Pullerits: Kuidas soomlased häbistavad Eesti suusatamist?
Eelmise nädala lõpus tekkis korraks juba väga professionaali tunne. Seda siis, kui ühendust võttis (Allar Levandi) A&T Sport esindaja, pakkudes, et nemad tahavad ka mu suuski hakata ette valmistama. Seni olen seda teinud (Silja Suija) Silja Spordis. Vau! Kui kaks tiimi hakkavad harrastaja teenindamise nimel rebima, siis... see näitab, et harrastaja ei ole mitte päris asjata rabanud, või mis?
Aga A&T Spordil, ütlen ausalt, on arenguruumi. Nende hinnad, s.t minu spetsiaalsed hinnad, ei saa Silja Spordi hindadele veel kuidagi vastu. Mis seal salata, A&T Spordi hindadel on kukkumisruumi üksjagu. Aga samas tegid nad Tartu maratoniks pakkumise, mida on raske ignoreerida. Nimelt: nad alustavad suuskade määrimist hommikul kell neli võistluspaigas, et oleks värskeim lume- ja ilmainfo, ning toovad need stardiks otse kätte. Isegi Edgar Savisaart pildinäppamise eest kohtuga ähvardav Art Soonets ei suutnud sellele pakkumisele vastu panna.
Kuid ei maksa siin liiga elitaarseks minna ja rahvast eemalduda. Seega, mida peavad tegema need, kelle teenindamise peale määrdemeeskonnad tormi ei jookse?
Mul on neile kõigile lahendus!
Ma ei tea, kui palju on teil treeningute kõrvalt aega poodi põigata, aga eesti keeles on ilmunud soomlaste "Hea suusaõpik", autoriteks kurikuulus hemoheesi-mees Harri Kirvesniemi, lisaks Axa Sorjanen ja Kimmo Syväri. Siin blogis on inimesed palunud mult, et jagagu ma treeningplaane (ei saa, see on treenerite know-how ja mul pole luba seda levitada), uurigu toitumist ja andku nõu, mis määret alla panna. No kust mina selliseid asju teadma peaks! Ja selle blogi pidamine pole mul palgatöö, mille peale võiksin laias kaares aega kulutada. Aga nüüd saab igaüks uuest valgekaanelisest 183-leheküljelisest raamatust oma vastused kätte.
"Hea suusaõpik" sisaldab peatükke suuskade valiku ja muu varustuse kohta (kokku 23 lk), määrimise kohta (tosin lk), sõidutehnika kohta (32 lk, sh saate piltide abil uurida, kuidas sõita Wassbergi ja kuidas Mogrenit - just-just, niisuguste nimedega on need sõiduviisid ametlikult kirjas), treenimise kohta (50 lk, sh on näited treeningprogrammi koostamise kohta eri ettevalmistusperioodidel nii algajale, harrastajale kui sportlasele - nii et võtke malli), samuti toitumise kohta (kuus lk).
Tore, et selline raamat on ilmunud - aga ei saa ju ilma kriitikata, igav oleks muidu. Intriigi poleks. Panite tähele, kes on raamatu autoriks? Soomlased. Nüüd üks suur ja oluline küsimus: kui suusatamine on meil rahvuslik-riiklik spordiala, kui suusatamises on meil nii ametlikke kui mitteametlikke professoreid, rääkimata dotsentidest ja muudest teaduritest, siis miks, pagana päralt, peame me suusaõpiku, kus modellideks on soomlased, tõlkima soome keelest, selle asemel et teha oma eesti autorite ja eesti modellidega (Šmigun, Mae, Veerpalu...) oma eesti suusaõpik? Kas meil tõesti ei ole enam kübetki alles midagi sellist, mida nimetatakse rahvuslikuks uhkuseks ja väärikuseks?
Minu arust on Eesti suusajuhtidel ja -aktiivil siin tõsine, et mitte öelda valus mõttekoht. Tahaks väita koguni nii, et nad on nüüd nurka surutud (häbi-häbi...) ja neile on tänavakeeli öeldes julmalt ära tehtud. Halastamatult ja karmilt. Olgu, saan aru, et ega Mati Alaveril ole aega mingit raamatut praegu kirjutada. Aga võtame siis järgmised mehed, alustades - et konkreetne olla ja mitte üldsõnaliseks jääda - näiteks Kaarel Zilmerist.
Tõsiasi, et meil eesti keeles seesugune mahukas nüüdisaegne õpik puudub, tõestab veel kord mu varasemat väidet, et meil ei ole piisavalt uut spetsiaalteavet ning seda tuleb importida välismaalt. Tõestab seda, mida olen kuulutanud: et kes tahab edu saavutada, peab tingimata lootma piiritagusele nõule ja oskusteabele.
