Pullerits: Kuidas soomlased häbistavad Eesti suusatamist?

Eelmise nädala lõpus tekkis korraks juba väga professionaali tunne. Seda siis, kui ühendust võttis (Allar Levandi) A&T Sport esindaja, pakkudes, et nemad tahavad ka mu suuski hakata ette valmistama. Seni olen seda teinud (Silja Suija) Silja Spordis. Vau! Kui kaks tiimi hakkavad harrastaja teenindamise nimel rebima, siis... see näitab, et harrastaja ei ole mitte päris asjata rabanud, või mis?

Aga A&T Spordil, ütlen ausalt, on arenguruumi. Nende hinnad, s.t minu spetsiaalsed hinnad, ei saa Silja Spordi hindadele veel kuidagi vastu. Mis seal salata, A&T Spordi hindadel on kukkumisruumi üksjagu. Aga samas tegid nad Tartu maratoniks pakkumise, mida on raske ignoreerida. Nimelt: nad alustavad suuskade määrimist hommikul kell neli võistluspaigas, et oleks värskeim lume- ja ilmainfo, ning toovad need stardiks otse kätte. Isegi Edgar Savisaart pildinäppamise eest kohtuga ähvardav Art Soonets ei suutnud sellele pakkumisele vastu panna.

Kuid ei maksa siin liiga elitaarseks minna ja rahvast eemalduda. Seega, mida peavad tegema need, kelle teenindamise peale määrdemeeskonnad tormi ei jookse?

Mul on neile kõigile lahendus!

Ma ei tea, kui palju on teil treeningute kõrvalt aega poodi põigata, aga eesti keeles on ilmunud soomlaste "Hea suusaõpik", autoriteks kurikuulus hemoheesi-mees Harri Kirvesniemi, lisaks Axa Sorjanen ja Kimmo Syväri. Siin blogis on inimesed palunud mult, et jagagu ma treeningplaane (ei saa, see on treenerite know-how ja mul pole luba seda levitada), uurigu toitumist ja andku nõu, mis määret alla panna. No kust mina selliseid asju teadma peaks! Ja selle blogi pidamine pole mul palgatöö, mille peale võiksin laias kaares aega kulutada. Aga nüüd saab igaüks uuest valgekaanelisest 183-leheküljelisest raamatust oma vastused kätte.

"Hea suusaõpik" sisaldab peatükke suuskade valiku ja muu varustuse kohta (kokku 23 lk), määrimise kohta (tosin lk), sõidutehnika kohta (32 lk, sh saate piltide abil uurida, kuidas sõita Wassbergi ja kuidas Mogrenit - just-just, niisuguste nimedega on need sõiduviisid ametlikult kirjas), treenimise kohta (50 lk, sh on näited treeningprogrammi koostamise kohta eri ettevalmistusperioodidel nii algajale, harrastajale kui sportlasele - nii et võtke malli), samuti toitumise kohta (kuus lk).

Tore, et selline raamat on ilmunud - aga ei saa ju ilma kriitikata, igav oleks muidu. Intriigi poleks. Panite tähele, kes on raamatu autoriks? Soomlased. Nüüd üks suur ja oluline küsimus: kui suusatamine on meil rahvuslik-riiklik spordiala, kui suusatamises on meil nii ametlikke kui mitteametlikke professoreid, rääkimata dotsentidest ja muudest teaduritest, siis miks, pagana päralt, peame me suusaõpiku, kus modellideks on soomlased, tõlkima soome keelest, selle asemel et teha oma eesti autorite ja eesti modellidega (Šmigun, Mae, Veerpalu...) oma eesti suusaõpik? Kas meil tõesti ei ole enam kübetki alles midagi sellist, mida nimetatakse rahvuslikuks uhkuseks ja väärikuseks?

Minu arust on Eesti suusajuhtidel ja -aktiivil siin tõsine, et mitte öelda valus mõttekoht. Tahaks väita koguni nii, et nad on nüüd nurka surutud (häbi-häbi...) ja neile on tänavakeeli öeldes julmalt ära tehtud. Halastamatult ja karmilt. Olgu, saan aru, et ega Mati Alaveril ole aega mingit raamatut praegu kirjutada. Aga võtame siis järgmised mehed, alustades - et konkreetne olla ja mitte üldsõnaliseks jääda - näiteks Kaarel Zilmerist.

Tõsiasi, et meil eesti keeles seesugune mahukas nüüdisaegne õpik puudub, tõestab veel kord mu varasemat väidet, et meil ei ole piisavalt uut spetsiaalteavet ning seda tuleb importida välismaalt. Tõestab seda, mida olen kuulutanud: et kes tahab edu saavutada, peab tingimata lootma piiritagusele nõule ja oskusteabele.

Uskumatu, kuidas küll meie kümned suusateadlased pole suutnud vaba Eesti kahe kümnendi pikkuse ajaloo jooksul välja anda arvestatavat suusaõpikut, samas kui minusugune - et keegi ei hakkaks siin püstitama kontraküsimust, mida ma ise olen ära teinud - on sama ajaga välja andnud kaks ajakirjandusõpikut (mõlemad 200 lk ringis) ja hobi korras ligi 250-leheküljelise raamatu oma huvialast, Ameerika Ühendriikidest.

Oeh, unustasin vist lisada, et selle kõrvalt olen jõudnud ka suusatrenni teha. Ikka nii kümme tundi nädalas keskmiselt.

Miks, kurat, miks, ei saa me ühel alal ikka ja jälle ja jätkuvalt hakkama ilma soomlaste abita, olles nagu vaene arengumaa?
******
Grand View Point, Grand Canyon, Arizona. 7. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: "Hea suusaõpik". Foto: Tänapäev
Foto 2: Tamsalu-Neeruti maratoni start. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 3: Näomaskiga Aivar Rehemaa Tamsalu-Neeruti maratoni finišis. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 4: Mati Alaver ja Anatoli Šmigun Tamsalu-Neeruti maratonil. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix