Pullerits: Mida Viru maratonil peale hakata?

Pühapäeval, kui ma ikka üldse Viru maratonile välja tulen, ei hakka ma mingit lahingut küll korraldama. Ei ole selleks mingit jaksu ega motivatsiooni. Eks eelmine postitus seleta, miks. Aga mõnikord võib asja ka rahulikult võtta, eks ju?

Vahepeal on energiavarud hirmsal kombel kokku kuivanud. Mis parata, elu teeb oma korrektiive. Näiteks püksid, mis nädala teisel poolel tööle minnes jalga tõmbasin, istusid üllatavalt lõdvalt ümber keskkoha. Vaata, et kukuvad lausa maha. Nii hull asi siiski ei olnud nagu pärast Salt Lake City taliolümpiat, kus sain külge mingi kurnava viiruse, nii et ühe päeva lamasin lausa voodis ja olin seejärel mitu päeva põdur ja nõrk. Kui Eestisse tagasi jõudsin, kukkusid püksid küll lausa rebadele.

Sellises seisus võib end ainult auku sõita. Seda enam, et tänavu tuleb Viru maratoni ränke tõuse võtta küll mitte kolm korda nagu mullu, aga ka mitte korra, nagu varasematel võistlustel. Neid tuleb võtta kaks korda, esmalt 25- ja seejärel 17-kilomeetrise ringi lõpus. Tõsi, üks karm tõus on peakorraldaja Anu Kilki kinnitusel välja jäetud.

Kilki kinnitas, et rajad on korralikud. Eile tuli lumesegust sadu, täna on püsinud ses osas vaikus, temperatuur seisab nulli lähedal. Aga lund on palju, lisas Kilki, ja rajad on valmis. Rajameistri sõnul olla need korralikult kinni pressitud. Kõige alumine kiht on jääs, aga sellele on piisavalt lund peale tulnud, nii et kui nüüd järelejäänud kahe päevaga peaks külma tulema, võiks oodata mõnusat rada.

Saan aru, et uisutehnika, milles Viru maraton tuleb läbida, pole mul suurem asi. Õigupoolest valitseb mul selle tehnika asjus segadus. Soovitusi on jagatud nii- ja naasuguseid, mille peale Margus Ader lõpuks kostis, et ega uisus olegi teab mis ühtseid kindlaid reegeleid, et eks seda sõida igaüks nii, nagu talle paremini sobib. Võrdlesin siis oma liigutusi ässadega, nagu Johan Kjoelstad ja Axel Teichmann (vt pildid), aga teab mis suuri erinevusi ei leidnudki, kui jätta arvestamata see, et minu pilt on tehtud maratonil, kus väsimus (vt nägu!) nagunii tehnikat lammutab, aga Kjoelstadi ja Teichmanni fotod pärinevad kiirusvõistluselt. Oskab keegi nõu anda, mida ma valesti teen ja kust asja sättida võiksin? Oleks äkki sellegi võrra Viru maratonil lihtsam.

Olgu teil kõigil Viru maratonil jalg kerge ja tunne lennukas. Ja andke siis mulle ka üks sõbralik ja ergutav laks, kui mööda tuiskate.
******Hidden Valley, Joshua Tree National Park, California. 10. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Priit Pulleritsu uisutehnikanäide Tallinna maratonil. Foto autor: Kaarel Zilmer
Foto 2: Norra sprinteri Johan Kjoelstadi uisutehnikanäide Libereci MMi eelsõidus. Foto autor: AP / Scanpix
Foto 3: Sakslase Axel Teichmanni uisutehnikanäide Tour de Ski proloogil. Foto autor: AFP / Scanpix