Pullerits: Hurraa, sain sponsori!

See juhtus augustikuise Saku Suverulli lõpus, kui Mati Alaver, Eesti suusakoondise peatreener, oli mind kõigi teiste spordiajakirjanike ja möödujate-pealtnägijate kuuldes-nähes ühe väga vana asja eest taas läbi nahutanud. Aga: no hard feelings! Ega ma sellepärast pahane ole ega pikka viha pea, sest seesugused verbaalsed aktsioonid käivad selle mängu juurde, mida nimetatakse meediaks ehk ajakirjanduseks, konkreetsemalt Eesti ajakirjanduse ja suustajaskonna läbisaamiseks.

Tookord ma siis astusingi, Alaveri ootamatust, täiesti provotseerimata rünnakust pisut jahmunud, laskesuusastaadionilt uue tunneli poole, kui sattusin kõrvuti Aivo Pärnaga.

Pärn, Eesti Suusaliidu juhatuse liige, on hea mees. Pärn oli see mees, kes talvel, kui kõik olid Savisaare kurikuulsa jõulukaardi teemal oma naha päästmiseks hämanud ja vassinud ja pooltõdesid levitanud (nende hulgas oli mulle kärbseid pähe ajanud ka Alaver, kes pajatas teemat kommenteerides isegi midagi Lenini Razlivi onnikesest), rääkis mulle ausalt kõik ära. Et asjaosalised teadsid algusest peale, et ei tehta niisama pilti ja filmi, vaid tehakse Savisaare jõulukaart ja jõuluklippi.

Ja siis Pärn küsiski, endal mingid rullikud näpus, kas mul rullsuusad on. No ega ma hakka mehele, kes on mulle tõde rääkinud, ometi valetama. Ütlesin, et ei ole. Ma ei mäleta enam seda lühikest vestlust, mis meil arenes, aga ega see üle paari sekundi kestnud - misjärel Pärn ütles, et milles asi, lähme ja võtame mulle ka rullsuusad.

Ma veel ütlesin, et ohh, ei tea, kas maksab, tal kindlasti muudki teha, kui mulle rullsuuski kuskilt telgist tuua, aga Pärn ütles, et pole probleemi, lähme aga. Läksimegi siis.

Valik oli hiiglaslik. Võta, milliseid suuski tahad. Kõik äsja suverullil võistelnute rullikud. Nii ma siis ei osanudki valida ega võtta. Kuni Pärn haaras näppu suusad numbriga 22.

Need olid norralase Frode Estili klassikarullsuusad. Estil on Andrus Veerpalu järel olnud viimastel aastatel maailma paremaid klassikasõitjaid. "Need sobivad?" küsis Pärn.

Eks ikka, vastasin tagasihoidlikult. Ega ma siis hakka ometi pirtsutama, et ei, tooge mulle kuskilt Veerpalu suusad.

Pärn ütles telgipidajaile muuseas ja vaikselt, et pangu need suusad tema arvele. (Summa suuruse esimene number võrdus koolipoisi hindega.) Ma ei osanud selle peale kohe midagi kosta. Kui üritasin juttu teha maksmisest, ütles Pärn, et ohh, mis ma väiksest asjast nüüd probleemi teen, tema abistab mind lihtsalt Eesti suusaspordi hüvanguks.

Kujutate nüüd ette, millise vastutuskoorma ma nende suuskadega endale kaela sain? Nüüd olen lausa kohustatud oma ponnistusi õigustama. Kohustatud tulemust tegema.

Üleeile käisin Tähtvere spordipargi ringil oma uusi Estili suuski proovimas. Võrreldes mullusega, mil esimest korda rullikuile (laenatuile) asusin, oli seekord tunne hoopis kindlam. Toona oleksin juba teisel sammul vaat et selili lennanud. Aga sellega on vist nagu jalgrattasõidugagi: kui kord selgeks saad, ega siis enam ära unusta.

Kalmer Trammi plaanide järgi pidin tegema 1:15 klassikasõitu, neist 10 minutit keppideta. Tegin keppideta kolm ringi, läks 12-13 minutit. Aga ega ma tormanud, peamine oli jälgida tehnikat ja tasakaalu. Tramm oli öelnud, et kui suudan sõita ringi kordagi koperdamata, on väga hästi. Ega ma väga koperdanudki, kuid päris korralik ja veatu sõit see ka polnud. Rütm ja koordinatsioon nõuavad veel harjutamist. Kokku läbisin 20 ringi ehk 17 km, aega kulus 1:19.

Kui lõpetasin, nägin, et veel üks klassikasõitja oli rajale tulnud. Oi, küll tal on ilus minek, imestasin ja imetlesin.

See, kui pimedas silmanurgast õigesti nägin, oli Ain Kaare, Tartu tuntud onkoloog. Tõotab vist tulla ägeda konkurentsiga hooaeg.

Foto: Mati Alaver õnnitleb möödunud hooaja lõpetamisel Kristina Šmiguni. Foto autor: Kristjan Lepp, Kroonika / Scanpix
Foto 2: Aivo Pärn (paremal) ja Keith Toots Kanal 2 vana-aastaõhtu programmis. Foto autor: Viktor Burkivski, Kroonika / Scanpix
Foto 3: Frode Estil Albus Jaak Mae karikavõistlustel fänniga. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees / Scanpix