Pullerits: Millise valusa vastasega tuli Viru maratonil tegelikult võitlust pidada?
Temperatuuri prognoosi järgi ei pidanud laupäeva hommik kujunema teab mis piinarikkaks. Ilmaennustus lubas Lääne-Virumaal Mõedaku spordibaasis stardi ajaks üheksat ja umbes kahe tunni järel 35 kilomeetri pikkuse vabatehnikas maratoni lõpetamise ajaks kaheksat miinuspügalat.
Aga tegelikult oli startides külmakraade tosin. Prognoosituga võrreldes iseenesest küll väike erinevus, kuid mida prognoos ei öelnud – see oli tuulekülm ehk kui krõbe pakane tegelikult tundub.
Ja tundus ligi 20 miinuskraadi, väidab Jaanus Laidvee (kelle siinne kogemuslugu ilmus ka Postimehes.)
«Metsa vahel tuult peaaegu polnud, aga lagedal oli ikka rõve,» kirjeldab ta. «Tuul oli korralik.»
Laidvee on olnud viimasest viiest Tartu maratonist neljal kindel esisajamees. Seekord, nagu ta Stravas teatab, oli Estoloppeti sarja esimesel mõõduvõtul tema plaan mitte n-ö üle panna, vaid sõita mõnusa pingutusega nii, et ebamugavaks ei läheks. Mitte et ta vähe treeninud oleks. Ta käis talve hakul rohkem kui nädala harjutamas Itaalias Livignos ja hiljuti perega ka Soomes Vuokattis. Põhjus, miks kavas polnud kohe stardipaugust paugutama hakata, oli tema sõnul järgmine: «Tuleb vaadata passi.» Tema vanuseklass on M50.
Laidvee paneb tavaliselt võistlusteks suusakombinesooni alla ühe kaitsva pesukihi, aga sedapuhku pani teise ka. Õigesti tegi – kehal külm ei hakanud. Jalga tõmbas ta paari õhukesi sokke ja nende peale kaks paari spordisokke. Taas õige tegu – alles 4–5 kilomeetrit enne lõppu hakkas külm varbaid näpistama. Mitmed kaasvõistlejad, kellega ta rääkis – ja noid oli umbes kümme –, tunnistasid, et neil olid ka varvastega probleemid ja mõnel neist hakkas varvastel niivõrd külm, et palju ei jäänud puudu, kui nad oleksid võistluse katkestanud. 10-kilomeetrisel ringil sõitmine teinuks selle ka lihtsamaks.
Rohkem kui kaks kolmandikku distantsist, ligi veerandsada kilomeetrit, pidi Laidvee võitlema selle nimel, et sõrmed ära ei külmuks. Ja mitte ainult tema. Laidvee sõnul olid sama hädaga kimpus peaaegu kõik, kellega ta pärast võistlusmuljeid vahetas. Ta pidi tihtilugu loobuma suusatades kätetööst, et sõrmi mudida või pigistada – vaja oli ju veri liikuma saada. «Ebameeldivaid hetki oli päris palju,» tunnistab ta.
Esimest korda 10-kilomeetrist ringi läbides oli rada tugev ja korralik, lund oli piisavalt, rohi kuskil välja ei turritanud ja mulda ei paistnud. See oli ka põhjus, miks Laidvee otsustas sooja tehes, et läheb sõitma väikse kulbiga keppidega – ta uskus, et need ei vaju kõval rajal läbi. Suurte kulpidega, millest on kasu paksus lumes, kaasneb oht, et mõni konkurentidest võib neile peale astuda ja sedasi isegi kepi ära murda.
Aga teise 10-kilomeetrise ringi algul tuli tõdeda, et rada on võrreldes esimese ringiga muutunud märksa pehmemaks, ning kolmandal ringil veelgi rohkem. Eriti tõusudel ja üle põldude kulgevatel lõikudel. Nii kepid kui suusad vajusid rohkem läbi, ent vähemasti musta maad kuskilt välja paistma ei hakanud.
