Pullerits: Miks murdmaasuusarajad tuleks muuta tasuliseks?
President isiklikult tõstatas raha teema, suure raha teema. Ta ütles Otepääl toimunud kahevõistlejate MK-etapi ajal, et tuleks leida miljon eurot ja hüppemäe äärde tuulevõrk püsti panna. Mis aga seejuures märkimata jäi, on huvide konflikt, suisa röökiv huvide konflikt. Nimelt asus president tegema avalikku lobitööd oma poja eest. Tema poeg Kristjan Karis on Tehvandi Spordikeskuse sihtasutuse juhatuse tähtsaim liige. Keskuse spordirajatiste hulka kuulub ka K90 suusahüppemägi.
Ma ei ütle, et suusahüppemäele ei tohiks tuulevõrgu soetamisest rääkida, aga kindlasti ei peaks sel teemal rääkima president, kelle poeg juhib Tehvandi spordikeskust.Meie räägime samal ajal palju väiksematest summadest. Näiteks kolmest eurost. Just nii palju tuleb sellest talvest alates maksta iga päev igaühel, kes on vanemad kui 10-aastased ja tahavad Haanja radadel suusatada. Neli talve tagasi, kui seal viimati suusatasin, sai seda teha täiesti tasuta.
See on õige otsus, et suusatajailt raha küsida. Suusaradade tegemine pole odav lõbu. Kohalik omavalitsus, Rõuge vald, seda kinni maksta ei suuda. Ega peagi maksma, kui suur osa neist, kes seal suusatamas käivad, on pärit mujalt. Mul on raske leida argumente, miks muud paigad, kus on ettevalmistatud ja hooldatud rajad, ei peaks järgima Haanja keskuse eeskuju, sh Tartu Tähtvere spordipark. Miks peaks suusatamine olema tasuta?
Näiteks tahate minna Kuutsemäele või Kütiorgu või Kiviõli tuhamäele suuskadega mäest alla laskma – igal pool peate maksma, ja palju rohkem, kui kolm eurot. Jah, selle eest saate tõstukiga üles sõita – aga kas tahate väita, et mäepileti hind on täpselt tõstuki kasutamise hind?! Ei ole ju.Tahate minna ükskõik millisesse spordisaali – samuti maksate. Tahate minna kergejõustikuhalli – jälle maksate. Tahate kuskil korv- või võrkpalli mängida – ikka maksate. Miks peaks suusatamine olema privilegeeritud ala, et seda peaks saama tasuta? (Jajah, tean, lõpuks maksab maksumaksja kõik kinni; aga sel juhul ei saa rääkida ka tasuta ühistranspordist.)
Kindlasti toetan seda, et lastelt ei peaks suusatamise eest raha küsima, nagu ei tee seda ka Haanja keskus, kui sa ei ole just 11 või vanem. Aga need, kes käivad tööl ja teenivad raha, võiks küll maksta. Et ebamugav iga kord kolme eurot kaasas vedada ja maksmisega tegeleda? Ka sellele on lahendus: Haanjas saab osta 75-eurose hooajapileti – suusata selle eest, kui palju tahad. Aga võib ju ka pakkuda kuupiletit, näiteks 25 eurot.
Suusatajad, mis arvate?
Foto 1: Eelmise nädala reede päikseline hommik Tartus Tähtveres. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Suusataja esmaspäeva õhtul kella kaheksa ajal Tähtvere sspordipargis. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Sügisel renoveeritud tee Tähtvere spordiparki. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Tähtvere tervisespordikeskuse uus hoone. Esiplaanil suusahoolduse ala aknad, taamal suusalaenutuse osa aknad. Foto autor: Priit Pullerits





37 Kommentaarid:
Nõus rajapiletiga. Aga siin on kaks teemat. Esiteks: Piletiostja tahaks saada eelnevat ja ausat infot rajaolude kohta. Ehk hinnagarantiid. Kui tulen kohale ja rada on peale öist lumesadu 10cm lumekihi alla, siis kas ma tahan maksata? Ok, raja omanik ütleb selle peale, et rajapilet toetab üleüldist raja hooldust ja see oli minu bääd lakk, et sattusin ajal, kui rajahooldus on plaanis alles 12h pärast. Näide. Kõrvamaal on teadupärast parkimispileti hinna sees väidetav rajahooldustasu. Kui tulen x-päeval kohale, maksan 6 eurot ja selgub, et rada hooldamata, siis kas mind kotib, et kogu eelneva nädala, kui mina paraku seal ei käinud, toimus eeskujulik rajahooldus ja kõik sõitjad hõiskasid rõõmust? Kokkuvõtvalt - mingigi "aus kauplemine" peaks toimuma. Aga kuidas seda manageerida? Teiseks: Enamus meie suusaradu on nö terviserajad, kus igaühel õigus endale meelepärasel moel tervisesporti teha või lihtsalt jalutada. Et siis suusataja maksab aga rada lõhkuv jalutaja, jooksja, rattur lasevad muigel sui naeru?
