Pullerits: Mis mind trennis küll naerma ajas?
Mäletate, lubasin avaldada saladuse, miks ma pärast ühte rasket trenni surnult maha ei langenud, vaid suisa vastupidiseid ilminguid ilmutasin. Selle juhtumi juured ulatuvad juuli eelviimasesse nädalasse, kui naasesin neljanädalaselt puhkuselt teisele poole maakera, kus mu kontole kogunes lisaks 6545 maasturikilomeetrile Jeep Commanderi roolis (keskmine bensiinikulu 12,86 liitrit/100 km; keskmine bensiiniliitri hind 11,58 krooni - ja keegi kuskil räägib, et Ameerikas pidi kütusehind hirmus kalliks olema läinud...) ka 106 matkakilomeetrit, aga ei ainsatki trenni. See tähendab, et neli nädalat võis sportlikus mõttes maha kanda. Alustada tuli taas nullist.Nüüd on seis selline, et augustis kogunes 234,5 jooksukilomeetrit. Eelmise nädala kilometraaž oli 52, enne seda 58 ja 41 ning 62,5. Otsustavad sündmused hakkasid hargnema üleüle-eelmisel nädalal.
Harry Lemberg oli Tiidrek Nurme olümpiavormi timmimise vahepealt poetanud, et kui tahan Tallinna sügisjooksul korraliku tulemuse teha - ja selline plaan on tõepoolest -, tuleb pikki lõike joosta. Meelis Minni mullustest treeningplaanidest mäletan, et oluline on ka fartlekke joosta. Nii siis paningi need asjad kokku ja tulemused on üldjoones järgmised (kirjas pole tavalisi jookse).
33. nädal:
9,2 km fartlekki 38.03, selle sees 10x25-sekundilised spurdid üle 3 minuti normaaljooksu.
2x2000 m maanteeperves kruusal 7.27 (1. km 3.41) ja 7.21 (3.38) üle 3-minutilise pausi.
34. nädal:
9,2 km fartlekki 37.44, selle sees 9x30-sekundilised spurdid üle 3 minuti normaaljooksu, kõige lõpus 1.15 lõpuspurt.
2x2000 m 7.11 (3.33) ja 7.18 (3.36) üle 3-minutilise pausi, lisaks 2x1000 m 3.24 ja 3.25 samuti üle 3-minutilise pausi.
9,2 km fartlekki 38.44, selle sees 15x15-16-sekundilised spurdid üle 2 minuti normaaljooksu.
35. nädal:
6x1000 m 3.36 - 3.33 - 3.33 - 3.28 - 3.31 - 3.23,5 üle 2-minutilise pausi.
9,2 km fartlekki 39.01, selle sees 14x20-sekundilised spurdid üle 2 minuti normaaljooksu.
tempojooks 9,2 km 35.40 (ca 3.55/km).
See, mis naerma pani, oli viimane lõigutrenn 6x1000 meetrit. Valetaksin, kui ütleksin, et ma selliseid trenne pisut ei pelga. Loomulikult on alati väike hirm, sest kunagi ei tea, kuidas vastu pead. Ja valus hakkab tavaliselt samuti. Ent seekord läks nii, et ei hakanud valus, et taastumine tundus igati piisa
v ja tempo, nagu näha, ei langenud, vaid pigem tõusis. Kui viimase lõigu joostud sain, siis tuligi iseenesest võidukas naer peale - hakkama sain, ja nii hõlpsalt!Mõistagi olen kaugel arvamast, nagu kümned teised Eesti mehed samasugust trenni teha ei suudaks. Suudavad küll, ja minust veel kõveminigi. Aga enamik neist ei ole nii vanad nagu mina, treenivad teaduslikumalt ja rohkem, on andekamad ja vastupidavamad ja kiiremad. Seetõttu ei suuda ma kuidagi arvata, et saavutatud näitajad oleks viletsad või kesised.
Liiati näitab 9,2 km tempojooks 35.40ga, et vorm ei ole kõige kesisem. Enne puhkusele siirdumist läbisin sama ringi 36.33ga, aga siis aitas tütar Optima seljas pisut tempot hoida. Nüüd pidin ennast ise tagant sundima. Ja saavutasin oma stammringil kiirema aja, kui kunagi varem ühelgi aastal. Lõpus polnud häda midagi.
See kõik on muidugi üksnes eelmäng ega anna mingit garantiid, et 14. septembril Tallinnas kõik plaanikohaselt läheb. Plaan on joosta kiiremini kui mullu, saada 10 km distantsil vähemasti aeg 36 minuti sisse. Selleks tuleb nüüd koormused alla lasta. Pean tegema veel ühed 1000-meetrised kontroll-lõigud, ülejäänud ajal katsun rahulike jooksudega lihtsalt vormi ja toonust hoida ning mõnede lühemate sprintidega kiirust teritada, et jalad ikka nobedama tööga ka harjuks.