Ja ta langes veelgi tahapoole. Salomoni suusasaapa lukk ja selle peale käiv krõps olid kukkudes puntrasse keeranud. Seni kui ta külmunud sõrmedega selle lahti harutas ja saapa sõidukorda seadis, kukkus ta veel paari koha võrra tahapoole.
Suuremad juhtumised said sellega otsa, aga väiksemaid takistusi tekkis kolmandal ringil ridamisi juurde – ja mitte üksnes talle, vaid kõigile, kes ei kuulunud põhidistantsil liidrite hulka. Nimelt lasid korraldajad pärast seda, kui kiiremad olid suundunud lõpuringile, nonde järel rajale lühema distantsi sõitjad. See tähendab, et edaspidi tuli pidevalt laveerida, kuidas aeglasematest mööda pääseda. Eriti keeruliseks muutus möödumine laskumistel, kus nn matkajate taga tuli mitmel korral sahatada – vastasel korral oleks laskumise alla tekkinud külakuhi. Kukkumisi juhtus.
Laidvee keskmiseks pulsiks kujunes 146 lööki minutis, mis ei ole tema puhul kõrge näitaja, kuigi tõusumeetreid kogunes spordikella järgi 824, mis näitab tema sõnul, et rada oli nõudlik. Kuna jõudu liigselt kulunud polnud – mõlemad kaasa võetud geelid jäid tarbimata –, pani ta viimasel kolmel-neljal kilomeetril tempot juurde ja sai mõne koha võrra ettepoole. Protokolli läks 74. koht ajaga 1:53.52, M50 klassis oli ta 15. Võitja Raido Ränkelile kaotas ta pisut alla 22 minuti.
Fotod 1, 3 ja 4: Viru maraton laupäeval. Fotode autor: Tarmo Haud, Estoloppet
Foto 2:Viru maratoni teadustaja vahur Teppan (vasakul) ja peakorraldaja Tarmo Kärdi. Foto autor: Jaanus Laidvee
Foto 5: Raido Ränkel võidab Viru maratoni. Foto autor: Adam Illingworth, Estoloppet
Foto 6: Viru maratoni võitis naiste arvestuses Soome ekskoondislane Anne Kyllönen. Foto autor: Adam Illingworth, Estoloppet
Foto 7: Jaanus Laidvee (vasakul) ja Veikko Savvest (paremal) joogipunktis. Foto autor: Estoloppet
Foto 8: Viru maratoni esikolmik Karel Tammjärv (2. koht), Raido Ränkel (1. koht) ja Sander Linnus (3. koht). Foto autor: Adam Illingworth, Estoloppet
Foto 9: Viru maratoni kuus paremat autasustamisel. Foto autor: Jaanus Laidvee
Foto 10: Slaalomisõit kolmandal 10 km ringil aeglaste osalejate vahel. Foto autor: Estoloppet
Postitas: Priit Pullerits @ 20:41
kommentaare: 29
29 Kommentaarid:
Kas fluorimäärde kontrolli ka tehti?
Mulle ei hakanud silma.
Kas see pole mitte üle-eelmise hooaja teema?
Nojah. Ega siis ei ole mõtet vist ausale mängule loota…
Pigem ikka vastupidi. Järjest ausamaks läheb, sest aeg teeb oma töö. Vanad varud hakkavad otsakorrale saama ja mitu aastad seisnud määretest kaob (aurustub) see aine eeliseid andis. Uusi samalaadseid määrdeid peale ei tule.