Väga eksitav on üks konkreetne fakt ! Haanja suusaradade lumetootmine maksab tegelikkuses ca.10 korda vähem. Hr.Saarepuu väited ei ole tõesed sedavõrd suure elektrikulu osas ennekõike jpm. on liialdatud. Googel aitab mõista palju tänapäevased säästlikumad lumekahurid ja pritsid elektrit kulutavad ja palju see makseb, kuid Haanjas üldiselt sajab lund rohkem ja toota on vaja vaid hooaja alguses
Loomulikult rahata radu ei hoolda, kuid tegelik kulu on uskumatult väiksem!
Põnn
Presidendi poeg andku Jackile 50 eurot valge värvi ja pintsli ostmiseks, millega hüppemäe suusajälje vorm ära värvida. Suusatelgis või nüüd spordihoones melu nautida on tore, kuid telepilt, mida ebapopulaarset spordiala vahendab, näitab ju iga sportlase järel Tehvandi hüppemäe kehva seisu ja spordiühingu ükskõiksust. Aga võibolla Rauno Loit võistlust telest ei vaatagi üle, kuidas võistlus tegelikult enamikule välja näeb. Seevastu oskab mees möliseda ühe Ameerikamaa vegansportlase üle, kelle taustajud unustasid kuhugi vajaliku konksukese teha. Mitu artiklit Loit suutis Eesti meediale sellest treida. Taimetoit võiks tänapäev "konksutamatagi" loomulikus valikus olla - mis kuradi kolgas see Nuutaku on, et taimetoit on pigem haigla lobi.
Telemeestele, vaadates ette tulevastele võistlustele. Kui korraldaja ei ole võimeline pasunaterroriga toime tulema (vähe rahvast, aga kui vali pasunamüra seejuures), siis kas ei saaks taustaheli maha keerata?
Lõpuks tasulistest radadest. Jah, radade tegemine nõuab tööd ja hoolt. Keegi peab need kulud kinni maksma, niigi on tehtud palju õhinapõhiselt. Kui omavalitsus või spordirajatist majandav üksus ei suuda tartlastele ja mujalt tulnutele muid äriteenuseid kõrvale luua, millega kulusid katta, siis rajapiletit on aus küsida.
Antud teemas küll off-topic aga see pasuna teema vajaks küll järsku ja jõulist lõpetamist. Midagi nii nõmedat, nagu seda on eestlaste plast-pasundamine Nuustakul, annab otsida.
Kui riigikogus ajavad spordi asju Tanel Tein ja Kadri Tali, siis tulgu taevas appi...need ei ole ju mingid poliitikud! Eesti spordiga on keerulised ajad.
Mis sel pasunapuhumisel siis häda on?
Rajapilet? Nalja teete ikka siinsed spordisõbrad? Loomulikult iga hooldusega kaasnevad kulud, aga need on uskumatult väiksemad kui siin kõik teavad. Teid on eksitatud!
Eeskujuks olgu Põltsamaa Kuningamäe keskus, sest sealsed kulud on ülimadalad! Sama rajamasin, lumepritsid.
Veelgi hullem on olukord Tähtveres kuigi kõik pealtnäha tundub fantastiline lausa.
Aga valgustada siis meid teadmatuid selles asjas? Kui suured siis tegelikud kulud on? Või plõksid siin niisama -- et kõik teised peale sinu on lollid, ainult sina tead tõtt?
Ilmselt Hiina plönnide plärin Otepääl on sama ebaloomulik suusavõistlusele kaasaelamise viis nagu Tiislerite röökimine stuudios laskesuusavõistlustel.
Kui maksan raja eest, siis ei soovi raja peal näha ühtegi jalutajat-koerapissitajat, kelgutajat. Neile ehitatakse igal aastal miljonite eest kergliikluslteid kuid need nagu puugid ei taha kohe ûldse püsida seal.
