Pullerits: Kogu tõde Tallinna suusasprindist

Eelmise nädala lõpus ajasid mu informaatorid maikuise Tallinna vanalinna suusasprindivõistluse väga huvitavaks. Lendu läksid mitmed konspiratiivteooriad.

Näiteks juhtisid head allikad tähelepanu sellele, et võistluse korraldaja Erki Lepp on täiesti valge leht – kas ja kuidas saab sellist meest usaldada? Et on küsimusele jõudu lisada, palusid allikad mul veel kord vaadata 9. märtsil Eesti Päevalehes avaldatud uudist.

Tõepoolest, seal on kirjas samasugune küsimus: «Aga kes see suurte plaanidega Lepp üldse on, tekib paratamatult küsimus.» Ja lisatud vastused, mis asja selgemaks ei tee. Tsiteerin EPLi:

««Pole temast midagi kuulnud,» ütles Otepää MK-etapi ja Suverulli korraldusjuht Alar Arukuusk. «Kuuldes osalejate nimesid, ei saa muud öelda, et tuleb väga kõva üritus, kui see muidugi toimub... Suverullile pole me sellist osalejate koosseisu kokku saanud.»

«Suusaringkondades täiesti tundmatu nimi, aga pole meie asi kätt ette panna, kui keegi soovib korraldada ala propageerivat üritust,» kostis Lepa kohta Eesti suusaliidu murdmaajuht Paavo Nael.»

Kui juba kaks suusaasjatundjat ei tea peakorraldajast mitte midagi, siis peab ajakirjanik olema kas sinisilmne või lihtsalt laisk, kui ta lisaküsimusi ei esita ja asja uurima ei hakka. Lisaks liikusid asjaomastes kuluaarides kuuldused, et Eesti Suusaliit ja vanalinnasprindi korraldajad pole just kõige suuremad sõbrad ja tihedamad läbikäijad.

Lahked abimehed juhatasid mind Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi, kust ilmneb, et suusaprindi korraldamiseks loodud mittetulundusühing Fortium (registrikood 80247989) on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 14. märtsil, põhikiri on kinnitatud kaheksa päeva varem. Fortiumi juhatuse liige on 30. jaanuaril 28-aastaseks saanud Erki Lepp üksinda.

Edasi, nagu abilised osutasid, on ainuisikulise esindajaga MTÜ saanud napilt kaks nädalat pärast selle loomist Tallinna linnavalitsuselt lõdva randmega veerand miljonit krooni, et tee, mees, üritus.

Tõsi, ega Erki Lepp kõikjalt ka raha saanud. Tallinna vanalinnasprindi rahastamise jälgi ajades sattusin Hasartmängumaksu nõukogu 19. märtsi otsusele, et Fortium OÜ taotlus 150 000 krooni toetuse saamiseks A. Le Coq vanalinna suusasprindile on saanud eitava otsuse.

Sellegipoolest, arvestades linnavalitsuse 250 000-kroonilist rahaeraldist, tuli mul nõustuda informaatoritega, kes avaldasid imestust, kuidas küll on üles näidatud nii suurt usaldust noore tegija vastu, kelle kohta keegi midagi ei tea ja kellel puuduvad seni kogemused suusavõistluste korraldajana.

Igatahes sundis selline helde rahaeraldis mind saatma arupärimise Tallinna abilinnapeale Kaia Jäppinenile.

Nagu sellest veel vähe oleks, sain allikailt soovituse lüüa Google’i otsingumootorisse nime Erki Lepp. Lõin, ja sealt tuli esmajärjekorras välja kaks Eesti Ekspressi artiklit. 17. veebruaril 2000 kirjutas Meelis Hiob loos «Sajandi relvaröövlid siiani tabamata»:

«Kolm aastat tagasi Jõelähtmel toimunud Kaitseliidu relvade röövimist pole politsei tänaseni lahendada suutnud. Kohtusse jõudis kriminaalasi vaid ühe kaitseliitlase osas ning seegi saadeti kehva uurimise pärast politseile tagasi. Relvaröövi järel teatasid keskkriminaalpolitsei töötajad nii ajakirjandusele kui ka tollasele valitsusele, et kuriteo avastamine on lähedal. Suure käraga peeti kinni kolm röövis kahtlustatavat Erki Lepp, Tiit Person ja Andres Kask. Juba mõne päeva pärast vabastati neist kaks esimest süütõendite puudumise tõttu, et nad paari kuu pärast sama süüdistusega taas vahi alla võtta. Eelmise aasta juunis lõpetas keskkriminaalpolitsei Erki Lepa suhtes uurimise ning noormees sai ebaseaduslikult vahi all viibimise eest riigilt 34 000 krooni valuraha. Kriminaalasi on lõpetatud ka Personi ja Kase osas.»

Samalt autorilt tuleb Google’is välja veel üks varasem artikkel, 1999. aasta septembris kirjutatud «Kongis istumise eest miljonäriks», kus on kirjas:

«Augusti keskel eraldas valitsus reservfondist 240 289 krooni, millest 33 936 krooni sai Jõelähtme relvarööviga kuulsaks saanud Erki Lepp ja 206 353 krooni Sergei Zmitrovitš.
Lepale maksti kahju aja eest, mil ta viibis kolm ja pool kuud relvaröövis kahtlustatuna vahi all.»

Aga on rumal teha samasugune viga, nagu tegi hiljuti üks teine meediaväljaanne, mis kirjutas roheliste liidri Marek Strandbergi õigusrikkumisest – oli see nüüd kiiruse ületamine või purjuspäi sõit, mis vahet siin enam. Sest nagu peagi selgus, polnud tolle õigusrikkumise toime pannud Standberg sugugi poliitik Strandberg. Ja kuskilt mälusopist tuli mul meelde veel ühe meediaväljaande probleem, kes oli samuti ühele poliitikule inkrimineerinud mingi musta teo, aga pärast oli too poliitik väitnud, et see polnud üldse tema, vaid tegu on kellegi teise samanimelisega, ja väljaanne jäi Pressinõukogus kaotajaks.

Seega siis, hankisin Erki Lepa telefoninumbri ja helistasin talle. Igaks juhuks palusin abi ka ühelt prokuratuuri ja pätte tundvalt allikalt, et ta teeks kindlaks, kas need kaks Leppa on üks ja seesama isik või kaks erinevat isikut.

Erki Lepp ei olnud telefonis just eriti sõbralik, ja ega ma selle peale imesta, sest olin eelmisel esmaspäeval kirjutanud Postimehes arvamusloo «Küüniline tsirkus», kus argumenteerisin, et selline kevadine suusasprindivõistlus pole muud kui tsirkus ja teeb lugupeetud sportlastest odavad meelelahutajad ning soovitasin neil selle naljaürituse eest nõuda valurahaks kaks korda suuremat summat, kui neile seni pakutud (http://www.postimees.ee/090407/esileht/arvamus/254143.php).

Kui uurisin Lepalt, kuidas tal õnnestus tundmatu tegijana saada Tallinna linnavalitsuselt veerand miljonit krooni, vastas ta: «Kui see on Tallinna linna üritus, siis miks nad ei peaks toetama?»

Kui mainisin, et Hasartmängumaksu nõukogult ta toetust ei saanud ja pärisin, et miks, pareeris ta lühidalt, et seda ta ei kommenteeri. (See on halvim vastus, mida ajakirjaniku küsimusele võib anda, sest tekitab paratamatult kahtlusi, et midagi on varjata.)

Kui viimaks märkisin, et Eesti Ekspress on kirjutanud kaks lugu, kus Erki Lepa nimelist on seostatud relvarööviga, kuid vabaks lastud, ning küsisin otse, kas see on tema, vastas ta kiirelt eitavalt, ja lisas, et «võite edasi tegeleda selle teemaga» ning lõpetas kõne.

Mida ma siis hullu tegin? Saan aru, et minu küsimus oli ebameeldiv, aga samas, kas oleks parem, kui oleksin jätnud selle esitamata ja siis lehes kirjutanud, et Erki Lepa nimeline oli kuidagiviisi seotud relvaäriga, aga ei õnnestunud kindlaks teha, kas see on sama või mõni teine Erki Lepp – oleks see siis parem olnud? Ajakirjanikuna on mu asi fakte kontrollida ja seda ma ka tegin.

Olgu siis siinkohal selgelt ja üheselt ära öeldud: Tallinna suusasprinti korraldaval Erki Lepal ei ole – ma rõhutan, ei ole – mitte mingit seost selle Erki Lepaga, keda omal ajal seostati ekslikult Jõelähtme relvarööviga. Need on kaks täiesti eri inimest.

Seda kinnitas peagi ka prokuratuuri ja pätte tundev abiline, kes kinnitas, et Jõelähtme relvarööviga seostatud Erki Lepp oli 1998. aastal 27-aastane. See on veenev tõend, et tegu on kahe eri isikuga.

Pärast kahepäevast ootamist sain oma järelepärimisele Tallinna linnavalitsuse 250 000-kroonise rahaeraldise kohta vastuse ka abilinnapea Kaia Jäppinenilt:

«Idee Tallinna Vanalinna suusasprindi korraldamise kohta ei ole sündinud üleöö ja Tallinna linnavalitsuse erinevad ametkonnad ja spetsialistid on ideed ja selle kaalukust vaaginud juba pikka aega. Esimesed kohtumised suusaprindi võistluse teemal toimusid korraldaja ja linna vahel juba möödunud aasta kevadel, kui intsitaatorid Fritz Jonny Anderson ning Erki Lepp tutvustasid ideed 2007. aasta kevadel korraldada pealinnas suusavõistlus. Idee ise on pärit Norras mitmeid suusavõistlusi (sh. Lillehammeri OM) korraldanud hr Andersonilt.

