reede, märts 06, 2009

Pullerits: Kas Andrus Veerpalu on maailma parim?

Saan norrakate ja rootslaste kahtlustest Andrus Veerpalu supervõimekuse kohta suurepäraselt aru.

Kas teil ei tekiks kuri kahtlus, kui mees, kes pole võitnud ühtegi MK-etappi – hullemgi veel: pole jõudnud ühelgi etapil esikolmikusse –, edestab Salt Lake City olümpial 15 km klassikasõidus järgmist tervelt 36 sekundiga? Küllap tekiks, nagu tekkis Rootsi ajakirjanikel, kelle salateooriaid õhutas tagant kõrbenud favoriit Per Elofsson.

Kas teil ei tekiks kuri kahtlus, kui mees, kes on pikka aega olnud vigane ja pole pärast olümpiavõitu Torinos jõudnud MK-sarjas kordagi pjedestaalile – viimati oli tal sinna asja 2005. aasta märtsis Holmenkolleni 50 km sõidu järel –, teeb Libereci keerulistes oludes järsku sellist sõitu, et jälle ei saa keegi vastu? Küllap tekiks, nagu tekkis Norra ajakirjanikel, kelle salateooriaid puhus lõkkele Veerpalule 40 sekundit kaotanud parim norrakas Eldar Rønning.

See ei saa ju olla loogiline, millega Veerpalu on tiitlivõistlustel hakkama saanud. Niiviisi, pealtnäha otamatult, võib kuldmedali välja võluda korra, aga mitte kaks, kindlasti mitte kolm ja ammugi mitte neli korda.

Spordis pole sageli loogikat, kui selleks mitte pidada Veerpalu ja tema treeneri Mati Alaveri oskust tippvorm alati tiitlivõistlusteks timmida. Sedasi on põhjust küsida, kas Veerpalu pole äkki viimase kümne aasta maailma parim meessuusataja. Äkki oli Aftenposteni kolumnistil Bertil Valderhaugil, kes Veerpalu võidu järel Liberecis kõige innukamalt kahtlusi külvas, õigus vähemalt selles, kui ta oma hoogu lõpuks tagasi tõmbas, kirjutades: «Usun pigem, et tegu on ühe kõigi aegade parima suusatajaga.» On siis või?

Selle selgitamiseks tuleb arvud appi võtta. Jätame nii pretensioonika väite, nagu «kõigi aegade parim» kõrvale, sest võimatu on võrrelda suusatamise taset anno 2009 kas või 20 või 30 aasta taguse ajaga. Adekvaatse võrdluse saavutamiseks on mõistlik piirduda viimase kümmekonna aastaga.

Niisiis, loeme kokku need medalid, mida suusatajad on tiitlivõistlustel, olümpial ja MMidel, jaganud alates 1999. aastast Ramsaus. Jätame arvestusest välja MK-etapid, sest nende kaalukus on isekeskis väga erinev (keegi ei hakka ju väitma, et Canmore’i MK-etapi võit maksab sama palju, nagu Holmenkolleni 50 km võit). Samuti jätame arvestusest välja teatesõidud, sest pole ju Veerpalu ega Jaak Mae süü, et nende kõrvale ei ole aastate vältel tekkinud veel kahte samal tasemel sõitjat, kes võinuks aidata Eesti neliku medalile. (Samas olen arvesse võtnud sprinditeatesõidud, sest seal on edukaks esinemiseks vaja vaid kahte meest.)

Alustame põnevuse kruttimiseks tagantpoolt. Aastail 1999-2009 on kuuelt MMilt ja kahelt olümpialt saanud kokku neli medalit soomlane Mika Myllylä ja rootslane Per Elofsson (sh mõl. kolm MM-kulda) ning sakslane Axel Teichmann (kaks MM-kulda), kuid ainult Elofsson on võitnud ühe olümpiamedali, pronksi. Neli tiitlivõistluste medalit on veel norralasel Thomas Alsgaardil ja rootslasel Thobias Fredrikssonil, kel kummalgi on ka üks olümpiakuld.