Tänud Jaanus. Hooaja avapauk käinud. Ränkel ikka ûllatab, suvine jooksu täismaratoni aeg võimas. Aga ise ka m50 ja sel aastal näen kurja vaeva külmetavate varvaste, sõrmedega, kui -8 ja alla. Sõrmikutest loobunud, panin keppidele xl rihmad ja sõidan lili sport lobsteritega. Suusasaapad ostsin pool nr suuremad ja kasutan taldade all matkaspordi keemilisi soojendustaldasid, paaristõukes liikudes toimivad hästi, ei sega. Vist vanusega seotud probleemid;)
Tõenäoliselt on enamus rahvasportlasi muutunud sedavõrd lohakaks, et enam ei tulda varakult kohalegi et tutvuda oludega. Soojendust tuleks alustada ca.1h enne sõitu, võimelda, sörkida. Kui saabuda autoga viimasel hetkel, siis jääb arusaamatuks mis ilm üldse piirkonnas valitseb. Enamus ei kasuta kvaliteetseid sokke, kindaid ega soojapesu, sest eelistatakse soodsaid tooteid. Ei taha halvustada, kuid teadlik ja põhjalik käitumine on väga massiliseks muutumas. Hea et mõni üldse kombele alla soojapesu pani. Mitu suusatajat kasutas tuulekülma kaitseks kinesioteipi, või hanerasva, ajalehte...vms.võimalust? Miks ei kantud labakindaid, või topeltvoodriga suusamütsi? Kes peaks peeglisse vaatama?
Leo
Jaanus, mis suusasemude plaanid 2026. Kas traditsiooniline Vasa ikka kavas, juba järgmine nädal Marcialonga?
Austatud anonüümsed 11:12 ja Leo 17:36! Milleks olla nii paranoiline ja halvustav ning patroniseerivalt üleolev, suisa tõusiklik? Mul on vanu fl-ga määrdeid alles ja kasutan trennis kuni jätkub mõnel suusapaaril. Suuskade võistluseks puhastamiseks kulub mul rohkem fl.vaba parafiini seetõttu, et antud puhul sobisid just need eelnevalt fl-iga suusad ja pidin vedeliku ning parafiiniga 3-4x puhastama, et suusad puhtad oleks fl-ist. JA ET MINA omalt poolt oleks teinud kõik, et olla aus ja võrdne teistega. Sama usun ka teistest, kes minu kandis sõidavad. Ma lihtsameelne usun inimestesse. Kui keegi sihilikult /mitte fl jääkidega teadmatusest ja lohakusest/ petab, tuleb see varem või hiljem välja. Samuti Leo - sokkidelt ja kinnastelt ja muult spordipesult mõttetult koonerdamises kokku kõiki sildistada on inetu ja halvustav (mida sa oma sõnul ei tee). Mul on näiteks ka el. soojendusega põlvikud - soovitan soojalt-, kuid neid eile isegi ei vajanud. Tavaline paksem sokk ja keskmise paksusega saapakatted toimisid väga hästi. Varvastega probleeme polnud. Küll oleks kindlalt olnud sama ilmaga paaristõukemaratoni puhul. Aga jah, näppudega oli eile halvasti. Sama kinnas, mis muidu on külmaga hea olnud, ei toiminud eile. Võib olla on asi, et kindad juba 1 hooaeg mõnel korral külmades oludes kasutatud ja pestes polster ära uhutud? Või mina vanemaks jäänud ja näppude verevarustus kehvem? Aga eks alati peab iga hooaeg just külmema ilma asju üle vaatama. Ma tõin omad näited ja julgen oma nimega siin rääkida, mida ma ei näe 11:12-st ega ma usu nüüd ka Leo tegelikku nime olevat. Ehk oleks ikka positiivne üksteise suhtes ja suusaharrastust soosiv siin suusasõprade seas?
Ma ei saa aru, kuidas teil kõigil näpud külmetama hakkavad (ise kaM50)? Kui keppidega äratõuge toimub, siis lasete ju korraks sõrmed keppide ümbert lahti ja siis jälle "püüate kepid kinni". Koguaeg käib pidev kätel sõrmed lahti-kinni liikumine ja veri ikka ei käi läbi ega lähe soojaks?
Ma ise sõidan -15-ga ka tavaliste suusakinnastega...
Aga eks kõik me oleme erineva külmataluvusega.
M.
Ise ka M50 klassis, kuid seda külma teemat sõidu ajal ei tekkinud. Kindad olid -2-8 vahemiku märkega. Saapakatteid või soojendusega lisasid ei kasutanud, buffi ka mitte. Eriline külmakaru ka ei ole, tundus tavaline külm ilm ja tore sõit.
