Pullerits: Kuidas maratonidel kord majja lüüa?
Tähelepanu - nüüd tõstame selle blogi taseme ikka mitme vaksa jagu kõrgemale. Siin saab sõna Erki Enkvist, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktor Erki Enkvist (Tartu maratoni 793. koht), kes eelmise postituse kommentaaride alt lahvatanud Estoloppeti stardikohtade diskussioonist tõukudes esitab oma ettepaneku, kuidas asja arusaadavamaks ja õiglasemaks muuta. Nii et lõpuks ka midagi konstruktiivset.Enkvist: "Praegune süsteem arvestab osaleja parimat tulemust koha järgi, olenemata võistlejate arvust antud võistlusel. Selle tulemusel sisuliselt võrdsustatakse 2008. aasta Viru maratoni viimane, 260. koht ning 2009. aasta Tartu maratoni 260. koht, mis on seitsme protsendi piiril lõpetaja tulemus, kuigi nende võistlejate reaalsed tasemed on väga erinevad.
Ettepanek oleks arvestada võ
istleja parimat sõitu suhtelise ajalise kaotuse järgi võitjale. Kuna võitjate tase on erinevatel sõitudel küllalt sarnane ning kõigub ehk ainult kaks-kolm protsenti, siis selline näitaja iseloomustaks võistlejate reaalset taset objektiivsemalt. Näiteks, kui võitja aeg on kaks tundi, siis ajaga 2:30 lõpetaja kaotus oleks 25 protsenti, kolme tunniga lõpetajal vastavalt 50 protsenti, jne.Siis saaks iga võisteja oma kaotuse protsendi väärtuse (analoogia FIS-punktidega) ning mida väiksem see oleks, seda väiksema stardinumbri osaleja saab. Sisuliselt koostaks protokolli siis arvuti ning korraldajad saaksid vastavalt vajadusele sinna teha lünki, et lisada koondislasi jms.
Paika saaks panna ka selle, kui kaua ühe sõidu tulemus kehtiks ning kuidas see ajas kustuks või devaleeruks (a la 1,2-1,3 korda aastas).
Keerulisema variandi korra
l saab lisada ka paranduskoefitsendiga korrutamise, näiteks eelmise aasta sama maratoni tulemus oleks koefitsendiga 1,0, samas sõiduviisis muu maraton 1,05 ja teises sõiduviisis sõidetav võistlus 1,1-ga korrutatud. See võimaldaks eristada nö ühe võistluse või sõiduviisi "spetsialiste".Teine alternatiiv oleks rakendada Tartu neliküritusel kasutatavat AK-indeksit, mis arvestab lisaks suhtelisele ajalisele kaotusele võitjale ka suhtelist kohta protokollis. Selle variandi miinus võrreldes ainult aja arvestamisega oleks Tartu maratoni tulemuse eelisolukorda panemine, sest sealsete võistlejate keskmine tase on nõrgem ning selle tõttu ka suhteliselt hea koha saavutamine lihtsam."
Tundub mõistlik ettepanek, kas pole? Mis arvate?
***
Ja et omalt poolt ka midagi lisada - aga ärge selle üle nüüd meeletult mõttetut arutelu tekitage -, siis tunnistan üles kaks motot, mida tänavu startide eel rakendasin.
Esiteks: kui ma täna ka ei võida, siis ei võida ma mitte kunagi. Nagu näha oli, siis see moto nö töötas täiega.
Teiseks: Mati Alaver on kunagi öelnud, et ega Jaak Mae lähe kunagi starti mõttega, et tuleks Andrus Veerpalu järel teiseks. Mina ka mitte. Seegi moto pidas paika.
Aga kuhu ma välja tahan jõuda, on see, et eile tuli teha mõlemasse motosse korrektiiv. Nägin und, et tulin suusatamises olümpiavõitjaks (tean-tean, see on teile vana lugu, sest sellist und nägin ka hooaja hakul ja kirjutasin sellest). Teiseks tuli Veerpalu, kes kaotas mulle kaheksa sekundiga. Nägin, kuidas tema aeg minu omast üle jooksis, päris põnev oli. Seejärel läksin Veerpalu juurde ja embasin teda ning laususin süüdlaslikult nuttes, et vabandust, et võtsin temalt kolmanda olümpiakulla ära, aga ma ka nii väga tahtsin võita.
