Pullerits: Kuidas jõuda uuele tasandile?
Saan aru, et eilne sissekanne, miks Eesti suusatajad tippu ei küüni, käis paljudele üle jõu ja arusaamise läve. Aga pole hullu. Enamik on kinni eilses päevas, s.o sajandi alguse tõekspidamistes, mõistmata, et 21. sajandi esimese kümnendi lõpus on eesrindlikum mõte, mis püüab kasutada kõiki - rõhutan: kõiki! - inimeses peituvaid võimeid ja reserve, jõudnud sootuks uuele tasandile. Aga küll selle mõistmise tuleb ajapikku - ega seda saa vägisi, ponnistades kellelegi peale suruda.Ma ei püüa väita, et olen uuele tasandile jõudnud - kaugel, väga kaugel sellest! -, aga ma vähemalt näen ust, mis sinna viib. Ja usun, et see on kõva edasiminek: kõik teekonnad algavad
ju esimesest sammust. Näiteks kuulusin isegi veel eelmine aasta aegunud ajastusse, kui käisin trennis ja peas muudkui vasardas: Tartu maratonil saja sekka, Tartu maratonil saja sekka! See aasta pole ma seesugustele asjadele kordagi mõelnud ja kui mõni pärib, mis plaanid on mul Tamsalu-Neeruti maratoniks, siis ma ei tea - ja mis tähtsus neil plaanidel on? Ega see aita tulemust paremaks teha. (Kui keegi väga küsimisega peale käib, siis võib ju talle vastata, et kahesaja hulka võiks ju ikka tulla.)Kui siin jätkuvalt veel mõni arvab, et "peksan segast", siis tunnistagu pigem iseendale, et ta ei küüni aru saama, millele tahan viidata. Toon elust võetud näite: meenutage Kristina Šmigun-Vähit. Kas mäletate, milline ta oli, kui ta oli võiduhoos? Ta oli rõõmus, säravate silmadega, energiline - elav inimene. Aga kas mäletate ka teistsugust Šmigun-Vähit, vahakarva, morni, pahurat, blaseerunut, loppis palgega? Sellises olekus ei võitnud ta mitte kunagi mitte midagi. Ehk teisisõnu: hirmsasti ponnistades, ennast piitustades ei tule mingit resultaati. Sellele, muide, juhtis eilses telefonivestluses täiesti iseseisvalt mu tähelepanu ka Vahur Kersna (kellega tegin
laupäevasesse Arterisse intervjuu, mille kohta mu treener Margus Ader saatis kiitva meili, et sisukas vestlus ja huvitav oli lugeda - järelikult tema ka mõistab neid asju, millest siin kaks viimast päeva olen üritanud rääkida), kes märkis, et Eesti suusatajatelt ei saagi midagi loota, kui ainuüksi vaadata, milline pilk nende näolt vastu vaatab.Kuid naaskem tagasi selle juurde, mis enamikule kergemini mõistetav: külmad arvud. Siin on eelmise nädala aruanne.
E - puhkus (tööl Tallinnas)
T - 2:02 - suusatamine (vaba) 26,5 km + jooks 2 km
K - 1:45 - suusatamine (kl-paaristõuked) 25,5 km (sh 20x35 sek kiirendused) + jooks 2 km
N - 1:41 - suusatamine (vaba) 18,5 km (sh 8,5 km keppideta) + jooks 2 km
R - 2:07 - suusatamine (kl-paaristõuked) 29 km (sh 12 km sprindiringil tõusudega) + jooks 2 km
L - 1:45 - suusatamine (vaba) 22 km (sh lõigud 5+6+7+8+9.25 min üle 4 min suusapausi) + jooks 2 km
P - 2:05 - suusatamine (vaba) 25 km + jooks 2 km
Kokku tuli nädalas treeninguaega 11:38, suusakilomeetreid kogunes 147 ja jooksukilomeetreid 12. Nüüd on ettevalmistusperioodil 1051 suusakilomeetrit koos, mis tähendab, kui Mati Alaverile viidata, et võin Tehvandi radadele viimaks harjutama minna.