Praeguse seisuga meil Vasat kavas pole. Samas, aastad on näidanud, et ka kiired lükked ja muutused käivad elu (samuti Vasa) juurde, kuid hetkel nii.
Pole ka Marcialongat ega teisi välismaratone. Kuidagi läks nii, et üks või teine võistlus suuremale pundile ajaliselt ei klappinud ja on olnud ka erinevaid tagasilööke ettevalmistuses, mis kindlasti avaldab mõju motivatsioonile end võistlusolukorras proovile panna.
Estoloppetil kavatseme headele konkurentidele ja tiimidele korraliku lahingu endiselt anda ning tiitlit kaitsta, kuid välismaratonide osas tuleb pigem vaheaasta.
Loomulikult laseme äratõuke lõpus sõrmed korraks keppide ümbert lahti - elementaarne, kuid oma kogemuse põhjal ütlen, et sellest on verevarustuse parandamisele väike abi. Väga tõhus ja alati aitav on hoosad käteringid, aga seda võistlusolukorras keegi tegema ei hakka (kui muidugi külmakahjustus juba ei terenda), sest vajab see ju seisma jäämist ning keppide käest panemist.
Jällegi oma kogemuse põhjal ütlen, et aastatega on sõrmede ja varvaste tundlikkus külmale suurenenud. Ma pole küll arst, aga selge on see, et vanusega verevarustus südamest kaugemates "otstes" halveneb ja mulle kõlab loogiliselt, et sel on oma mõju.
Kindlasti on mõju aga sellel, palju on varbad/sõrmed juba saanud elu jooksul külmakahjustusi, sest need muudavad omakorda vastava piirkonna külmakartlikumaks. Ja paistab, et hiljem enam ei taastugi.
Vähemalt tean mitut inimest, kes on oma varvastele või sõrmedele saanud selgeid külmakahjustusi ja pärast seda ilma sisse pakkimata (paksud sokid, saapakatted, aluskindad, paksud kindad) ei saa vähegi pikemalt sõita isegi mõne miinuskraadiga.
Mis tähendab, et inimesed ja nende taluvus külma - ja mitte ainult külma - suhtes on objektiivsetel asjaoludel väga-väga erinev.
See külmakahjustuse asi on jah tõsine ja päris teema, tean ka inimesi, kes just sellesama asja pärast peavad ennast "sisse pakkima"
M.
70-3
See mis, nooruseuljuses valesti sai tehtud ei taastu kunagi.Langustel tuleb ka intensiivselt näppe liigutada,et veri liikuma,sama lugu varvastega. 70-3
Jaanus räägib õigust: see koht, mis kunagi külmast pureda on saanud, jääb tundlikuks kogu eluks. Ma oleks kuradi vene sõjaväes 1984 dets peaaegu kõrvadest ilma jäänud... Ei tundnud hommikujooksul, kui külm need ära võttis. Istusin siis kasarmus koiku servale ja võtsin kõrvad pihku ja õnneks soojenesid üles. Ainult nahk tuli servadest maha. Aga edaspidi tegid juba ka pelgalt viis-kuus külmakraadi kõrvadele valu ja seda ka 200ndail. Hiljem pole nende külmale vastupidavust katsetanud, vaid alati kõrvad korralikult katnud.
Seal oli jaanuar-veebruar 1985 väljas permanentselt miinus 41-42 kraadi. (Kasarmus oli pluss viis-kuus kraadi.) Kogu aeg tuli üksteisel jälgida, et miski õues ära ei külmuks. Eriti ninaots ja põsesarnad. Esimene tunnus oli see, et need läksid külmudes paiste ja valgeks. Siis tuli kiiremas korras midagi ette võtta.
