Pullerits: Jätke pulsikellad koju!
Teeme nüüd nii, et ükskord loete lõpuni ja mõtlete kaasa, mitte ei hakka poole pealt emotsionaalselt lammutama, et küll siinkirjutaja on ikka loll. Saan aru, et paljudele on see hiiglama raske. Tõepoolest, kui oled ostnud mingi 3000, võib-olla isegi 5000-kroonise vidina, mida kõik taevani kiidavad, on valus tunnistada, et tegelikult ei olnudki see rahapaigutus suurt väärt. Inimlikult ju täiesti arusaadav.Eelmise aasta sügisel kirjutasin Tartu Postimehes loo "Eesti tippmehed jäävad jooksuveteranidele alla", kus pidin mulluse hooaja kokkuvõttena nentima järgmist:
"Lööme lahti Eesti jooksuedetabelid – ning mis me näeme! Kolmel pikamaajooksu alal neljast jäävad tänavused [hooaeg 2007] nobedaimad Tartu kahe omaaegse kuulsuse, Hubert Pärnakivi ja Lembit Virkuse parematele tulemustele selgelt alla.
Suurim on kaotus 10 000 meetri jooksus, kus hooaja edetabeli juht, Tartu Ülikooli Akadeemilist Spordiklubi esindav Eesti esistaier Pavel Loskutov kaotab Virkusele rohkem kui minuti. Meetriteks ümberarvestatult teeb see peaaegu terve staadioniringi.
Ainsana suudab Pärnakivi ja Virkust edestada samuti TÜ ASKi värve kaitsev Tiidrek Nurme. Ta pälvis uue isikliku rekordiga 13.57,51 Ungaris alla 23-aastaste EMil viienda koha. Vaatame aegade võrdlust (sulgudes kaotus meetrites):
3000 m
Virkus 8.11,6
Pärnakivi 8.12,2 (-3,7 m)
Tiidrek Nurme 8.22,6 (-67,1 m)
Taivo Püi 8.29,55 (-109,5 m)
5000 m
Nurme 13.57,51
Pärnakivi 13.59,8 (-13,7 m)
Virkus 14.02,8 (-31,6 m)
Pavel Loskutov 14.15,73 (-108,6 m)
10 000 m
Virkus 29.06,4
Pärnakivi 29.17,4 (-65 m)
Loskutov 30.14,5 (-389,9 m)
Püi 31.06,65 (-688,5 m)
3000 m tak.
Pärnakivi 8.54,3
Aleksei Saveljev 9.09,95 (-87,9 m)
Martin Mooses 9.11,60 (-97,1 m)
Kuidas on võimalik, et Pärnakivi ja Virkus, kes võistlesid söerajal, mitte tartaanil, kes treenisid viletsates tossudes, mitte jalgu säästvate Asicsite või Nike’dega, kes talvel pidid harjutama lumes ja jääl, mitte s
oojas-õdusas hallis, kel polnud rikkalikku toidulauda, ammugi mitte toidulisandeid ega pulsikellasid, rääkimata nüüdisajal kergesti kättesaadavast rahvusvahelisest know-howst – ja ometi suutsid nad joosta paremad tulemused kui nüüdsed parimad?
«Asi on kõrvade vahel,» väidab kaks kümnendit tagasi pikamaajooksus EPAt esindanud Rein Valdmaa. «Praegu loodetakse liiga palju igasugu imeasjadele,» – ta viitab just toitumisprogrammidele, pulsomeetritele jms-le – «selle asemel, et ise vaeva näha. Selle peaks suurte tähtedega kirjutama ja alla kriipsutama!»" [viite lõpp]
Jah, jälle need pulsomeetrid, millest paljud on taevani vaimustunud ja justkui alateadlikult arvavad, et kui see randme peal, siis on konkurentide ees juba märgatav edu olemas. (Stopp! Ärge kiirustage veel kommenteerima, luguge ikka lõpuni.)
Kuna nii mõnedki mind kuulata ja uskuda ei taha - mis siis, et pulsomeetrit ei kasuta ka Eesti noori pulsikasutaja
id igast asendist alistav minusugune veteran Vjatšeslav Košelev ning Eesti jooksuliider Loskutov kasutab seda samuti haruharva (ja kuigi kõik suusatajad seda kasutavad, ei ole küll kuidagi näha, et nende tulemused sellest aasta-aastalt paremaks lähevad, pigem vastupidi) - siis palusin appi ühe hea kommenteerija, kes paar postitust tagasi jättis järgmise sissekande. Mõelge kaasa!