Nii et motode juurde naastes: ükskord võitsin ma ikkagi ja alistasin Veerpalu samuti.
******
Rolls-Royce on Rodeo Drive, Beverly Hills, Los Angeles, California. 11. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Priit Pullerits Viru maratonil. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 2: Viru maratoni start. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 3: Tartu maratoni finišiala. Foto autor: Ülle Kübarsepp, Valgamaalane / Scanpix
Foto 4: Andrus Veerpalu Albu võistlusel. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 15:30
kommentaare: 15
15 Kommentaarid:
Priit, küsi klubilt Tartu Maraton, mis neil siis nende korraldatavate ürituste stardigruppidesse paigutamisega plaanis on. Äkki on Sinu küsimisel suurem mõjuvõim saladuseloori kergitamisel või paneb nende rattad kiiremini liikuma.
21.märtsil saab Priit ennast veel proovile panna.
http://www.ewk.ee/news.php?nsID=33e75ff09dd601bbe69f351039152189&lang=est
Naersin ikka mõnuga seda lõppu lugedes. Tore unenägu, aga loodetavasti Andrus ikka päriselus saab kolmanda selle kolmanda kulla.
Üks ettepanek veel.
Kuna antud hooajal on Estoloppetist osavõtvate võistlejate arv suurenenud päris korralikult, siis võiks ka esimesed kaks stardigruppi neljaks lüüa. Mitte enam 1-100, 101-200 vaid 1-50, 51-100, 101-150 ja 151-200.
Elioni sarjas on antud süsteem juba mitu aastat kasutusel ning sõitjate suhtes palju ausam.
Estoloppeti ültulemused on saada,
kes on huvitatud ->
kuut maratoni kokkuvõttev tabel asub siin klikkides!
Mind aitaks PP kirjutatud uus süsteem küll eestpoolt startida, kuid tugevad esmakordsed või ühekordsed startijad (loe: harva võistlevad või Worldloppetil sõitjad) peaksid ikka tagant kõigist üle või mööda trügima.
Mind huvitab ka miks pole konstruktiivses arutelus sees ajaolu, et kuidas peaksid nt. maratonisarja korraldajad oma püsikliente (loe: kõikidel maratonidel osavõtvaid või igaaastasid maratoonareid) hoidma. Kui ma ei eksi siis vana süsteem soosib neid, kes kõikidest maratonidest (ka väiksema osavõtuga ja kehvematel aegadel nagu eelmise aasta talv) osalevad.
Kellel on ideid, kuidas antud asjaolu PP kirjutatud/kirjeldatud süsteemiga ühendada?
Võiks kasutusele võtta näiteks analoogse tabeli mida kasutatakse Vasaloppetil ja ilmselt ka teistel Wordloppeti maratonidel stardigruppidesse paigutamisel. Erinevatel võistlustel ja erinevates stiilides saavutatud aeg teisendatakse antud võistluse jaoks ja saabki grupid tehtud.
eero
Kas keegi oskaks anda viidet Eero poolt mainitud Vaasalopetil kasutatavale aegade arvutamise tabelile? Kirjelduse järgi tundub see olema põhimõtteliselt sama skeem, mis antud loo juures sai välja pakutud, erinevused on ehk ainult nüantsides ja konkreetses arvutusviisis.
Kui korraldajatel on kindlasti soov kuidagi rohkematel maratonidel osalejaid premeerida paremate stardinumbritega, siis võib suhtelist ajalist kaotust protsentides korrutada läbi ühest väiksema numbriga, mis on seda väiksem, mida rohkematel sõitudel on võistleja osalenud.
Tugevaid sõitjaid, kes harva osalevad aitaks see, kui sõitetud tulemus kestaks kauem (rohkem kui 2 aastat). Samas see oleks veidi ülekohtune igal sõidul osaleja suhtes. Selle silumiseks saab panna tulemuse nö devalveeruma st iga mitte osaletud aastaga muutub see teatud ühiku/kordaja võrra kehvemaks.
Erki
Palun: http://www.vasaloppet.se/wps/VasaCMS/FardigformatteradeFiler/en/internationalcompetitions.htm
Lisaks on veil rootsi keelsel lehel ka kohalike maratonide aegade tabel aga seda ma sealt hetkel ei leia.
Eero
Ma arvan, et te ajate kaks asja segamini.
1.Miks on vaja eelistada kõigil või rohkematel maratonidel osalejaid?
2.Miks on vaja stardigruppe?
Kui esimene on primaarne, siis teemegi ühe stardigruppi neist, kes on osalenud kõige rohkematel maratonidel, siis ühevõrra vähematel jne.
See ei ole tegelik gruppidesse jagamise eesmärk.
Eesmärk on see, et sõit oleks võimalikult turvaline ja ladus.
Seda saab see olla siis kui on võimalikult vähe mõõdasõite. Vähem mõõdasõite on siis kui osalejad stardivad tugevuse järjekorras (tugevam ees jne) Edasi mõelge ise...
Mike
Tegelikult väga hea ettepanek Erki Enkvist poolt. Kindlasti oleks selline stardinumbrite jagamise süsteem palju adekvaatsem ja objektiivsem kui vaid eelmise aasta sama maratoni tulemust arvestades numbri eraldamine. Aga nagu ma aru olen saanud, ei seisne probleem, millest siin seoses Viru maratoniga näiteks juttu on, mitte niivõrd numbrite eraldamises kui valest stardigrupist startimises ehk ka pahatihti õigustamatus ettetrügimises.
Mina ei loe Vasaloppet-i stardigruppide jaotamises viiset, et tulemus peab olema samal hooajal sõidetud. Kõlbab ka mingi varasem tulemus (mis näiteks on senine isiku parim).
Vasaloppetil on sedasi, et selle hooaja tulemusega saad sellesse grupi mille aeg sul on välja sõidetud. Eelmise hooaja tulemuse ettenäitamisel saad ühe grupi võrra nõrgema asetuse kui tulemuse põhjal võiksid saada. Minu teada on ka Tartu Maratonil samasugune tabel olemas aga see ei ole netis kätte saadav.
eero
Birkel on ka konkreetne tabel:
http://www.birkebeiner.no/Global/Renn/Seedingstabeller/Endelig%20Seedingstabell%20Renn%202009%20pr%20030309.pdf
Kuid ma usun, et EE maratonidel on gruppidesse jaotamine täitsa OK. Probleem just end ülehindavad trügijad, kes hakkavad kitsamatel maratonidel osadele jalgu jääma kohe.
Mõni on kohe "krooniline" ja parandamatu.
Kuna aga mul hetkel pilti nende kohta pole /v.a. minu ja mu tuttavate mälupilt/, ei hakka neid avalikult siia üles riputama. Usun, et vähemalt 1 neist on suht PP tasemega ja ehk satub siia lugema ja piinlikkust tundma.
Tuleb välja, et olen "leiutanud" järjekordse jalgratta :)
Kui vaadata neid Vaasa ja Birke tabeleid, siis on seal täpselt sama suhtelise ajalise kaotuse arvestamise süsteem kasutusel. Ilmselt on see siis Worldloppetil üldiselt kasutatav meetod. Vaasa korral on rakendatud ka erinevate sõitude arvestuseks erikoefitsente (Birke tabelit ei ole jõudnud veel nii palju analüüsida) nagu pakkusin omaltpool nn keerulisema variandina. Eero jutust selgub, et on kasutusel ka nn tulemuste devalveerumise skeem. Ei ole midagi uut siin päikese all...
Ainus erinevus on see, et minu pakutud variant kasutaks ajast sujuvalt sõltuvaid koefitsente ning Worldlopeti tabelites need on astmelised ning kohe seotud konkreetsete stardigrupidega.
Erki
Vxiks Mingit EST-punktid valja mxelda. Oleks heamxte.
Postita kommentaar
<< Esileht