Viie medali mehed on norralane Odd-Bjørn Hjelmeset ja sakslane Tobias Angerer. Aga võidumaitset on neist saanud tunda vaid Hjelmeset, ja sedagi kõigest korra, 2007. aasta Sapporo MMil 50 km sõidus.

Nüüd jõuame kolme edukama meheni. Need on norrakad Tor Arne Hetland ja Frode Estil ning Veerpalu. Hetland on võitnud kuus medalit nagu Veerpalugi. Mõlemal on kaks MM-kulda, aga Hetlandil on vaid üks olümpiakuld Veerpalu kahe vastu.

Jääb üle võrrelda Veerpalu Estiliga. Tjah, Estil on võitnud tervelt üheksa medalit, aga neist on vaid kaks kuldset. Olgu siin kõrvutuseks meeste medalid MMidelt: Veerpalu 2-1-0 ja Estil 1-2-3; ja olümpialt: Veerpalu 2-1-0 ja Estil 1-2-0. Kuigi Estilil on medaleid poole rohkem, siis vastake: kui oleksite sportlane, siis kumma mehe medalisaagi te valiksite?

Sellele küsimusele pole ju raske vastata. Seega, järeldus: Veerpalu on viimase kümne aasta maailma parim meessuusataja. See ei ole subjektiivne arvamus. See on fakt.

Kas keegi oskab või tahab vastu vaielda?
******Joshua Tree National Park, California. 10. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Mati Alaver ergutamas Jaak Maed (nr 35) ja Andrus Veerpalu Libereci MMil 15 km sõidus. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht / Scanpix
Foto 2: Jaak Mae (seljaga) ja Andrus Veerpalu embavad teineteist pärast edukat 15 km sõitu Libereci MMil. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 3: Andrus Veerpalu triumfeerib Libereci MMil maailmameistrina. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht / Scanpix

22 Kommentaarid:

At 13:10, Anonymous Anonüümne said...

Miks ei ole pealkirjaks: "Kuidas Ma avastasin, et Veerpalu on maailma parim suusataja?

Mike

 
At 13:13, Anonymous Anonüümne said...

algul räägib ajavahemikust 1999-2009 ja pärast räägib, et viimase 10 aasta??? küsimus suurele ringile - kummal juhul PP pada ajab?

 
At 13:18, Anonymous Anonüümne said...

Kas keegi oskab või tahab vastu vaielda?

Kui lugeda kokku need asjad, mida kellelgi rohkem on, siis sõltub sellest, mida lugeda, see kellel rohkem on.
Nii võib parimaks osutuda kes iganes kümnest erinevast persoonist.

Mike

 
At 13:21, Anonymous Anonüümne said...

Mõnel spordialal mõõdetakse ja reastatakse sportlasi karjääri vältel võidetud GP-de ning auhinnaraha alusel. Milline oleks suusatajate järjestus nendes arvestustes (mitte, et ma Andruse saavutusi vähendada tahaksin)?

 
At 13:46, Anonymous Anonüümne said...

Statistikahuvilise suurim abimees on interpretatsioon.

Sinu medalite pingerea käsitlus ehk paneb ülokooliharidusega inimese muidugi muigama. Algul paned medalistid rangelt medalite arvu poolest järekorda. Veerpalu jääb Estilile alla 3 medaliga. Nüüd on sobiv moment lähtenurka muuta - võrdleme kumb kuhi TUNDUB mellepärasem. Veerpalu saak saab eelistuse. Mulle TUNDUKS kobedam jälle Estili medalikogu - tema on võitnud medaleid ka tõelises mees-mehe vastu sõidus, Veerpalu pole ühisstartides oma jaksu suutnud näidata.

Niiviisi, erinevatel hetkedel erinevaid kriteeriume arvestades, võime tõestada väga müstilisi asju. Ajakirjanikud viimistlesid ülikoolis ilmselt kirjatehnikat, kui teistele erialadele loogikat õpetati.