Me võime selle mingil konkreetsel ajahetkel koormustestiga määrata, kuid siin on palju muutujaid. Hommikune pulss kipub õhtusest treeningust erinev olema, oluline on organismi vedelikutasakaa
l (vereplasma maht), keskkonna temperatuur (süda teeb lisatööd, et osa verd tegeleks soojuse ärajuhtimisega), täis kõht (intensiivne seedimine nõuab rohkem verd siseelunditesse, jälle teeb süda lisatööd), jne, jne.Lihastel pole sooja ega külma, mitu korda minutis süda lööb, mis iganes läve määrab lihastesse jõudva hapniku hulk ja lihaste võime seda hapnikku kasutada. Tahan öelda, et südame löögisageduse ja lihastesse jõudva hapniku hulk ei ole väga jäigalt seotud.
Veel üks nüanss. Tõesti väga levinud on treenimine tsoonides, mis on määratud protsendina maksimumist või anaeroobsest lävest (see EI puuduta koormustestil määratud treeningtsoone!). Kuid jällegi on see olukorra lihtsustamine. Toon näite.
Võtame sellise näitaja nagu hapnikupulss - hapnikutarbimine milliliitrites/südame löögisagedus antud koormusel. Isiklikult olen märganud kahte tüüpi hapnikupulsi käitumist. Ühel juhul
tõuseb hapnikupulss üpris madala pulsi juures (120-130) maksimaalse väärtuseni, edasine hapnikutarbimise kasv tuleneb puhtalt südame löögisageduse kasvust. Teisel juhul aga kasvab hapnikupulss sujuvalt, saavutades maksimumi alles maksimumpulsil või pisut sellest allpool. Hapnikutarbimise/pulsi graafikud neil kahel juhul on üpris erinevad.Võttes mõlema tüübi puhul sihtpulsiks näiteks 75% maksimaalsest, saame hapnikutarbimise järgi oluliselt erineva tulemuse (eeldusel, et võrreldavad sportlased on ligikaudu võrdse maksimaalse hapnikutarbimisega). Tulemuseks võib olla, et üks treenib liiga kõvasti või siis jälle teine liiga kergelt. Tõsi, jah, eks need tsoonid antakse ju üpris laialt, kuid sel juhul arvan, et enesetunde järgi treenides oled ka enam vähem "õiges" tsoonis sees.
Toon ühe näite veel. Oletame, et sportlane määrab peale hooaja lõpu puhkepausi koormustestil oma läved ja asub treenima. Algul ikka põhiliselt rahulikum aeroobne liigutamine. Mõju lih
aste hapniku utiliseerimise võimele on kindlasti olemas, ent kuna koormus südamele ei ole eriti tugev, siis klassikalist treenituse paranemise märki - sama tempo juures pulss langeb - me kas ei näe või ilmneb see vähesel määral.Tegelikult on seis pigem selline, et tõuseb hoopis lävele vastav pulss, lihas suudab tarbida rohkem hapnikku ja optimaalse koormuse jaoks oleks tarvis treenida pisut kõrgemal pulsisagedusel. Niipea, kui lisame treeningkavasse piisavalt tugevalt südant koormavaid harjutusi (pikad lõigud, tempojooksud), hakkab pilt teises suunas muutuma. Südame löögimaht kasvab, tähtis moment on ka suurenenud vereplasma hulk, ja sama koguse hapniku transpordiks vajalik pulsisagedus langeb.
Seega tavapärase treeningkava ülesehituse korral muutuvad pulsi/hapnikutarbimise suhted eri treeningetappidel üpris ulatuslikult ning kui hooajal teha vaid üks koormustest, siis selle tulemustest väga jäigalt kinni hoida ei tohiks." [viite lõpp]
Seedige nüüd see ära!
