reede, veebruar 01, 2008

Pullerits: Kas tahte triumfile järgneb fiasko?

Läksin eile trenni. Vaatasin, et rada jäine. Uisustiilist, nagu plaan ette nägi, ei tulnud midagi välja. Lülitusin ümber klassika paaristööle. Jälg oli läikiv - seal libises lennuga -, kohati kare ja prügine - seal pidi vaatama, et ninuli ei lenda. Asi tundus kahtlane. Tegin 21,25 km (Tähtvere spordipargi 25 ringi), aega läks tund ja veerand. Siis võtsin suusad alt. Vaatasin: oi, mis jutid all.

Lühidalt: suusad rikutud (mis nüüd aitab? kas kivilihv? kes teab?), seda esiteks; ja teiseks: kas sel trennil ka mingi mõte oli? Kalmer Tramm, Eesti naiste koondise treener, on mind õpetanud, et igal treeningul peab olema eesmärk, aga eilne harjutuskord jäi küll üksjagu sihituks, kui sihiks polnud just lihtsalt liigutada ja toonust hoida ning veidi kätega vehkida.

See kõik tõestas, et mu suusaõpetuste sarja selle nädala teema Postimehe terviserubriigis läks igati kümnesse. Kes seda on lugenud, võib järgneva osa vahele jätta ja hüpata kohe siinse sissekande lõppu, kus esitan teooria, et minusuguste harrastajate olukord on veel väga rõõmus võrreldes... no lugege ise, kellega.

Niisiis, motivatsioonist!

"Kui Estoloppeti Viru maraton on lumepuudusel juba kaks korda ära jäänud ja sarja teiseks maratoniks Tamsalus on rada samuti lootusetult must, siis pole ime, et tekib tahe käega lüüa.

Aga nagu ütles mulle hiljuti treeningul Margus Ader, endine Eesti koondislane laskesuustamises: kui motivatsioon kaob ära, on kõik läbi.

Ja selge on see, et nüüd, mil nii Viru kui Tamsalu maratonil on vesi ahjus ning ka Tartu maratoni toimumine kahe ja poole nädala pärast näib üha kahtlasem, on just motivatsiooni säilitamine tõusmas keskseks teemaks. Mitte õige suusatehnika omandamine või treeningkoormuste jaotus – sest mis mõttega kvaliteetselt harjutada, kui eesmärki enam ei näe.

Mis aitaks?

Mu juhendaja, Eesti naiste suusakoondise treener Kalmer Tramm on õpetanud, et motivatsioon tuleb leida iseenda sisemusest. Ta on öelnud, et innustavad tegurid ei saa olla välised, näiteks preemiaks lubatud auto. Ehkki Eesti meeste koondise puhul on jäänud mulje, et just Saksa ja Ameerika masinad on need, millega suusajuhid noori mehi peibutavad. (Seni tulemusteta.)

Kuna tavaharrastajale keegi nagunii autot ei kingi ega sponsorlepingut paku, tuleb meiesugustel motivaator just sisimast leida.

Nõnda tasub mõelda, et isegi kui maratonid ära jäävad, toob selletalvine treening tuleval hooajal kindlasti dividende. Olete ju kuulnud akumuleeritud mahust, mille baasilt endised tipud isegi aastaid pärast loobumist suudavad kiiresti sõita? Nii võib ka tänavuse treeningu viljad hoopis järgmisel talvel noppida, ja seda magusamad need tulevad.

Seni tasub rõõmu tunda sellest, et Eestis leidub mitmel pool kunstlumega radu, ning nautida suusamõnusid kevadise roheluse foonil. Eriti siis, kui päike ka paistab. Ja mitte muretseda selle pärast, mis meist ei sõltu, nagu lumesadu.

Liiati on asjatundjad seletanud, et ega ühe talvega end vastupidavusalal võimete laeni õnnestugi viia. Ja väitnud, et parimad tulemused hakkavad tulema alles pärast kolme, nelja, isegi viit treeninguaastat.

