Pullerits: Kuidas ma totaalselt põhja kukkusin?
Ma teadsin, ausõna, et miskit head pole loota. Sest esiteks sain asjast teada alles päev varem, teisipäeval. Arvasin, et Tartu suusatalve sari sai Tartu suusasprindiga läbi - aga eksisin. Seetõttu toimus eile minu esituses banaal-totaalne ehk totaalbanaalne suusatsirkus.Võtsin lihtsalt kodus nurgast uisu-Atomicud, mil Viru maratonil pruukimata määre all (seal sõitsin Margus Aderi Fischeritega). Pühendumus oli null - lähen ja teen lihtsalt kaasa, aga midagi jahtima ei hakka. Polnud ka motivatsiooni, sest Tartu suusatalve sarja koondarvestuses oli mul M35 klassis (sünd 1965-1974) kolmas koht juba kindel.
Kavas oli kolm korda kilomeetrine ring, millest arvesse läks kaks paremat katset.
Kõrvalt nähti järgmist: teravnurkses kurvis olin jäänud peaaegu seisma; mäenukkidelt ei olnud end korralikult alla tõuganud; suusad olid laskumistel ja laugetel lõikudel kehvalt libisenud. Ainus, kes midagi head moka otsast poetas, oli Karel Tammjärv, kes ütles: pikali ei kukkunud, see on peamine.
Aga mu sõit oli tõepoolest õudne. Nagu viibinuks esimest korda talvel suuskadel. Koordinatsioon puudus, mägedest ei jaksanud üles tõugata, alla sõitsin rahulikult jäljes, mitte aktiivselt töötades. Olin vist nagu mingi käkk seal rajal. Hea, et prožektoreid põlema ei pandud, muidu oleks see koomusk liiga paljudele liiga teravalt silma paistnud.
Niisiis õnnestus mul saada M35 vanuseklassis kaheksa osaleja seas seitsmes ehk eelviimane koht. Ajad olid 2.24,5 ja 2.24,4 ja 2.26,5, kokku 4.48,9. Võitis mu klassis Janek Truu, kelle koondaeg oli 4.03,2, talle järgnesid Rein Kullamaa (4.28,3), Peip Reedi (4.30,1), Kalev Vunk, Janek Vana ja Urmet Külaots. Meeste põhiklassi võitja Kristjan Oolo oli minust kokku kiirem üle minuti (3.43,6). Ta edestas isegi Tammjärve (3.49,2).
Siin ei ole midagi kommenteerida peale selle, et tulemus on täielik košmaar. Aga hooaja lõpus võib seda endale muretult lubada. Ausõna, käsi südamel, ma ei põe. Teadsin ette, et ei jõua. Palju hullem olnuks, kui selline tulemus tulnuks hooaja hakul - siis oleks küll eneseusk jäägitult kadunud.
Aga viie etapi kokkuvõttes õnnestus M35 vanuseklassis teenida (loodetavasti) auhinnaline kolmas koht. Võitja Janek Truu kogus 57, teise koha saanud Rein Kullamaa 49 ja mina 42 punkti. Eks tule siis rõõmu tunda vähemasti sellest.
******
Los Angeles, California. 11. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Karel Tammjärv Tartus Tähtvere spordipargis. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits Viru maratonil. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 17:25
kommentaare: 14
14 Kommentaarid:
Elu on nii keeruline, nagu inimene suudab seda endale ette kujutada või vormida. Ära lase pead norgu, uued väljakutsed ootavad! Mina ootan juba paljude tsiklistide kombel kevadet :-) Kuigi olen juba mõningaid tänavail ettevaatlikult põristamas näinud.
Nüüd on vist õige aeg hakata jooksujuttu ootama?
Pulleritsule küsimus - kui talvel suusatad ja suvel jooksed, siis kas suvel teed midagi spetsiaalselt kasulikku suusa jaoks ka ning talvel jooksuks? Või talvel suusatad ja suvel jooksed?
Miskises intervjuus ütles herr Alaver, et Jaak Maest on palju paremaid jooksjaid näiteks, mis sest, et ta on tipptasemel suusataja. Need alad on veidi erinevad ja kindlasti aastaringne koormus mõjub võhmale hästi, aga erinevate lihaste kasutus? Kas talvel ka vahel jooksed, selle koha pealt küsimus rohkem?
Ütled, et ei põe ja siis kirjutad sellise nutulaulu? Minuarust pole vaja iga võistlust ka ülearu tõsiselt võtta seda enam, et tegu pole ju tipp-sportlase ja tipp-võistlusega. Selles vanuses ja sellistel võistlustel peaks asi nagu ikka rohkem fun olema, mitte surmtõsine punnitamine koos emotsioonide pillerkaariga.
Skiwaffe
Ei, eelmine, ma ei võtnud seda võistlust sugugi ülearu tõsiselt, vaid lausa kergelt. Aga kui numbri selga saad, üritad ikka endast midagi välja pigistada, ja kui siis mitte midagi ei tule, siis ei aita ka see, et mõtlesid, et ahh, see polnudki ju tähtis võistlus. Ikka tahad miskitki suuta, mitte tavakonkurentidele n-ö lausa kalendriga kaotada.
Üle-eelmisele - ei, talvel ei ole jooksnud, v.a see 800 m võistlus Erki Noolega ja selleks mõned kerged trennid. Ja suvel suusasaapaid küll jalga ei pane, et minna rolleritega sõitma.