Foto 1: Kus on Viljandi järve jooksul teise koha saanud Sergei Lukini pulsikell? Foto autor: Elmo Riig, Sakala / Scanpix
Foto 2: Pulsikell - kas väärt abimees või mõttetult kallis ja petlik vidin? Foto autor: Kaarel Tigas, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 3: Kus on mullu Viljandi järve jooksul teiseks tulnud Vjatšeslev Košelevi pulsikell? Foto autor: Elmo Riig, Sakala / Scanpix
Foto 4: No ei olnud Vjatšeslev Košelevil pulsikella juba neli aastat tagasi Viljandi linna jooksul. Foto autor: Elmo Riig, Sakala / Scanpix
Foto 5: Peep Kala, Sakala kirjastuse juht, uurimas 2005. aastal Viljandi järve jooksu finišis pulsikella - sellegipoolest ei ole ta eales minusugusele pulsikellata jooksjale kunagi ligilähedalegi jõudnud. Foto autor: Elmo Riig, Sakala / Scanpix
Foto 6: Ükskõik mis aasta pilte arhiivist ka ei otsi, eales ei leia ühtegi fotot, kus Vjatšeslev Košelev kasutaks pulsikella. Siin jookseb ta ilma selleta kolm aastat tagasi Tartu nn jooksumaratonil. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:24
kommentaare: 41
41 Kommentaarid:
Ei taha endisi spordisangareid solvata aga oled Sa kindel, et nad ainult pudru ja leiva pealt jooksid?
Olen igati PP artikliga päri, et pulss ja laktaadilävi suhe kõigub, kuigi arvan, et mõnikord oleks hea pulssi jälgida - taastuvatel treeningutel ning kui ei usalda oma enesetunnet.
Üks märkus. See, et mõnel inimesel on võislusel pulsikell käes, ei tähenda, et ka pulsirihm on küljes. Mul on võistlusel kell käes ainult aja mõõtmiseks.
Tõnis
See on nüüd puhtalt minu arvamus (kes ma olen 21.a ja põhinen sellele, mida olen kuulnud, mitte ise kogenud), aga varem oli pikamaajooksjatel rohkem motivatsiooni alaga tegeleda, kuna olid kõiksugu soodustused (nt bussisõidu) ja sai söögitalonge, kui olid teataval tasemel ja esindasid oma klubi. Nüüd saab toetust võib-olla siis, kui oled tipus. Kui alla selle, pole soodustustele lootustki ja kuna jooksu treeningutes peab! olema järjepidev, siis tekibki paljudel praeguseaja jooksjatel tunne, et mille nimel ma rabelen. Nii kui nii Priit teeb meid siin blogis maha :P. Not. Ma tean oma tutvusringkonnast palju selliseid nn talente, kes eelmisel õhtul on klubis varahommikuni pidutsevad ja mõne tunni pärast hommikul tulevad ja võidavad (või vähemalt teevad super jooksu). Samas võiks tegeleda kõrgemal tasemel jooksuga aga ei viitsi, ei saa, ei ole moes jne. Kuna käib võidujooks, kellel on surres rohkem asju, siis need "talendid" töötavad suvel, et endale midagi soetada, kui samas võiks treenida. Seega peab minu arvates vaatama suuremalt, mitte ainut nii, et pulsikellad ja muud viled on süüdi. Ei pruugi. Ja kui nüüd teha võrdlus (noor)suusatajatega, kes on koos kõiksugu koondistes ja saavad riideid, käivad lumelaagrites jne ja kindlasti on suurel enamusel olemas ka pulsikell. Kutsukski Priit sind üles, et tee ja uuri oma lemmikala kohta, et kuidas seal pulsikella kasutamisga lood on. Küsi koondiseliikmete käest kas ja miks nad seda kasutavad, kui Gunde Svan, vana suusaäss, sai ilma hakkama ja oli väga kõva mees omal ajal. Miks kuradi päras nad nüüd siis neid kasutavad? Millegi pärast tood sa pulsikella alati siis mängu, kui jooksmiseks läheb. Talvel on suht vaikne :P Hmmm
Ja nii palju veel, et minul endal on ka pulsikell, mida kasutan igal trennil. Kell on suhteliselt moodne st, et saan nt visata trenni arvutisse ja lugeda graafikuid jne. Samas ei anna see mulle midagi, kui ei oska sealt vajalikku infot välja lugeda. Seega sinu 3000 või isegi 5000 kroonisest vidinast on küll õige. Aga noh...sellega on jälle nii, et isegi 2500 kroonine vana žiguli viib punktist a punkti b, vahel isegi c-sse aga inimene tahab ikka uut ja moodsat ja ilusat. Seega, kui ta on teinud tööd ja omab võimalust endale seda uut ning ultramoodasat vidinat osta, siis lasku käia, ei saa me teda keelata. Samas, vaja läheb tal tavaliselt ikka hetkepulssi ja trenni keskmist ja koguaega, millega saab vabalt hakkama ka mingisugune Porlar A3, mis maksab ei rohkem ega vähem (uuena), kui 400.- (ebays ja koos eestisse saatmisega)
arvan, et võistlustel ei oma pulsikell küll mingit otstarvet, seal sõidad-jooksed-suusatad niikui maksimaalses tempos, ja kui grupp vajutab siis tuleb sul ka vajutada, muidu jääd lihtsalt maha neist, ja keegi küsi sel hetkel su käest, et kuule mis su pulss on kas me võime ikka vajutada, ise pead selle ära tunnetama-kannatama, üksi jääda on veel hullem (ok tagant tuleb kindlasti uus grupp kes su alla neelab)
Treeningul omab aga kell küll tähtsust.
