Pullerits: Miks hea füsioterapeut on kullahinnaga ja halb nagu õudusunenägu

Igaüks, kes kehale koormust andnud, teab, et lisaks korralikule varustusele on tähtis veel üks asi – ligipääs professionaalsele füsioterapeudile. Muidu võib endale liiga teha. Ja liiga saab, kui pühendunult harjutada.

Kas teil on väärt füsioterapeut ühe telefonikõne kaugusel?

Julgen väita, et mul on. Niipea, kui mingi probleem tekib või endast märku annab, saan füsioterapeudile, kelle juures olen käinud juba üle kahe kümnendi – sellest ajast peale, kui pidin pärast Achilleuse kõõluse traumat jala liikuvust taastama –, märku anda ja paluda vastuvõttu. Loomulikult on väga hea füsioterapeudi juures ajad pikalt broneeritud, aga alati annab keegi teada, et ei saa tulla. Nii siis saangi oma igipõlisele füsioterapeudile öelda, et kui vaba aeg tekib, andku vaid teada, olen kümne minutiga kohal. Tema juurde on umbes kilomeeter.

Sedasi olengi saanud korduvalt kiiresti vastuvõtule.

Jah, mul on vedanud. Aga ühel heal tuttaval ei vedanud üldse.

Ta sai aja füsioterapeudi juurde, kes ei aidanud teda põrmugi. Enamuse vastuvõtuajast rääkis ta iseendast, urgitsedes samal ajal oma kõrvu ja ka muid näoosi. Sõitis tooliga laua taga siia-sinna. Tegi maha arste. Tegi maha ka teisi füsioterapeute. Ütles, et kõik need ergonoomilised lauad ja toolid on mõttetud ja ainuõige on see tool, millel istub tema. Ta isegi ei vaadanud seda, mis harjutusi oli patsient seni teinud. Ütles, et need ei huvita teda. Ei puudutanud patsienti sõrmeotsagagi, et veenduda, milline ta olukord on. Pika vastuvõtu lõpuks näitas siis resigneerunult ühe harjutuse – üheainsa. Kogu vastuvõtt. Ahjaa, ütles lõpuks, et peaks patsiendi vist veel kord tagasi kutsuma. Ei tea, kas selleks, imestas patsient, et saaks tema ees veel teist kordagi esineda.

Millised on teie kogemused füsioterapeutidega?

Fotod: Odaviske kahekordne maailmameister Kelsey-Lee Barber Austraaliast saab kodus massaaži oma treenerilt ja abikaasalt Mike Barberilt. Fotode autor: Reuters/Scanpix