Seega, äkki ongi parem, kui tänavu maratonid ära jäävad, sest siis ei teki juhul, kui unelmate resultaadid osutuvad liiga kõrgeks, musta masendust? Ja käega löömise tunnet." (Postimees, 30. jaanuar)

Aga pole siin midagi nutta ega masendusse langeda. Mõelge Eesti murdmaasuusatajatele, ja eriti laskesuusatajatele. Murdmaameestel pole tänavu ju mitte mingisuguseid resultaate. Kõik, peale Vahur Teppani ja Kein Einaste, kes kumbki pole A-koondise mees, on teinud viimaste aastate viletsaima hooaja. Kõigi lootused on lennanud vastu taevast. Suur treenimine pole toonud mingisuguseid vilju. Raske on aru saada, mis sunnib neid edasi pingutama. Mu meelest on absoluutselt kõigil meestel kevadel tõsine mõtlemiskoht, kas tasub enam jätkata.

Aivar Rehemaa oli suvel ja sügisel lootustandev, oli varasemast paremini treeninud, oli saanud Anatoli Šmiguni endale põhijuhendajaks, aga nüüd pole mingit edasiminekut näha. Kaspar Kokk, kel hooaja algus läks täiesti aia taha, oli nüüd Jõulumäel koguni kehvem kui mitu kohalikku pooltundmatut suusameest. Peeter Kümmel tunneb oma jutu järgi, et keha on võimu täis, aga ei saa eelsõitudestki edasi. Sama kurb on Anti Saarepuu seis. Priit Narusk, kes veel mullu unistas MK-etapi võidust, on teinud samuti pigem vähikäiku. Jaak Mae, kel veel hiljuti oli esikümnest väljajäämine kesine tulemus, on tänavu esikümnesse pääsenud vaid korra. Ehk vaid Timo Simonlatseril tasub veel tõsiselt ponnistada, sest ta on kõige noorem.

Ja laskesuustajad - ma ei saa ausalt öeldes aru, mis sunnib neid ikka veel edasi sportima, kuigi on näha, et ega nad etteotsa mitte kunagi ei küüni. No on ikka jonnakad tüübid.

Aga ju on paljude puhul tegu paratamatusega - mida peale sportimise ikka nii väga teha.

Foto 1: Meeste sprindi B-finaali "külakuhi" Jõulumäel Scandinavia Cupil. Foto autor: Ants Liigus, Pärnu Postimees / Scanpix
Foto 2: Meeste sprindi B-finaali lõpuheitlus Jõulumäel Scandinavia Cupil. Foto autor: Ants Liigus, Pärnu Postimees / Scanpix
Foto 3: Väike kakerdamine Jõulumäel Scandinavia Cupil. Foto autor: Mati Hiis, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 4: Aivar Rehemaa Jõulumäel Scandinavia Cupil. Foto autor: Mati Hiis, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 5: Kein Einaste Jõulumäel Scandinavia Cupil. Foto autor: Ants Liigus, Pärnu Postimees / Scanpix
Foto 6: Timo Simonlatser Jõulumäel Scandinavia Cupil selili. Foto autor: Ants Liigus, Pärnu Postimees / Scanpix

14 Kommentaarid:

At 11:14, Anonymous Anonüümne said...

Ma juba kujutan ette, mida Teie abikaasa ütleb, kui järgmisel sügisel nö uuele ringile lähete :)

Teda vaevalt mingid akumuleerunud mahud huvitavad!

 
At 11:31, Anonymous Anonüümne said...

siinkohal ütlen mina, et ei maksa kõiki mune ühes korvis hoida.
ma olen ka palju treeninud ja ka mul oleks kahju kui TM jääb ära, aga ehk toimub Haanja ja kui see ka ei toimu on ju kevadel elion cupid, on rullimaraton augustis on TRM septembris, see põhi mis laotud toob ju ainult kasu ja seda saab rakendada teistel võistlustel.
Muide kõrvemaa mehed on kindlalt veendunud et http://www.jooks.ee/nelikyritus/?id=1&grp=2
ootame sind starti Kõrvemaale

 
At 11:34, Anonymous Anonüümne said...

Sport peaks olema elustiiliks, nii et enamus treeninguid oleksid juba iseenesest nauditavad. Kui maratonid mõnikord ära jäävad, ei maksa veel musta masendusse langeda!
Loomulikult - aastakümneid saab nii teha vaid harrastaja tasemel, ca 3x nädalas.