Mis kuradi pärast see kell PP aina segab, et peab tõestama ja demagoogitsema ja arvama isegi, et suusatajad pole tänu kella kasutades tulemusi parandanud.
Mõtetu möla PP-lt. Pulsikella kasutamine võistlustel aitab nii võistlemise ajal kui ka pärast võistlust päevi ja kuid hiljem. Kui ise ei oska seda inffi kasutada, siis ei maksa kasutajaid oma arust lollideks pidada. Pealegi pulsikell on masin, mis vähendab käsitööd ja ebaadekvaatset enesetunnet. Pulsi teooriat tuleb õppida neilt kes seda oskavad kasutada, mitte aga neilt kes sellega midagi tarka peale ei oska hakata!
Näiteks nii Polaril kui Suuntol on olemas ainult vööd, mis salvestavad infot, mida pärast saab maha laadida. Kella pole vajagi. Seega väide, et kellelgi Eesti "tippudest" pole pulsimõõtjat peal ei pruugi olla tõene.
Eikdeni EMV'l oli Košelevil küll pulsikell käel (pojal kah).
pp on endal samuti kell olemas.
On, ühelt ratturilt sain, prooviks, aga see on nüüd esikus kapis. Patarei sai tühjaks. Mõnda aega kasutasin, vaatasin, kas hakkab treeningul kergem. Ei hakanud. Trenni tuli ikka endal teha. Ja selles suhtes ei olnud mingit vahet, kas tegin pulsikellaga või ilma. Kui saab ka ilma, siis milleks mulle pulsikell? Kanna seda vööd ümber rinnakorvi nagu naisterahvas rinnahoidjat :) Ega ma mõni transamees ole, ausõna. Ja soovahetust ka ei kavatse, et uute aksessuaaridega end harjutada.
Võistlusel pole kella vaja jah, kui siis ainult kokkuvõtte tegemiseks. Aga kujuta nüüd ette, viimasel võistlusel jooksin enesetunde järgi. Kõik oli korras, kergus jalgades, hingamine normaalne, tempo minu kohta kõrge. Pärast kodus salvestusandmeid vaates selgus, et enamus ajast olin jooksnud 180++ pulsiga. Kui nüüd võtta enesetunne trenni aluseks ja trennis samamoodi 180+ pulsiga kütta, siis kaua nii ei kesta. Kõik oleneb ikka taustsüsteemist, kus kella kasutada.
oi jumal, jälle see ära leierdatud teema, et saaks palju kommentaare eimillestki. Kes kasutab pulsokat ja on rahul - väga hea, kes ei kasuta ja on rahul - väga hea! M.O.T.T.
Ei mõista ikkagi miks see arutu jummerdamine selle pulsikella ümber. Kellele ema, kellele tütar! Kui ei treeni kellaga, siis ei treeni. Mina kasutan kella aga pole nagu plaanis hakata kõigile kisendama, et kes kella ei kasuta on oinas. Aga noh millestki vaja ju kirjutada. Muidu hea blogi! Tänusõnad Priidule! Aga nüüd trenni, ilus ilm !! Edu!!
Vaata palun su eelmise sissekande 3. pilti. Kas ei ole mitte nii Loskutovi, kui ka Taavi Tamburi käe peal pulsikell.
Jutt on tore küll, aga tehke lõpuks omale selgeks miks pulsikella kasutatakse...