On siin spetsialiste, kes oskavad mu leiutatud süsteemile pädeva kriitilise hinnangu anda?
******
Bryce Canyon National Park, Utah. 27. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Jeep Commander Monument Valleys Utah' ja Arizona osariigi piiril. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: USA veerandmailer Jeremy Wariner Pekingi olümpial 400 meetri eeljooksus. Foto autor: Reuters / Scanpix
Foto 3: Jeremy Wariner viib Pekingi olümpial USA 4x400 meetri teatemeeskonna kuldmedalivõidule. Foto autor: AP / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 15:05
kommentaare: 13
13 Kommentaarid:
Priit, kops, süda, maks ja jalad on Sul OK. Nüüd pane sp.psühholoogi juurde aeg kinni! Kuna peaga Sul kõik väga korras ei ole, ja ma ei pea silmas mitte mõistust, see on ka ikka üle keskpärase, aga sa mõtled ennast ennem Sinu jaoks tähtsat võistlust vigaseks, krampi, unetuks jne... Maakeeli, tavatingimustes, koduukselt ja kasvõi viigipükstes, oled kõva, mis kõva, aga võistlusnärv ja just sellele eelnev 12 h. jätab soovida. Konjakit oled eelmisel õhtul proovinud? Tean, et ei ole! Aga sa proovi:)
http://en.wikipedia.org/wiki/Fartlek ütleb, et fartleki sessioonid on enamasti minimaalselt 45min..
see selleks. retooriline küsimus on see, et huvitav, kas suusatajad teevad praegu 40min treeninguid või pigem 2h40m treeninguid? :)
Sull, aga mis need suusatajad siia puutuvad? Praegu on veel jooksuaeg ja tuleb sel alal endast maksimum anda. Küll suusatada ka veel jõuab.
Aga, jah, selge see, et üle mõelda enne ei tohi, ses mõttes on esimene kommentaator tõesti osutanud mu nõrgale kohale. Katsun siis järgmise kahe nädalaga selle jooksmise mõtteis võimalikult tagaplaanile suruda. Konjakit enne võistlust proovima ei hakka, aga n-ö puhkepäeva eel võiks ju kuiva trenni proovida teha, nt mõelda, et homme on tähtis võistlus ja end õhtul närvi ajada ning siis klaasike endale kallata. Tea, kas aitab...
Mina ütlen küll midagi positiivset ka. Selliste lõiguaegadega ja hea enesetundega jooksin mina 34 minutiga 6 päeva peale jooksumaratoni 10km. (on praktilist sama mu rekordiga..).
Kas peale lõike pulssi vaatasid-lugesid?
Seda selleks teada, et kas enesetunne oli õige või pettis sind?
Võib vabalt olla nii - et jaksad just lühiajaliselt pingutada ja taastud järgmiseks lõiguks ära, aga võitslustempos (mis seega 3.35 eeldatavalt) võib ikka väsimus akumuleeruda ja ei suuda tempot hoida - sest üldine jooksumaht on suht. väike. Ja et 35-36 min. 9 km on hea treening, aga pole võistlustempos pingutus veel ja ei anna täit pilti.
Seega, ega imet ei tee, vaid pigem hoia oma pakutud treeningrezhiimi - koormust, mida alla lasta, seal eriti ju pole - viimane nädal on jooksud lihtsalt lühikesed /5-6 km max./, aeglased, kerge võimlemise ja mõõdukate kiirendustega.
Ja tõesti - konjaki kohta eelmine õhtu ei te4a, aga üks 0,5l õlu täismehele ei tee midagi halba võistluseks, aga tihti võtab asjatu pinge maha ja saad rahulikult magada. Seda muidugi, kui olen enne mõni kord õlut tarbinud. Kui üldse pole, ei maksa ka sellega "riskida".
NB! konjakit olen kasutanud hommikul (30-40 grammi, kui kere justkui ei ärka), aga sedagi ainult 20a. tagasi sprindivõitslust harrastades. Seega ei julge kommenteerida ega vastupidavusalale sobivust kommenteerida. Ise igatahes õhtul konjakit võttes lähen täeiga elama, mis hea une saavutamiseks pole hea.
kerget jalga soovides,
AS.