Uskumatu, kuidas küll meie kümned suusateadlased pole suutnud vaba Eesti kahe kümnendi pikkuse ajaloo jooksul välja anda arvestatavat suusaõpikut, samas kui minusugune - et keegi ei hakkaks siin püstitama kontraküsimust, mida ma ise olen ära teinud - on sama ajaga välja andnud kaks ajakirjandusõpikut (mõlemad 200 lk ringis) ja hobi korras ligi 250-leheküljelise raamatu oma huvialast, Ameerika Ühendriikidest.
Oeh, unustasin vist lisada, et selle kõrvalt olen jõudnud ka suusatrenni teha. Ikka nii kümme tundi nädalas keskmiselt.
Miks, kurat, miks, ei saa me ühel alal ikka ja jälle ja jätkuvalt hakkama ilma soomlaste abita, olles nagu vaene arengumaa?
******
Grand View Point, Grand Canyon, Arizona. 7. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: "Hea suusaõpik". Foto: Tänapäev
Foto 2: Tamsalu-Neeruti maratoni start. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 3: Näomaskiga Aivar Rehemaa Tamsalu-Neeruti maratoni finišis. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 4: Mati Alaver ja Anatoli Šmigun Tamsalu-Neeruti maratonil. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
16 Kommentaarid:
Minu teada oli ka Eestis sarnase raamatu väljaandmine päevakorral paar aastat tagasi. Ma olen ise lugenud mingit käsikirja (võib-olla oli ka õppematerjal Tallinna Ülikooli tudengitele) varianti, mille hr. Kaarel Zilmer mulle toona meilitsi edastas. Eks sa helista ja küsi asjaomastelt.
Valdur
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Eesti suusaproffessorid ja dotsendid? Siinkohal on paslik link: tartupostimees.ee/?id=77273
Tiia Teppan õpetas Tartu ülikoolis suusatamist 1986–1997. «Kui ma neid muljeid kuulasin, jäi alati kummitama – kuidas saab nii, et noored inimesed on lõpus nii väsinud, et ei jõua üldse sõita. Pahandasin, et oled siis võimeid valesti hinnanud. Teoreetikule tundus nii.»
Ants.
Näppisin kah poes seda raamatut aga jätsin ostmata. Miks- ootasin taseme poolest natuke enamat. Seeg akui peaks keegi kuna iganes midagi sellist eesti eeles üllitama, siis võiks sihtgrupiks võtta ilma treeneri abita teadlikult treeniva harrastaja (midagi MTB piibli tasemel).
Tegelikult midagi on ka praegu kättesaadav, aga see on suhteliselt süstematiseerimata ja lünklik.
Eesti Suusaliidu koduleheküljelt leiame treenerikoolituse I-II astme materjalid: http://www.suusaliit.ee/static/artiklid/143.Murdmaasuusatamise%20treeneri%20kutse%20I%20ja%20II%20astme%20oppematerjalid.pdf
Klassikalise tehnika põhitõdede jaoks on Hans Grossi "Õpime suusatama": http://www.apollo.ee/product.php/0991977
Aga muidugi võiks need kokku panna, midagi juurde kirjutada ja ilusti ühtlaseks raamatuks toimetada.
Ain
Grossi raamatut oleks võinud Priit siiski mainida. Kuigi see soomlaste oma tundub olema kaasaegsem ja laiahaardelisem.
Mis jutt see on su treeningplaanid on su treenerite know-how ja sul pole luba seda avaldada? Kui su treenerid sulle plaani teevad, siis muutub see juba sinu know-how'ks. Kahtlustan, et tegu ikka pigem kiivusega ja kartusega, et keegi neist midagi kasulikku õpib ja sellega su maratonikohta rohkem ohustab, mis minu meelest on üsna lapsik.
See viimane vastulause ei ole adekvaatne. See oleks sama, kui et pean kuskil powerpointiga loengu, loengu kuulaja kopeerib selle maha ja läheb sama asjaga siis endale tulu teenima. Mu meelest on see vargus ja alatus. Tagatipuks ei ole mul Kalmer Trammi ega Meelis Minni ega Margus Aderiga mingit lepet, et võin nende töid kuskil publitseerida (ka blogisse panemine on publitseerimine).
Grossi raamatut ja Suusataja ABCd tean väga hästi, aga need on üksjagu aegunud. Suusatamine areneb, kas või paaristõuget sõidetakse nüüd üksjagu teisiti kui mõni kümnend tagasi, kas pole nii? Uisutehnikat polnud siis ollagi...