Teie jutu järgi peaks parimad sportlased rikkurid olema, kuna nad ostavad omale erivarustuse kokku ja saavad nii tugevaks, ilma et peaks tegema rasket erialast ja ettevalmistavat trenni.
Okei kui ma nüüd su kommentaari lugesin, siis kui ma sind tänavapeal näen panen küll paugu kirja. Sa oled niigi naine ja peaks peeglisse ka vaatama ja endaga tutvust tegema...
Priit, miks sa nüüd mind sellesse asja segad ja demagoogitsed? Muidugi ei ole ma eales sinu tulemusteni küündinud ja tõenäoliselt ei küüni ka, sest olen oma 46-st eluaastast (tervise)sporti harrastanud viimased 3 aastat. Veel neli aastat tagasi kaalusin 98 kilo ja pidasin igasugust liigutamist ajuvabaks lolluseks. Kui ma aga ühe murrangulise eluseiga peale esimest korda elus liigutama hakkasin, lõhkusin end esimese hooga ära. Siis pöördusin asjatundja, sinulegi tuttava Meelis Minni, poole, kes soovitas hakata pulsikella kasutama. Ja ma teengi seda, sest erinevalt sinusugusest eluaegsest spordimehest mina veel oma organismi ei tunne. Ma alles õpin ennast n.-ö. kuulama ja minul, ning Meelisel, kes mulle nõu annab, on pulsikellast selles protsessis abi. Usutavasti ei vaja ma ka enam järgmisel aastal Viljandis joostes kella, õieti ei vaadanud ma seda ka sel aastal enam rohkem, kui peale Männimäe tõusu ja Orika sillal, ja sedagi vaid sellleks, et näha, kas ma olen oma tempoga graafikus (muuseas, ei olnud!), aga trenni tegemise käigus on see minu jaoks vajalik. Nagu ka näiteks maratonidistantsi läbimisel, kus minu Garmini kell aitab mul kasvõi distantsi esimesel neljandikul mõistlikku keskmist kilomeetrikiirust hoida, et ma ikka lõpuni kestaksin.
Kokkuvõtteks tahan ma öelda, et inimesed, nende kogemused ja ka oskused enda kehast aru saada, võivad olla väga erinevad. Ja minu näite toomine ei ole minu arvates ei õigustatud ega ka eetiline, seda viimast just meie nii erinevat tausta arvestades. Ja päris kõige lõpuks: tolle 2005. aasta jooksu, kust see Elmo Riigi poolt minust tehtud foto pärineb, mille sa siin enese aktsiate tõstmiseks - vähemalt jääb mulle küll selline tunne - üles oled riputanud, lõpetasin ma 57.07-ga, tänavu sain ajaks 52.57. Arengut, leian, on olnud, jätkan ka treenimist ning seda siiski pulsikella abil...
Lugupidamisega,
Peep Kala
Kasutasin kümmekond aastat pulsikella, kuid tagantjärele vaadates oli tegemist rohkem sportliku huviga võrdlemaks, millised olid võistluspulsid. Pole just kuigi proffessionaalne lähenemine, kuid minu aravates võib kolme peamist tsooni iseloomustada järgmiselt: rahulik kulgemine, intensiivne treening ning täiega panemine. Seda, millisega parasjagu tegu on, suudab ka ilma kellata hinnata. Kui lisada veel siia juurde (võistlusolukordadeks) paljukorratud, kuid väga õige printsiip ´tark ei torma´ ning mitte unustada treeningprotsessi rolli tulemuste saavutamisel, siis polegi nagu rohkem vaja, et Maarjamaa (harrastus)sportlaste tipus püsida. Mis toimub aga seal´kõige teravamas tipus´, seda teavad ikka vaid need, kes seal olnud.
See, et sina PP ei saa materiaalselt omale pulsomeetrit lubada ei tähenda see seda, et sa teiste ees seda halvustama peaks. Tõsi ta on, et võistlusel paljud, ka mina pulsokat käepeal ei kanna, kui siis ratta peal, kuna siis ma saan analüüsida pärast oma sõitu ja hiljem korrigeerida puudusi ja võibolla, et avastad ka ületreeningu märke.
