laupäev, aprill 20, 2024

Pullerits: Kuidas vestlus Vahur Kersnaga tõi päevavalgele tükikese unikaalset spordiajalugu

Käisin teisipäeval Tallinnas Kadriorus külas eelmise nädala reedel panuse eest Eesti televaldkonda auhinna saanud Vahur Kersnal (fotol vasakul), kellega oleme mitut puhku võtnud mõõtu kümnevõistluses, ent ajaloos on kahe silma vahele jäänud – ja seda pole kirjas isegi Kersnale pühendatud Vikipeedia lehel, kus enne tema teletöid on loetletud tema sportlikud saavutused, nagu see, et ta täitis juba Antsla keskkooli 11. klassis NSV Liidu meistersportlase kandidaadi normi VTK talvises mitmevõistluses, pälvis 1980. aastal, mil asus Tartu Riiklikus Ülikoolis õppima ajakirjandust (kolm aastat enne mind) Eesti NSV noorte meistrivõistlustel hõbemedali vasaraheites ning tuli aasta hiljem Tartu meistrivõistlustel karate kumites kaalukategoorias kuni 72,5 kg teiseks – lühidalt siis, et kahe silma vahele on jäänud tõsiasi, et Kersna on teinud ka ühe viievõistluse. Nagu minagi.

See juhtus 1989. aasta suve lõpus Tallinnas Kadrioru staadionil ühel pilvisel õhtupoolikul. Viievõistlus toimus Tallinngaasi auhindadele. Kavas, nagu küllap teate, on seal sellised alad, nagu kaugushüpe, odavise, 200 meetri jooks, kettaheide ja 1500 meetri jooks. Ehk teisisõnu: ainult üks mulle sobiv ala, see viimane.

Selleks ajaks olin end hooaja jooksul juba piisavalt kulutanud. Võistlusi oli olnud nii palju, et isegi Seb Coe’l ja Steve Ovettil polnud nii palju vastu panna:

300 m – 2
400 m – 8 (parim aeg 51,7)
600 m – 5 (parim aeg 1.25,3)
800 m – 11 (parim aeg 1.56,0)
1000 m – 6 (parim aeg 2.32,0)
1500 m – 3
2000 m – 1
3000 m kross – 1
4000 m kross – 1
7000 m kross – 1

Kokku seega 39 jooksuvõistlust (jätsin arvestamata paar 100 meetri jooksu, sest need ei kurna ju). Viievõistlus oli hooaja 40. võistlus.

Kersnaga (fotol paremal) me sel teisipäeval toda võistlust ei meenutanud. Me rääkisime tema teletööst, mille kohta mul oli tekkinud mitmeid huvitavaid tähelepanekuid ja küsimusi. Muidugi tuli meil omavahel juttu ka sellest, kui palju maksis ta Sotheby’se oksjonil Queeni solisti Freddie Mercury vaiba eest, mis nüüd on laotatud tema elutuppa ning mida peab tolmuimeja iga päev koerte karvadest puhastama. (Queen on nii Kersna kui minu lemmikbänd.) Nii palju sain teada, et Kersna oli saanud vaiba, mille alghind oli oksjonil 5000 eurot, aga tõusis pakkumiste käigus kiiresti ja kõvasti, endale seatud hinnalae ligidase hinnaga. Veel veidi, ja ta oleks edasi pakkumisest loobunud.

Õnneks on mul tolle viievõistluse tulemused talletatud. Kaugushüppes võitis Kersna mind (fotol paremal) 18 sentimeetriga. Odaviskes (fotol ülal paremal) ja kettaheites edestas n-ö valgusaastatega. 200 meetri jooksus (fotol all paremal) oli kõva rebimine: ta oli loomupäraselt kiirem ja sai mind siserajal joostes kohe avakurvis poole peal kätte, aga lõpuks edestas mind siiski ainult kolme sajandikuga. 1500 meetri jooksus tegin selle kaotuse muidugi kuhjaga tasa, kuid ega mul pärast 39 jooksuvõistlust enam mingit värskust olnud. Sain aja 4.23,24, Kersna 5.00,96.