Aga kui koerapissitajal on ka pilet? Sellist hinda ei suuda sa küll maksta, mis raja vaid sinu tarbeks sisse aetakse.
Küsimus on raja tegemise eesmärgis. Eriti kui võrdluseks läheb mäespordi radadega. Kuutsemäed, Kiviõlid jne on ju äriettevõtted, kelle eesmärk on kasumi teenimine. Ja loomulikult seal tuleb raja ja muu sellega kaasneva eest maksta. Ja ilmselt maksab ettevõte ka selle maa kasutamise eest, kus ta ettevõtlust teeb. Kuigi ma seda täpselt ei tea.
Aga terviserajale või muusse looduslikku kohta tehtud suusaradade eesmärk on siiski inimestele liikumisvõimaluse andmine, tervise eest hoolitsemine ja suusatamiskultuuri propageerimine. Riigi tervisepoliitika ja spordipoliitika seisukohast peaks see olema rahvale tasuta. Selle saavutamiseks on suur roll vabatahtlikkusel ja teinekord ka sponsorlusel aga seda ju riik propageerib paljudes muudeski valdkondades.
Saarepuu on selle koha pealt maksimalist. Tema elab ja hingab Haanja suuskeskuse heaks ja see on kahtlemata kõva tegu ja autust väärt. Aga ei tohiks ära unustada , et paljud (kuimitte rõhuv enamus) suusarajad kuuluvad Eesti Terviseradade koosseisu , kustkaudu peaks ka mingi papp laekuma või elekter(?)soodne olema. Mul pole õrna aimugi kas toimub mingi radade külastuse loendus, (ja selle kaudu rahavoogude juhtimine) kuid sarnaselt valideeritud ühistranspordipiletile võiks see ju natuke selgust majja tuua. Aga jah - olles nõus maksma - ootame kohe ka teenust ja mingit kvaliteeti.
Kelgutajate terrorist kirjutasin siin juba möödunud kümnendi algul:
https://suusk.blogspot.com/2012/01/pullerits-miks-kelgutajate-vanemad.html
Ma ei ole sel talvel väga sageli Tähtvere spordipargis käinud, aga tundub, et kelgutajad enam suusaradadele eriti ei tüki. Või on teistel teistsuguseid kogemusi?
Tundub, et elab ja hingab üsna hästi. Mitmed iga-aastased eksklusiivsed puhkusereisid jne. Tore, et kellelgi hästi läheb.
Teil on õigus, et üks asi on äriettevõtted ja teine asi on sihtasutused. Kuid ega sihtasutused ka saa kohtadel neid radu teha n-ö õhust ja armastusest. Ometi, kui neile radadele läheme ja rajad on ligadi-logadi, siis pahandame, miks rajad on käest ära. Kerge on nende radadega kevadest sügiseni, kui vist pole muud, kui vaata, et seal prügi ei ole. Aga suusaradade tegemine nõuab traktorit ja tehnikat, nõuab radade hooldamist peaaegu iga päev (sest rajad ju kuluvad ja jälle häda), lisaks veel paljudes kohtades kunstlume valmistamine ja laiali vedu. See on sisuliselt premium teenus. SA raha eest võid saada lumised trassid, kus ise suuskadega jälge sisse lükata - kõik muu tuleb ekstra.
Mäespordi radadega on jah asjad vist üsnagi selged. Nende haldajad on äriettevõtted, kelle esmane eesmärk on kasumi teenimine. Aga me ei välista, et käigus on ka nö kombineeritud mudelid, kus mägi on KOV-i "bilansis" ja sealt tuleb baasrahastus, aga mäge opereerib (otsese või kaudse kasumi teenimise eesmärgil) mõni äriettevõte või MTÜ. Rääkides murdmaa radadest, siis ilmselgel hea ja tubli Kõrvemaa keskus seisab püsti eesmärgiga omanikele kasumit teenida. Sealne rada on hall tsoon, kus omanik on riik või KOV, kellelt tõenäoliselt(?) tuleb ka mingi finants, et hooldust teostada. Samas on keskusel ka huvi, et rada oleks sõidetav ja rahvas külastaks keskust ja tooks raha ettevõtte kassasse. Kui mina oleks keskuse omanik ja eesmärgiks pole olla filantroop, siis loomulikult üritaks igal juhul seda piiri, kus algab omaosalus raja hoolduskulude katmisel, võimalikult kaugele nihutada.
