reede, veebruar 13, 2009

Pullerits: Milles paljud maratonisõitjad mulle alla jäävad?

Juhtusin mõni aeg tagasi treeningu ajal seisatama koos endise laskesuusataja Margus Aderiga Tähtvere spordipargi sprindiringi künka otsas, kust ümberkaudetel radadel kulgev tegevus hästi silma paistab. Ja mida me seal nägime?

Aderi kogenud silm nägi, kuidas inimesed rajal piinlevad. «Näe,» ütles ta ühele harkisjalgsele mehele osutades. «Ta ei püsi püstigi, kukub kohe pikali. Kepid ju lausa segavad teda.»

Kui vaid enamik inimesi end kõrvalt näeks, küllap nad imestaks isegi, kui õudsal moel nad sportides liiguvad. Eriti sellisel tehnilisel alal nagu suusatamine.

Aga inimeste õnneks – pigem küll õnnetuseks – ei näe nad seda kohutavat vaatepilti kõrvalt. Ja jätkavad ajuvaba rabelemist, muutes liikumise kui tervise pandi enesepiinamiseks, kus naudingut asendab kurnav kannatus.

Lühidalt: selleks, et sportimisest mõnu tunda, rääkimata sportlikust arenemisest, tasub nõu küsida asjatundjailt või palgata suisa treener. Päris ilma ei saa. «Minu arvates on iga erialase töö jaoks oma spetsialist, eriti, kui tahad head ja korralikku töötulemust saada,» lausub jooksutreener Meelis Minn, kes üle-eemisel suvel juhendas mu jooksutreeninguid ja on väärt nõu jaganud paljudele töö kõrvalt sporti harrastavaiile tuntud inimestele. «Huvitav, et muudel elualadel ei teki sellist küsimust, et tean ja teen kõik ise.»

Ometi tikuvad paljud spordihuvilised mõtlema, et arengu tagab nn viimase-peal-varustus, mille nimel pole ükski kulutatud kroon liiast. Kokku hoitakse hoopis pädeva nõuandja arvelt, lähtudes motost, et sportimine – see on ju imelihtne. Ent unustatakse, et inimene on neetult keeruline organism, mille arendamine nõuab professionaalset oskusteavet.

Igale sportima asujale on juhendajat vaja ennekõike seetõttu, et nad suurest püüdmisest endale liiga ei teeks. «See kehtib eriti nende kohta,» hoiatab Eesti tippjooksjaid Pavel Loskutovi ja Tiidrek Nurmet nõustav Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg, «kel viimane sportlik kogemus pärineb koolipõlvest, mil tervist oli maa ja ilm. Arvatakse, et mida tugevamini ja kauem harjutada, seda rohkem arenetakse. Aga 40-aastase tervis on [noorega võrreldes] hoopis teine.»

Ent miks palgata treener, kui treeningnõu internetist ka tasuta? Need treeningplaanid, kus lubatakse igaühest teha nelja nädalaga maratonijooksja, on ohtlikult lihtsustatud, manitseb Urmo Raiend, peamiselt pikamaajooksjaid koondava Stamina spordiklubi juhataja. Neid plaane kasutades keerataksegi tervis tuksi, nendib ta ning tuletab meelde vastupidavusalade ühe põhitõe: tark ei torma.

Tartu Suusaklubi treener Jaak Teppan on Taaralinna suusaradadel näinud aastaid, kuidas tavainimesed harjutavad täiesti valesti. Esiteks treenitakse liiga intensiivselt ja teiseks liiga lühiajaliselt, kui kasulikum oleks harjutada hoopis rahulikumalt ja pikemalt.

Selleks, et lihtkodanikke õigele rajale juhtida, lõi Teppan ülemöödunud talve eel neile treeninggrupi. Mullu lisandus sellele teinegi. Kokku käib nüüd tema näpunäidete järgi nädalas kaks korda harjutamas üle poolesaja suusahullu (just nii nad ennast kutsuvad). Kuna suusatamine on tehniline ala, pühendab Teppan ühistrennides suure aja osavuse ja tehnika lihvimisele ning koostab lisaks ühisplaanile innukamatele harjutajatele ka eraplaane.