Üks mees on endale vist vea pähe suusatanud: http://www.postimees.ee/?id=77633
"See viimane vastulause ei ole adekvaatne. See oleks sama, kui et pean kuskil powerpointiga loengu, loengu kuulaja kopeerib selle maha ja läheb sama asjaga siis endale tulu teenima. Mu meelest on see vargus ja alatus."
Sa rääkisid ju know-howst. Seega antud näite põhjal oleks see pigem sama, et sa pead powerpoindiga loengu, ja kuulaja siis räägib teistele, mis ta loengus kuulis. Selleks ju loengus käiaksegi, et saadud know-how'd kuidagi kasutada.
Tegelt ma ei tahaks demagootitsemisesse laskuda, kuhu sellised "see on ju sama mis" argumentatsioonid peaaegu alati välja viivad. Kui sa ei taha treeningplaanist rääkida, siis ära räägi, aga ära põhjenda seda mingite lapsikustega.
et miks soomlaste raamat? sama hästi võik küsida, et miks kuradi päralt ma pean ostma ühe komplekssidega eestlase raamatu Ameerika Ühendriikidest. ühe korraliku jänki tähelepanekud tunduvad ikka tõsiseltvõetavamad.
sa proovi ühe nädala nii, et mõtled rahulikult viis minutit enne järjekordse jutukese üllitamist. ega muidu pajatsi mainest ei vabane.
See, et keegi võtab kätte ja tõlgib soomlaste suusaraamatu on ikkagi äriline ettevõtmine, mitte millegi muu näitamine. Kas just kõige parem raamat tõlgiti ja kuidas kõik kulutused tasa saada , on omaette asi.
Suure ja mahuka raamatu tegemine pole kaasajal võib olla et kõige parem variant. On hoopis teisi teid. Ise kuulasin mitmel korral ka Pulleritsu poolt mainitud Kaarel Zilmeri loenguid ja need olid ppt. versioonide ja videoklippidega ülihead. Siis käisin praktilises tunnis ja arvan, et tegin õigesti. Paljud asjad said lihtsa ja arusaadava esitlusega selgeks.Lisaks olen lugenud läbi kõik tema soovitatud materjalid nii ETV suusaportaalis kui Pirital TLÜ raamatukogus - nii et olensaanud end harida piisavalt.
Kirvesniemi raamatut sirvisin, aga ega mul midagi uut seal polnud, üsna lahjavõitu ja osa lõike lausa otsitud.
Aga ega meil nende kirjutajate ring kuigi suur ole, jääb ikka loota kas sellele mainitud Zilmerile või äkki saab Alaver kunagi aega. Tema puhul ei pruugi just laia harrastaja materjal tulla, sest ikkagi on ta tippsuusatamise spets ja annaks selle poole pealt küll väärtusliku panuse.
Nii et vaatame, mida aeg toob.
Eesti padukapitalistlik elu põhinebki hektilisel tõmblemisel. See hakkas juba pihta omal ajal matsidele arvutit oma logoga tutvustanud pangast ja sealt edasi on see kui juhtiv elustiil levinud üle maa isegi nii PP ajusoppidesse kui ka kohe kohe kohustuslikuks saava digitv-ni. Kuigi viimane on oluliselt nigelama kvaliteediga ja rahvale kulukam, kuid tubli Eesti annab ka selles valdkonnas oma sümboolse rahaabi üleilmse elektroonikatööstuse turgutamiseks, et viimane majandusmootorit töös hoidev silinder seisma ei jääks.
Valus hoop meile kui suusarahvale ja veelgi valusam hoop suusatamise eestvedajatele.
Treenerite või sportlaste võrdlemine ajakirjanikuga, kelle töö ongi kirjutamine, on natuke meelevaldne. Ei tule pikalt otsida tublit sportlast, kelle on kõnes keeruline mõttega lauseid moodustada, rääkimata siis veel kirjutamisest. Selle oskuse lihvimine on jäänud lihtsalt spordi tegemise kõrval tahaplaanile.
Läbi ajaloo on meil suuri treenereid, veel suuremaid sportlasi, kuid nende teadmised ja oskused ei ole saanud kaante vahele. Põhjuseid kindlasti palju ja erinevaid: oskamatus, eestlaslik kadedus, ajapuudus, ...
Õnneks on meil ka suuri kirjamehi ja ka ajakirjanikke, kes saavad appi tõtata :P
Pullerits võib küll appi rutata, aga me näeme, mis on tema tase
kas Grossi raamat on tõesti nii vilets, et seda ei tasu isegi mainida??
zzzzz2018.6.12
nfl jerseys
pandora charms
pandora
nike outlet
nike air huarache
adidas superstars
golden goose shoes
michael kors handbags outlet
yeezy boost 350
moncler online
Postita kommentaar
<< Esileht