Aga ei maksa neid kilomeetreid ületähtsustada. Üleüldse ei maksa faktidega üle pakkuda. Ee
sti suusatajad jälgivad ka üksnes igasuguseid andmeid, näod surmtõsised ees, aga tulemusi ju ei ole. Alaver on rääkinud treeningutel oma väärtustlikust infost, mille eest norralased oleks valmis maksma miljon dollarit. Arvan, et norralased ei maksaks tema info eest punast krossi ka, sest milleks neile seda vaja - Norra mehed lähevad starti, naeratavad ja lehvitavad, ning võtavad MK sprindifinaalis mängeldes viis esimest kohta, sellal kui miljonidollarilise infopagasiga tiimi liikmed ei küüni poolfinaaligi.Siit siis väike nõuanne: visake kogu see teaduskrempel, mille olete oma pulsikellade ja arvutiprogrammidega loonud, endal ükskord peast välja. Kuulake iseennast, vaadake iseendasse, ärge laske ennast eksitada igasugustel näitajatel, ükskõik kui hinnaliseks keegi autoriteet neid ka ei nimeta. See on ummiktee, nagu näha. Peatuge korraks ja mõelge!
******
Grand Canyon, Arizona. 6. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Andrus Veerpalu Otepää MK-etapi sprindi veerandfinaali järel. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht / Scanpix
Foto 2: Kristina Šmigun-Vähi Otepää MK-etapil. Foto autor: Tairo Lutter, Õhtuleht / Scanpix
Foto 3: Timo Simonlatser Otepää MK-etapi sprindivõistluse eelsõidu järel - taas tulemuseta. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht / Scanpix
Foto 4: Norralaste viisikvõit Otepää MK-etapi sprindivõistluses. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:28
kommentaare: 23
23 Kommentaarid:
Asi on väga lihtne -eesti on nii väike ,et siin ei sünni lihtsalt niipalju eeldustega tegijaid(nagu korvpallis on igavene pikkade probleem).
Võitjaks ikkagi sünnitakse ,treeningu osaks jääb vaid "tordile kirss" peale panna.
Muuseas- Tartu maratonil on 20 sekka tuldud 20 trennikilomeetriga
Priit, kui treenerid, kes on viimaselt kahelt taliolümpialt 4 kulda koju toonud, on mõtetega eilses päevas, ehk ütled, kes siis üldse tänases päevas on?! Peale Aderi :)
j.
ja kui keenialased suusatamise ka selgeks saavad, siis pole eestlastel mõtet suusapoodi minnagi :D
Aru ma ei saa muidu sellest, miks PP kõiki ja kõike enamasti mustades nootides näeb ja ainult ennast ja oma arvamust ülistab...? et mina ja mu maailm ja kõik teised on.... madalam kui muru.
Kõik teevad trenni ja igaühel omad meetodid, samas selleks ette esimene olla iga päev ja mitme aasta jooksul peab olema peale hea trenni ka imelaps, väiskes eestis saavutatakse see väikegi, suure töö ja vaevaga, siit ei leia imelast või kui ongi, siis tegeleb ta muude asjadega...
jajah, mäletan küll kuidas Veerpalu enne Salt Lake´i ja Torino olümpiat viskas nalja ja oli muidu joviaalne.
või siis mitte...