Hea lugu Laidveelt ja PP-lt. Viru maratonil on varemgi külm olnud. 2012 ja 2013 olen kirjutanud endale meenutuseks, et stardis -20C või madalam, ja finisis -12 või madalam. Harrastajana ei ole patt seisma jääda ja kiired käteringid teha, mõni on naernud, aga kiired käteringid on väga tõhus sõrmede soojenuseks.
Piinlik külma üle kurtmine. Pole enam spordimeestel talve ja suusasõidu know-how'd. Mida kõike kaubandus ei paku võrreldes ajaga, kui mehed rauast olid: tuulekindlad ja niiskust hülgavast materjalist sõrmikud, labakud, nn krabisõra kindad, aluskindad, soojendusega sokid, saapakatted jne - ikka külmutakse ära. Vanasti oli vaid vanaema kootud kindad, suusasokid, "Edasi" püksi ja edasi!
Vaatasin maratoni pilte ja täheldasin, et eestlased on ikka Fisheriusku ja päris paljud uuendavad pea iga aasta varustust. Samas need tippsaapad on ikka väga õhukesed (ka teistel tootjatel) ja tegelikult ka jäigad - sellega võimendades külma. Võib-olla peaks siin väikese järeleandmise tegema ja tsipa soojemate saabastega sõitma? Tippsaapad on tegelikult suunatud tipptulemuse tegemiseks ja mugavus/soojus on teisejärgulised. Sõidad ja nutad.
Siin on paljud kahjuks pehmod ja veelgi enam rumalalt käituvad. Te lähete starti ja kordagi ei vaata kraadiklaasi, ega tunneta olusi kui soojendust teete???
See on tagajärg. Põhjas lapsed ei pane -10 paksemaid riideidki selga, aga teie kohe külmute...kohe! Hädaldage edasi, ega see mõistus polegi enda teha.
Kummaline on jah vaadata, et rahval on raha igal aastal €800 visseri raudade ostmiseks, aga käpikute ja sokkide jaoks villa ei jätku. Ikka päris huvitav klants.
Piltidelt selgub ka, et kellel korralikult kõht rasva söödud, siis neil nagu ninad valgeks tõmbunud ei ole. Lahendus nagu muiste!
Jälgin aeg-ajalt ikka ka Alvar Tiisleri tegemisi ja käekäiku:
https://www.postimees.ee/8399378/sveitsi-kolinud-laskesuusakommentaator-alvar-tiisler-naaseb-eestisse-suurvormidega
Peale vusserdatud laskesuusakommenteerimist ei paku see mees enam huvi.
Seda ei sa väita Postimehes sellele loole antud klikkide põhjal (mulle ei meeldi klikkidest rääkimine, aga paraku on see ainus kvantitatiivne mõõdupuu, mis peegeldab huvi ühe või teise tegelase või teema vastu).
Inimene tegi tööd hästi ja südamega.
Meeldib või ei meeldi on täiesti eraldi teema.
Minu meelest tegi ka südamega ja kirglikult. Sõnaseadevärk on laskesuusakommentaatoreil tasemel. Minu peamine etteheide oon olnud see, et nad läksid liiga hurraatavaks, minetasid kaine ja kriitilise mõtlemise, rääkisid teinekord mõõdutundetult suureks ka selle, kui tegelikult oli tegemist kesise tulemusega, ja peamine - väljusid ajakirjaniku-kommentaatori rollist ning võtsid omaks laskesuusatamise propagandisti rolli; see juhtub sageli siis, kui ajakirjanik saab kajastatavatega liiga lähedaseks.
Kriitikaga igati nõus.
Noorem Tiisler oli ja on mu meelest tõelisem, vanema puhul on tunda kunstlikkust ja kohati ebareaalsust, mis kipub ka kaaskommentaatorit häirima.
Liigne asjadest ette ruttamine, eeldamine, meeletu soovmõtlemine jne.
Kas AT lõõritamisest Vene orkestriga saaks rohkem infot? Millal tibladega koostööd tegi? Millise orkestriga, mis ürituse raames? Spordiürituse arutu kommenteerimine on üks asi, venelastega koostöö on aga väga tõsine asi.
Postita kommentaar
<< Esileht