Pullerits: Kuidas Art Soonets tõstis mind medalile?
Lihtsalt kõhuli heites tundus asi lihtsamast lihtsam. Sättisin Haanja spordibaasis püssi palge ja kõmmutasin kõik viis märki järjest maha. Siis proovisin veel. Jälle kukkusid kõik viis maha. Mis siis, et sadas tihedat lörtsist lund.Aasta tagasi tekitasin Haanjas laskesuusatamise teatevõistlusel tarbetut furoori, mis andis põhjust alusetuks legendiks. Veel nüüdki meenutatakse, kuidas ma olla padrunid valet pidi salve pannud, mistõttu püss oli kinni kiilunud ning ma koos Kalju Ojastega 11 või 12 meeskonna konkurentsis eelviimaseks jäänud. Üksnes Art Soonets ja Ivar Tupp alias dr Holden jäid meist tahapoole, kuid seda seepärast, et nad sõitsid kaitseväe vanade "tünnilaudadega".
See legend on tõesti vaid legend, sest mina neid padruneid küll salve ei pannud. Ja Ojaste püss, nagu ta hiljem tunnistas, polnud ka just parimate seast. Nii et minust täiesti sõltumatud tehnilised üksikasjad vedasid meid alt. Kui mul millegipärast piinlikkust oli tunda, siis sellepärast, et Veikko Täär lendas peagi pärast stardipauku, mille järel juhtima läksin, minust mööda kui vanast elektripostist. Ma polnud nii lennukat suusatamist oma elus veel kordagi näinud!
Tegelikult ei olnud mul möödunud reedel üldse kavas võistlema minna (ma ei hakka põhjust siin taas kordama, kõik nagunii teavad). Andsin juba nädala algul võistluse "Viiendi Välgu otsingud Vancouverisse" peakorrald
ajale Margus Aderile teada, et minust pole isiklikel põhjustel asja. Kuid võistluspäeva pärastlõunal hakkas südametunnistus piinama, et kuidas ma oma selle talve treenerit alt vean, misjärel leppisin Art Soonetsiga (kes siin loodetavasti tutvustamist ei vaja) kokku, et käime ikka Haanjas võistlustel ära, aga tingimusel, et moodustame ühe võistkonna.Soonets saatis mind avavahetust sõitma. Võtsin kohe juhtohjad enda kätte, ehkki libisemine oli kõigil märjal lumel nätske, mul oli veel all Tallinna maratoni kulunud määre. Aga lasketiirus näidati mulle jälle koht kätte.
Ehkki olin sõitnud vaevalt poolekilomeetrist avavahetust (laiem kaar ümber trahviringiala, seejärel kohtunike maja tagant läbi, kergest mäenõksust üles-alla ja siis pööre tagasi lasketiiru) jõudu tagasi hoides, ei tahtnud püss kuidagi käes püsida. Küünarnukid ei leidnud toetuspinnast, kehaasend oli vale nurga all, nii et kiskus püssi paremale, ja lõpuks oli pulss nii kõrgel, et ükski must plönn märklaua peal ei püsinud kuidagi sihikul. Teised kõrvalt juba ammu kõmmutasid, kui ma ennast ikka veel paika sättisin. Kui kaua ma märke ka taga ei ajanud, läksid esimesed kolm lasku kõik tuimalt mööd
a. Selleks ajaks olid paremad juba tiirust lahkunud. Neljas märk tuli puhtjuhuslikult maha. Viies lask läks jälle ei tea kuhu. Niisiis - neli trahviringi.Ja need polnud nagu mullu 20-meetrised ringid, vaid ikka võistlusmääruste järgsed ringid. Õnneks nägin seal veel paari tiirutajat, mis andis lootust, et ehk ma päris viimane ka pole. Igatahes kui teatevahetuse Soonetsile üle andsin, silmasin veel mõnda meest oma sõidujärjekorda ootamas. Sellegipoolest mõtlesin ahastavalt ja masendunult: no mida asja ma siia võistlustele küll otsisin ja jätsin naise kallist koera leinates üksinda koju, kui kõik märgid üles jäävad ja taas tuleb leppida mõne viimase kohaga. Olin enda peale hirmus pahane.