Blaah, nüüd astus Priit mulle konnasilma peale! Kas tõesti on uus tasand ilma pulsokata võimalik? Ei Priit, ma ütlen ei! Ainuke iva Priidu jutus on see, et tõesti ilma sobiva mentaalse ettevalmistuseta tulemust ei tule. Kõige lihtsam on sportlast üles kütta teda lihtlabaselt pekstes ja nuutides ja ka internetis vihaseks sõimates. Siis tekib sportlasesse (nt PP) vimm ja trots mis sunnib teda panema endast välja kõik oma varjatud ja muuks otstarbeks broneeritud reservid. Kõrvalnähuna kaasnevad loomulikult mõningad haigused, valud parandamatud ja enneaegset surma lähemale toovad vead, kuid tulemuseks on meie rahvale väga odavalt saadud medal, mida me oma konnatiigis ise imetleme :D Aga ilma pulsokata jääb tipptulemus ikkagi saavutamata. Sest vaadates meie staare, ei ole ju nad kehvad, vaid lihtsalt jäävad teistele alla. Siit jõuame tõsiasjani, et sport on ainult meelelahutus ja tegelikult on kahju, kui keegi ohman oma elu sellepärast tuksi keerab. Õnneks kordab Suusaliit seda sama trikki mis eelmine aasta. Teenitakse meeletut tähelepanu olematute tulemustega, kuigi teistel aladel saadakse samahäid tulemusi, valgustab meedia ainult suusatajate mängumaad, sest sponsorid on ju s.ttakantti raha sellesse showsse uputanud ning sellest tulemusteta haisumülkast on vaja ju kõigile pasundada, et sponsorite raha ilmaasjata ära ei kõduneks!
Priit plaanib vist jutlustajakarjääri.
Priidu sissekandes on palju demagoogiat ja spekulatsioone, ta kutsub üles olema mittemõistuslik ehk ebaratsionaalne, arvates, et me oleme jõudnud ebateaduslikku posijate ajajärku. Vaadates Mangi, Pauksoni ja Hiina uusaasta populaarsust on Priidul kahtlemata õigus, paljud inimesed ongi langenud müstitsimi.
Aga mitte tippsportlased, kindlasti mitte norrakad, nende ettevalmistus on teaduspõhisem kui kunagi varem. Ka sportlase psüühikat tuleb ravida teaduslikult põhjendatult.
Eelmise aastatuhande Homo sapiens.
Kõrvalt ja kaugelt lahmida ja hullu panna on ime hea, aga mõnda näidet tuua tänastest suusatamise tippudest, kes on kogu teaduskrempeli, pulsikellad ja arvutiprogrammid minema visanud ja täna tipus pole lihtsalt võimalik. Seega tühi jutt see kõik. Priit kaotaks vist teadvuse, kui näeks milline teaduspõhine on kasvõi norrakate ettevalmistus.
Mind väga häirib, et Priit Pullerits oma blogi lugejaid idiootideks peab. Enda mõttevälgatused positsioneerib ta aga pea absoluutse tõe valdkonda. Õnneks paar nädalat veel ja õiglus pääseb võidule ka selles blogis.
Heigo
Ei, PP. Sa keerad jälle kõik pahupidi, räägid väga mõistlikku juttu ja siis teed valed järeldused ning annad kohatu soovituse. Asi ei ole ju selles, et meie mehed füüsiliselt head ei oleks, on küll, sama head kui kõik teised tipus. Küsimus on hoiakus, sisemises tunnetatuses, vaimu tugevuses ja mõttemaailmas. Need on need reservid, mis paljudel kasutamata seisavad, eriti rahvasportlastel, kes tegelevad spordiga töö ja pere kõrvalt - trenni jõuad, aga õiget vaimset toonust hoida...no ei jõua alati, ei saagi jõuda, ma leian. Rääkigem siis näitena Kikust - tema hoiak ja suhtumine oma tegemistesse muutus just siis kui ta kaasas oma tiimi Mare Porki. Järeldused võib igaüks ise teha...seal kuskil oli tema reserv... Ilma treeningplaanide, pulsomeetri ja muude väga heaks füüsiliseks treeninguks vajalike vahenditeta ei saa, loomulikult tuleb ka need kaasata mitte kõrvale heita nagu PP soovitab. Küll aga võiks lisaks ka tõepoolest enda sisse vaadata. Polari päevikusse saab enesetunde osas märkusi teha, soovitan soojalt, sest usute või ei, kuid sealt on täitsa võimalik ka "mustreid" seotuna treeningutega välja lugeda.