no kui tempotreening 9,2 km oli 35.40, siis peaks võistluspingutus olema sama distants ca 32.45, selle järgi peaks sa lõdvalt 10 km ju isegi alla 36 tegema. Ei näe mingit probleemi, ju siis on vorm super või on tempotrenn tehtud võistluskiirusel ja sel juhul sa küll alla 37 ei tee
tähendab, mina pole just asjatundja, aga kas mitte fartlek (peaks olema rootsi keeles "jooksumäng") ei tähenda erineva tempo ja erineva pikkusega lõike. Selline mänguline, kergust otsiv, et vahepeal 50m max spurdid, siis taastumine, siis pikem kiirendus 10km võistlustempos, taastumine, jälle midagi lühemat jne. Erinevate tempode ja taastusvahedega mängimine. Kui on tehniline rada (maastik), siis mängid ka tõusu-laskumise ja kurvidega. Aga ma pole ka mingi ekspert muidugi. Ja vanem mees võiks ennast vähemalt 15-20 minutit soojaks joosta, lõpus 10 minutit lõdvestus...
Minu tempotrenn 10km on näiteks võistlustempost 8-10 min aeglasem. Võistluskiirused jäägu võistlustele ikka.
Priit näeb juba unes kuidas ta pingutab viimasel kilomeetril nii, et pilt eest ja siis tuleb Soonets oma raske jalaga ning lõpumeetritel on juba kõrvale jõudmas ning lükkab siis oma raske jala, kus kiip küljes, üle ajamati vaid sajandik enne Priitu. Peale seda otsustab Priit, et tuleb endale ikka korralik MTB osta ning hakata Elion Cuppi sõitma
Näitajad head. 2 nädalat enne võistlust küll ei tasu alla lasta koormusi, mida tegelikult ju ei ole (60 km/ndl). Mahtu tasub alla lasta kui mahtu on (nt 100 km/ndl). Aga sellised 2 lõigu/fartleki trenni ei ole kindlasti ka sellel nädalal liiast. Jooksen umbes sarnaselt treenides 10km veidi alla 35 min, samas on nädalas ikka vähemalt 1 pikem 1,5h ots. Tõsisema treeningu järel (lõigud/pikk) järgmine päev taastav treening. 5-6 km jooksu võid teha 2 päeva enne võistlust või eelmisel päeval, võib ka mitte midagi teha. Aga nädal enne võib veel teha üks kõik mida, ka 2 tunnist otsa. Ennustan, et 36 min piir langeb, kui kannatada viitsid siis võid võtta ka algtempo 3.25, alguses ju allamäge ja grupis. Kõige raskem on tavaliselt 4-7 km. Igal juhul soovin edu.
Aitäh, Ants ja AS ja teised ka, heade sõnade eest! Ise nii eufooriline ei ole, et usuks aega 35 minuti sisse. Hea oleks, kui tulemus 36gagi algaks.
Kõigile head trenniindu ses vihmases vastikus ilmas, kus peamine on vist hoopis see, et mitte külmetuda.
Mõned küsimused tervisesportlaste leerist. Mis kaalutlustel Priit oma põhidistantsi valinud on? Sinu suhe maratoni? Kas pikamaaujumine on mugavusala?
Enda lähim eesmärk on sel aastal (27.09) läbida elu esimene maraton. Lisaboonus oleks aeg alla nelja tunni.
Vastused eelmistele küsimustele:
1. Nn põhidistants 10 km, mis praegu võistlemiseks pakutakse, on lähim distants kunagi harrastatud keskmaajooksule. Mul on põhivastupidavus kesine, aga 10 km on suhteliselt kiire jooks. Mulle pikk ja kauakestev vantsimine ei meeldi. Lennukust peab ka pisut olema.
2. Tublid mehed, kes maratoni läbi jooksevad, aga enda plaanidesse ei kuulu. Puudub motivatsioon end piinata, lisaks võtab taastumine vähemalt kuu ja segab valmistumist muudeks võistlusteks. Ja kiirust pole maratonis, vähemasti mitte minu tasemel.
3. Pikamaaujumine ei ole kohe kindlasti mugavusala. Nii kaua külmas ja lainetavas vees, vesi ninas ja kõrvas, ei mingeid emotsioone (kui just kala suhu ei liugle), sest näha on vaid pimedat veekogu põhja... nii et mugavusega pole siin küll midagi pistmist.
Jaksu esimesel maratonil!
Ajab veidi naerma see jutt lõigutrennidest ja muust piitsutamisest rahvaspordiyritustel esinemise nimel.
See Võib olla tervistkahjustav ja suisa ohtlik, teisisõnu, keskealine syda ei pruugi sellise koormustega katsetamisega nõus olla.
Sport peaks harrastajale olema siiski meeldiv ja laadiv tegevus, mitte enda tyhjaks rassimine rahvaspordiyritustel tulemuste parandamise nimel.
Ma vabandan aga kui ma loen Pulleritsu treeningujutte tuleb mulle meelde eesti jooksja nimega Kalev Urbanik....
Postita kommentaar
<< Esileht