Pullerits: Miks venitab EOK Eesti sportlaste tulemustele taliolümpial hinnangu andmisega?

Kuigi Milano Cortina taliolümpia lõpust on möödunud üle kolme kuu, ei ole Eesti Olümpiakomitee, mis seadis nüüdseks tagandatud presidendi Kersti Kaljulaiu eestvedamisel üheks programmiliseks eesmärgiks edendada spordis teaduspõhist juhtimist, tegelenud siiamaani vähegi tõsiseltvõetava analüüsiga Eesti koondise esinemise kohta aasta tähtsaimal spordisündmusel.

Avalikult leitavate andmete järgi on Euroopa mitmes suures spordiriigis sellised analüüsid juba tehtud, näiteks langetasid Skandinaaviariigid professionaalsele kompetentsile ja analüüsile tuginevad personaliotsused juba maikuu algul.

EOK tegevuses kulus pärast taliolümpiat suur hulk aega ja energiat president Kaljulaiu vastu algatatud umbusaldusplaanide tõrjumisele, mis aprilli lõpuks siiski vilja ei kandnud.

Mai esimese dekaadi lõpus teatas tagandatud Kaljulaiu asemel ajutiselt EOK etteotsa edutatud senine asepresident Gerd Kanter olümpiakomitee kommunikatsioonijuhi vahendusel mulle kui Postimehe esindajale, et EOK tippspordikomisjonile on alaliitudelt laekunud hinnangud taliolümpia tulemuste kohta. 

Nende põhjal lubas tippspordikomisjon, mida juhib olümpiavõitja Kanter, koostada omapoolse ülevaate olümpiamängude edukusest ning esitada selle täitevkomiteele.

Taliolümpia tulemuste lõplik ja avalik hinnang antakse selle aasta lõpus detsembrikuisel EOK esindajate kogu koosolekul. 

Eesti osales Milano Cortina taliolümpial 31 sportlasega, kellest medali võitis üks: Henry Sildaru tuli vigursuusatamise rennisõidus teiseks. Lisaks sai Eesti veel neli esikümnekohta (kurlingupaarile tähendas 10. koht ühtlasi viimast kohta). Riikide medalitabelis jagas Eesti ühe hõbemedaliga 25. kohta koos Taani ja Gruusiaga. 

Kanteri asemel minu läkitatud päringule vastanud EOK kommunikatsioonijuht Mirjam Endla ütles, et teadus- ja andmepõhine lähenemine on EOK-l tippspordi arendamisel kindlasti fookuses, kuid praeguses etapis ei ole see seotud olümpiamängude analüüsimisega.

„Tegemist on laiema ja pikaajalisema arendusprotsessiga, mille eesmärk on kujundada süsteemsem raamistik tippspordi toetamiseks,” teatas ta. (Kommentaar: mida iganes see tähendab...)

Endla täpsustas, et fookuses on näiteks andmete kogumise ja tõlgendamise sidumine sportlaste ettevalmistus- ja treeningprotsessiga. Ta märkis, et EOK on selle tööga algfaasis ehk kaardistab spordialaliitude tänast olukorda, ootusi ja vajadusi ning analüüsib paralleelselt Põhjamaade parimaid praktikaid (vt lisainfo allpool).

Seetõttu ei ole tema sõnul loodud eraldi olümpiajärgset teadus- või andmepõhist küsimustikku, mida saaks kasutada Eesti olümpiasportlaste tulemuste hindamiseks ja analüüsimiseks. Olümpiaga seotud tagasiside ja analüüs toimub osapoolte tagasiside kaudu ja ka tippspordikomisjonis, lisas Endla. 

Siiski kinnitas EOK tippspordikomisjon aprilli lõpus pärast kohtumist taliolümpiaalade esindajatega Team Estoniasse kuuluvate taliolümpiaalade sportlaste ja treenerite uued nimekirjad, mis hakkasid kehtima 1. maist.

Aga kuidas käib tippspordi teaduslik edendamine Põhjamaades? 

Norras on tähtsaim organisatsioon tippspordi teaduslikuks ja praktiliseks toetamiseks Olympiatoppen, mis on Norra Olümpiakomitee eliitspordi osakond. Olympiatoppen koordineerib ja arendab Norra tippsportlaste treeningute toetamist treeningmetoodika, sporditeaduste, spordimeditsiini, toitumise, psühholoogia ja tehnoloogia vallas.
Olympiatoppeni olulisim koostööparner on Norra teaduste ja tehnoloogia ülikooli juures asuv eliitspordi uuringute keskus, kus tehtava praktilise suunitlusega teadustöö peamise eesmärk on tõsta Norra tippsportlaste taset. Koostööd tehakse ka Norra sporditeaduste instituudiga ja regionaalsete eliitspordi keskustega.
Olympiatoppeni eelarvest tuleb üle 80% Norra riigilt. Tippspordile kulub aastas 30–40 miljonit eurot. Lisanduvad tööjõukulud: Olympiatoppeni heaks töötab üle saja inimese.
Norra planeerib rajada uue eliitspordi keskuse maksumusega umbes 120 miljonit eurot.

Rootsis on tippspordi teaduslikuks ja praktiliseks toetajaks Rootsis olümpiakomitee, millel on spetsiaalsed arenguprogrammid olümpiasportlastele. Neid programme viib peamiselt ellu Rootsi spordi- ja terviseteaduste instituut. Seal arendatakse Rootsi tippsportlaste ettevalmistust spordifüsioloogia, biomehhaanika, spordimeditsiini, võistluste analüüsi ja treeningmetoodika vallas.
Teiseks Rootsi olümpiakomitee peamiseks partneriks on Rootsi uurimisinstituut, mis tegeleb sporditehnoloogia innovatsiooniga, arendab sportlaste liigutustegevuse testimise aparatuuri ning erinevate spordialade võistluste analüüsi metoodikat.
Tippsportlaste treeninguid toetab Rootsis ka maailma juhtivaid meditsiiniinstituute, Karolinska instituut, mis viib läbi peamiselt spordifüsioloogia ja spordimeditsiini uuringuid. Kesk-Rootsi ülikoolis tegutseb talispordialade uurimiskeskus. Erinevalt Norrast, kus tippsport on koondatud Olympiatoppeni alla, on Rootsi tippsportlaste abistamine hajutatud erinevate ülikoolide ja instituutide alla vastavalt spordiala vajadustele.

Foto 1: Niina Petrõkina Milano Cortina olümpial iluuisutajate demonstratsioonesinemisel. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Alvar Johannes Alev olümpial pärast 50 km suusavõistluse lõpetamist. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: Henry Sildaru on võitnud vigursuusatamise rennisõidus olümpiahõbeda. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 4: Niina Petrõkina rõõmustab oma etteaste üle iluuisutamise vabakavas. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 5: Marten Liiv uisutamas olümpial 1500 m distantsil. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 6: Niina Petrõkina esitamas olümpial lühikava. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 7: Norralane Johannes Hösflot Kläbo olümpial 50 km suusavõistlusel. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 8: Norralanna Heidi Weng on pärast olümpia 50 km sõitu, mille ta lõpetas teisena, võtnud selga Ebba Anderssoni, kes lõpetas esimesena. Foto autor: Reuters/Scanpix