Maris
Mina nõustun Marise arvamusega ja Priiduga vaid osaliselt. Kindlasti ei tähenda see, et peaks kaasaegse süsteemi üldse minema viskama. kindlasti on viimane väga vajalik, samas ei tohi unustada ka vaimset ettevalmistust.
Kõigepealt ei tohi suusatamist võtta tööna ega hobina, seda peab armastama natuke teisel tasandil. Minu arvates ongi siin kõige suurem erinevus Eesti ja Skandinaavia vahel. Nii näiteks on suusatamine Põhjala riikides teistsugune kui meil. Meil on isegi tippspordil oluliselt suurem punnimise ja paljust loobumise higimaik juures, rääkimata siis harrastusspordist. Meil pühendab suur hulk lapsi oma nooruse (ja mõned Priidusugused veendunud harrastajad kogu oma vaba aja) trennile, teenides sellega ära suurema üldsuse arusaamatu hukkamõistu või paremal juhul hämmingus õlakehituse - las hull teeb, küll varsti mõistus koju tuleb ja ära loobub...
Kui eestlane räägib suusapuhkusest, siis 9 juhul kümnest mõeldakse nädalat kuskil mäe peal, laud või slaalomisuusad all. Soomlastel tähendab "hiihtoloma" aga hoopis perega lapis mökki rentimist ja igapäevaseid suusamatku. Vaade suusatamisele on lihtsalt teine. Seda võiks võrrelda usuga - religioossetes riikides (nt Poola ja Leedu) on enamus elanikke usklikud, samas kergemal kujul. Eestis, kus usklikke on vähem, kalduvad palju neist sageli fanatismi, hakates oma tõekspidamisi vägisi teistele peale suruma ning ennast mingi lõpliku tõe teadjaiks pidama. Siinkohal võib Priitu pidada eesti suusatamise "usklikuks", usun et võrdlus kannatab välja küll.
Tippspordi ja vaimse ettevalmistuse juurde tagasi pöördudes tasub uurida muude riikide traditsioone ja kogemust. Kuna Priit tõi just norrakaid välja, siis neil on selles osas küllaltki teistlaadne suhtumine. Minu meelest on sundimatu sporditegemise ja suusaarmastuse üheks parimaks näiteks Stein P. Aasheimi kirjutatud Ulvangi biograafia. Kui ei ole pihku sattunud, siis tasub lugeda. Priit, see raamat on TASUTA raamatukogudes saadaval. Säästusuusatajele igati õige tükk.
SK40
hehe. pp proovib pushida seda teemat, mida talle on pidevalt ette heidetud - et võta rahulikult - aga saab ikka negatiivseid kommentaare. mida sellest järeldada? :)
aga teiselt poolt, kui nädalas 11,5h ei ole tõsise näoga pressimine, siis ma ei tea mis on. isegi 6h nädalas on juba üsna nüri, kui nädalavahetust just ei taha kinni panna.
Mulle meenus seda lugu lugedes üks Priidu kuu aega tagasi arendatud teema.
Pullerits: Emotsioonide hukatuslik tagajärg
Nüüd siis väidame, et võita saab see kes on emotsinaalselt kõrgel tasemel. Võta nüüd kinni kust see tuul jälle puhus.
Aga mahud on suured, mind huvitaks järgmise kolme nädala plaan, kas annaksid natuke ka sellest teada.
Vot nüüd on tulemus käes, kui 1000km suuska ainult Tartu spordipargi ringil sõita. Tekkivad nähtamatud uksed ja uued tasandid. Peab ikka selle puust P.P. skulptuuri teema spordi pargi keskele uuesti üles võtma.
Küsimus suurele ringile? Kas Priit on kunagi blogis kirjutanud midagi sellist, millega enamus nõustuks ja saaks öelda, et vot Priidu...ära sa jagasid!
Searching...
Search is complete. No results to display.