Soonets tegi palju paremat tööd. Tal jäi üles kaks märki. Ise kavandasin sellal oma teise vahetuse lasketiirutaktikat. Loogika näis selline: kui kulutan sihtimisele nagunii palju aega ja ikka jäävad märgid üles, on mõttekas panustada kiirele sõidule, anda tiirus umbluu kiirtuld, teha oma viis trahviringi ära üritada niiviisi lootusetuna paistva laskmise pealt aega võita.
Hakkasingi siis kiirtuld andma, ehkki mitte päris suvalises suunas, vaid ikka märklaua poole. Esimene lask läks mööda. Teine lask
kõmaki! kohe järele - tohoh, märk tuli maha. Hetke pärast kolmas lask - ennäe imet, jälle tuli märk maha. See süstis lootust, et äkki tasub viimaseid märke ikka pingsamalt sihtida, et needki alla saada. Kuid see oli nähtavasti viga: suurem keskendumine ei andnud tulemust. Tuli teha kolm trahviringi. Aga vähemalt sain tiirust kiirelt tulema.Siiski suutsin veel ühe lolluse korda saada. Trahviringidelt maha tulles kaotasin kepi. (Ei hakanud pärast tiiru sidemeid kätte sättima.) Mõtlesin küll korraks, et jätan selle sinnapaika ja läbin viimased sada meetrit ühe kepiga, aga kuna metsa serva all valitses pimedus, otsustasin ikka tagasi pöörata, et kepp üles korjata - ja see veel kord maha pillata, et taas kummardada -, sest muidu äkki sõidab mõni tagant tulija selle pooleks.
Suureks üllatuseks rääkis Ader, võistluste teadustaja, oma entusiastlikus stiilis, et mul ja Soonetsil on lootust pronksmedalile tõusta. See kõlas uskumatuna, sest minu arust jõudsid kak
s esimest võistkonda juba finišisse, kui Soonets alles tiiru tuli. Nüüd, järelikult, olenes kõik tema laskmisest.Ja kujutage ette, Soonets lasi kõik viis märki maha. Kui ta tiirust rajale läks, tuli kolmandal kohal sõitnud Võru valla esindaja Georg Ruuda (või sõitis neil viimast vahetust Võrumaa mees Silver Tulik, täpselt ei mäleta) oma ainsalt trahviringilt. Kohtunike maja taha laskudes oli Soonets temast veel maas, kuid tõusule minnes juba ees.
Ja ette ta jäigi. Nii tuligi üllatuslikult, tänu Soonetsi heale laskmisele, lootusetust olukorrast kolmas koht. Boonuseks see, et Priit Naruski meeskond jäi meist tahapoole. Tulemused näitavad selgelt, et otsustavaks sai lasketäpsus.
1. Juri Gotmans (Haanja vald) ja Tiit Toots (Rõuge vald) 0-1 ja 0-0
2. Aivar Nigol (Võru) ja Veikko Täär (näitleja) 0-0 ja 1-1
3. Priit Pullerits (Postimees) ja Art Soonets (Scanpix) 4-3 ja 2-0
4. Georg Ruuda (Võru vald) ja Silver Tulik (Võrumaa) 3-1 ja 1-1
5. Andres Olesk (Valga Puu) ja Priit Narusk (suusataja) 4-1 ja 2-1
6. Janar Tammjärv (Barrus) ja Jaak Kokka (Selista Ehitus) 5-5 ja 3-3
7. Karl Tarrend ja Martin Roots (mõl. Tootmisbaas) 5-4 ja 1-1
8. Andres Anzov ja Peep Anzov (mõl. Bestorkate Tartu) 4-1 ja ?-?
9. Mihkel Ojamets ja Andrus Hallimäe (mõl. Ruukki) 5-4 ja 4-2
Võitjapaarile lubas Ader auhinnaks pääsme Iževski Vintovka võistlusele detsembris 2009. Vancouveri olümpia väljareklaamitud viienda lüli kohta ei ole paraku olnud kuulda kippu ega kõppu.