Kokku kogus Kersna 2642 punkti ja sai 12. koha, mina olin 2298 punktiga 13. (Heitealad olid mul tõeline Achilleuse kand.) Esikuuik oli (kahjuks pole ma üles kirjutanud eesnimesid) Truumees (3490), Sild (3434), Lipp (3328), Raamat (3271), Luup (3219), Peterson (2948). Kummatigi pääsesime Kersnaga mõlemad auhinnapoodiumile. Korraldajad olid meelitatud, et kaks ajakirjanikku tulid kaasa tegema – Kersna selleks ajaks tänu „Noortestuudio pärastlõunale” ja „HTV uudistele” juba telestaar ning mina tol ajal edasipüüdlev spordiajakirjanik – ning kutsusid meidki omas arvestuses pjedestaalile.

Edasi tõusis Kersna teletaevas oma saadetega „Monoloog tundmatuga” ja „Jah! Show” veelgi kõrgemale, mina aga hakkasin spordiajakirjandusest eemalduma, sest tänu Marju Lauristinile avanesid uued perspektiivid Ameerikas.

Foto 1: Vahur Kersna 2003. aasta 5. septembril Haapsalu staadionil ajakirjanike kümnevõistluse 100 meetri jooksus. Paremal Andrus Nilk. Foto autor: Peeter Langovits, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits ja Vahur Kersna 2002. aasta suve lõpus Hiiumaal Kärdla staadionil ajakirjanike kümnevõistluses kahe ala vahel. Foto Priit Pulleritsu erakogust
Foto 3: Priit Pullerits 1980. aastate lõpus Tallinnas Kadrioru staadionil Dünamo keskmaajooksjate seeriavõistlusel jooksmas 2000 m (vasakul) ja 800 m. Fotode autorid: Lembit Peegel (vasakpoolne foto) ja Toomas Aring
Foto 4: Vahur Kersna 1989. aasta suve lõpus Tallinnas Kadrioru staadionil Tallinngaasi auhindadele toimunud viievõistluses odaviskeks valmistumas. Foto Priit Pulleritsu erakogust
Foto 5: Priit Pullerits alustamas Tallinngaasi auhindadele toimunud viievõistluses kaugushüpet. Foto Priit Pulleritsu erakogust
Foto 6: Priit Pullerits ja Vahur Kersna Tallinngaasi auhindadele toimunud viievõistluse 200 meetri jooksus. Foto Priit Pulleritsu erakogust
Foto 7: Ajakirjanike kümnevõistlus Tartus TRÜ staadionil 1980. aastate lõpus. Odaviske sektoris on vasakult äratuntavad Priit Pullerits, Hannes Rumm, Olari Koppel (ei osalenud), Indrek Mustimets, Erkki Kõlu ja Teet Pullerits (võistluse üks abimehi). Foto autor: Allan Soon

31 Kommentaarid:

At 14:35, Anonymous Anonüümne said...

Lugesin. Soovitan, hea lugemine.

 
At 16:36, Anonymous Anonüümne said...

Vigla oli omal ajal ikka huvitavam ja parem. Tänapäeval teevad muidugi tiktokkerid kekutamises ja eneseimetlemises Kersnale pähe.

 
At 17:57, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 14:35. Tuli jah hea intervjuu. Vaat mis tulemuse saab, kui ollakse samal lainel ja kui ei ole piire, et ei või teineteise kallal ka veidi nokkida.

Neile, kes pole veel lugenud:

https://kultuur.postimees.ee/8004633/nadala-persoon-vahur-kersna-mina-telemaja-koridorides-kummitama-ei-hakka

 
At 22:59, Anonymous Anonüümne said...

"Sotsiaalmeedia mõjutab absoluutselt kõike ja mõjutab ka seda, mis on nii-öelda suures eetris." See blogi ongi sotsmeedia ja Vahur tegi sulle komplimendi oma lausega aga sa vist ei klikkinud.

