Pullerits: Ei pidanudki kaua ootama - Eesti eduala liidus lõid pinged ja kired taas lõkkele

Eesti Vehklemisliidu president Lavly Perling (fotol paremal) kirjutas eile, neljapäeval Eesti vehklemisklubidele:

Eile oli juhatuse laual üks raske valik – kuidas edasi minna kohtuasjaga EVL vs Katrina Lehiste (sic!) ja klubi Le Glaive. Teatavasti lõppes esimene kohtuaste nii, et hagi jäi rahuldamata ja EVL-i advokaadikulud jäeti hagejate kanda. Samas etteheited kohtuotsuses eelmise alaliidu juhatuse suunas on tõsised ja mõtlemapanevad. Ette heidetakse reeglite puudumist, asja materjalid viitavad selgele toonasele korralagedusele alaliidus.

Tunnistan ausalt, et juba presidendiks kandideerimise ajal küsisin, kas tõesti ei ole võimalik omavahel kohtuväliselt kokku leppida, et keskenduda tulevikule ja vehklemisele, et alaliit ei peaks Eesti tippvehklejaga kohtus käima, aga selleks ajaks olid kohtuvaidlused läbi ja otsus tuli 22.04.2026.

Mina isiklikult jään selle juurde, et mitte keegi ei võida sellest kohtuasjast raha, alaliidu maine ega vehklemise atraktiivsuse seisukohalt. Samas ühehäälsust me juhatuses täna ei saavutanud. Hääletades sai küll ülekaalu kohtuasi lõpetada kokkuleppega nii, et teine pool ei kaeba edasi juhul, kui vehklemisliit ei nõua neilt välja väljamõistetud advokaadikulusid, kuid minu jaoks on oluline siinkohal kuulata ka klubide arvamusi.

Selgitan siinkohal, millistele argumentidele tuginedes on juhatuse enamus valmis sõlmima kohtuasja lõpetamise kokkuleppe.

Rahalised argumendid
Kui kohtuotsus ei jõustu, siis vehklemisliidule seda raha ei laeku ning kohtuasja jätkumine tähendab täiendavaid kulutusi advokaadile vehklemisliidule juba järgmisel nädalal. Mitte mingeid garantiisid, et teine kohtuaste ei tee risti vastupidist otsust, ei ole. Seega on risk lisaks uutele advokaadikuludele ka vastaspoole kohtukulude väljamõistmiseks pigem kõrge. Kõige olulisem on aga see, et see 20 000 [eurot] oleks suurema tõenäosusega võimalik saada enne ja kiiremini toetajatelt, kui suudame näidata konfliktide lahendamise võimet ja kohtuta asjade ajamise suutlikkust, kui vastupidises olukorras, kus jätkame alaliiduna maailma esinumbrist vehkleja ja tema klubiga ning naiskonna treeneriga kohtus käimist.

Maine argumendid
Olen nõus, et igaüks võib ja omamoodi peabki oma õiguste eest seisma. Samas kui ka tänane kohtuotsus võiks anda tunde, et vehklemisliit on võitnud, siis see aastatepikkune kohtuasi on vehklemisliidu mainele mõjunud halvasti ning selle jätkumine mõjuks ka edasi halvasti. Juristina julgen öelda, et selle kohtuasja edasine käik on ettearvamatu. Võib-olla tõesti paari aasta pärast kinnitaks ka teine aste esimese kohtuastme seisukohta. Mul oleks raske tajuda võiduna olukorda, kus alaliit selle asemel, et toetada tippvehklejat teel olümpiale, käib temaga kohut. Seda ei mõistaks ilmselt paljud ning alaliidu maine saaks veel täiendava löögi ja oleks piinlik suures pildis.

Vehklemise atraktiivsuse argumendid
Mäletate, et ma rääkisin, kuidas meie ühine eesmärk võiks olla vehklemise atraktiivsuse kasv, et näiteks kolme aasta pärast peale olümpiat on meil 740 vehkleja asemel Eestis neid juba üle 1000. Seda on võimalik saavutada, kui selle nimel tööd teeme ja näitame vehklemist positiivse alana, kuhu vanemad tahavad lapsi trenni panna. Taas kord esivehkleja ja alaliidu omavahelised kohtuasjad tõukavad meist eemale ka järgmistel aastatel. Eesti meistrivõistlustel olid spordiajakirjanikud meeldivalt positiivselt selle õhustiku üle seal ja küsisid, kuidas meil läheb. Uudis selle kohta, et kohtuasi jätkub, mõjub negatiivselt ning peletab vehklemisest eemale nii noorsportlasi kui toetajaid.