******
Hidden Valley Campground, Joshua Tree National Park, California. 9. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Naiste teatesõidu esimene vahetus lasketiirus laskesuusatamise MMil Koreas. Foto autor: AFP / Scanpix
Foto 2: Venelanna Olga Zaitseva valmistub laskmiseks MMil Koreas. Foto autor: AP / Scanpix
Foto 3: Rootslanna Anna Carin Olofsson Zidek valmistumas laskmiseks MMil Koreas. Püssil tema poja Liami pilt. Foto autor: Fredrik Sandberg, Scanpix
Foto 4: Norralanna Tora Berger andmas laskesuusatamise MMil lamadestiirus tuld. Foto autor: Reuters / Scanpix
Foto 5: Norrakas Ole Einar Björndalen tuiskab laskesuusatamise MMil tiirust minema. Foto autor: Reuters / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:04
kommentaare: 26
26 Kommentaarid:
Eelmise postituse lõpust leidsin dr Holdeni remargi, et Ansipi nr 999 tegemist oli näha ka Viru maratonil. See on oluline teema, mistõttu otsustasin selle ka siia tõsta, sest eelmise kommentaariumi lõpus ei pruugi huvilised seda märgata.
Tõsi, niipea kui Viru maratonil esimese ja teise stardigrupi vahelt eemaldati lint, hakkasid mitu meest teistest stardigrupist kohe esimese grupi tagumiste ridade vahelt läbi ettepoole trügima. Muidugi oleks pidanud neid valjul häälel korrale kutsuma ja kindlasti oleks aidanud, kui oleksin öelnud, et panen nende nimed siia blogisse numbri järgi kirja, aga ma ei olnud Viru maratonil seesuguses emotsionaalses konditsioonis, et hakata selliste asjade pärast maid jagama. Ma läksin seda sõitu rahulikult võtma, mitte kaklema.
Aga ettepanek: hoiame Haanja maratonil korda, ärme seesuguseid trügijaid läbi lase, jätame nende numbrid meelde ja avame siin trügijate musta nimekirja. Mis arvate?
tere-tore suusapolitsei.
kindlasti oleks aidanud, kui oleksin öelnud, et panen nende nimed siia blogisse numbri järgi kirja.
jaa-jaa kõik kardavad sind. ise ei julgend anzipile helistadagi pärast toda tm jama.
Ma olen koguaeg arvanud, et need 'trügijad' on lihtsalt kõvemad suusatajad ning lihtsalt liig hilja reganud end.
Minu jaoks on nad alati sobi tegijad. Selline inimene kindlasti 'lõikab' ka rajal. Ei saa mina aru, miks nad üldse stardivad. Ju nad ise teavad. Ja kuna neid on õnneks vähe, siis ma ei näe põhjust päris nõiajahti neile pidada, aga kena oleks küll, kui korraldajad hakkaks neid oma juhendites väljahõigatud karistusega ka disklaffima. Praegu on see ikka rohkem sõnadest koosnev lause juhendis.
Mulle omale kahjuks ei jää sõidulõpuks need numbrid nii täpselt alati meelde. Aga Tallinna Maratonil startis 415 kohe kindlasti 200ste grupi esireast. Ja lõpuaega vaadates ... miks ka mitte. Eksole.
Keegi osalejatest ei hakka ju esitama kaebust oma raha eest peale sõitu korraldajale, sest sageli on tõestada selliseid asju väga raske ning lahmimisel puudub point.