Esimene kohtumine Tallinna Vanalinna Suusasprindi korralduskomitee juhtidega Erki Lepa ja Fritz Jonny Andersoniga toimus eelmisel aastal Tallinna Spordi- ja Noorsooametis (TSNA) 12. mail 2006.a. Tutvustati sellist ideed ja uuriti võimalusi taolise ürituse korraldamise kohta Tallinna Vanalinnas, misjärel uuris linn välja lume tootmise ja säilitamise ning raja ehitamise võimalused ning seejärel asus korraldaja ettevalmistustöödele.
Augustis kaasati arutellu ja vestlustesse ka suusaliidust Paavo Nael, kes sel teemal suhtles sportlastega Saku Suverullil võistluste aegu.

18. augustil 2006.a. toimus LV istungite saalis osavõtjate rohke nõupidamine, kus kohal olid korraldajad, spordi- ja noorsooameti esindajad, samuti transpordi amet liiklusteenistusega, kommunaalamet, kesklinna politsei. 6. septembril 2006.a. kohtuti raja märgistamise ja muu sellega seonduva asjus projekteerimisfirmas K-projekt, millele järgnes 30. oktoobril 2006.a. presentatsioon LV kabinetiistungil, kus linnavalitsus põhimõtteliselt idee ja selle teostuse heaks kiitis.

Vastavalt TSNA väljakuulutatud rahvusvaheliste spordiprojektide esitamise tähtajale esitasid korraldajad OÜ Fortium nimel 1. detsembriks 2006 ametile mittetulundustegevuse toetuse taotluse, kogueelarveks oli projektis märgitud 2,5 miljonit krooni ja toetust küsiti 500 tuhat krooni. 2007.a. jaanuaris toimunud mittetulundustegevuse toetuste läbivaatamise komisjonis otsustati toetada nimetatud projekti 250 tuhande krooniga.

Käesoleva aasta jooksul on toimunud mitmeid korraldustoimkonna kohtumisi erinevates linna ametites, ka nii kommunaalametis kui transpordiametis. Korraldajad on kaasanud projekti läbiviimisse MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi, kes on tuntud kui mainekate ja suure osavõtjate arvuga spordiürituste korraldaja - BIG Kergejõustiku Kuldliiga, Tallinna Sügisjooks, Kõrvemaa neliküritus (suusamaraton, kevadjooks, triatlon, rattamaraton), jt. ning teisigi Eestis tuntud spordiorganisatsioone ja inimesi.

Ühtlasi sooviks täpsustada, et abilinnapea Kaia Jäppinen ei allkirjastanud raekojas rahaeraldise lepingut, vaid aprilli alguses sõlmiti kolmepoolne heade kavatsuste kokkulepe MTÜ Fortium, A le Coq’i ja linnavalitsuse vahel selle ürituse edukaks läbiviimiseks.

Tallinna linnavalitsus leiab, et eriilmelised ja rahvusvahelised spordivõistlused, millest võtavad osa mainekad sportlased üle maailma, ilmestavad pealinna kultuuri- ja spordielu ning on abiks Tallinna ja kogu Eesti mainekujundusel rahvusvahelisust silmas pidades. Toetame korraldajate pikaajalisemat eesmärki - pälvida Rahvusvahelise Suusaliidu tunnustus, et kandideerida suusasprindi MK etapi korraldamisele Tallinnas, nagu seda täna tehakse mitmes Euroopa suurlinnas.

Täiendava informatsiooni saamiseks palun Teil pöörduda otse korraldaja poole. Usun, et selgitused on piisavad ning loodan, et Teiegi arvates uued spordielu rikastavad algatused väärivad toetamist.»

Seega siis, nagu uurimistöö näitab, pole paljudel vandenõuteooriatel, mis minuni lekitati, ilmselt alust. Aga nagu ütlesin, minu asi on kuuldusi ja fakte kontrollida. Kui lugu ei ole, siis lugu ei tule. See sissekanne siin on seega pigem meediapedagoogiline, mis ehk aitab saada aimu, kuidas meedia toimib ja toimetab. Küllap tuleb paljudele kasuks seegi teadmine.

Foto 1: Itaallane Cristian Zorzi ja venelane Vassili Rotšev Sapporo MMi sprindi lõpujoonel. Foto: Reuters / Scanpix
Foto 2: Naiste sprindifinaali algusmeetrid Sapporo MMil. Foto: Reuters / Scanpix
Foto 3: Meeste sprindifinaal Sapporo MMil. Foto: Foto: Reuters / Scanpix
Foto 4: Norralased Eldar Rönning (vasakul) ja Jens Arne Svartedal Sapporo MMi sprindivõistlusel. Foto: AP / Scanpix
Foto 5: Rootslane Emil Jönsson, üks neist, kes lubanud Tallinna vanalinnasprindis osaleda, Otepää MK-etapi sprindivõistlusel. Foto Ints Kalnins, Reuters / Scanpix
Foto 6: Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees / Scanpix