Pullerits: Kuidas ma avastasin uue suusalootuse?

Kui helistab ootamatult Mati Alaver, Eesti suusatamise suurvõitude projekteerija, siis seda mitte tühja jutu puhumiseks. Alati on tal tähtis sõnum edastada.

Kaks ja pool nädalat tagasi helistas ta Karel Tammjärvele, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika tudengile. 19-aastane Tammjärv oli just teinud Rootsis Skandinaavia karikavõistlustel elu etteaste, saanud 10 km vabatehnikasõidus 8. koha. Ja mis eriti tähtis: maailma paremikuga võrdlust kajastav FIS-punktide arv oli tal näiteks väiksem, kui Jaak Mael Libereci MMil suusavahetusega sõidus.

Noore mehe tulemusest vaimustunud Alaver kutsus Tammjärve selleks nädalavahetuseks Lahtisse MK-etapile. Tartu dendropargi üksjagu siledatelt radadelt sirgunud suusalootus, kes hakkas tõsisemalt treenima alles neli aastat tagasi, läheb seal nii sprindis kui 15 km vabatehnikasõidus vastamisi maailma eliidiga.

Eelmisel kevadel Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Tammjärve sportlik areng on viimasel kolmel hooajal läinud jõudsalt ülesmäge. Kui mullusel juunioride MMil jäi ta laeks sprindi 38. koht, siis selle hooaja hakul seadis treener Kerstin Margus eesmärgiks jõuda 15 parema sekka.

Aga hooaja alguse sisukad stardid kergitasid juhendaja ootusi veelgi.

Veebruari algul, kui Prantsusmaal selgitati maailma parimaid suusajuuniore, oli Marguse kord saada Alaverilt telefonikõne. Mis ta arvab, mitmenda koha Tammjärv suusavahetusega sõidus sai, päris Marguselt Alaver.

Medalit ei julgenud Margus pakkuda. Pakkus siis, et tuli kuuendaks.

«Sa oled ikka täitsa hull!» oli Alaver kärpinud ta optimismi vähemaks.

Ka 11. koht oli Eesti koondise peatreeneri silmis igati kiiduväärt saavutus.

Paar päeva tagasi tõstis Alaver Tammjärve aktsiad koguni nii kõrgele, et rääkis raadiousutluses temast kui Eesti teateneliku viimase vahetuse sõitjast järgmise talve Vancouveri olümpial.

«Ma pean nüüd õigustama neid sõnu,» lausus Tammjärv eile hommikul laululava all Tartu Suusaklubi ruumes minuga vesteldes. Ehkki ei jätnud lisama, et isa, kes sügisel jooksis Berliini maratoni 4:35ga, oli teda hoiatanud: vaadaku poiss ette, et kui praegu tõstetakse teda taevastesse kõrgustesse, siis mõne aja pärast, kui ta hakkab äkki bläkki keerama, tõmmatakse ta Delfis ja mujal meedias kolinal maha.

Tammjärve senine sportlastee näitab Margusele, et tegemist on tubli ja pühendunud õpilasega. Kohusetundlik, ülikorralik, üliabivalmis – need on sõnad, millega ta hoolealust iseloomustab. Ainus kord, mil Margus temaga on pahandanud, juhtus siis, kui Tammjärv ühe teise poisiga Vooremäe matkaringil «lõikas». Aga see toimus viis-kuus aastat tagasi, mil Tammjärv polnud veel kuigi tõsine suusapoiss, vaid rohkem väike muusikamees.

Põhikoolis käis ta Karlova gümnaasiumis lauluklassis, lisaks õppis seitse aastat klaverit. Klaverimäng talle suurt ei meeldinud, tunnistab Tammjärv, aga laulmine paelub tänini. Koolipoisina esines ta Vanemuise «Tosca» kooris, lisaks olid tal väiksemad osad «Boheemis» (seal sõitis koguni rulluiskudega) ja «Gipsys» (seal oli kavas isegi tantsunumber). Teenis etenduse pealt 75 krooni. «Päris korralik sissetulek,» nendib ta. (Margus on kuulnud Tammjärve korra laeval karaoket laulmas, kommenteerides tema ülesastumist: «Võib-olla valis natuke raske laulu.»)