Ja valesse stardikoridoridori end paika sättinud rahvasportlasele on kuidagi nagu piinlik hakata moraali lugema. Just. No mul on piinlik kuidagi. Ma ei tea isegi miks.
Jee-jee. Kidra sa oled nii lahe.
Trügimisest juba räägitud, kuid mis te arvate järgmisest käitumisest (räägin enda käitumisest) - Olen keskmine harrastaja. TM'l kuskil 1000-1500 vahel. Haanja Maratonil mõned aastad tagasi: olin vana, üpris kehva suusaga rajal ja pidamist polnud üldse, tõsiselt. Polnud ka sellist treenitust, et HM paaristõugetega läbi sõita:) Terve distantsi vältel oli minu seljataga ainult ca 150 inimest. Seega sõitsin suht viimaste seas. Pool distantsi läbitud, hakkasin kõikidel tõusudel uisku sõitma, sest muud moodi ma ennast neist mägedest ülesse vedada lihtsalt ei suutnud. Samal ajal sõitis mul paar kilomeetrit sabas keegi kodanik ja noomis pidevalt, et miks ma uisku sõidan. Alguses võtsin naljaga, et las noomib, kuid ei lõppenudki see hädaldamine ära. Tema sama klassi mees ja kiiremini ka ei suutnud liikuda, kuid hädaldamises oli meister. Lõpuks saatsin ta tõsiselt pikalt ja jäin seisma, et kodanik saaks mööda minna. Kas on mõtet norida tagaotsa harrastajaga, kui ta lihtsalt ei jõu neist tõusudest üles sõita ja ta liiatigi rada ei lõhu, vaid läheb oma olematu uisusammuga mööda ääri ülesse???
Minu arvamus: kui võistlus on välja kuulutatud klassikas, peab ikka sõitma ka klassikas. Sest oleks ju saanud klassikasammus kääri üles astuda. Protokoll koostatakse ka ikka sellest lähtudes ja seda eeldades, et kõik kasutasid reeglitega sätestatud tehnikat.
Mina saan tollest teie taga protestinud mehest aru. Ilmselt oli temalgi raske ja see ei olnud aus, et te kasutasite ilmselgelt kergemat ja mugavamat edasiliikumisviisi. Te võisite küll olla viimaste hulgas, aga võib-olla sellest olenemata tema ja teised tolle mehe taga siiski võistlesid teie vastu? Püüdsid mööda saada, aga ei saanud, sest te kasutasite reeglitega vastuollu minevat eelist?
Mul oli kaks aastat tagasi Haanjas samasugune olukord. Absoluutselt ei pidanud, isegi kõige laugemast mäest, ausõna, ei saanud üles sõita - tuli kasutada kas paaristõuget või joosta sisuliselt poolsiledal maal kääri. Mida ma ka tegin. Kirusin, aga tegin. Ei tulnud pähe uisku sõita, kuigi ka mina ei sõitnud esimestele kohtadele, vaid esisaja lõpus.
Mu resümee: kui kasutasite nii palju uisku, siis oleks võinud enne finišit kõrvale keerata, et tulemus kirja poleks läinud. Oleksite maratonielamuse ja -kogemuse ikkagi kätte saanud, aga protokolli sel moel saavutatud tulemus siiski kandmist ei vääri.
Lugedes seda 11:39 kommentaari. Sellele võiks vastata lühidalt, et kui sa ikka üldse võistlusel nõutud suusatehnikas sõita ei jaksa, siis miksa üldse lähed starti ? Sama hästi võiksid rahulikult ise metsavahel läbisegi uisku ja klassikat sõita.
11.39 autor: Olen kahe viimase kommentaariga täiesti nõus. Ma ei vabandagi ennast - kui on reeglid ette nähtud, siis tuleb neid täita, kuid mina ei hakkaks küll vaevama ennast 10 min. tänitamisega, kui mõni harrastaja-tagaotsamees minu ees rasketel tõusudel kergemat teed läheb. Las ta kasutab oma algelist uisusammu. Kas on mõtet tema kallal tänitada 10 min. ja sellega ennast koormata..........