Viimase argumendina võiks tuua ka inimlikkuse. Kuigi presidendina olen neutraalne kõikide teie ja teie klubide suhtes, siis isegi oma eelmises ametikohas prokurörina ei häbenenud ma öelda, et inimlikkus peaks igas ametis alles jääma. Täna tundub mulle kõikide eelnevate argumentide kõrval ka lihtsalt ebainimlik käia kohtus Katrina Lehistega (sic!).

Olen tänulik, kui loete selle läbi ja annate tagasisidet. Kuigi juhatuse otsus eile sai selline, siis selles olukorras, mis paljude jaoks on ebameeldiv ja ebamugav, kellegi jaoks ka ebaõiglane, on mu meelest oluline omavahel rääkida ning vastastikku selgitada poolt ja vastu argumente. Minu kohus on võtta vastutus ja selgitada, miks ja kuidas selline juhatuse otsus sündis.

Loodan siiski sellele, et suudame keskenduda tulevikule, tõmmata sellele kohtuasjale joone alla ning lõpetada advokaatidele vehklemisliidu raha edasise maksmise.
*
Juba 13 minutit hiljem reageeris Perlingu kirjale Heino Märks, kes kirjutas:

Põhiline küsimis on, kust see raha võetakse, millega kohtukulud kaetakse? Kui näiteks Alexela toetaks alaliitu 20 000 euroga kohtukulude katteks, siis oleks see parim lahendus, kui aga raha võetakse noortespordi arvelt, siis on tegemist No Go projektiga. Tuletan siinkohal meelde, et teatud inimeste kaebuse tõttu lükati viimasel hetkel tagasi Tallinki juhatuse laual olnud 4 x 100 000 leping. Skandaali üles kiskunud inimesed pole ühtegi senti tänaseni toonud. Ainuke sponsor on minu toodud Paf 5000 euroga aastas. 
*
Helen Nelis-Naukas kirjutas neljapäeva pärastlõunal, tänades Perlingut, et ta tõi arutelu laia ringi ette:

1) Minu teada on Nikolai [Novosjolov] varem meedias teatanud, et ta ei kaeba edasi, kust nüüd siis jutt, et kaebab, kui alaliit pole nõus kandma 20 000 eurot advokaadi kulusid? Kas see pole mitte manipulatsioon alaliiduga?

2) Et pole kindel, kas järgmises astmes kohtunik teeb sama otsuse - mina isiklikult olen kindel, et teeb, [võib-olla] teistsugustes kaasustes ei tee, aga siin on nii, et mis tahes koondise [koosseisu] on peatreener otsustanud, on lõplik sõna alati juhatusel, seega kohtunik ei saa selle vastu kuidagi.

3) Kes kaotas, oleks pigem võinud pakkuda kompromissina kohtulahendi võitjale ehk EVL-ile [??] maksta 50% EVL-i kohtukuludest ehk 10 000 eurot. See pole kompromiss, et n-ö võitja maksab kõik.

4) Kust võtab EVL selleks raha? EVL-il on riigiraha ehk maksumaksja raha, [ei] ühtegi sponsorit. Mina ei usu, et seda raha võib kasutada muul otstarbel, kui et arendada alaliidu vehklemist. Kas alaliidul on ainult üks sportlane? Et tema huvid on kõikidest kõige tähtsamad?

5) EVL on pankrotis. Meestel pole EMi, MMi laaagritele ja EM-ile, MM-ile sõiduks raha - keskeltläbi 2500 eurot ühele koondislasele nelja ürituse jaoks - see on ju katastroof; meil on seda 20 000 [eurot] neile vaja. Kuidas see paremini meedias kõlaks, et sp. [??] pole raha meestele ja Irina Embrichile ollakse võlgu? Et raha võetakse nende taskust?

Foto 1: Helen-Nelis Naukas (vasakul) ja Lavly Perling 1. mail Haapsalus Eesti meistrivõistlustel epeevehklemises. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix