Pullerits: Miks Eesti suusamehed auku kukuvad?
Sel talvel, kui Andrus Veerpalu on tulnud taas maailmameistriks ja kerkinud tiitlivõitude poolest maailma viimase kümnendi edukaimaks suusatajaks, on kerge ununema, et kogu selle kümnendi on Eesti lootus ja õnn tuginenud just Veerpalule, veidi vähem ka Jaak Maele. Selle aja jooksul on soomlased, kelle suusakoondis kukkus 2001. aasta Lahti MMi dopinguskandaali järel olematusse, saanud taas jalad alla ja liikunud uute jõududega maailma tippu. Meie, eestlased, peame endiselt imetlema vaid Veerpalu, ja pisut vähem ka Maed.Järelkasvu ei ole – see on hull. Aga veelgi hullem on see, et nii mõnedki, kes veidigi lootust andnud, on suusaakadeemikuks ja -professoriks tituleeritud peatreeneri Mati Alaveri juhendamisel kukkunud musta auku.
Meenutame. 2004. aasta sügisel pärast Düsseldorfi MK-etappi sprindis rõõmustas Alaver, et Erkki Jallai sai parima eelsõ
iduaja ja võitis B-finaali. See jäi Jallai viimaseks sähvatuseks. Kaks aastat tagasi oli ta sealsamas alles 60. Edasi tema eksistents tippsuusatajana lakkas.Aivar Rehemaa saavutas 2003. aastal Val di Fiemme MMil 30 km ühisstardist sõidus 19. koha. Nagu ta hiljem lausus, tundus talle, et veel natuke pingutamist ja maailma tipp ongi käes. Läks vastupidi. Juba sama hooaja lõpust hakkas ta maailma eliidist üha kaugenema, kuni Alaver oli sunnitud ta üle parda heitma. Rehemaa pidi suusatajana jätkamiseks Anatoli Šmiguni ukse taga kella laskma.
Kaspar Kokk valmistus Torino olümpiatalveks esimest hooaega Alaveri käe all. Edukalt. Sai suusavahetusega sõidus 19. koha. Suutis järgmisel talvel tulla Sapporo MMil 50 km sõidus 11n
daks. See oli ka kõik. Eelmisel hooajal ja tänavu jaksas ta saada MK-sarjas vaid kaks korda paar hädist punkti. Nüüd peab Kokk suusatajana jätkamiseks välistreenerite uksi kulutama.Nende sportlaste käekäigust kumab vastu teatud seaduspärasus: pärast tulemuste hüppelist paranemist Alaveri käe all järgneb kiire ja valus põrmu pudenemine. Ei ole edu saavutanud ka Anti Saarepuu, kes pärast mulluseid kõrbemisi võttis appi Rootsi abimehed, ega Peeter Kümmel, kelle lõi suvel rivist ootamatu vigastus. Timo Simonlatser oli samuti väidetavalt terava jalaga ja andekas, kuid pärast aastat Alaveri juhitud koondises on noormees paigal tammunud.
Ent säilitagem tasakaalukus ja olgem õiglased. Oletame, et ükski eelnimetatuist pole nii andekas nagu Mae või Veerpalu. Oletame, et nad ei suuda või ei taha nii palju trenni teha, nagu Mae või Veerpalu. Oletame, et konkurents tippsuusatamises on tihenenud, mis teeb tippu murdmise raskemaks, kui see oli Mael või Veerpalul.
Aga olgem ausad ja tunnistagem, et mitte ükski neist oletustest, isegi kui nad paika peavad, ei võta maha küsimust, miks mitmed teised peale Mae ja Veerpalu ei ole Alaveri käe all arengus üksnes seisma jäänud, vaid on lausa vähikäiku teinud. Miks on nad ennast auti treeninud?
Pole kahtlust, et Alaver on tahtnud kõigile parimat. Lõppeks on ta ju kuulutanud, et tal pole mingi lihtne suusakoondis, vaid tegemist on mainekujunduskooperatiiviga. Head main
et nii koondisele kui selle sponsoreile kujundavad ilusad tulemused, mitte sünged nurjumised.Paraku suudab häid tulemusi näidata vaid Veerpalu, veidi harvem ka Mae. Äkki istub Alaveri süvasoppides endiselt Liidu koondise aegne hoiak, et kes karmid koormused ära seedib, jõuab tippu, ja kes ei seedi, visaku suusad nurka? Äkki on Alaver maksimalist, kes on valmis riskima, et pigem ühe mehe käsi kullas, kui kogu koondis ühtselt mullas? Äkki on ta endas ülemäära kindel, lähtudes tõekspidamisest my way or highway – tee nii, nagu mina tahan, või tõmba uttu? Äkki on ta liiga jõuline autoriteet, kelle arvamusele ei söanda noored sportlased vastu vaielda seni, kuni üks hetk polegi enam võimalik vaielda – nad leiavad end koondise ukse tagant?