11.39 autor: muideks samal maratonil võttis mul üks tuttav suusad jalast enne kõige rängemat tõusu (mis on peale Vaskna järve) ja kõndis sealt ülesse. Seda saab ka tegelikult nimetada määruste rikkumiseks, kuna temaga samas tempos liikuvad mehed, kel suusad jalas, libisesid sealt tõusust kolinaga alla tagasi. Kas tõesti siis mõnda isikut häirib, et viimaste seas liikuvad mehed patustavad natukene reeglite vastu?......
Ei tea jah, kuidas on kujunenud selline suhtumine, et maratonide lõpuosas sõitjatele kehtiksid nagu teised reeglid ja ka võimalused. Kindlasti järgitakse vähem stiilinõuet, sest justkui ei võistelda, mis on igati taunitav. Kuid samas on minu jaoks täiesti absurdne see, et lõpus tulijatele ei jagu enam toitlustuspunktides süüa-juua, rääkimata sellest, et supp on otsas ja TM said ka medalid otsa...nägin paari õnnetut välismaalast. Korraldajad peaksid panema ikka sellised ajapiirangud, millega nad suudaks ka kõik rajalolijad ära teenindada. Nt on minu meelest täiesti lubamatu, et kui viimased ajalimiidis lõpetajad saabuvad, siis korraldajad juba võtavad finishikangaid jms maha. Jah, ma saan aru, ka nemad tahavad koju minna, aga äkki see üks päev aastas peaks ikkagi vastu!? Ma ei tahaks kõike rahale taandada, aga ka seda peab lisama, et kui keegi on teenuse eest maksnud, siis peaks ta seda ka saama. Et vältida võimalikke isiklikke kommentaare, siis - ei, ma ei räägi iseendast:)Aga need asjaolud kindlasti kujundavad seda meeleolu ja suhtumist, mis tagapool sõitjate seas valitsevad.
Aga ärge teie selle pärast muretsege, mis teised endaga teevad, nagu too 10-minutiline tänitustiraadi pidaja. See võis ju teil tüütu kuulata olla, aga lõppeks on meil sõnavabadus ja ega ta päris ilmaaegu ka sõna võtnud ju. Arvan, et kui oleksite talle öelnud, et te tõesti ei saa teisiti, muidu kuidagi ei oska ja ei suuda, ja oleksite ta ilusasti kohe mööda lasknud - ma arvan, et ta oleks siis rahunenud. Probleemid, sh pahandused ja kibestumised jms tekivadki sellest, kui inimesed omavahel ei suhtle.
Ansipi tegemine muutub aina populaarsemaks, kuna seda teemat hoitakse üleval ja siit saavad ka need teda, kes selle peale ei ole ise tulnud.
Ja on tõesti piinlik moraali lugeda ja enne tähtsat starti, nagu Kidra juba mainis. Aga kui korrale kutsumist ei toimu, siis varsti võib vaid imetleda kui paremalt ja vasakult minnakse hordidega mööda, sest see on ju lubatud ja pealegi keegi ei pahanda sellise teguviisi üle.
Dr Holden kutsub!
Tule koos minuga Tallinnast Haanja Suusamaratonile.
Ärasõit laupäeval kell 11.00 Tallinnast, tagasijõudmine Tallinna pühapäeval ca 19.00.
Paketis õhtu-ja hommikusöök, saun, majutus, võimalus suuski määrida.
Täpsem info www.haanjamatkad.ee uudiste all.
Saadaval veel kolm kohta!
Kas Dr seal Holdeni ees tähendab tegelikku kraadi või suvalist tähekombinatsiooni?
See dr on pikk jutt! Tegelikult pole ju kraadist haisugi, aga kuna mõni suvaline plaadikeerutaja nimetab ennast DJ-ks, siis on ka mind vahel dr-iks kutsutud. Esimesena ütles selle fraasi välja Haanja100 kommentaator Riho Järvelainen ja seda seetõttu, et Haanja100 slogan oli ja on "Ainult hulludele", ehk siis igal sügisel saavad velomotoorse rahutuse all kannatajad oma hädadele leevendust Haanjamail sadat kilomeetrit rattal läbides.
Ise pole ma endale seda tiitlit võtnud, aga miskipärast on ka siinne blogipidaja seda kasutama hakanud.
Vabandust!
Ei ole vaja vabandada, ega ma vingumiseks küsinud ja seda kasutada keela, lihtsalt huvi pärast tahtsin teada.
Selle viimase otsa ja tema reeglitega tuleb mul üks oma lugu meelde.
3 aastat tagasi oli mu noorem tütar parasjagu 3 aastane. Tahtis kah kangesti Haanja Maratoni lastesõidule tulla. Sobiv päev (kus veel mütsi kah jagati) oli kahjuks ainult see kus tuli see 3km- rada läbida. Noh, alumist vanusepiirangut ju polnud! Ja vapralt läbiski- uhkusest ei lasnud isal tõmmata-lükata nagu muud pisipõnnid. Kõik läks meil hästi ainult , et lõppu jõudes selgus, et finish oli juba kokku korjatud - no meil läks tunnikene ära. Ja mütsi ostis talle õnneks isa ise- siiamaani on tähtis auhind.
Resümee? Vaatamata konkurentsitult viimane olemisele (suured suusatrenni lapsed panid raja läbi vist ca 7 minutiga) kasvatas see lapses ilmselget tahtejõudu, ausust ja spordiusku. Nüüd käib juba 3-ndat aastat trennis ja nädala treeningtundide arv läheneb Pulleritsu omadele. Ja Tartu lastemaratonid lükkab paaristõuget läbi nagu Veerpalu (kuigi keegi pole talle suusatamist sisuliselt õpetanud).
Ka viimane peab reeglitest kinni! Kes korra end haletsema kukub ei sel pole mõtet oma raha eest maratone sõitma tulla.
Mul PP-le üks küsimus. Nimelt Sa ütlesid, et Sul oli kulunud Tallinna maratoni määre all. Viimane maraton oli justkui Viru maraton, milleks Sinu Atomicud Soonetsi poolt ette valmistati. Ja neid Sa Virus ei kasutanudki. Seega äkki selgitad veidi :)
eelmisele
ilmselt Te pole Pulleka kirjutamistavadega kursis. nimelt peab igas loos olema vähemelt üks räige faktiviga.
Kahele viimasele: üks ei loe täpselt ja teine kukub ebatäpse lugeja info peale kohe tänitama.
Laskesuusavõistlus toimus reedel. Mul oli seal Atomicel Tallinna, mitte Viru maratoni määre all, sest Viru maraton toimus ju alles pühapäeval.
Soonets ei ole kunagi mu suuski määrinud. Jätsin Atomicud pärast laskesuusavõistlust Margus Aderile, kes need Viru maratoniks ära määris ja mulle starti läkitas.
08:37 lihtsalt luges hooletult ja esitas küsimuse, aga 09:47 hakkas kohe parastama. Nüüd tahan näha, kas tal on julgust tulla ja siin OMA NIME ALL ülekohtuse süüdistuse pärast vabandust paluda. Garanteerin, et võtan selle vastu, aga ma tahan näha julgust, tahan näha ükski kord kodanikujulgust nende poolt, kes anonüümsena on nii kuradi kõvad mehed, aga tegelikult kardavad enda nime ja nägu nagu vanakurat välku.
PP-le
Blogi seadetes on olemas selline võimalus, et saab reguleerida kellel on lubatud kommenteerida.
"Who Can Comment?"