Vähe sellest. Reisisaate formaadist rääkides ajasid lihtsalt kelbast. Otse öeldes pugesid valge valega ja panid kogu mula häbenemata ka lehte. Lihtne klikk järgneval lingil avab tee tõe poole aga mitte veel kogu tõe - https://naisteleht-digi.ohtuleht.ee/1067980/kaugele-siit-tiina-park-toob-ekraanile-jarjekordse-reisisaate-nuud-uurime-koos-erinevate-saatejuhtidega-rohkem-elu-ennast-

Küsimus on pigem selles, et kas pada ajamine ajakirjanikuna on tunnistus puudulikust tausta tööst või ongi saabunud ajastu kus kogu tõde Orwelli kombel täiesti uue kuju ja vormi saab?

 
At 23:08, Anonymous Anonüümne said...

Pargi saade oli sootuks teine formaat kui see, mida tegi Kersna. Nt Park ei ilmunud kunagi jutustajana ekraanile. Park ei seigelnud, vaid tegi turistikaid. Kersna pani aluse nüüdsele levinud reisisaateformaadile, see on fakt.

 
At 00:00, Anonymous Anonüümne said...

Ok kui India ookeani põhjas jalutamine oli lihtne turistikas siis liigume lätete suunas - kus saatejuht ka kaadris oli https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eestlased-kanadas-1

 
At 00:01, Anonymous Anonüümne said...

Ja nii saamegi "nautida" Lusti pere, Roosma pere, Jõekalda ja Margna jt reise. Kohutav.

 
At 07:45, Anonymous Anonüümne said...

Jõekalda ja Margna on head, teised on läbukad. Ega Kersna ole süüdi, mis kloonijad hiljem tema pärandiga teevad, seal puudub tal vähimgi kontroll. Vt Rännud Kersnaga. Olid ka Rännud Pargiga või?

 
At 08:09, Anonymous Anonüümne said...

Pargi "Reisile minuga" sari väärib küll vaatamist. Jõekalda ja Margna on rohkem "Pohmakaga tööl" sarjast. Pulleritsu liivakivi otsingutel on friigikana plusspoolel, ühe raksu sai koguni PM-is lehepinda.

 
At 11:12, Anonymous Anonüümne said...

Eile oli riigikogus mingi pidu, kus kohaletulnutele pakuti kompvekke, jäätust ja suhkru maksu.

 
At 15:55, Anonymous Anonüümne said...

Ma vaataks parima heameelega, kui Priit oleks ka oma rattaseiklused saadeteks vorminud. Saaks ka sinna, kuhu keegi siit minna ei jaksa, max on Hisp rattalaager kõva alega, mida siin kogukondlased parimal juhul suudavad korraldada ja rahastada.

 
At 17:23, Anonymous Anonüümne said...

Blogist leiad PP kõrbes sõite nagu muda. Toormaterjal on asjatundjale kõige parem asi.
Saateks lõikamisega võib juhtuda nagu Kersnal juhtus saatesarjaga "8 Eestit miljonist". Olete seda näinud? Vestlused presidendikandidaatidega. Räige manipuleerimispüüe lootuses, et vaataja ongi idioot. PP võiks selle hoiatava näite panna seminaris tudengitele analüüsimiseks.

 
At 18:57, Anonymous Anonüümne said...

8 saade lõi tõesti kõhu lahti. Tükk aega mõtlesin, et mis see sõnum on. Eesmärk jäi ju kokkuvõttes saavutamata. Kas see oli näide manipulatsiooni nõrkustest eesmärkide saavutamisel või midagi hoiatuse sarnast, et inimene plaanib aga jumalad naeravad?

 
At 12:38, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

To 15:55 Asi pole ilmselt selles ei sinna minnata ei jaksataks. Asi on motivatsioonis. Esiteks saab mujal sama raha eest oluliselt rohkem. Teiseks minek sinna on mõtetutult pikk ja vaevaline. Kolmandaks no ei ei tundu see lõputu kõrb kohana, kuhu tahaks minna. Neljandaks pole ameerika kallis maitsetu ja ebatervislik toit see, mida ma ihkan.See on muidugi lihtsalt üks subjektiivne arvamus. Rahalisest seisukohast lähtudes ei võtaks selline reis tolmugi rahakotilt maha.

 
At 12:57, Anonymous Anonüümne said...