 
At 12:00, Blogger Priit Pullerits said...

Jaanus näeb mu elu kuidagi kahtlaselt hästi läbi...

 
At 12:17, Anonymous Anonüümne said...

just mõtlesin ka, et mis näo naine teeb, kui Priit ütleb, et 5 aastat pühendan end põhiliselt spordile :)

 
At 12:40, Anonymous Anonüümne said...

Kahtlast pole siin midagi. Panin lihtsalt ennast samasse olukorda ning kujutasin ette, mida oma kaasa ütleks :))

Ma ennast igatahes sel talvel TM ärajäämise korral rehabiliteerin sedasi, et võtan ta ühele välismaratonile kaasa!

 
At 13:03, Anonymous Anonüümne said...

"..kas sel trennil ka mingi mõte oli? "

No ma enam ei või !!
Igatahes oli sel paaristööl kordades rohkem mõtet kui plaanitud uisutamisel(hoopis teise ala harjutamisel)!

 
At 13:31, Anonymous Anonüümne said...

Sõbrad,

Minge vahelduseks ETV suusaportaali ja unustage PP harjutama. Seal on üles pandud suusaprofessor Kaarel Zilmeri ülimalt asjalik materjal koos videoklipiga. Minu arust üks viimase aja asjalikum avalik materjal, mida saate lõputult vaadata ja lugeda

 
At 13:47, Anonymous Anonüümne said...

Pigem kvaliteetne mustamaatreening kui kahtlase väärtusega jääsuusatamine. Mina otsisin jälle rullsuusad välja ja tegin Raadil mõned ringid.

 
At 14:12, Blogger Priit Pullerits said...

Olulist suusateavet:

38. Tartu Maratoni sissejuhatava üritusena plaanitud Avatud Raja sõidu saatus, mis peaks praeguse kava järgi toimuma veebruari teisel pühapäeval, pannakse paika esmaspäeval, 4. veebruaril kell 16.00.

Praeguse seisuga kaaluvad korraldajad kahte stsenaariumi. Esimese puhul toimub Avatud Raja sõit Haanja suusaradadel või Käärikul, mis eeldab täiendavat lumesadu nädalavahetusel. Juhul kui seda ei tule, jääb ühine treening seekord paraku ära.

Avatud Raja sõidu läbiviimine traditsioonilisel Tartu Maratoni trassil on hetkel ebatõenäoline, kuid ohtra lumesaju korral kaalutakse ka seda varianti.

Erinevate riikide ilmaennustuskeskused lubavad järgnevaks nädalaks suhteliselt pehmet ilma keskmise temperatuuriga null kraadi ringis. Samas võivad ajutised külmalained tuua ka loodetud lund ja seda eelkõige sellel nädalavahetusel.

 
At 17:47, Anonymous Anonüümne said...

Tõesti, käisin soovituse järgi ETV suusaportaalis : Zilmeri kirjutis koos videoklipi ja piltidega on uus tase. Soovitan vaadata. Priit, millal saad millegi taolisega hakkama, muidu ainult vihjad teadmistele ja salainfole,aga paiska midagi ikka rahva hulka. ETV portaalist saan aga aru, et neil on tõsised plaanid, Jõudu meestele!

 
At 23:54, Blogger Vana Kala said...

Minu meelest teeb PP tänuväärt tööd ja näitab ette, millised teemad rahvale huvi pakuvad. Kuigi ta ei paku kunagi lahendusi on see tänuväärt õppematerjal teiste suusaportaalide autoritele ja need ei pea enam nuputama milliste teemade kajastamise kvaliteeti tuleb tõsta PP omast kõrgemale.

 
At 00:49, Anonymous Anonüümne said...

On leitud ka veel sensatsioonilisi põhjusi, miks sel talvel suusailma pole, kuid jooksuilmad kestavad:

http://m6teldaonm6nus.blogspot.com

 
At 13:50, Anonymous Anonüümne said...

Võib-olla saab ka kivilihvita hakkama, aga loogiline on, et kui rada pole 5 plus, siis ajad oma legendaarsed sc-d alla ning jätad võistlussuusad koju puhkama.

 

Postita kommentaar

<< Esileht