 
At 13:57, Anonymous Anonüümne said...

ma just tahtsin kirjutada, et ega see 'maailma parim suusataja' miski iludusvõistlus pole. loeme medalid kokku, neid on Estilil rohkem. mina arvan, et Veerekas vahetaks iga kell oma kuus medalit Estili 13 medali vastu, kui nii peaks otsuseid langetama. Estil on ikka oluliselt mitmekülgsem, on võitnud suusavahetusega sõitu ja maratoni kah, neid esikohti Veerekal pole. iseasi on see, kui tuleks hakata sõeluma maailma parimat klassikasõitjat viimasel kümnendil. seal oleks küll Veerekas esimene.

 
At 15:13, Blogger suusaunt said...

ma olen üldiselt Pulleritsu suhtumist suusatamisse kritiseerinud ja teen seda arvatavasti ka edaspidi kui selleks põhjust leian olevat. Aga seekord olen nõus. Interpretatsioon võib olla nii- või naasugune, aga Andu on suur sportlane, isegi kui maailma parimaks nimetamine on kerge ilu- või ajakirjanduslik liialdus.
Tema oskus alati maksimum välja mängida on imetlusväärne. Ma usun, et pikalt tipus olemine on suurem oskus kui ühtedel suurvõistlustel kolm kulda koju tuua. Tema loomupärane tasakaalukas suhtumine kõigesse teeb temast lisaks suurele sportlase ka suure inimese.

 
At 15:54, Blogger Priit said...

20.02.2009 Liberecis 15km kl sõidus oli maailma parim suusataja Johan Olsson(8.koht) - tema enda arvates ja seda ainult MÄÄRDEGA suusa klassis - sellist sõnumit võis lugeda skandinaavia pressis.

Deja vu? kohati küll just seda blogi lugedes.

Seda juttu võivad lubada endale rahvasportlased nagu meie, kuid mitte tippsportlased.

Ei ole märganud et Veerpalu enda õigustuseks otsiks seda sorti vabandusi või lubaks endale selliseid mõtteid.

Norrakad ei saa keskenduda sarnaselt ühele stardile - eelnevalt tuleb läbida tihe katsevõistluste sõel. Seega vorm aetakse üles just katsevõistlusi silmaspidades ja Tiitlivõistlustel ei suudeta loodetud tulemust enam 100% realiseerida.

20.02.2009 oli Veerpalu maailma parim. Frode Estili mitmekülgsus tõstab tema tiitleid rohkem esile, kuid klassika sõitudes jäi Ta üldjuhul Veerpalule alla ja korduvalt ainult Talle.

Oskate Veerpalu kõrvale tuua Teist nii head klassika sõitjat, pärast uisutehnika kasutusele võttu?

 
At 16:18, Anonymous Anonüümne said...

Kas siis paremus koorub välja medalite arvust? See ikka asjale ainult ühe ja seda suhteliset "nüri" nurga alt vaadates. Pole oluline kuidas võistlust nimetatakse, vaid kes võidab. Härra PP, võta kõik võistlused, kus Andrus on sõitnud ja võrdle kohti teiste kaasvõistlejate suhtes. Kui see analüüs tehtud ja selgub et Andruse võitude suhe teiste suhtes on parem, vot siis räägime maailma parimast. Andrus on kindlasti MM ja OM võistlustel maailma parim tulemuste realisserija aga kas ikka maailma parim suusataja???

 
At 20:10, Blogger dk said...

Veerpalul lihtsalt vedas suuskadega, erinevalt sinust PP

 
At 15:53, Anonymous Anonüümne said...

aga kes on maailma parim suusatreener?
MA

 
At 19:43, Anonymous Anonüümne said...

AV on Suur Suusataja, kahtlusteta. Ja seda läbi kogu suusaajaloo. Temast suuremaks võiks pakkuda ainult Eero Mäntyranta, Veikko Hakulineni, Gunde Svani, Mora Nisse ja Bjorn Daehli. Tänastest tegijatest on Ta kindlasti
Suurim (kasutan seda terminit, kuna termin parim eeldab mõõtmist). Juhul kui AV peaks Vancouverist ka kullaga tulema, siis on Ta samasugune legend kui Al Oerter.
Samas, AV seekordne tiitel tuli raskeimalt. Mees ei ole enam (või veel?, arvestades hiljutist meditsiinilist pausi) see mees, kes ilma pidamiseta suuskadel Val di Fiemmes viiendaks sõitis.
Peip

 
At 19:55, Blogger Priit Pullerits said...