Kui keegi viitsiks radade tasuliseks muutmist kohtus vaidlustada, siis oleks tal eduväljavaated üsna suured.
See "suusaradade ETR-i koosseisu kuulumine" ei ole nii ühetähenduslik mõiste nagu me seda sooviksime arvata. Pigem võib ETR-i käsitleda kui rajaomanike abimeest, kellel know-how ja atribuutika ja seadmete muretsemisel aitab projekte koostada.
Tänase Ekspressis lugu, et Tehvandi suusakeskusesse on niipalju raha pandud, et tavasuusatajale teenindamine pole enam otstarbekas:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120430420/tehvandi-suusakeskusesse-kulub-miljoneid-riigi-raha-suusatada-saab-seal-aga-aina-vahem
M.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Veel üks "tarkpea", kes omast arust kõike teab aga tegelikult mitte midagi ei tea...
Milline siis oleks 10:14 "tarkpea" arvates seadusandlik alus, millele tuginedes saaks suusaraja eest tasu küsimise kohtus vaidlustad? Teadmiseks "tarkpeadele" -- kohtus saab asju vaidlustada kehtivatest seadustest lähtuvalt, mitte seetõttu, et kellelegi tundub asi ebaõiglane olevat või et keegi justkui saab liiga palju raha.
Tehvandi Kunimäe ümber keerlevad rajad on (eriti esimeselume raja võtmes) enamuse jaoks ülejõu käivad. Arusaadav, et tavasuustaja sinna ei ihka ja nii sõidabki seal vähe inimesi, needki Otepää lähiümbruse elanikud ja rohkem ainult nädalavahetusel. Rahvasuusataja eelistab igal juhul looduskeskkonnas pigem pikemat ja kasvõi kehvamat kui kilomeetrist MK kvaliteediga raskete tõususdega ringi. Ja muidugi kodulähedast. Sellised üleinvesteeritud keskused kuskil on küll torededad vaadata, kuid kasu on neist tegelikult vist pigem vähe. No kuidagi ei jõua jõua nädal sees ei Tehvandile rääkimata Haanjast.
Aus kauplemine ongi selle teema juures kõige suurem küsimärk või pigem selle saavutamine. Tekib leping "ostja ja müüja vahel". Kui ma maksan, siis pean ka selle vastu saama mille eest maksin. Ehk siis peaksin vastu saama hooldatud suusaraja ja seda 24 tundi ööpäevas?!. Siia järgnevad detailid, millistele kriteeriumidele vastab hooldatud suusarada. See, kes tasu peitnud parkimise alla, on muidugi ülikaval. Parkla koguaeg lumest puhas ja sõida aga sisse aga raja olukorra eest ta ei vastuta.
Priit, põhimõtteliselt õigus kuid ka sihtasutus võib kasumit teenida ja enamasti riigi ja KOV sihtasutused selleks luuaksegi, et oleks võimalik teatud kindlatel eesmärkidel vra valitseda ning ka raha teenida.
Sihtasutuste seadus § 1 lg 2: Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ja mis on asutatud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
Vara valitsemise käigus võib sihtasutus omada vara ja võtta kohustusi ning ka teenida tulu
Sihtasutuste seadus § 2 lg 1: Sihtasutus võib omada varalisi õigusi ja kanda varalisi kohustusi.
Erinevalt äriühingust ei tohi sihtasutus tulu jagada, teenitud (lisa)raha võib kasutada vaid sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
Ehk siis -- kui Kuutsekat ja Munakat haldav Suusakeskuste AS (reg kood 10211494) võib hooaja lõpul tulu omanikele laiai jagada ning omanikud võivad selle raha eest soovi korral ka Mersu osta või kõrtsi minna, siis Haanja suusakeskust haldav Sihtasutus Haanjamaa Sport (reg kood 90014566) võib samuti tulu teenida kuid selle tulu eest võib rajada uusi suusaradu, korraldada võistlusi, remontida hooneid, osta rajatraktori jne. Muul mittesihipärasel viisil tulu jaotada ei ole võimalik.
Üks "pisike" probleem on tasuliseks muutmisega - paljude ligipääsudega (nagu näiteks Nõmme-Harku) oleks piletimüügi ja -kontrolli korraldamine mõttetult kulukas.
Eks Haanjas on ka maksmine rohkem südametunnistuse asi.
