Pullerits: Mis ootab ees pühapäeval Alutaguse maratoni järvejääl?

Ega sellepärast, et Robert Peets, Alutaguse maratoni korraldaja ja kontaktisik, on praegu Itaalias Val di Fiemmes, kus tema vastutada on selle kontrollimine, et kõik Milano Cortina taliolümpial võistlevad suusatajad kasutavad õigeid määrdeid – ehk ei kasuta fluori sisaldavaid määrdeid –, mis siinses keelepruugi tähendab, et tema organiseerida on põrgumasina töö, pühapäevane maraton Alutagusel pidamata jää. (Maratonist rääkiv lause peabki olema pikk ja paljude käänakutega, peaasi, et sisuliselt ja lauseehituse poolest koos püsib, ehkki mõtte jälgimine võib olla pingutav – kuid maraton ei peagi olema kerge.)

Helistasin talle reede pärastlõunal kella nelja ajal, ta oli olümpial koosolekul, mistõttu ei saanud kohe vastata, aga ta helistas tagasi ja andis ülevaate, mis kahe päeva pärast suure tõenäosusega kahel 24-kilomeetrisel ringil ees ootab.

Peets ütles, et olud on läinud ajaga järjest paremaks, sest mehed on ATV-de kärudega lund maratonirajale (fotol ülal paremal) juurde vedanud, lisaks tuli reede hommikul ka taevast looduslikku lund lisaks. Ta lausus, et võistlema tasub tulla heade suuskadega, ent lisas, et ühelgi suusavõistlusel, isegi rahvusvahelistel suurvõistlutel, ei saa eales garanteerida, et suusa alla mõni kriim ei tuleks.

Teadupoolest kulgeb Alutaguse maratoni rada kahel ringil kokku kuuel korral kolmel järvel. Esmalt tuleb teha Liivjärvel veidi rohkem kui kilomeetrine paun, teiseks tuleb sõita Aknajärvel ja kolmandana Jaala järvel (fotol vasakul). Kokku on ühel ringil järvedel sõitmist umbes neli kilomeetrit, seega maratonil kaheksa kilomeetrit.

Peets kinnitas, et ka järvedel on rada sees. Enamasti kulgeb rada järvedel mööda kaldaäärseid – v.a Jaala järvel, kus üks paun tuleb teha järve keskele –, kus lund on rohkem kui mujal järvejääl. Ta rääkis, et järvedele sai rada hakatud rajama juba siis, kui väljas oli kohati 25 külmakraadi, mis tähendab, et lumi on seal tugevasti kokku pressitud; ja kuna järvejää oli krobeline, kui algas lume pressimine ja raja tegemine, siis on lumi ka jääle korralikult kinni vajutatud. Seda muret Peetsi sõnul pole, et suusakepi teravik libisema hakkaks. Ta pakkus, et sõit järvejääl hakkab ses osas meenutama rullisõitu, et kepid muudkui kõlksuvad.

Uurisin, kas järvedele tuleb üks klassikajälg või kaks. Peets ütles, et üks kindlasti, aga teise osas ei oska ta praegu vastata, ligi kaks päeva on veel aega. Ta rääkis, et kahte kõrvuti rada on tavaliselt vaja stardist esimese TP-ni ja viimasest TP-st finišini, mujal sõidetakse nagunii enamjaolt ühes jäljes.

See, kas järvejääle tuleb ka teine klassikajälg, selgub homse päeva, laupäeva jooksul.

Fotod 1 ja 4: Mullune Tartu maraton Alutagusel. Fotode autorid: Chine Nouvelle / SIPA / Scanpic (foto 1) ja Margus Ansu, Postimees/ Scanpix (foto 4)
Foto 2: Tänavuse Alutaguse maratoni rada männimetsa all. Foto autor: Estoloppet
Foto 3: Jäätunud Jaala järv. Foto autor: Estoloppet