Sa ei leia ju arhiividest nende nn ''kõvade tegijate'' treening pilte, sest pulsumeeter on ju ennekõike TREENINGUABIVAHEND!!!(Võistlus on selleks, et testida oma treeningute tulemusi. Seal polegi vaja kasutada pulsomeetrit, kuid kui oled jõudnud kõrgeimale tasemele, on vaja ka võistlustel jälgida, et üle ei pingutaks ja jalga kinni ei jookseks. Muidugi siis oskad juba ise hinnata oma võimeid väga hästi aga pärast on vaja ka võistlust analüüsida)
Ütle mulle üks professionaal, kes ei kasutaks pulsomeetrit. Paljud lõigud tehtakse erinevate pulsitsoonidega. Talvel laotakse madala pulsiga baasvastupidavust, mida anaeroobse lävega treenides sa küll ei saavuta ja ka hapnikutarbimise harjutamiseks on oma pulsitsoon seda kõike on sul vaja õppida, mitte hakata targutama, oma pool hädiste, et mitte öelda puuduvate teadmistega. Professionaalsetel ratturitel on lenksupeal suur kompuuter, millega nad saavad jälgida iga oma tegevust. Minu kommentaari põhimõte oli see, et tippu jõudmisel on igal väikselgi pisiasjal ülisuur tähtsus.(spets treeningkavadest ja toitumisest terve oma keha jälgimiseni.
Mõtle nüüd natuke järele ka enne, kui kirjutad seda, mida sülg suhu toob. Loe teaduslike raamatuid ja loe muid materjale netist.
Pulsikell ei peagi treeninguid kergeks tegema, vaid kui sul on ikka juhendaja olemas, kes sind õpetab mis ja kuidas tegema peab, siis pead ka paljud trennid kindlas tsoonis olema. Hiljem võid alles tulemusi näha, aga selleks on ajusid vaja, mida sul IMO ei ole. Sellest tõesti ei piisa et ta sul käe peal on sa pead teadma ka mida sa saavutada tahad ja teadma, kuidas treenida, mitte uispäisa lihtsalt teha.
Košelevi pulsikella kasutama on näinud kõik, kes vähegi Tartu Jooksumaratoniga seotud reklaammaterjaliga tutvunud - http://www.tartumaraton.ee/index.php?sisu=tekst&mid=897&lang=est
Tollelsamal pildil V. K. kõrval sama riistapuuga ka spordivahendite arvelt lausa sponsorrahasid korjav M. Pirksaar.
Õnnitlused süstemaatiliselt väljatöötatud kõmuelemendi puhul - kirjutan juba 22. kommentaari - tänasele postitusele!
Kuid Šmutov on kõmuvallas Teist muidugi pika puuga ees - ilmselt rohkemgi, kui Hubert ja Lembit Pašast ja Tiidrekus. Aga eks elu24.ee tegele ka kordades populaarsema alaga.
Eriti tähtis!
Teadanne!
11.skp toimub Otepääl 30 min enne Tartu Jooksumaratoni starti Don Quiote Nimelise Eesti Vabatahtliku Sunniviisilise Pulsomeetrite Vastase Seltsi asutamiskoosolek.
Päevakord:
1. Seltsi asutamine. Asutajaliikmed tunneb ära pulsomeetri puudumise järgi.
2. Tegevuskava arutamine, kuidas tagada pulsomeetriga meeste rajalt mahavõtt vähemalt enne kolmandat joogipunkti.
Pulsomeetrid ahju! Ükskord me võidame pulsomeetriga mehi nagunii! Meie reliikvia on pulsvööst vaba rinnakorv!
PP.
Peep Kalalt väga hea kommentaar - pulsokas on algajatele ja kaalulangetajatele elutähtis inventar, sellele faktile kõigi oma sõrgadega vastu võidelda on ebaeetiline.
Kui tippjooksjatel jääb kiirusest puudu, on pulsoka esiletoomine mõttetult demagoogiline, põhjused on mujal ja seda teavad kõik täie mõistusega kodanikud.