Kahjuks harvendab see tõsiselt kirjutajate ridu ja arvatavasti ei leidu eriti palju ka neid mehi, kes viitsiksid nö võlts või liba kontosid teha. Üksikuid usinaid ei maksaks muidugi kunagi alahinnata!
Muidu on hea lugeda, et leitakse isegi tee nii kugele Eesti nurka kui seda on Haanja.
Vaatasin siin Estoloppeti punkte ning tegin väikseid kalulatsioone mis viisid järelduseni: Kas võib olla nii, et Haanja maratonilt on Estoloppeti sarjas kõige keerulisem häid punkte saada?
1. TM eest antakse nö toppelt punkte (võibolla va Estiloppeti maratonide esimesel 20 mehel)
2. Kõige rohkem osalejaid
2.1 Sealjuures ka tugevaid osalejaid, sest paljudel on tippudel on võistlushooaeg mujal läbi saamas ... olulisemad võistlused ära olnud ja nüüd võib maratone sõita
2.2 Võrukate rohke osavõtt, kes muidu ei sõida (muidugi eks see ole ka teistes piirkondades aravatavasti nii ja ei tundu just kõige veenvama argumendina, kuid kohe kargas pähe Raul Olle ja Võru ning Haanja SUKL omad. Kuigi Olle sõitis vist ka TM-i).
3. Kena kevadine ilm, millega on keerukas määrida ja muidugi paljudele pikk ja "kurnav" sõit Lõuna-Eestisse. Kuigi lõunast Mõõdakule on samuti pikk tee, siis eenamus sõitjatest vist kippub Põhja-Eesti kanti jääma)
Mis ilma ja libisemisoludesse puutub siis mul on tunne, et ka viimane pole suurem asi argument, sest olud on ju kõigil enam-vähem võrdsed.
08:37 omanik
Jah PP, lugesin valesti, millegipärast eeldasin, et järjest täidad oma blogi.
Siiski nii kõva suusamehe kohta natuke imalik, et suusad hooldamata olid. Ma peale sõitu kohe ikka harjan vana olluse alt ära ja panen uue paraka alla
Oh, jah, 08:37, mul on suusatamises veel palju arenguruumi. Aga ei saa ju selle hobi pärast lolliks minna, niigi on see suusaharrastus juba ebainimlikult liigsuured proportsioonid võtnud mu elus. Teisalt, jällegi, kui teeks kõik ligi sajaprotsendiliselt nii, nagu õige ja vajalik on, siis kas konkurente ei jääks senisest veelgi vähemaks?
Konkurente ei jää vähemaks, konkurendid muutuvad lihtsalt kannatlikumaks ja ootavad oma hetke.
Pullerits näib mehena, kelle motoks on - käitu minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Kui tema mingis oma artiklis (või veel hullem, mõnes raamatus) teeb kellelegi ülekohut, siis pole vabandusi küll märganud. Aga oma blogis nõuab patukahetsust, kus seda vaja poleks.
Faktivigadest. Esimese kummastava väite avastamiseks ei pea lugema pealkirjast kaugemale. Kas tõesti jagati hr. Aderi show-võistlusel medaleid? Tegemist on mõne Postimehe noorreporteri tasemel väljendiga, kus kõiki kolme hulka jõudnuid tembeldatakse kohe medalistideks (viimasena meenub Padarile medali keale riputamine MK võistlusel).
Anonüümsusest. Antud blogi peremees on ise sätestanud mängureeglid, kus lubatakse sisestada ka ilma nimeta kommentaare. Milleks siis tagantjärele probleemi tekitada? Identifitseerimiseks piisab vahel IP-aadressist, seda saad kasutada ka minu puhul.
Arrivederci!
longchamp handbags
nike running shoes
coach outlet
michael kors outlet
burberry outlet
tory burch outlet
ralph lauren outlet
canada goose uk
nike outlet
true religion outlet
201711.9wengdongdong
Postita kommentaar
<< Esileht