Treeneri käe all ja professionaalse plaani järgi harjutamine tagavad süsteemsuse, ilma milleta pole erilist arengut loota. «Tulemuslik treening algab õigest mõtlemisest,» märgib Minn. «Treener peab kõigepealt õpetama sportlase-harrastaja kaasa ja järele mõtlema. Ta aitab harjutajal kergemalt ja vigadeta läbida treeningprotsessi ning jõuda püstitatud eesmärkideni. Hea treener on universaal – ta motiveerib, toetab, analüüsib ja näeb tervikut ning oskab seda kõike ka tavaeluga siduda ja tasakaalus hoida.»

Tagatipuks mõjub juhendaja olemasolu distsiplineerivalt, tõdeb olümpiavõitja Erki Nool, kes ise oma sportlaskarjääri lõpuaastail treenerit nii väga enam ei vajanudki. Sellepärast, et suutis raskematelgi harjutuskordadel valuläve ületada ilma, et keegi takka piitsutaks. Aga harrastajale, kel võib sageli tekkida viitsimatusest, mugavusest või tüdimusest tahtmine püss põõsasse visata, kulub Noole väitel hirmsasti ära, et keegi nõrkushetkil tagant utsitaks.

Lõppeks on oluline, et treeneri nõuanded ei tuleks kaugjuhtimise teel – telefonitsi või meilitsi –, vaid otse harjutaja kõrvalt, lausub Margus Ader, minu tänavuse talve suusanõustaja. Vastasel korral ei õpi juhendaja hoolealust tundma ega teki teineteisemõistmist. «Treeneri kõige tähtsam ülesanne on olla treeningul kaasas,» väidab ta. «Ma pean teadma, kes õpilane on ja mida ta teeb. Muidu võib ta treenida ennast haigeks.»

Tõsi, Aderi sõnad lähevad meie koostöös üksjagu lahku tegudest, mistõttu ta ei olegi endale ametlikult juhendatavaid võtnud. Mind nõustab ta hobi korras oma muude asjaajamiste kõrvalt. Aga need korrad, kui olen tema silma all trenni teinud, on toonud silmanähtavat kasu.
Ja mis kõige tähtsam, ehkki see kõlab lihtlabaselt: ta on teinud mulle selgeks, et tark ei torma.

Aga kust leida juhendaja?

Sel talvel pole möödunud nädalatki, kui keegi ei pöörduks Aderi poole palvega saada treeningnõu. Sama tihti, vähemalt korra nädalas, saab mõne e-kirja Lemberg, kus päritakse näiteks, millest alustada, kui tahta suvel joosta maratoni. Ja Teppan, kel niigi juhendada kaks harrastajate gruppi, kohtab jätkuvalt huvilisi, kes küsivad, kas tema suusahullude pundiga liituda saaks.

Niisiis: kõige lihtsam tee treeneri leidmiseks on otsida üles need, kes juba harrastajaid juhendavad. Nende kohta saab teavet spordialaliitudest. Samuti tasub nendega kontakti otsida suurtel spordiüritustel. Isegi juhul, kui neil käed-jalad juba tööd täis, oskavad nad juhatada mõne kolleegi juurde, kel töökoormus ehk väiksem.

Mida harrastaja treenimine maksab, selles ühtne palgaskaala puudub. Lemberg pole siiamaani näiteks kelleltki raha küsinud. Tartu Suusaklubi harrastajate grupi kuumaks on 500 krooni. Enamasti, kui tegemist on eraviisilise nõustamisega, sõltub tasu suurus poolte kokkeleppest.

Lõpuks, millised on harrastajate tüüpilised prohmakad?

Isehakanud spordisõbrad teevad Meelis Minni tähelepanekuil omast tarkusest treenides enamasti selliseid vigu:
võimete ja võimaluste ülehindamine;
eesmärgini kiirustades unustatakse treeningu põhialused;
süsteemitu harjutamine (treeningute vale ülesehitus);
treeningu ja puhkuse õige vahekorra puudumine;
monotoonne ja ühelaadne sportimine nn mugavas tsoonis;
soojenduse ja lõdvestuse (sh venitused) alahindamine;
vale tehnika kasutamine;
otstarbeka varustuse mittekasutamine;
oma saavutusvõime liiga varane võrdlemine teistega;
õige toitumisrežiimi puudumine;
harjutamine haiguse või trauma kiuste.
******
Seligman, Route 66, Arizona. 8. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Suusatreenerid Anatoli Šmigun ja Mati Alaver Otepää MK-etapi eel. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 2: TÜ Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg (paremal) annab poksis õppetundi TÜ haldusdirektorile Riho Illakule. Foto autor: Lauri Kulpsoo, Scanpix
Foto 3: Urmo Raiend, Stamina spordiklubi juhataja. Foto autor: Urmas Luik, Pärnu Postimees / Scanpix
Foto 4: Tartu Suusaklubi treener Jaak Teppan, Teppanite spordiperekonna esindaja, jagab Tartus Tähtvere spordipargi kunstlumerajal juhiseid oma hoolealusele Valmar Simsonile. Foto autor: Sille Annuk, Postimees / Scanpix
Foto 5: Erki Nool (vasakul) jagab Reval Cupil õpetust Andres Rajale. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht / Scanpix
Foto 6: Tiidrek Nurme (paremal) koos treeneri Harry Lembergi (vasakul) ja Keenia parima naistakistusjooksja Ruth Bosibori Nyangauga Eldoreti linnas. Foto autor: Aivar Tuulberg

14 Kommentaarid:

At 14:58, Anonymous Anonüümne said...

Sorri Pullerits, aga suusatamise tehnika koha pealt oled sa ise ka üks paras katel või pada.
Ning kes kellele alla jääb selgub alles pühapäeval.

 
At 14:58, Anonymous Anonüümne said...

Siin on nii õiget juttu kui valet. Kusjuures õiget rohkem, seekord... :D:P

Tavalisele keskmisele harrastus-rahvasportlasele oleks igal alal treener hea ja vajalik, eks annaks nõu ja soovitusi.

Suusatamise kohta tekkis mõte nende jaoks, kes ikkagi treenerit ei oma aga tahaksid oma stiili parandada - võiks olla enamkasutatavate suusaradade juures üks treenerimoodi mehike või siis hoopis kaamera ja ekraan, kust inimesed saaksid oma stiili vaadata ja korrigeerida. Aga noh see selleks.

Olen ise just üks sellistest omaette treenijatest ilma treenerita ja näen tugevalt vaeva oma stiili parandades, toitumist jälgides, venitusi tehes. Minu plaanid ei ole netist võetud stambid vaid oma kogemuste põhjal ja erinevaid plaane analüüsides tehtud järelduste kogum. Treeneriga oleksin küll jõudnud rutem selle järelduseni ja kergema vaevaga aga mulle meeldibki ise nokitseda ja "maailma" avastada. ja tavaline eestlane ongi just selline!

Ja muide see tasapisi aeglastel tempodel treenimine on ikka päris vale ja aegunud treeningufilosoofia... Alguses muidugi võiks põhja laduda ja peakski. Aga tegelikkuses peaks treening toimuma ikkagi suhtkoht suure intensiivsusega - vähemalt 30% treeningust peaks toimuma laktaadi läve tasemel või kiiremalt. Kaasaegne treenerite koolkond (mida eestis ei leidu) on edasi arenenud....

 
At 15:04, Anonymous Anonüümne said...

sa, isetreenija 14:58, võtad ikka suu väga kõvasti omal täis, kui väidad, et Eestis pole treenereid, kes oleksid piisavalt arenenud.
Ilmselgelt räägivad Eesti suusatajate tulemused sinu jutule valjul häälel vastu.
Kui sa tahad õigustada seda, et sulle meeldib ise treenida, siis palun, kuid väide, et siin polegi treenerit, kes sinust targem oleks on puhas rumalus.

 
At 15:21, Anonymous Anonüümne said...

Aga tekib küsimus milleks PP viimasel ajal nii väga harrastajatele treenerit soovitab??? Pidevalt räägib Priit ,et tema saab nõuannet tasuta ja siis kohe osta ,et grupiviisiline või eratrenn maksab nii ja naapalju. Siit selgubki tõsiasi: jutt jumala õige,kõikidele harrastajatele oleks treener kasulik! Aga ei hakka treener omaajast tasuta rabelema ja ei hakka ka harrastaja muude kulude kõrvalt "kellegile" kuumaksu tasuma. Seega kui saad nõuannet tasuta, ole õnnelik ja jäta "mõnele treenerile" lausreklaami tegemine ära - sa ju ise ei kuluta spordile sentigi :ei määr raha eest,ei maksa nõuande eest,ei kuluta varustusele,ei sõida Tartust välja trenni jpm.,miks peaks seda tegema teised ,raha eest???