Pärast Treffneri gümnaasiumi astumist jäi Tammjärve laulukarjäär katki ning algas üha tõsisem keskendumine suusatamisele. Margus on märganud, kuidas ta kogu treeningprotsessi naudib, alates suuskade määrimisest ja lõpetades soojendusjooksuga. «Karel on iga treeneri unistus,» kiidab ta. «Ja iga lapsevanema unistus – tal ei ole jamasid olnud, vähemalt minu teada mitte.»

Ehkki Tammjärvel on korralikud eeldused – pikkust 193 cm, kopsumaht 8,2 liitrit ja ventileerimisvõime 211 liitrit minutis –, on tänavuse tubli arengu pandiks treeningmahu märgatav suurenemine. Kui eelmine hooaeg oli ta maist jaanuarini harjutanud 530 tundi, siis sel hooajal sama ajaga 123 tundi rohkem. Suusakilometraaž on samas ajavahemikus kerkinud 5065-lt 5900ni.

«Karelile meeldib, et trennis higi voolab ja pulss taob,» sõnab Margus. Vähemasti seni pole koormuste tõusust tagasilööke tulnud.

Selle nädala lõpus sõidab Tammjärv Alaveri Mercedesega Lahti MK-etapile. «Kindlasti vaikne ei saa seal autos olema,» oletab ta. Neil jätkub, mida arutada. Alaver on Tammjärve veennud, et temas leidub ainest maailma tippu jõuda. Margus ei välista, et tulevaks hooajaks hakkab Tammjärv koguni Alaveri plaanide järgi valmistuma.

Ainus asi, mida Margus pisut pelgab: kui Alaver mõnest sportlasest liiga vaimustusse satub, võib sealt järgneda ülepingutus.

Tammjärv pingutab niigi: sügissemestri läbis ta ülikoolis pikkadest suusatrennidest hoolimata täies mahus ja õigeaegselt ning kavatseb samaga hakkama saada ka kevadsemestril.
***
Küsisin Raul Ollelt, Eesti Suusaliidu spordidirektorilt, mida tema Tammjärvest arvab. Ta vastas:

"Juunioride MMil jäi mul silma, et Kareli suhtumine, käitumine ja suurvõistluste kliima talumine on läinud võrreldes eelmise MMiga Itaalias kordades paremaks. Seal sõitis ta enne starti vastu sillapiiret, nii et ma ei saanud aru, kuidas tal suusk üldse terveks jäi. Seekord Prantsusmaal tegutses ta palju rahulikumalt.

Karel jätab üsna enesekindla sportlase mulje. Ta on omaealiste seas Eestis kindlalt number üks. Tema plussiks on see, et talle sobib nii klassika- kui uisutehnika, lisaks on tal hea sprindikiirus nagu Aivar Rehemaalgi.

Nende tulemustega, mis ta on viimasel kahel aastal välja sõitnud, võiks öelda – kui tsiteerida peatreener Mati Alaveri –, et Karel on selline sportlane, kes ei koputa Eesti suusakoondise uksele, vaid lööb selle tugeva jalalöögiga lahti."
***
Minu küsimus: kas Karel Tammjärv peaks kevadest minema treenima Mati Alaveri käe alla?
******
Joshua Tree National Park, California. 10. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1-4: Karel Tammjärv treenimas üleeile pärastlõunal Tartus Tähtvere spordipargis. Fotode autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 5: Libereci MM-võistluste 50 km suusatamise hõbemedalimees Maksim Võlegžanin (ees) ja Karel Tammjärv tema tuules mullusel Saku suverullil Otepääl. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht / Scanpix