Priidu videotel on väga oluline puudus. Seal ei ole näha Priitu kunagi rääkimas. On ainult kuulda. Sedasi saateks vormitavat reisivideot ei tee. Moabis on ainest küll aga siis peab operaatori kaasa võtma, kes ilmselt peaks liikuma vähemalt elektrirattal ja siis tegema sobivaid kaadreid nii ratta seljast kui drooniga. Hädapärast tuleks komplekti võtta lisaks 360 kraadine kaamera, mida siis pannakse erinevatesse asenditesse. Soolona on see päris tüütu jahmerdamine. Täitsa töö kohe. 3 nädalast võiks putitada kokku 3-5 saadet. Palju selle tootmiseks telekanalida annaks? 1000-2000€ per osa. Heal juhul pigistaks 10000€ välja. No aga see ei ole enam puhkus, see ju 100% töö nö põllul. Alustada võiks formaadi testimisega Eestis. Praegu on lumi ja hea teha kevadlaagrit ratta seljas Eestis. Väga roheline variant, ei mingit lendamisega seotud CO2 kulu. Greta Thunberg rõõmustaks ja annaks oma õnnistuse sellisele lähenemisnurgale.

 
At 13:32, Anonymous Anonüümne said...

Ei, reisisaatena raha ei saa. Kui soovid kellegi teise büdžetiga Moabi minna, siis tasuks proovida mängufilmi projekti, igasugust jama toodetakse Eesti filmi brändi all. PP oleks teejuhiks, aga miks ka mitte teisejärguliseks kahvanäoks westernis, kes esimeste minutite jooksul punanahkade poolt maha lüüakse.

 
At 14:06, Anonymous Anonüümne said...

Need tv projektid on oma talendi demomiseks. Kujuta ette, et pead selle retke või filmimaterjali kokku munserdama ja helindama pärast pimedas punkris lisaks graafilised selgitused. Alla 300 tunni ei mängi isegi üksi välja. Kuu aega koha peal ja siis veel 2 kuud puhkust või ületunnitööd, et asi kokku monteerida... Lisaks vabatahtlikud abilised, kes lohutavad hea sõnaga ja kritiseerivad nagu jaksavad. Oleme optimistid, ja saame, et 33€ tunnist ainuüksi vormistamiseks, maksud maha, lisaks pool aastat taustatööd, et õigel ajal kaadris normaalset juttu ajada ja tähtsamatele asjadele osundada. Lõpuks on sellest kõigest täis siiber selleks, et mõni rattasõidu huviline õlleklaas käes saaks diivanil seda kõike soravalt vaadata. Selle peale võib öelda rahulikult FY! Milleks see jama?

 
At 15:11, Blogger Priit Pullerits said...

Ei saa öelda, et ma 12:57 pakutu peale varem mõelnud poleks. Olen küll. Ent 12:57 ja 14:06 esitavad ka veenvad vastuargumendid, mida peagi esimesel võimalusel, kui palgatöö võimaldab, siin laiendan ja süvendan.

 
At 16:12, Anonymous Anonüümne said...

Kaameratega (mootor)ratta seljas
Siin on üks vapper/lahe tsikk, kes käib üksinda mööda maailma rattaga põristamas, väga hea vibe-iga saated:

https://www.youtube.com/channel/UCEIs9nkveW9WmYtsOcJBwTg

 
At 16:13, Anonymous Anonüümne said...

Väga hea spordireportaaž, olgugi, et võistlus toimus 35 aastat tagasi :)

 
At 18:07, Anonymous Anonüümne said...

Hea lugu. Peame jälle Padrele suur aitäh ütlema, või nagu venelased, spassiiba otets.

 
At 18:26, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits on rohkem deduška juba. See ei autoriteeti ei vähenda.

 
At 18:33, Blogger Priit Pullerits said...

Võtke heaks! Lugejaile ma seda teengi. Tore kuulda, kui mõni lugu kõnetab ja huvi pakub.