Olen rahvasportlane ja kasutan pulsokat juba 3 aastat. Selles mõttes on PPl õigus, et pulsokat ei ole kogu aeg vaja. Ise kasutan seda vast iga neljas kord, mul on samuti see viga, et ei meeldi seda kanda. Alguses võttis vast kolm kuud, kuni sain aru, et organism ütleb sulle enesetunde järgi suht täpselt ära, mis pulss on. Aga seda ainult siis, kui sul on pulsoka kogemus olemas! Võisin öelda +-10 löögi täpsusega ühtlase tempo puhul, palju pulss on. Intervallide või mäkketõusude puhul on seda aga raske teha, samuti seda, kui kiiresti pulss taastub intervallidest. Lisaks, kuna treenitus muutub ajaga, siis iga kuu aja tagant panen pulsoka ikka kindlasti peale, et kontrollida, kas enesetunde poolt antud arvatav pulss ja tegelik pulss klapivad. Eriti oluline on siis, kui on treeningutesse haiguse tõttu või muul põhjusel vahe sisse tulnud. Sel puhul on väga oluline, et ei hindaks ennast üle ja pulsokas on reaalajas hinnangu saamiseks vajalik riistapuu. Huvitava teemana veel see, et minu puhul on võistluspulss kõrgem kui treeningpulss sama koormuse puhul.
Polar/Suunto alt 22:47 postitanu on kasutanud lõpus minu initsiaale, aga see ei ole mina, kinnitan. Kuigi kommentaar, mis on jäetud, on kahtlemata üks vaimukamaid, mis siin blogis leidub.
asjalikele kommentaaridele (Peep) ja küsimustele sa miskipärast ei vasta!
Las ma arvan, milline tuleb Priidu uus artikkel-
"Senikaua, kui konkurendid maadelsid pulsikella kasutamise pärast, käisin mina trenni tegemas (ilma treeneri plaanita) ja jooksin kaks lõiku kurat teab, mis pulsiga, aga aeg oli nii kehva, et Tartu Maratoni jooksul saan vast alles 60-nda koha.!
Tegelikult PP tunnistab treenerist loobumisega seda, et temasugusel nigelal rahvatasemel siblijal pole treeneri plaanidest mingit kasu. Suusatamise puhul me juba nägime, et treeneri nõuanded ei võimaldanud tal saada TM-l esisaja sisse, sest seda lihtsalt ei toimunud ning ega saavutatud vormi juures poleks see ka võimalik olnud.
Siin on kaks asja täiesti meelevaldselt kokku sobitatud - pulsikellade omamine või mitteomamine ja endiste aegade jooksjate tulemused. Sellel kaugel ajal, kui jooksid Virkus ja Pärnakivi, olid spordiga tegelemiseks teised motiivid, ka segavaid asjaolusid oli vähem. Ja Virkus oli üldse üks natuke omamoodi mees, kes alustas 10000 meetri jooksu ülikõvas tempos, jooksis niikaua kui ära kustus. Siis treenis jälle, kuni jõudiski sellise taktikaga lõpuni. Pulssi ta vaevalt väga jälgis, aga oli selline organism, mis sellise treeningu välja kannatas. Üks anonüümne kommenteerija vihjab sellele, kas nad ainult pudru pealt seda tegid? Arvan küll, et tegid, muud manipulatsioonid tulid mängu kusagil 70 -kümnendate keskel, Sellik põrus vale veredopinguga Moskva olümpial.
Ise kasutan ka kõige algelisemat pulsikella, sest et seni ei olnud mul aimugi, milline mu pulss võiks olla, nüüd saan vähemalt aeg-ajalt kiigata, ei pea selleks seisma jääma ja hakkama kusagilt pulssi otsima
Mul pulsokas 1500 eeku oli. Teada tahan ainult hetke sls-i.
Oleks pulsokas varem olemas olnud, oleks seda ka kasutatud, vaadake või Vireni aparatuuri mis autos kaasas oli;) Kellake käe peal oleks asja ära ajand. Kui sls võeti trennis kasutusele, siis peeti seda kohe naljaks. Enam ei peeta, ja juba ammu.
Väga lihtne on irvitada kauges ajalises perspektiivis suunurgad kõvera ruumi poole üles. Mida edasi aeg läheb, seda enam hakatakse eri ainete jm taastumist jälgima (ma loodan, et treening jääb ikka ärritus-taastus tasemele). Ses mõttes oleme me ikka "alguses". Lugegem Atko-Meeme Viru ("Sportlik treening")lk 225: "Oma karjääri spordifüsioloogina alustasin südametegevuse uurimisega. Siis vaadati seda kui erahobi, tihtipeale anti asjale pilamaik. Õige varsti aga võttis treenerite enamik treeningu juhtimisel pulsisageduse igapäevaseks aluseks. Analoogne oli asi uuringutega määramaks sportlastel maksimaalset hapnikutarbimist ja laktaadi taset veres. Kuni viimase ajani loeti elukaugeteks hormoonide taseme uurimist sportlastel. Hormonaalsete mehhanismide osa sportlikus saavutusvõimes ja treenituse tekke mehhanismis jäi mõistmata."