Sulle ilma tasulise nõustajata suusatamises kandu näitaja :)

 
At 15:22, Anonymous Anonüümne said...

Ja mitme prohmakapunkti osas on Priit pühapäevasuusatajast targem ?

 
At 15:44, Anonymous Anonüümne said...

Mis te arvate Priidu prohmakate blogist?

 
At 16:31, Anonymous Anonüümne said...

Kuna see tundub olema suht operatiivne koht, siis küsiks, kas laululava juures sellel aastal määrimise teenust ka osutatakse ning kui jah, siis mis hinnad on?

 
At 16:32, Anonymous Anonüümne said...

Prohmaka-Priit ajab siin jälle oma joru, et Ader on treener. No ei saa iga ebaõnnestunud saavutussportlast kohe treeneriks tembeldada.

Priidu juttu lugedes hakkasin mõtlema, et need 150 venda, kes enne teda TM lõpetavad, et kui paljudel neist on treener. Maksimaalselt ehk kolmandikul.

 
At 16:47, Blogger Priit said...

Paljud? see on 4000 stratijast ca 3850-3909 ülejäänud on eespool 150-91.
Mind pigem huvitab see teine pool miks Sa nendele 150-91 alla jääd?
Kuigi ka nendest võid oma sõnaosavuses ja treenerile kuuletumises parem olla...

Ma arvan et selle aasta maraton tuleb raske sest värske lumi võib sadadad rajad täis ja sõitu hakkavad siis dikteerima need kes suudavad gruppides vahelduvat kõvasti lükata. Selleks ajaks kui paaristõuke töö (peale Peebut )kätte hakkab jõudma on sisuline töö tehtud ja kohad paigas viimasel 20km on võimalus oma kohta parandada suht väike, toimub liikumine nn.grupi siseselt.

Koha ennustuses on sõit 100 sisse võimalik juhul kui start õnnetub ja liiga tagasi ei hoia. Kesta kiire tempoga tugva grupiga esimesed 12km ära ja siis tugev kosutus et kiirelt üle Harimäe saada. Kui sealt lased õiged grupi minema on lootusetu üksi tööd tehes neile järgi jõuda. Grupis on väga mõnus sõita.

Ennutus: kui alguses tagasi ei hoia siis 91 kui hoiad siis 151.

Sellel aastal on osalejatel hea ühtlane tase, sõidetud on palju kilomeetreid - tuleb mõnus maraton!

 
At 21:05, Anonymous Anonüümne said...

Priit! Kui sinu rattasõitu kõrvalt vaadata, oled sa samasugune nagu need harkisjalgsed suusaharrastajad. Kuula ikka targemate nõu ka seal.

 
At 21:45, Anonymous Anonüümne said...

To 16:31
Laululava juures osutatakse jah määrimisteenust samas telgis, kus on suusalaat. Madalflooriga oli hind 250 ja kõrgflooriga 500.

 
At 21:52, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kindlasti jäävad maratonil paljud Sulle alla, sest ega Eestis Sinuga samas mahus harjutajaid palju polegi :) Ja eks treening too ka tulemuse.
Kuna teised harrastajad on Sul juba ette alistatud, siis siit tuleb Sulle uus eesmärk - mitte kaotada endast vanematele meestele ja mitte kaotada naistele. Kas tuled toime?
Edu!

 
At 21:57, Blogger Kidra said...

Rahvasport on paljudele hobi. Ja kogu sissetulekut ei kulutata ju oma hobile. Elada on ka vaja. Treeneri omamine on luksus, mis kahjuks enamusele pole taskukohane.

 
At 05:24, Blogger jeje said...

La forme air jordan 5 de poire standard et le profil diminué font acheter chaussures asics pas cher certainement une adresse confiante nike air jordan origin et également swing. Cependant, il basket nike air max 1 femme y a une légère variation air jordan 11 blanche des prix dans les différents types basket air jordan femme noir présentés. Il ne devrait pas vous basket nike roshe run pas cher surprendre qu'il ya beaucoup nike air jordan homme blanche de commentaires pour ce produit en ligne.

 

Postita kommentaar

<< Esileht