Mis te siin nüüd jälle kurjustate? Näete, kirjutan, et Veerpalu on parim - paljud pole rahul. Kirjutan, et Eesti suusatamisega pole lood kõige paremad - sellest tuleb mõne aja pärast suurem lugu -, ja jälle polda rahul.

Aga see, kes 13:13 väidab, et vahemik 1999-2009 pole kümme aastat - no võiks ikka enne arvutada. Ma vaatan vahemikku 1999 Ramsau MMist kuni 2009 Libereci MMini - ja see on just nimelt kümme aastat. Just kümme, mitte üksteist või mis iganes see mees, kes enne kirjutas, kui arvutas, mõtles.

 
At 19:59, Anonymous Anonüümne said...

Priit võiks homme Haanjas uurida, mis loogika abil on stardinumbreid jaotatud. Kui sportinfo.ee lehel olevat nimekirja vaadata, siis leiab päris huvitavaid leide ala Täär ja Jagomägi on grupis 200+ jne. Samas grupis on neidki, kes TM 1000 hulka või estolopetil 300 sisse pole tulnud jne jne

Erki (kes ka vähemalt ühe grupiga külma on saanud)

 
At 21:39, Anonymous Anonüümne said...

Priit sa vihjad siin norrakate katsevõistluse sõelale.
Kui seda mõtet edasi arendada, siis kui AV oleks norralane, poleks ta ilmselt ühtegi tiitlivõistluste medalit saanud.
Miks?
Sest ta oleks pidanud oma vormi tipu ajastama katsevõistlusteks, et tiitlivõistlustele pääseda. Võistluseks endaks poleks enam püssirohtu jätkunud.
Ma ei taha siin kuidagi vähendada Andruse saavutusi, ta on oma oludest ja võimalustest võtnud maksimumi.
Küll aga väidan, et Estili olukorras olles poleks ta ilmselt nii edukas olnud kui Estil.


Mike

 
At 01:16, Anonymous Anonüümne said...

Sa oled ju sisse arvestanud Ramsau MM-i 1999. Vahemik 1999-2009 hõlmab siis 11 aastat: 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009. Sa võta vaiksemalt või arvuta näppudel.

 
At 02:53, Anonymous Anonüümne said...

Ikka kümme aastat on ju, sest 2009 aasta alles algas. 1999 aasta algusest 2009 aasta lõpuni on 11 aastat.

Ramsau MM'ist (1999 veb), Libereci MM'ini (2009 veb) on 10 aastat.

 
At 23:05, Anonymous Anonüümne said...

Kaua võib oodata Pulleritsu kommentaare Haanja maratonist????

 
At 10:30, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 02:53, et selle tõesti näppudel ühele vastupidi raiujale selgeks tegite. Ma ei loe ju aastaid kui selliseid, ma arvestan tiitlivõisltusi aastate jooksul, ja Ramsaust Liberecini on tõesti 10 mis 10 aastat, mitte 11.

 
At 16:02, Blogger Kidra said...

Andrus Veerpalu ON maailma parim suusataja!!!! :)

 
At 09:58, Anonymous Anonüümne said...

Veerpalu = Viren

 
At 17:51, Anonymous Anonüümne said...

Eks see ole ikka nii, et mõni otsib konfrotatsiooni väevõimuga, peaasi on vastu olla. Üks ei nõustu, et numbrite 2009 ja 1999 vahe on 10 ning teine leiab, et Veerpalu maailma parimaks kuulutamise arutluskäik on vale. PP-le aga selgituseks niipalju, et rahulolematud ei ole mitte alati samad, vaid need ka vahetuvad. Seepärast leidub alati kritiseerijaid kui kirjutad mingist nähtusest positiivselt või vastupidi, negatiivselt.

 

Postita kommentaar

<< Esileht