Aga eks Tema eesmärgiks ei olegi meele järgi olla (vist). Selle jaoks on ETVs head uudised. Priit on ajakirjanik ja ühe korraliku lehemeistri uudised/sissekanded peavad tekitama huvi seda lugeda.
Priit, muideks, uuele tasemele (tasandile) jõudmiseks, soovitan sul üle vaadata oma menüü, millal ja mida sa sööd. Seal on kindlasti reservi, just võistlustele eelneval ajal. Missuguseid aineid omastada loetud päevad enne võistlust ja mida mitte süüa. Ning minu meelest pole sa toidu teemat siin blogis veel "serveerinud".
H
H-le - toidu koha pealt on tõesti väga palju reserve. Kui inimesed ses küsimuses tõde teaks (no tõesti jääb sageli lõuna vahele, midagi pole parata), siis vaid paisuks nende imestus, et kuidas küll... Režiim on selline: hommikul kõht maksimaalselt täis, lõuna kiirkorras kuidagi üle elada (kodus tekib ikka toidu ülejääke või õnnestub midagi kodunt kotti susata), pärast tööpäeva taas kõht korralikult täis, siis trenni ja õhtul kergelt taas midagi hinge alla. Jah, reservi on.
Teisalt - sel juhul, kui toitumist mitte maksimaalseni timmida, on alati veel üks reserv käepärast võtta, kui kõik muud reservid on ammendatud.
Võsavillemile - ma ei räägi siin emotsioonidest, vaid vaimsest tasandist. Need ei ole üks ja seesama.
Aga et asi oleks kompleksne - võtaks äkki selle söögi teema samuti ette? Kasu oleks ju oluliselt suuremale hulgale inimestele, kui lihtsalt "suusaharrastajatest lammastele", kes midagi ei adu.
Eelmisel semstril luges Tartu ülikoolis Luule Medijainen sellist loengut nagu toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime.
Äkki annaks mingi lühikese kokkuvõtliku õpetuse välja pinnida :P?
Samas on kõigil võimalik ennest ise harida. Poodides on suhteliselt hea raamat saadaval - "Sportlase toitumine" (Rein Jalak, Vahur Ööpik). Maksab see 58.-
H
Kas selle toitumisega pole nüüd mitte hilja pihta hakata? Vundamenti tuleb ikka sügisest saadik laduda.
Vastus Priidule:
Ei, ei ole hilja.
Mike
Tere,
juhtusin eelmisel neljapäeval Tähtveres suusatama ning sõpra oodates märkasin Teid sõitmas Tähtvere ringe paaristõugetega (ootasin ca 10 minutit + hiljem juhtusite veel mööda sõitma). Nädala kokkuvõttes neljapäeval kirjas vaba? Kas vabatehnika juurde kuuluvad ka töötamine aind paaristõugetega? Tabelis kirjas veel sh. keppideta...
Tegin soojenduseks viis välisringi ehk ovaali, need sõitsin vist tõepoolest paaristõugetega, põhitreening oli ikka vabatehnikas.
coach outlet, supra shoes, ugg pas cher, toms shoes, canada goose, bottes ugg, barbour, moncler, canada goose, swarovski, pandora jewelry, pandora charms, canada goose outlet, juicy couture outlet, doudoune canada goose, louis vuitton, ugg,ugg australia,ugg italia, canada goose uk, moncler, michael kors outlet online, moncler outlet, canada goose, canada goose outlet, moncler, wedding dresses, louis vuitton, pandora charms, ugg boots uk, pandora jewelry, michael kors handbags, moncler, moncler, sac louis vuitton pas cher, louis vuitton, hollister, montre pas cher, barbour jackets, louis vuitton, doke gabbana outlet, canada goose, lancel, ugg,uggs,uggs canada, thomas sabo, moncler, links of london, michael kors outlet, juicy couture outlet, replica watches, karen millen, marc jacobs, moncler, swarovski crystal
Postita kommentaar
<< Esileht