Pullerits: Kuida ma avastasin Kristina Šmigun-Vähi?

Pärast jõululaupäeva 800 meetri jooksu kinkis olümpiavõitja Erki Nool rahakaimale osalejale Aivar Tuulbergile oma raamatu "Autogramm", lisades minu poole pöördudes, et mulle pole mõtet kinkida, sest mina ju raamatuid ei loe. Nojah, ma kirjutan neid (viimati "Ameerika. Idaranniku pilvelõhkujatest Metsiku Lääne kanjoniteni") - ja vähemasti ses osas jääb Nool mulle alla. Ent tõsi see on, et raamatute lugemise asemel kulub enamik aega siiski ajakirjanduse lugemisele, mis toobki meid kohe kahekordse olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi juurde.

Eelnevat parafraseerides võib vist öelda, et ega paljud ajakirjanikud lehti ka loe - sest nad täidavad neid. Kuidas muidu seletada seda, mille eile keskpäeval Postimehest avastasin. Kõhtu kinnitades haarasin kõrvale eilse lehe, kus pilk peatus 20. lehekülje naerataval blondil naisterahval. Kuidagi tuttav tuli ette see nägu tol Figuurisõprade reklaamil. Vaatasin lähemalt ja leidsingi väikses kirjas märke: Kristina Šmigun-Vähi.

Ohoo, tohoh tonti! Kohe hakkas mu ajakirjanduslikult paranoiline aju raalima, mida see küll tähendab, et sportlane, kes pidavat treenima ja kellelt oodatakse järgmine kuu otsust, kas ta hakkab valmistuma Vancouveri taliolümpiaks, milleni on jäänud pisut rohkem kui aastake, maadleb alles kehakaaluga? Kas siin ei leidu vihje sellele, et Kristina Šmigun-Vähi tagasitulekut suurde sporti ei tasu oodata, nagu prognoosib kolleeg Peep Pahv selle nädala alguse Postimehes?

Loomulikult haarasin kohe telefoni. Võtsin ühendust Figuurisõpradega, hankisin nende peakonsultandi Mai Maseri kontaktid, rääkisin temaga pikalt-laialt, siis võtsin ühendust Kristina Šmigun-Vähi abikaasa ja mänedžeri Kristjan-Thor Vähiga, et ka neilt infot küsida.

Tulemus: minu ajakirjanduslik paranoia, ilma milleta ei olegi võimalik mingit ajakirjandust teha - sest ajakirjanik peab märkama igasuguseid pealtnäha väikseid detaile ja olema ümbritseva suhtes ekstratundlik (paar aastat tagasi nimetas Postimehe vastutav väljaandja Mart Kadastik mind Postimehe kõige tundlikumaks ajakirjanikuks, andis selle eest preemiaks hiigelsuure dekoratiivse klaasist puna-kollase õuna, mis mul kodus ilusasti kapi äärel seisab [paraku ei ole seda tüüpi auhindu minu teada kontserni sees vist rohkem ega enam välja antud]) -, viis selleni, et sellest väiksest märkamisest, mida keegi teine polnud tähele pannud, sündis tänase Postimehe esiküljeuudis (tõsi, esiküljel on vaid suur Kristina Šmigun-Vähi pilt, sest naiste, eriti tuntud naiste, ja eriti publiku uudishimuga ümbritsetud tuntud naiste pildid aitavad alati lehte müüa [mis siis, et Postimehe edu ei sültu üksikmüügist, vaid tellijate arvust] - lugu ise seisab siiski lehe tagaotsas). Ja lugu sai selline.

Kahekordne suusatamise olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi on asunud reklaamima salenemist ja tervislikku toitumist propageerivat Figuurisõprade liikumist, mis kavatseb edasi viia Kaalujälgijate vana aasta lõpus katki jäänud tööd.

Äsja tegevust alustanud Figuurisõprade peakonsultant Tartu Ülikooli emeriitdotsent Mai Maser otsustas valida mullu juunis tütre sünnitanud Šmigun-Vähi reklaaminäoks noorte emade tüüpilise mure tõttu, et kilod kipuvad juurde tulema.

Maser lausus, et paslikku reklaaminägu valides liikus ta mõte paratamatult küsimusele, kuidas läheb Šmigun-Vähil, kes on võtnud pärast emaks saamist spordis aja maha ning pühendunud peaasjalikult tillukese Victoria Krisi kasvatamisele.

«Kuna tal ka mõned kilod lisandusid, siis tegin pakkumise, et ta prooviks meie programmi, kuidas see tema peal töötab,» meenutas Maser, kes on ühtlasi toitumisnõustaja ja lastearst. Ta lisas, et Šmigun-Vähi võttis väikse mõtlemisaja, kuid siis nõustus.

«Ta mõtles positiivselt,» nentis Maser. «Positiivne inimene mõtlebki positiivselt.»

Šmigun-Vähi soostus Figuurisõprade programmiga liituma seetõttu, et nad edendavad tema silmis olulist asja – tervislikke eluviise. «Inimese tervise aluseks on tervislik toitumine ja liikumine,» selgitas ta. «Kui minu kaasamisega kasvõi mõned Eestimaa inimesed hakkavad mõtlema samamoodi ja hoolima, mida nad söövad, siis on minu kaasalöömine juba ära tasunud.
Hirmus kahju on kõrvalt vaadata, kus inimesed kasutavad oma autodele alati kõige paremat õli ja kütust – samas aga ei hooli sellest, mida nad endale kütuseks sisse söövad.»

Maser kinnitas, et Šmigun-Vähil õnnestus eelmisel kuul vabaneda tänu Figuurisõprade programmile kolme-nelja nädalaga ligi kolmest kilost, millega ta jäi rahule. Ühtlasi oli ta endale järeldanud, et peab edaspidi jälgima hoolsalt süsivesikute tarbimist, lisas Maser, sest varem, suurte koormustega tippsporti harrastades kulutas ta need lihtsalt ära, aga praegu, tütre kõrvalt kergemalt treenides, ei kipu need nii kergelt kuluma.

Lähtudes Šmigun-Vähi reklaaminäoks värbamise lepingu konfidentsiaalsusest ei saanud Maser avaldada, kui palju läks kuulsa suusataja kaasamine reklaamikampaaniasse maksma. «Päris heategevus see ei olnud, aga tegemist ei ole ka kolossaalse väljaminekuga,» ütles ta.
******
Uurisin Maserilt, kas tema sai koostööst Kristina Šmigun-Vähiga aimu, kas ta kavatseb suurde sporti tagasi tulla. Maser vastas, et ta ei tea seda - küll aga nägi ta, kui õnnelik Kristina oma tütre üle on.
****** Monument Valley, Utah-Arizona. 4. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Kristina Šmigun-Vähi Figuurisõprade reklaamil. Autor: Figuurisõbrad
Foto 2: Figuurisõprade logo.
Foto 3: Kristina Šmigun-Vähi Torino taliolümpial teel teise kuldmedali poole. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees / Scanpix
Foto 4: Kristina Šmigun-Vähi ülemöödunud hooaja algul Gällivare MK-etapil, kus ta saavutas teise koha. Foto autor: Scanpix Sweden / Scanpix
Foto 5: Katerina Neumannova Tšehhist (vasakult) võidab 2004. aastal Falunis suusavahetusega sõidu MK-etapi itaallanna Gabriella Paruzzi ja Kristina Šmigun-Vähi ees. Foto autor: Scanpix Norway / Scanpix