Ka Kõrvemaal võib auto parkida paarsada meetrit eemal ja rahumeeli ilma keskuse nõutavat parkimistasu maksmata suusatada. Tasu maksmine on pigem selline vabatahtlik panus radade korrashoiu heaks. Kui juba "auguga Fischerid" on suudetud osta ja autoga Haanjasse või Kõrvemaale kohale sõidetud ei tohiks see rajatasu küll üle jõu käia...
Grete Gaim kirjeldab, kuidas Tehvandi kotib suusasõpru, aga ka trenni tegevaid sportlasi ja spordigümnasiste.
https://sport.delfi.ee/artikkel/120430951/grete-gaim-on-tehvandi-suusakeskuse-suhtes-kriitiline-olukord-teeb-kurvaks
Ega siin muu enam ei aita kui PP peale lasta ja asi suure kella külge panna.
Riik investeerib kümneid ja kümneid miljoneid (sadu) eurosid suitsetamise, liigalhoholi, liigsöömise ja liigistumise tagajärjel tekkinud tervisehädade raviks. Ja nüüd siis on lahendus, et kui istud ei pea maksma (riik maksab sulle, ka hiljem sotsiaaltoetusi) ja kui liigutad, siis maksad. Tahes tahtmata teed ka rohkem tööd ja maksad ka rohkem makse. Väga, väga vale lähenemine. Rahvas suuskadele, loodusesse ja liikuma (tööandja ja riik peaks seda soodustama). Seda et riik sellist pärlit nagu Haanja ei toeta, on kahetsusväärne. Haigekassa vahetas ju nime Tervisekassaks, investeerime ikka tervisesse, liikumisse.
Jah, õige aga kui lubate, siis üks mõte. Kas rahvatervise edendamine läbi märkimisväärse raha- ja loodusressursside kulutamise on parim võimalikest lahendustest? Liikuda ja sportida saab ka odavamatel ja säästvamatel viisidel kui seda on poole meetri paksusel kunstlumekihil, kusagil kodust kaugel, kuhu ligipääsemiseks peab paagitäie kütust kulutama. Vaba maa, kedagi ei saa keelata oma isikliku raha kunstlumeks ümber töötlema. Aga riigilt ja selle riigimehelikelt juhtidelt ootaks selliste arutute kulutuste osas tõsist süüvimist ja otsusekindlust.
Liikumine ei ole enam prioriteet. Nüüd on kohustuslik maitsetu ja dieetsöök ning inimesed muutuvad võluväel saledateks.
Priit teeb jälle "Pruusi" või ei taha uurivajakirjanikuna "uurimise" osa teha. Piisab vaid kiigata eelpool nimetatud SA ja tema koostööpartnerite maj. andmeid ja saab oma silmaga veenduda, et mis juriidilistel alustel, kellele ja kuhu siis raha kulub või kust ja kui palju seda tuleb... kas radasi teeb rajameister või hoopis üks firma, mille sisuliselt ainuke käive on raja tegemise eest saadud tulu, kas Rõuge vald toetab, või ei toeta, kui palju on eelpool mainitud SA jagamata kasum jne... aga eks iga juht teab ise paremini kuidas "odavam tuleb?"
Peaasi et Tartus Tähtveres läheb tasuliseks. 10 euri korra eest oleks õige hind, siis oleks supilinnas vähe rahulikum elada.
Mõeldav on vaid need rajad mis kasutavad diislilund ja trassivett. Punkt
Kes peaks katma lumekahurite ostukulu, töötajate palgakulu? millest selline naiivne arvamus, justkui piisab elektrikulu katmisest ja võib hakata esitama oma nõudmisi?
Päris nõus ei ole, et avalikud rajad tasuliseks lähevad. Kui on näiteks eelmisest aastast tehtud lumest rada, siis see on loogiline et tasuline. Raja hooldust peaksid tasuma omavalitsused kuna nende huvi on, et inimesed liiguks või turist tuleks nende juurde. Võta või näiteks Otepää, kui seal murdmaaradu poleks, siis poleks turisti ka kes raha tooks kohalikele sisse. Eelmine või üleeelmine aasta oli probleem, et TM-il ei olnud raja tegemiseks raha, miski 30K. See pole juu tänapäeval selline raha, et Elva ja Otepää vald ei jaksaks seda maksta. Turist toob selle raha ühe nädalavahetusega kohalikele tagasi. Kõrvemaal saad ka tasuta sõitmas käia, kui lähed rajale mujalt aga kui tahad parkida suures parklas ja saada teenuseid, siis tuleb ka maksta.
Postita kommentaar
<< Esileht