Vähemalt jooksin tollel Tallinngaasi võistlusel 1500 meetrit kiiremini kui enamik kümnevõistlejaid nüüdisajal suudab, oluliselt kiiremini ka kui Rein Aun Mexico olümpia eel (seal ta katkestas) NLi rekordit 8026 punkti püstitades (4.38,6) ja kiiremini kui viievõistluses tosin päeva enne minu 3-aastaseks saamist Tartus maailmarekordit 4079 punkti (uue punktitabeli järgi 4273 punkti, väidetavalt siiani kehtiv Euroopa rekord) püstitades (4.34,5). Tol viievõistlusel heitis ta ketast 50.06, kusjuures tähelepanuväärne pole ainult tulemus, vaid ka see, kuidas ta selle saavutas. Ei mäleta, kes seda rääkis, aga keegi, kes oli ise näinud, et kui Aunal esimene heide välja ei tulnud, oli ta kohtunikele öelnud, et see ei loe, see oli soojendusheide. Aga seda peab kontrollima, kas oli nii ja kuidas ikkagi oli - iseasi, kes seda enam mäletab ja kas eluski on, kes seal kohal oli.

 
At 19:26, Anonymous Anonüümne said...

Täna on sünnipäev ühel suurmehel. Kogu minu teadliku lapsepõlve oli see mees mulle eeskujuks. Tahtsin saada sama targaks töökaks ja sõnapidajaks. Lenin armastas väga lapsi ja ta oli üllas. isegi spordiga olid tal head suhted. Nimelt oli ta päris hea ujuja.

 
At 21:24, Anonymous Anonüümne said...

Leninlike bolševikega sõlmisime Tartu Rahu. Liitlased ei soovitanud Venemaa paati kõigutada ja punastega tegemist teha, kuid Eesti riigi sünnitunnistus sai sellele vaatamata teoks. Hiljem saime koos punastega ühist riiki ehitada - Eestit industrialiseerida ja suurpõllumajandust arendada. Viimaks, geopoliitilise katastroofi lävel oli Eesti inimkapital juba nii tugev, et haarasime hetkel sarvist ja tegime ära. Tulemuseks vabadus ja Pulleritsu blogi.

 
At 21:32, Anonymous Anonüümne said...

No on ilged pugejad. Aga austatud härrad, kas teil Lenini pilt ikka on vähemalt seinal? Ei ole jah, jõuate veel välja printida.

 
At 21:33, Anonymous Anonüümne said...

Vabas maailmas on hea hingata, ilma Pulleritsu blogita oleks kõri kinni.

 
At 07:31, Anonymous Anonüümne said...

EELK peapiiskop U.Viilma vastab PMi küsimustele FC Flora futolist Konstantin Vassiljevi stiilis.
"Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli üleskutset pühale sõjale lääne ehk siis meie vastu ei saa ju kuidagi tähelepanuta jätta?

Loomulikult oli see avaldus räige, selles pole mingit kahtlust. Mul oli võimalus hiljuti suhelda ühe Venemaa luterliku kiriku saksa juurtega pastoriga, kes ütles, et Venemaal tuleb selliseid avaldusi kogu aeg, seal ei panda neid enam tähelegi, aga läänes reageeriti valulisemalt.

Nii et sellised räiged üleskutsed sõjale, mida veel ka pühaks nimetatakse, on muutunud Venemaal infomüraks, millele ei tasugi tähelepanu pöörata?

See läheb nende puhul tõesti juba infomürasse.

Aga loomulikult peame Moskvas kõrgel tasemel räägitusse tõsiselt suhtuma. Retoorika, et Ukrainas käib püha sõda, on väga alarmeeriv."

https://www.postimees.ee/8006260/peapiiskop-urmas-viilma-ootame-mpeok-teemal-riigi-otsust

 
At 08:46, Anonymous Anonüümne said...

Nagu näeme võitlus kasvab hoogu, spordi poisid on väike rahh, piiskopid ja rabid sisse tulevad siis hoia alt. Ei julge enam kommenteeridagi, panevad nina veriseks litaki. Loodame et Padre asja ohjeldab ja maarahvast kaitseb.

 
At 08:56, Anonymous Anonüümne said...

Padre käis Vene piiril olukorda hindamas. Reportaažist tuleb välja, et kes endiselt üle piiri käivad, on suht kahtlane element.

Vikaaride, nuntsiuste, paavstide eest on hoiatus antud.

 
At 10:44, Anonymous Anonüümne said...

Pehmod käivad üle piiri. Pehme jõud, tuleb peale nagu tatt.

 

Postita kommentaar

<< Esileht