Need eelnevad küsimused ei ole mõeldud tumestamaks seda, mida Alaver on saavutanud eeskätt Veerpalu ja puhuti ka Mae juhendaja. Mis siis, et ta on juba aastaid rääkinud, et neil kahel pole temasugust enam appi vajagi.
Aga need on küsimused, millest mööda vaatamine ei tee Eesti suusatamist kindlasti paremaks. Elu näitab, et teeb pigem hullemaks.
Tulevast hooajast, nagu on tunnistanud Tartu Suusaklubi treener Kerstin Margus, peaks minema Alaveri juurde harjutama tema õpilane, Eesti lootustandvaim noorsuusataja Karel Tammjärv. Võib kihla vedada, et esimesel Alaveri-talvel paranevad tema tulemused märgatavalt. Aga edasi?
******
Bixby Creek Bridge, Big Sur, Monterey County, California. 14. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Andrus Veerpalu võidab täna Jõulumäel Eesti meistritiitli sprindi teatesõidus. Foto autor: Ants Liigus, Pärnu Postimees / Scanpix
Foto 2: Aivar Rehemaa Libereci MMil 4x10 km teatesõidus. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Kaspar Kokk teeb klubis Sparta trenni PowerPlate'iga. Foto autor: Stanislav Moshkov, Naisteleht / Scanpix
Foto 4: Mati Alaver Tallinna lennujaamas pärast saabumist Libereci MMilt koos Andrus Veerpalult ja Jaak Maelt saadud kingitusega. Foto autor: Teet Malsroos, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 16:12
kommentaare: 22
22 Kommentaarid:
Aga...äkki on Veerpalju ja Mae nii targad, et tunnevad oma keha ja ei teevad küll nö Mati programmi aga modifitseeritud kujul. Verpsil pidi ju olema mingi oma ettevalmistustsükkel tähtsateks võistlusteks ja mis ka toimib. Aga see võib olla ka naised saunas rääkisid jutt...Aga samas, vähe tõenäoline, et nad midagi nii väga muudaks. Võib-olla kergelt ainult. On Andruski vahel tunnistanud, et sai üle pingutatud ja harjutatud piiri peal.
Tõesti raske öelda. Siis, kui Eesti suusatamises paistavad kaugelt juba kurjad pilved on lihtne Mati suunas näpuga näidata. Aga olgem ausad - medaleid on nii palju tulnud, et ei jõua meeldegi tuletada. Ju Verps ja Mae ikka tegijamad on siis....
PP ütles täna:
2004. aasta sügisel pärast Düsseldorfi MK-etappi sprindis rõõmustas Alaver, et Erkki Jallai sai parima eelsõiduaja ja võitis B-finaali. See jäi Jallai viimaseks sähvatuseks. Kaks aastat tagasi oli ta sealsamas alles 60. Edasi tema eksistents tippsuusatajana lakkas.
ETV Spordiportaal kirjutab täna:
Paarissprindi Eesti meistriteks tulid Kein Einaste ja Andrus Veerpalu (Jõulu I; 21.09,1), kes edestasid 5,8 sekundiga Vahur Teppanit ja Peeter Kümmelit (Tartu I). Võitja otsustati ära võistluse viiendas vahetuses, kui Einaste sõitis Teppani vastu sisse üheksasekundilise edu. Pronksmedalid kuulusid Erkki Jallaile ja Anti Saarepuule (Võru; +54,6)
Mina küsin: kas Eesti Meistrivõistluste pronksisaaja on tipp- või harrastussuusataja???
Oleks ka palju tahata, et kõik mida Alaver teeb muutuks kullaks. Olge mõistlikud ja tulge ikka maa peale tagasi oma soovide ja uitmõtetega. Rohkem reaalsustaju, vaatake ka meie rahvaarvu.
Ma vaikselt üritasin ennustada, mis kell Priit selle Postimehes ilmunud artiklikese siia pommitab :-) See oli kindel, et siia ta tulemata ei jää.
no missa kääksutad seda viiulit.. Seni, kuni PP-l on sportlik eesmärk, on seda blogi nauding lugeda. Muul ajal räägitakse peamiselt 3 asjast.
1. pulsikella mõetusest
2. lollidest jalgratturitest
3. alaverist.
Rohkem mitmekesisust. Noortespordi lood on näiteks väga head
Pea liiva alla peitmine ja mingite suvaliste võistluste arvestamine ei anna mitte mingit tulemust, kui eesmärgiks on maailmamastaabis silmapaistev olla. Väidaksin, et Eesti tasaemel tipp olemiseks piisab täiesti maailma mastaabis harrastaja taseme omamisest. Tipp on tipp ja kui tipus vinti üle keerata võib sellest tipust ikka suhteliselt kaugele maha jääda, samas piisaks lõdvalt sellest ülekeeratud tasemest, et kuskil külakatel teisi loputada.
kas see ongi see põhjapanev analüüs, mida PP on mitu nädalat promonud? mina loen ainult tänitamist.