Aega veel on "areneda"...
Loskutovi trenni aluseks sls, miks PP jälle teisiti ütleb (kui enesetunne seda ei ütle, siis ta taas mõõdab), nii on ka teistega enamasti.
ennevanasti ei kasutatud pulsokaid seetõttu, et aparaat oli paraja tänapäevase lauaarvuti suurusega, isegi 90ndate keskpaiga pulsikellad olid parajad kalkulaatorid käe peal. Aga tippudest rääkidest - Viren tegi võtmetreeninguid nii, et auto sõitis aparatuuriga järel ja tehti muud sada imet. Tavalised trennid käisid ka tsoonide järgi, aga pulssi loeti "käsitsi". Nii et vastupidavusaladel on pulss oluline, ükskõik kuidas mõõta. Aga muidu on siin kommentaarides iva ära öeldud - kui ennast tunned, pole pulsikat vaja, aga vahel oleks hea enesetunde-pulsi vahet kontrollida
näed, jõuti vireni näide minu kirjutamise ajal juba ära tuua;)
Lollid aegade võrdlused.
1 võistlused kulgevad erinevalt, sealt ka aegade erinevused
2 ootaks Nurme tippajad ära?, mitte ei võrdleks suht algaja noormehe aegu teistega. Ka Püi on end alles pikamaajooksule pühendanud, ja ta maht pole veel eriti suur, ootame ka tema tulemusi hiljem
jne ei viitsi kirjutadagi
Kuulsin veel ühest joostavast distantsist, mille rekord Virkuse ja Pärnakivi aegadel näib ühe tagajärje põhjal olla järgnev olnud:
2:20.03,0 Rein Leinus 14.09.1968 Vändra
2007 aasta edetabeli põhjal olla 4. veebruaril keegi EV kodanik ja TÜASK liige PL antud distantsil jõudnud Beppu-Oita-s aga seesuguse tagajärjeni:
2:14.49 (8. koht)
Sealjuures, veel tollest veidrast võistluslõigust pajatades, pole kergejõustik.ee statistikale toetudes antud alal aastakümnete võrdluses tagasiminekut toimunud. Võib-olla peitub siin mingi iva - peaks proovima läbi lüüa seesugustel, veidratel, distantsidel?
vt statistikat http://www.kergejoustik.ee/content/index.php?option=com_content&task=view&id=4656&Itemid=88888890
Jouuu!
Aitäh hüva nõu eest, ma polegi seni endale VEEL mingit pulsomeetrit ostnud jne. Aga eks see aeg tuleb ... rullnokkläänetarbimisühiskond teeb siin oma ajupuhastustöö ära ...
Enda kogemusest: miinimumprogrammis võiks ikka kell/stopper kusagil kaasas olla :)
click to view NDzJMeRR [URL=http://www.ugg--outlet-online.blogspot.com/]original ugg boots[/URL] at my estore TXOZhdqd [URL=http://www.ugg--outlet-online.blogspot.com/ ] http://www.ugg--outlet-online.blogspot.com/ [/URL]
www0705
polo outlet
kate spade outlet
fitflops sale clearance
ugg boots
cheap snapbacks
canada goose jackets
michael kors outlet
nike foamposite
furla handbags
michael kors outlet
adidas yeezy
pandora charms
ray ban sunglasses
football soldes
salomom shoes
nike shoes
coach outlet
kate spade outlet
pandora charms outlet
ray ban eyeglasses
zzzzz2018.8.6
ray ban eyeglasses
michael kors outlet
pandora jewelry
off-white clothing
manolo blahnik shoes
ugg boots clearance
christian louboutin outlet
ralph lauren uk
coach outlet
uggs outlet
off white jordan 1
iniki
crazy explosive
jordan retro
adidas ultra boost
kobe basketball shoes
nike hyperdunk 2017
longchamp
michael kors handbags sale
michael kors factory outlet
Postita kommentaar
<< Esileht