsalt seda kõike ei võimalda uuele põlvkonnale. Kes ja kuidas peab siin õla alla panema? Lihtsalt Maiu Leili ja Saima juures asjatamisest on vähe abi kui need pärast abordi teevad.
Peaks organiseerima talgud võhmamehed saaks oma võla osaliselt enne Jaanipäeva ära õiendatud. Siis hea trenniga jätkata.
Peaks olema regulaarselt sellised talgud kus selgitatakse ärarääkimise tehnikaid praktikutelt praktikutele. Nagu anonüümsete praktikute klubi. EOK esimees kindlasti paneb õla alla sellele algatusele. Tundub, et tänane põlvkond on lihtsalt äpu ja ei valda seda kunsti. Internetis on ju kõik toimivad lahendused tsenseeritud, et tagada maakera kestlik kahanemine ilma sõjalise interventsioonita.
Oh sa vana rebu! Ilma sõjalise interveenita!
13:16 misasja sa ära rääkima pead? Nõudmine on suurem kui pakkumine. Võhmamehed tõmmatakse ära otse tänavalt. Lups ja minema. Maa kuivab
Kõik ei ole sellised ilueedid, keda ära tõmmatakse. Vanu mehi ei rebi keegi. Heal juhul rahvatantsu harrastama. No aga teate ise, teed ühe Kaerajaani ja siis on kõik liigesed liga loga. Ainult eriti naiivne ja kuival olev meesterahvas läheb sellise pakkumise õnge. Nägite mis jama juhtus ühe 27 aastase jooksjaga. Sattus alaealise lõksu. Nüüd eluks ajaks märk juures, et kui jookseb siis võib olla otsib alaealisi.
Kriisiajal sobivad kõik: 27-aastased pervod, rattasadulas potentsi vähendavad tervisesportlased, 5000 sammu reeglit järgivad lollpead.
Väga huvitav teemaarendus. Ei tea, kas mõni naisõiguslane ka siia kiikab, saab kreepsu? Ja mõni iibespetsialist, saab mõtteainet?
Millas talgud pihta hakkavad olen kohe käpp, Aivar, võhmamees, Otepää vald
Pea nüüd hoogu Aiks, enne tehakse projekt ja exel lehel on sinu kord ja aeg kirjas. Ärme torma. Iivet tuleb tõsta tasa ja targu ja süstemaatiliselt
Kellegile jäi ette iseendaga konkureeriv ultramees. Aga miks te talle konkurentsi ei paku, küll ta võistleks kui oleks kellega võistelda. Enamik ehmatab maratonidest pikemate distantside peale ära, mis sa sellistega võistled.
Vanasti kui vibu ei tuntud tehti ultrat saagi kättesaamiseks. Mis sa niisama ikka konkureerid. Peab olema väga hea põhjus. Lihtsalt sparring ei paku nagu motti.
Vaata see 10 maratoni järjest läheb sinna ninaga muna veeretamine kategooriasse. Roni Everesti otsa kui sul midagi teha ei ole aga selline päevade pika uimerdamine
Ega ma ei arvagi et tõsised võhmamehed peaks ninaga muna veeretama, aga kõnealuse ultrasportlase ametlikel võistlustel saavutatud 2.28 maratonis ja 245km 24 tunni jooksus peaks ju igaühele jõukohased olema. Jõudu nende tulemuste õpetamisel.
Tulemuste ületamisel.
Postita kommentaar
<< Esileht