Pullerits: Milline koht oleks Tartu maratonil reaalne?

Reedel küsisin Lõuna-Koreas laskesuusatamise MM-võistlustel viibivalt Margus Aderilt, mitmendat kohta ta mulle Tartu maratonil prognoosib.

Ader vastas: "Kui saad väga hea suusa, siis sõidad napilt 170-200 sisse. Kui ei, siis saad 220.-280. koha." Ent lisas: "Kuid võid teha ka kõige hea kokkulangemisel supersõidu. Koht 150."

Üritasin pealt 200. koha üle protestida: "Kui ma kaks aastat tagasi palju vähem treeninuna sõitsin 700. kohalt 213. kohale, kusjuures sõitma hakkasin alles 10. km-st, sest algul sõideti minust ainult mööda, kuna enne starti oli soojendusel pilt peaaegu eest läinud ja ei julgenud pulssi üles ajadagi, siis miks peaks nüüd kehvemini minema? Kus on loogika?"

Ader vastas: "Spordis pole loogikat! Vähemalt tihti ei ole." Ta tõi võrdluse, kuidas sõitis juuniorina 30 km Elmo Kassiniga sekund sekundis, kuidas ta isegi täiskasvanuna aastal 1997 kaotas kord Poireele ja Grossile 20 km distantsil vaid 1.45-ga - aga järgmine aasta juba 4-5 minutiga. "Loogikat saan otsida ainult iseenda kulgemisest," lisas ta, "kus suurim osa on (valel) treeningul ja psühholoogilises seisundis, mis lõi kõikuma peale kaotusi. Enesekindlust on tarvis hoida ja ei saa teha suuri eksimusi."

Ader, muidu optimist ja suur motiveerija, ütles, et vaadates minu treeninguvõimalusi ei saagi olla suurt arengut: olen küll mahte suurendanud, kuid pole muutnud näiteks treeningu keskkonda, mis on ülivajalik. Lisaks ei unustanud ta mainimast, et need, kellega vahetult võistlen, on samuti harjutanud hästi ja omavad head varustust. "1-200 on kõva tase," nentis ta. "Ja ära unusta, et maratoni tase on tõusnud, umbes 50 meest on ette juurde tulnud."

Reede õhtul viisin oma Fischeri RCSid A&T Sporti määrida (nad tegid sedapuhku parema pakkumise kui Silja Sport - alustavad suuskade määrimist võistluspäeva hommikul kell neli stardipaigas), ütles sealne määrdemees Jaanus Kunts, et koht võiks tulla saja sisse. Hakkasin seepeale suure häälega naerma.

Kui seejärel maratoni staabist numbri 212 ära tõin, trehvasin maratoni teadustaja Riho Järveläineniga, kes ütles samuti, et tulemus võiks tulla saja sisse. Vastasin, et ei pea seda kuigi võimalikuks. Aga ta tuletas meelde, et töö, suur töö on ju ära tehtud ja see peab andma vilju.

Olgu siis siin kirjas: miinimumeesmärk on jõuda 200 sekka, hea õnnestumine on siis, kui jõuan 150. koha kanti. Saja sekka tulek on ikka utoopia. Selleks peab mul kõik ideaalselt klappima - mida spordis ei juhtu kunagi - ja põhikonkurentidel miski totaalselt aia taha minema - mille tõenäosus on veelgi väiksem.

Foto: Tartu maraton aastal 2007. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht / Scanpix