PP ei teegi ju suusatamist fun-i pärast, vaid ainult tulemuse pärast. mitte ühestki ta artiklist ei paista kriipsuvõrragi, et ta suusatamist armastaks. läheb hästi või halvasti, alati selline vingus nägu ees. kahju
teame teame
PP tahab oma treeningutega saavutada olümpiavõitja vormi. Mis on veel uhkem kui öelda pärast, et Alaveri meetodid on ajast ja arust, olümpiavõiduks on vaja lihtsalt pühendumust ning ei mingeid pulsokate ja auto/majapakettide tilulilu.
Tere Priit
See, et pika hooaja lõpus tüdimus tekib, pole mingi üllatus. Sinu puhul on, minu arvates, seda selgelt näha.
Ma ei tea kas Sa minuga nõustud või mitte - hooaja tähtsaim start Tartu Maraton õnnestus Sul täiega!
Seega võid kogu hooajaga rahule jääda.
Suur tänu Sulle, et oled suusatamist terve talve kilbil hoidnud. Usun et oma blogiga tekitasid/suurendasid nii mõnegi mehepoja motivatsiooni. Minule tegi küll rõõmu, kuidas maraton, maratonilt ma Sinule järjest lähemale hiilisin.
Et suusahooaeg rõõmsa tundega lõpetada, soovitan Sulle mõnel kevadisel päikesepaistelisel päeval suusad veel kord alla panna ja minna Nautida suusatamist, ilma igasugu plaanita, lihtsalt tunda rõõmu loodusest, ilusast ilmast lahedast tegevusest ja liikumisest.
terv
Peip
Ma olen sama meelt kui Peip, et see blogi ja ka muidugi suusapäevikud ning ilus talvine talv tõid väga palju uusi inimesi suusatamise juurde, järgmisel aastal on konkurents estoloppeti esisaja kohtadele veelgi teravam, rääkimata TM esisaja kohast.
Sisemine konkurents on alati edasi viinud ja eks minulgi oli Priiduga kõvasti kemplemist sel hooajal, mis lõppes ilusa viigiga 3:3.
Emeri
Njah, ise sain Priidu käest 3:0 selle talve kotti, aga positiivset on ka - ma pean ikka silmas seda Haanja Maratoni ühte kilomeetrit Haanja valgustatud raja ja Kurgjärve Sikamäe vahel, kui see vanas eesti koondise kombes suuskur-blogija mu ülilibedate kollaste suuskade kandu pidi vaatama.
Kui palju siis väikesele inimesele ikka õnneks vaja on? :)
Kuna järgmisel laupäeval Kekkosele minna ei saa ja ka näitlev suusataja (või oli see vastupidi) oli oma pühapäevase 15h ettevõtmise osas veel kahevahel, siis proovime pühapäeval Haanjas teha 2x40 ehk kaks maratoni, leivakotid seljas ja tempoks "tark ei torma".
Ei usu et keegi kulutaks nii palju on vaba aega tegevusele, mida ta ei armasta! Ja vaevalt on Priidu eesmärk tulla maailmameistriks.
On tõesti olnud pikk hooaeg ja aiman, milliste mõtetega Priit viimasele Suusatalve etapile läks. Võtsin ka ise sarjale punktipanevat osavõistlust „kergelt”, sest ka minul oli juba üldkokkuvõttes kindel tulemus olemas. Ja mis seal salata, ka jõuvarud olid otsas. Pärast Tartu maratoni on olnud juba päris tühi tunne (nädal enne TM sõitsin 76km Prantsusmaal). 3 viimast Estoloppeti maratoni on olnud ikka väga rasked. Ja kuigi see võib näole tuua vingus ilme, siis sellele vaatamata ei suusatanud ma vastumeelselt vaid ikka sellepärast, et armastan seda ala ja pärast võistlust eneseületusest head meelt tunda.
Niiet jah... olen veendunud, et ka Priidule meeldib suusatamine (eksju?). Ja tore, et ta suusatamisest kirjutab, kuigi kõigega ei saa alati nõus olla. Kindlasti on see blogi ja artiklid lehes aidanud seda ala veelgi populariseerida:)
Liis
Täiesti nõus!
Ei saa ju ka ise trenni minemata jätta, kui PP jälle oma treeningutest kirjutab...isu tuleb peale kohe :)
PP võib küll oma suusahooaja edukaks lugeda. Tartu maraton oli igal juhul õnnestumine (eriti arvestades, kui tihe oli konkurents).
Varsti saab siis jooksumaratonil võimeid proovida.
Edu!
Andreas
Aitäh kõigile, kes ei pidanud siin paljuks paar hea sõna öelda!
Kokkuvõttes jäi siiski see üksainumas ideaalne sõit tegemata. Selline sõit, mis jätnuks lõpuni positiivse tunde. Tartu maratoni 155. koht võib küll paljude arvates olla hea, aga see ei ole ikkagi esisaja koht. Ei ole esisaja lähedalgi mitte. Ja Estoloppetid läksid muudkui allamäge, alustasin vist 65. kohaga ja lõpetasin esisajast väljakukkumisega. Kordagi ei jõudnud esimese 50 piirile. Ise lootsin vargsi, et ehk õnnestub mõnel Estoloppeti sõidul ikka 40.-50. koha vahele saada. See olnuks tulemus, millega võinuks rahule jääda. Aga konkurendid on kõvemad, mis teha.
Ja Emeriga jäi seis 3:3 viiki ainult seepärast, et Tamsalus oli tal algul mingi tehnika- või hilinemisprobleem, Haanjas otsustas ta lihtsalt matkata ja TMil startis vist liiga tagant. Nii et ausas ja vahetus võistluses kaotasin talle kõik stardid. Selline on tegelik reaalsus.
seis 3:3 , loetakse tulemusi või mitte et otsustas matkata või mis iganes. 3-3 on fakt. oleksid ei maksa. tulemus maksab.
Postita kommentaar
<< Esileht