Sul Alaver nagu ora p..ses. Proovi olümpiani vastu pidada.
Teist korda elus olen nxus PP, sest see mis ta kirjutas on faktid, mis vastavad txele. Alaveri plaanid sobivad vaid mxnidele inimestele, kuid vaid mitte kxigile. Paljud meie noored peaksid treenima oma treeneriga, kellega nad varem treeninud. Muidu sind ootab yks hea aasta, ja j2rsk langus.
Kui nimetatud põrujad treeneiksid 5-10% väiksemate mahtudega, võiksid nad olla väga heal päeval MK-l 10-20. koha piiril. Enamasti 35-50. Mitte kunagi ei jõuaks nad medalile. Alaveri fookus on seatud maksimumi saavutamisele ja see tähendab MM/OM poodiumit! 5% väiksema mahuga lihtsalt ei ole võimalik absoluutsesse tippu pürgimine, see on kinni juba füsioloogias.
Süüdistus NLiidu aegses metoodikas, võib olla intrigeeriv ja suurendada väljaande/blogi lugejate hulka, aga paraku ei ole sellel mingitki alust! Kokk küll kritiseeris Alaveri, samas tõdes, et peatreener toetub teduslikele faktidele. See peaks olema teada nii selle üllitise kui ka Kokast hiljuti avaldadtud loo autorile...?
Lähtuma peaks ammu teada ja korduvalt leierdatud faktist, et Eesti taolise väikse riigi jaoks on tiitlivõistluste medal suursündmus. Meie tahame, et kogu koondise jagu mehi/naisi tooks medali...
Häh, Alaveri jaoks võibolla latt poodiumi kohal, kuid sportlase jaoks on oluline ühtlane tõus.
Kardetavasti teeb Alaver nii, et esimene aasta uue sportlasega kasutab ta oma esimese aasta treeningplaani ja teisel aastall surab sinna kamaluga veel koormust otsa ja siis need kärssamised tulevadki, sest organism ei talu suurenenud koormusi ja tekib ületreeningusündroom.
alati ei anna suurem maht tulemust-kõik oleneb organismist - paljudele sobib just intensiivem trenn aga väiksema mahuga - see käib küll jooksmise kohta aga usun, et ega seal palju vahet ole - sobib ka suusatamisele.
Käesolev artikkel baseerub tugevalt üsna subjektiivsetel kahtlustel ehkki momente selliseks aruteluks muidugi ju on. Sellise teema tõstatamisel ootaks aga spekulatsioonide asemel Alaveri autoritaarsusest ja nõuka aja treenerite mentaliteedist rohkem fakte ja asjaosaliste arvamusi, et mida näiteks arvavad Alaveri treeneristiilist sportlased ise. Kas nad üldse oleks nõus sellisel teemal rääkima? See muidugi võib olla omakorda märk teatud tõlgendusteks. Kasvõi sellest, et sellisel teema ei soovi nad konkreetselt PP-le kommentaare anda :).
PP siunab Eesti suusatamise nigelat seisu ja peale Veerpalu ning Mae meeste suusatamises tippude puudumist. Ei saa eitada soomlaste head ja tulemuslikku tööd uue kõrgetele kohtadele pretendeeriva suusatajatepõlvkonna peale kasvatamisega, aga rääkides Eesti meeste suustamisest, siis millistel aegadel on Eesti suusatamise tase ning konkurents olnud tihedam ja tugevam kui see on olnud viimastel aastatel ja näiteks konkreetselt käesoleval hooajal?
Skiwaffe
Ei tasu Soome asjust nii väga pöördesse minna, ehk pole veel kõik paugud kõlanud, aga nad on lihtsalt targemaks läinud
Lepo, lepo ja lepo on ainoa lääke hermosto-ongelmiini. Treenaa vain se, joka muuten ei jaksa. Onko ymmärrätkö, nuorukainen?
http://sport.err.ee/index.php?0590238#video
siin siis Kristina vastus PP eelmisele artiklile
Kristina kutsus teatud meediaväljaanded Otepääle, et oma plaanidest rääkida. Postimees väljavalitute ringi kuulunud. PP töö hakkab vilju kandma.
Toetamax "Jooksust ütles... " - ostke viimane orienteeruja ja lugege Emil Wingstedti treeningutest.
ja kust oleks saada viimast "orienteerujat", loeks isegi :P
http://www.orienteerumine.ee/ajakiri/index.php
on seda ka kuskil putkas müügil?
Karta on, et putkades pole:( Täpsemat infot saab kindlasti eeltoodud lingil olevatelt meiliaadressilt või telefonilt ja tavaliselt on müügil ka orienteerumispäevakutel.
Postita kommentaar
<< Esileht